TERMINOLOOGIATOIMKOND

LIIKMED
TOIMKONNA TEGEVUSPÕHIMÕTTED
TEGEVUS 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

LIIKMED

 üles

2013. AASTA TEGEVUSKAVA

ERÜ terminoloogiatoimkonna tegevus 2013. a. aastal jätkub samadel põhimõtetel, kui eelneval perioodil. Jätkatakse andmebaasis poolikute (varjatud) terminite ülevaatamist, vajadusel nende täpsustamist, tõlkevastete otsimist jne. Vaadatakse läbi kaarditerminid ühe tervikliku kogumina. Lisaks on toimkond avatud kõigile terminipäringutele ja ettepanekutele, sealhulgas võimalusele tutvuda eesti keeles kavandatud dokumentides kasutatavate terminitega. Viimane on eriti oluline mitmesuguste tõlkedokumentide juures.

Jätkub koostöö Eesti Rahvusraamatukoguga, kus on taas tööl terminoloogiaga tegelev inimene, kes on andnud ka oma nõusoleku osaleda toimkonna töös. Kokkuleppel Eesti Terminoloogiaühinguga, kelle kaudu saadi 2012. a. toetust oskuskeele seminari korraldamiseks, toimub seminar 10. mail Eesti Rahvusraamatukogus.

üles

TEGEVUS 2012. AASTAL

ERÜ terminoloogiatoimkonna töö jätkus juba aastatega väljakujunenud kombel, toimkonna sisulist tööd korraldas I poolaastal jätkuvalt Siiri Lauk. Toimkond töötas vanas koosseisus ja jätkas erialaterminite andmebaasi poolikute (varjatud) kirjete täpsustamist, lisandusid päringutest laekunud terminid. Lisaks üksikterminitele paluti Rahvusraamatukogu asjatundjatelt koos Mari Sibulaga abi kaarditerminite süsteemseks määratlemiseks, materjal tuleb läbivaatamisele 2013.a, vaadati läbi „Rahvusvaheliste kataloogimispõhimõtete deklaratsiooni" eestikeelses tõlkes kasutatavad terminid. Raamatukoguterminite andmebaasi lisati ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustati-täiendati olemasolevaid. Ühena vähestest Eestis tegutsevatest oskuskeeletoimkondadest/komisjonidest kajastuvad kokkulepitud terminid kohe, juba koosoleku toimumise ajal, ka veebisõnastikus. Viimase kasutamine on paljude kolleegide jaoks muutunud juba tavapäraseks.

Aruandeaastal toimus viis toimkonna koosolekut, kõik I poolaastal, sest Siiri Laugu ootamatu lahkumine halvas toimkonna töö teisel poolaastal. Oktoobris toimuma pidanud järjekordne oskuskeelepäev Rahvusraamatukogus jäi eelmainitud põhjusel samuti ära ja toimub koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga 2013. a.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht

üles

TEGEVUS 2011. AASTAL

2011. aasta esimesel poolel oli terminoloogiatoimkond 18-liikmeline, teisest poolaastast 17-liikmeline. 2011. aasta septembris arvati toimkonnast välja Anneli Kuiv, kes lahkus töölt Rahvus-raamatukogust.

Raamatukogunduse ja infoteaduse terminoloogiatööd korraldavad Eesti Raamatukogu-hoidjate Ühingu (ERÜ) terminoloogiatoimkond ning Eesti Rahvusraamatukogu (RR-i) arendus- ja koolituskeskus (kuni 31.01.2011 nimega teadus- ja arenduskeskus). Terminoloogiatööd koordineerib RR-i arendus- ja koolituskeskuse terminoloogia juhtiv spetsialist, kes haldab raamatukoguterminite andmebaasi, korraldab ERÜ terminoloo-giatoimkonna tegevust ning nõustab termini- ja keeleküsimustes nii telefonitsi kui ka e-päringutele vastates.

2011. aastal jätkati erialaterminite andmebaasi poolikute (varjatud) kirjete täpsustamist, lisandusid päringutest laekunud terminid. Raamatukoguterminite andmebaasi lisati ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustati-täiendati olemas-olevaid.

Andmebaas sisaldab koos varjatud kirjetega 6163 terminikirjet, millest 4631 on raamatukoguterminite veebisõnastikus avalikult kättesaadavad, vt ka

Andmebaasi statistika näitab raamatukogusõnastiku aktiivset kasutust – aasta jooksul on tehtud 19 043 terminipäringut (31.12.2011).

Aruandeaastal toimus 7 (seitse) toimkonna koosolekut: 19. jaanuaril, 16. märtsil, 27. aprillil, 1. juunil, 21. septembril, 9. novembril ja 14. detsembril. Toimkonna iga koosolek kestis kolm-neli tundi. Korrastati poolikuid ja päringutest laekunud termineid. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele e-postiga ja neile, kel puudub meilikonto, tavapostiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra ning vajalikud töömaterjalid. Kõik toimkonna otsused on fikseeritud koosolekute protokollides ning lõplikult kinnitatud terminikirjed kantud andmebaasi.

5. oktoobril korraldati Rahvusraamatukogus järjekordne oskuskeelepäev, kus osales 98 huvilist raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli teadurid ja õppejõud, kes 2011. aastal pälvisid terminoloogia sihtstipen-diumi.

Oskuskeelepäeva on pikemalt kajastatud Rahvusraamatukogu Kirjanduse ja keele ajaveebis

Kalju Tammaru
Trminoloogiatoimkonna esimees

Jaanuar, 2012

üles

TEGEVUS 2010. AASTAL

Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhataja Mihkel Volt ning Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu raamatukoguhoidja Siret Remmelg.

Raamatukogunduse ja infoteaduse terminoloogia väljatöötamine ja korrastus kuulub Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) terminoloogiatoimkonna ning Eesti Rahvusraamatukogu (RR-i) teadus- ja arenduskeskuse pädevusse. Terminoloogiatööd koordineerib RR-i teadus- ja arenduskeskuse juhtiv spetsialist Siiri Lauk, kes haldab raamatukoguterminite andmebaasi, korraldab ERÜ terminoloogiatoimkonna tegevust ning nõustab termini- ja keeleküsimustes nii telefonitsi kui ka e-päringutele vastates.

2010. aastal jätkati erialaterminite andmebaasi poolikute (varjatud) kirjete täpsustamist, lisandusid päringutest laekunud terminid. Vaadati läbi ja ühtlustati tõlkestandardi EVS-ISO 28118 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Tulemusindikaatorid rahvusraamatu­kogus“ terminid ja määratlused.

Raamatukoguterminite andmebaasi lisati ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustati-täiendati olemasolevaid. Andmebaas sisaldab 6160 terminikirjet, millest 4464 on veebis olevas raamatukogusõnastikus avalikult kättesaadavad.

Andmebaasi statistika näitab raamatukogusõnastiku aktiivset kasutust – aasta jooksul on tehtud 48 000 terminipäringut (10.12.2010).

ERÜ terminoloogiatoimkonna töökoosolekuid toimus aruandeaastal 7 (seitse): 11. veeb­ruaril, 31. märtsil, 28. aprillil, 6. juunil, 15. septembril, 17. novembril ja 8. det­semb­ril. Iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikme­tele e-postiga ja neile, kel puudub meilikonto, tavapostiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra ning vajali­kud töömaterjalid. Kõik toimkonna otsused on fikseeritud koosolekute protokollides ning lõplikult kinnitatud terminikirjed kantud andmebaasi.

4. veebruaril korraldati Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis oskuskeelepäev, kus keskenduti eestikeelse teadusterminoloogia loomisele ja korras­tamisele. Oskuskeele erisustest ja selle võimalustest rääkisid Tartu Ülikooli õppejõud ja teadurid, kes pälvisid konkursi korras eestikeelse terminoloogia stipendiumi. Teemaring hõlmas nii loogika-, semiootika- kui ka pragmapoeetika oskuskeeleloomet. Osavõtjaid kogunes nii raamatukogudest kui ka muudest asutustest, kokku 98 kuulajat.

Päeva kava ja ettekanded on väljas RR-i kodulehel http://www.nlib.ee/oskuskeelepaev_2010_kevad/

Juba mitmendat aastat toetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Termino­loogia Ühinguga riikliku programmi „Eestikeelse terminoloogia toetamine 2008–2012“ vahenditest konkursi korras edukamaid terminikomisjone. ERÜ terminoloogiatoimkond on saanud tegevuseks toetust kolmel korral. Põhiosa 2010. aasta toetussummast kasutati oskuskeelepäeva korraldamiseks 6. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis, teemaks „E-keskkonna mõju terminikorrastusele“, osalejaid 153 huvilist eri raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest.

http://www.nlib.ee/2010_2/

Kalju Tammaru
terminoloogiatoimkonna esimees

üles

TEGEVUS 2009. AASTAL

2009. aastal oli terminoloogiatoimkond 16 liikmeline.
Toimkonna koosseis: Kalju Tammaru (toimkonna esimees, Eesti Hoiuraamatukogu), Siiri Lauk (toimkonna sekretär, Rahvusraamatukogu), Tiiu Erelt (Eesti Keele Instituut), Sirje Nilbe (Rahvusraamatukogu), Marina Lall (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), Maris Ringvee (Rahvusraamatukogu), Toomas Schvak (Rahvusraamatukogu), Mari Sibul (Rahvusraamatukogu), Elviine Uverskaja (Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut), Kate-Riin Kont (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu), Anneli Kuiv (Rahvusraamatukogu), Ülle Talihärm (Rahvusraamatukogu), Mari Kannusaar (Rahvusraamatukogu), Hans Jürman, Maia Randma, Mare Onga.

Aruandeaastal liitus terminoloogiatoimkonnaga Mari Kannusaar (Rahvusraamatukogu välissuhete peaspetsialist), toimkonnast palus end tervislikel põhjustel välja arvata Maret Teetlaus (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu).

2009. aastal toimus 7 (seitse) terminoloogiatoimkonna koosolekut: 20. jaanuaril, 11. märtsil, 13. mail, 10. juunil, 22. septembril, 22. oktoobril ja 10. detsembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele e-postiga ja neile, kel puudub meilikonto, tavapostiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra ning vajali¬kud töömaterjalid.
Aasta esimeses pooles täpsustati statistika kogumise juhendeis esitatud terminid ja 2009. aasta tööplaan, täiendati ja kinnitati uuesti terminoloogiatoimkonna tegevuskord (vt ka http://www.eru.ee/), täpsustati kogude kujundamise terminid ja päringutest laekunud terminid. Alustati terminibaasis olevate poolikute kirjete korrastamist. Lõpetamist vajavaid kirjeid oli aasta alguses 1397, millest täpsustada ja täiendada jõuti üle 400 terminikirje.

Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Eelmainitud mõisted pärinevad tõlketekstidest ja laekusid e-päringutena RR-i teadus-ja arenduskeskuse terminoloogiasektorile.

Juba kolmandat aastat toetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Terminoloogia Ühinguga riikliku programmi „Eestikeelse terminoloogia toetamine 2008–2012“ kaudu konkursi korras edukamaid terminikomisjone. ERÜ terminoloogiatoimkond on saanud tegevustoetust kahel korral. 2009. aasta toetussummat kasutati järgmiselt: RR-i infosüsteemide osakonna programmeerijalt Marge Piigilt telliti veebipõhise sõnastiku statistikamoodul, mis võimaldab jälgida nii kasutusstatistikat kui ka teha terminiotsingute põhjal sisuanalüüse. Andmebaasi statistika näitab raamatukogusõnastiku aktiivset kasutust – aasta lõpu seisuga oli tehtud 69 912 terminipäringut (14.12.2009).

Toimkonna koosolekuteks paljundati vajalikud materjalid, väljastpoolt Tallinna osaleva-tele liikmetele hüvitati sõidukulud ja kaeti muud koosolekute korralduskulud. Kolmandikku Eteri toetusest kasutati oskuskeelepäeva korraldamiseks.

Koostöös Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskusega korraldati 12. novembril raamatukogu väikeses konverentsisaalis oskuskeelepäev, kus osales 96 huvilist raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest.

Hea tava kohaselt oli päeva juht selgi korral ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru. Avasõnad ütles RR-i teadus- ja arenduskeskuse juhataja Mihkel Volt, kes tegi põgusa tagasivaate eesti oskuskeele kujunemise algusaastatesse, juhtides tähelepanu korrastatud oskuskeele vajadusele ning nentides, et ei mõisted ega ka neid tähistavad oskussõnad sünni iseenesest. Lõpetuseks soovis ta oskuskeelepäevale edukat kulgu.

Esimeseks, pikemaks ettekandeks sai sõna Sirje Nilbe, kes on „Eesti märksõnastiku” töörühma üks juhtidest. Märksõnastik on raamatukogudes üks olulisimaid töövahendeid, sisaldades sõnade ja sõnaühendite loetelu teavikute sisu kirjeldamiseks ja infootsinguks, kusjuures enamik märksõnu kuulub eri valdkondade oskussõnavara hulka. Sirje Nilbe rääkis kahe eraldi märksõnastiku, INGRID-i ja „Eesti üldise märksõnastiku” liitmise põhjustest ja eeldustest, kirjeldas töö käiku ning ka ühitamiskeerukust.
Mõtlemisainet pakkuva ettekande TLÜ Infoteaduste Instuudi lektor Elviine Uverskaja, kes käsitles mõiste `bibliograafia’ ajas muutumist ja muutmist, juhtides tähelepanu sellele, et kõnesoleva mõiste käsitamine tegevusalana on eksitav. Kuigi selle terminiga on pikka aega tähistatud ka asjakohast tegevust, pidas esineja vajalikuks eelmainitud mõiste määratlus uuesti läbi vaadata.
Tartu Ülikooli semiootika magistrant Maarja Läänesaar rääkis terminoloogiast tõlkekriitikas ajakirja Vikerkaar näitel. Ta nentis, et eestikeelne tõlketeooria on suures osas võõrsõnaline ja tõlkelaenuline, oskussõnavara on ühtlustamata, puudub oskussõnastik. Esineja viitas Tõnu Kaalepi ütlusele, et „ /.../eesti kultuuriajakirjanduse ja kriitika keel on välja suremas. Ja isegi ei nuteta.” Maarja Läänesaar väitis: „Tõlkimise nimetamine vahenduseks, ümberütlemiseks, tõlgenduseks, eestinduseks, “eesti keeles ilmumiseks” või maakeelseks (Heideggeriks), ei ole enamasti pelgalt sama info edastamine mitmel analoogsel moel, vaid selline näiline sünonüümia peegeldab kriitiku suhtumist tõlkeprotsessi üldiselt, tema ootusi tõlkele ja eeldusi tõlkijale.”
Metafoorseid filmindustermineid käsitles oma ettekandes Tallinna Ülikooli ligvistika doktorant Margit Maran, tõdedes, et eestikeelne filmindusterminoloogia on isetekkeline ja sõnastikes fikseerimata , põhisõnavara tekkis vene keeleruumi mõjusfääris, sellele on lisandunud inglise keele mõju, filmiloolisi raamatuid on ilmunud väga vähe, terminoloogia hulgas on slängi, metafoorsust, palju otsetõlkeid, tsitaatsõnu, võõrsõnade mugandusi. Ettekanne sisaldas hulganisti näiteid metafoorsetest filmindusterminitest, ning päädis tsitaadiga: „Metafoorid on meie olulisimad vahendid püüda mõista osaliselt seda, mida ei ole võimalik mõista täielikult.“ (Lakoff & Johnson Metaphors we live by,1980: 193)
Viimaseks ettekandeks sai sõna Tartu Ülikooli kirjaliku tõlke magistrant Edvin Aedma. Rohkete illustratsioonidega vürtsitatud slaidiesitlusega „Fantaasia, folklorism ja arvutimängud” kaasnes arutlus üldisest kultuuriteoreetilisest taustast, mütoloogiast, fantaasiaolenditest ja nendega seotud terminoloogia edasikandumisest kultuuris. Tekib hierarhia või keeruline süsteem erinevate olendite ja nimetuste vahel, erinevatest keeltest või kultuuridest pärit terminid leiavad oma koha hierarhias ja oma kanoonilise kujutamise, millega tõlkimisel tuleb arvestada. Arvutimängud on teiste meediavormide kõrval oluliselt mõjutamas mõistekäsitusi ja keelekasutust tervikuna. Et aga enamik arvutimänge on ingliskeelsed, kanduvad sealt eesti keelde ka võõsõnalised n-ö libaterminid. Arvutimängude eesti keelde tõlkimine oleks küll hädavajalik, kuid võib takerduda ressursinappuse tõttu.
Seminari lõpetas diskussioon, mis võinuks seatud ajapiirist kauemgi kesta. Nii mõnestki käsitletud teemast võiks aga kokku panna terve väitluspäeva. Saadud teadmised kulusid kindlasti marjaks kõigile.
Päeva võttis kokku Kalju Tammaru, kes tänas kõiki esinejaid, korraldajaid ja kohaletulnuid ning soovis jõudu ja indu terminoloogiatoimkonnale, kellel tööl lõppu ei näi paistvat.

2009. a 20. novembri Sirbi keele-elu rubriigis on avaldatud oskuskeelepäeva järgne intervjuu Sirje Nilbega, kõneks „Eesti märksõnastik“, küsitleja Aili Künstler.
Seminari ettekanded pannakse välja Rahvusraamatukogu veebisaidile.

Kalju Tammaru
Toimkonna esimees

Detsember, 2009

üles

TEGEVUS 2008. AASTAL

2008. aastal oli terminoloogiatoimkond 18-liikmeline. Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Anneli Kuiv (RR-i teadus- ja arenduskeskuse teaduskoordinaator, Ülle Talihärm (RR-i kogude arenduse osakonna juhataja) ja  Kate-Riin Kont (TTÜR-i komplekteerimisosakonna juhataja). Seoses sellega, et Janne Andresoo valiti 11. septembril  2008 Rahvusraamatukogu peadirektoriks, taandus ta suure töökoormuse tõttu  aktiivsest tegevusest, jäädes vaatlejaliikme staatusse.

2008. aastal toimus kuus terminoloogiatoimkonna koosolekut: 21. jaanuaril, 19. veebruaril, 22. aprillil, 3. juunil, 30. septembril ja 18. novembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga ja neile, kellel on meilikonto, ka e-postiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

Lõpetati lugejateeninduse terminiploki täiendamine. K. Konsa „Säilituskorralduse sõnastiku” põhjal koostati ja täpsustati raamatukogutöös vajalike säilitusterminite kogu. Täpsustati teadus- ja arenduskeskusse laekunud päringute põhjal kogunenud terminid. Kõik toimkonna otsused on fikseeritud koosolekute protokollides.

Andmebaasi on lisatud toimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustatud-täiendatud olemasolevaid. Lisaks avalikus sõnastikus olevale 4644 terminile, sisaldab andmebaas veel 1397 varjatud kirjet, mis on tööjärge ootamas.

23. oktoobril korraldati koostöös RR-i teadus ja arenduskeskusega Rahvusraamatukogus oskuskeeleseminar „Õigekirjast oskuskeeleni”. Seminaril käsitleti nii üld- kui ka oskuskeeleprobleeme. Ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi keelespetsialistid ning Rahvusraamatukogu terminoloogia ja standardimise asjatundjad. Seminaril osalesid huvilised Eesti raamatukogudest, Tallinna Ülikoolist, Rahvusraamatukogust, Eesti Rahvusringhäälingust ja mujalt, kokku 87 osavõtjat. Seminari juhtis Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.

Oskuskeelepäeval esitleti muuhulgas ka elektroonilise raamatukogusõnastiku uut versiooni, mis laaditi veebi 22. oktoobril.
Nüüdsest hallatakse sõnastikku reaalajas, s.t toimetamise-täiendamise kõrval laaditakse ka andmed veebi teadus- ja arenduskeskuses.
Ajendeid toonase raamatukogusõnastiku põhjalikumaks muutmiseks oli kogunenud mitmeid. Aastal 2001, mil valmis e-sõnastiku esimene versioon, oli see suur samm kasutajasõbralikkuse suunas. Aja jooksul ilmnesid siiski ka mõned tollase e-andmekogu kitsaskohad nii funktsionaalsuses kui ka sisulahendustes. Ühe näitena kas või termini esitus kirjes. Sõnastiku eelmise versiooni tarkvaratugi võimaldas termineid sisestada vaid suurtähtedega, tavakohaselt esitatakse aga terminid väiketähtedega, sest sageli on suur- ja väiketähtede vahekord terminoloogilise täpsuse seisukohast vägagi oluline (nt ISSN-võrk jmt).

Põhjendatud oli ka kasutajate hootine rahulolematus sõnastiku ülearu „staatilise” olekuga. ERÜ terminoloogiatoimkond käib tavapäraselt ja regulaarselt koos, peetakse pikki töökoosolekuid, täpsustatakse-täiendatakse terminikogu, kuid kasutajani jõudis tulemus üsna pika ajalõtkuga, kuna andmete uuendamise teekond lokaalandmebaasist veebi oli pikk ja sageli tülikas ettevõtmine, kaasates RR-i mitme osakonna töötajaid.

Sõnastiku praegune versioon võimaldab lisaks eelmainitule lisada terminikirjetesse illustreerivaid pilte. Olulisim uuendus nii tegijaile kui ka kasutajaile on siiski see, et kõik parandused ja täiendused tehakse reaalajas, kohe kui selleks vajadus tekib.

Andmekogud, mida enam ei täiendata, omandavad aja möödudes vaid retrospektiivse väärtuse, mis ei ole loomulikult tarbetu, kuid selline andmekogu muutub peagi üksikute huviliste pärusmaaks

Kõigil ERÜ terminoloogiatoimkonna liikmeil on nüüdsest võimalus üle Interneti näha ja kommenteerida ka kõiki varjatud terminikirjeid. Selline töökorraldus tõhustab kindlasti ka toimkonna tegevust. Sõnastiku uude versiooni on programmeeritud ka statistikamoodul, mis annab haldajaile sõnastiku kasutamise kohta tagasisidet ning võimaldab teha ka väikesemahulist sisuanalüüsi. Endiselt on võimalik saata tegijaile kommentaare ja küsimusi.

üles

TEGEVUS 2007. AASTAL

2007. aastal toimus viis terminoloogiatoimkonna koosolekut: 6. veebruaril, 4. aprillil, 22. mail, 30. oktoobril ja 4. detsembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga ja neile, kellel on meilikonto, ka e-postiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Toomas Schvak (Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse projektijuht) ja Tiia Nurmelaid (Rahvusraamatukogu Prantsuse saali juhataja).

Töötati läbi lugejateeninduse terminiplokk: täiendati ja täpsustati olemasolevad terminikirjed ning lisati e-keskkonnaga kaasnevad uued terminid koos võõrvastete ja seletustega. 2007. aasta viimasel koosolekul alustati säilitamisega seotud terminikirjete läbivaatamist. Säilitusvaldkonna termineid on raamatukoguterminite andmebaasis vaid mõned üksikud, mistõttu otsustati aluseks võtta K. Konsa koostatud “Säilituskorralduse sõnastik”, millest valitakse ja kohandatakse raamatukogutööga lähemalt seotud terminid.

Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Eelmainitud mõisted pärinevad tõlketekstidest ja laekusid e-päringutena RR-i teadus-ja arenduskeskuse terminoloogiasektorile.

Kinnitati standardi “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika” uue versiooni (ISO 2789:2006) tõlke terminid ja lisandunud mõisted.

Tehti kokkuvõte raamatukogude kodulehtedelt leitud terminitest, mis vajavad ühtlustamist, kuna samu mõisteid tähistatakse raamatukogude kodulehtedel erinevalt. Otsustati: vaadata kõnesolevad terminid läbi eraldi plokkidena: ‘saalid’ ja ‘koopiad’.

ERÜ terminoloogiatoimkond võttis osa süstemaatilise oskussõnavaraarendusega tegelevate terminikomisjonide toetuskonkursist, mille korraldas Eesti Terminoloogia Ühing (Eter) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurss kuulutati välja 20. aprillil; Eesti Terminoloogia Ühingu juhatus, vaadanud läbi laekunud taotlused ja ankeedid, otsustas: teha Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustatud terminoloogiatöö korraldamise komisjonile ettepanek toetada järgmisi komisjone: merekeele nõukoda; eestikeelsete taimenimede ja botaanilise terminoloogia komisjon; meditsiiniterminoloogia komisjon; ERÜ terminoloogia toimkond; Eesti Laborimeditsiini Ühingu terminoloogia töörühm. Eteri ettepanek kinnitati ja kõigi komisjone esindavate juriidiliste isikutega sõlmiti lepingud toetuse kasutamiseks. Raamatukoguterminoloogia toimkonna toetusleping sõlmiti ERÜ-ga. Eraldatud toetust kasutati järgmiselt: hangiti toimkonna töö tõhustamiseks sülearvuti koos vajaliku tarkvaraga, mis võimaldab töökoosolekutel kasutada Interneti-allikaid, sh raamatukoguterminite andmebaasi, eri sõnastikke jm ning muuta hõlpsamaks andmekogu täiendamise sõltumata komisjoni tööpaigast. Tavapäraselt töötab komisjon ruumis, kus ei ole Interneti-ühendusega arvutit ega ka muid vajalikke infoallikaid ega -materjale.

Toimkonna koosolekuteks paljundati vajalikud trükimaterjalid, väljastpoolt Tallinna osalevatele liikmetele hüvitati sõidukulud ja kaeti muud koosolekute korralduskulud. Eteri toetusest tasuti põhiosa oskuskeeleseminari läbiviimisega seotud kuludest.

Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga korraldati 4. oktoobril 2007 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis oskuskeeleseminar “E-keskkond – lisaväärtus või uus mõõde?”. Seminaril keskenduti peamiselt elektroonilise keskkonnaga seotud mõistetele, põhiprobleemiks sidusvaldkondade oskussõnavara ühtlustamine. Seminaril esinesid Riigi infosüsteemide osakonna, Tallinna Ülikooli, Eesti Äriarhiivi ja Rahvusraamatukogu asjatundjad ning alguse sai eri valdkondade esindajate elav diskussioon.

Seminaril osales 85 terminoloogiahuvilist, sh Eesti Keele Instituudist, Riigiarhiivist, Tallinna Linnaarhiivist, Eesti Äriarhiivist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja raamatukogudest üle Eesti.

Seminari väitlusjuht oli Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.

Seminari ettekanded on leitavad Rahvusraamatukogu kodulehel.

Toimkonna kokkusaamistel vaadata läbi töö käigus tekkinud jooksvad küsimused ja terminoloogiasektorile laekunud päringud, millele vastamine eeldab terminoloogiatoimkonna kinnitust või vastavat otsust.

üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

2006. aastal toimus 6 terminoloogiatoimkonna koosolekut: 7. veebruaril, 5. aprillil, 31. mail, 18. septembril, 31. oktoobril ja 5. detsembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga (mõnel juhul lisaks ka e-postiga). Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

2006. aastal lõpetati infoteaduse terminite läbivaatamine, täpsustamine ja täiendamine ning alustati lugejateeninduse terminikirjete läbivaatamist. Raamatukoguterminite andmebaasis parandati ja täiendati kogu infoteaduse terminiplokk.

Vaadati läbi ka standardi “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika” uue versiooni (ISO 2789:2006) tõlke terminid ja lisandunud mõisted.

Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Eelmainitud mõisted pärinevad tõlketekstidest ja laekusid e-päringutena RR-i teadus-ja arenduskeskuse terminoloogiasektorile.

ERÜ terminoloogiatoimkond tähistas oma 35. tegevusaastat seminariga, mis toimus 5. oktoobril 2006 Rahvusraamatukogus. Seminaril anti ülevaade aastakümneid kestnud terminoloogiategevusest, misjärel keskenduti valdkonna oskussõnavara kujundamisele kiiresti muutuvas ühiskonnas ja seda kajastavas keelekeskkonnas. Oskuskeeleseminar ühendas väitlusteks eri alade asjatundjad.
Seminaril esinesid ettekannetega terminoloogiatoimkonna liikmed Hans Jürman, Kalju Tammaru, Sirje Nilbe ja Elviine Uverskaja ning Tallinna Ülikooli professor Tiiu Reimo ja Tartu Ülikooli lektor Veiko Berendsen.
Seminari korraldustoimkonda kuulusid Siiri Lauk, Kalju Tammaru ja Elviine Uverskaja.

Toimkonna koosseisust palusid end 2006. aastal välja arvata Antti Oviir ja Anu Nuut.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht
11. detsember 2006

üles

TEGEVUS 2005. AASTAL

2005. aastal toimus 6 terminoloogiatoimkonna koosolekut. Jätkati infoteaduse terminite läbivaatamist, täpsustamist ja täiendamist. Koosolekutel arutati ka jooksvaid küsimusi, mis olid laekunud elektroonilistest terminipäringutest või toimkonna liikmete esitatud termineid, mis vajasid ühtlustamist ja täpsustamist.

üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004. aastal toimus 6 terminoloogiatoimkonna koosolekut, iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga (mõnel juhul lisaks ka e-postiga). Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

2004. aasta kolmel esimesel koosolekul (veebruaris, märtsis, aprillis) jätkati kataloogi- ja kirjeterminite läbivaatamist, ühtlustamist ja täpsustamist.

7. juuni koosolekul jõuti lõpule olemasolevate kataloogi- ja kirjeterminite läbivaatamisega. Eelmainitud terminiplokist jäi ligikaudu kümmekond terminit täpsustamiseks.

Terminoloogiatoimkonna esimese poolaasta tegevuse lõpetamine toimus RR-i kunstide teabekeskuse ruumides.

Aasta teine tööperiood algas 20. septembril.

Toimkonnaga liitus TPÜ infoteaduse osakonna professor Elviine Uverskaja. 2004. aasta sügisest ei osale toimkonna töös Tartu Linna Keskraamatukogu esindaja Helgi Elken.

Alustati infotehnoloogia ja infoteaduse terminiploki läbivaatamist. Terminite andmebaasist väljatrükitud IT-terminid jagati eelnevalt kahe rühma . Ligikaudu 900-st vastava valdkonna terminist püüti eraldada infotehnoloogia terminid. Toimkonnas vaadatakse läbi, täiendatakse ja ühtlustatakse infoteaduse (sisuga seotud) terminid.

Novembrikuu koosolekul jätkati infoteaduse terminite läbivaatamist.

Koosolekutel arutati ka jooksvaid küsimusi, mis olid laekunud terminipäringutest või üksikuid termineid, mis leiti mõnest keele- v kultuuriväljaandest.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht
üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

2003. aastal toimus 7 terminoloogiatoimkonna koosolekut, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid olid toimkonna liikmetele eelnevalt laiali saadetud. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli, mis veel kord läbi vaadati ja seejärel kinnitati.

2003. aasta esimesel koosolekul veebruarikuus jätkati VARIA-terminite (kirjad) seletuste ning võõrvastete parandamist ja täpsustamist.

10. märtsi koosolekul oli päevakorras ISBD(ER): Rahvusvahelised elektrooniliste teavikute bibliograafilise kirjeldamise reeglid

14. aprillil ja 19. mail toimunud koosolekutel jätkati KIRI-terminitega.

22. septembri koosolekul valiti terminoloogiatoimkonna uueks esimeheks Kalju Tammaru ning uueks sekretäriks Siiri Lauk. Koosolekul arutati töökorralduslikke küsimusi ja raamatukogusõnastiku trükiversiooni ettevalmistamise võimalikkust. Vaadati läbi rahvusvaheliste ja teiste riikide raamatukoguorganisatsioonide ja raamatukogunduslike projektide nimetuste olemasolevad eestikeelsed tõlked.

10. novembri koosolekul alustati kataloogiterminite läbivaatamist. Samuti arutati ISBD(CR)i tõlkimise käigus kohandatud uusi termineid, mis olid esitatud toimkonnale kinnitamiseks.

8. detsembri koosolekul vaadati läbi ja kinnitati 2003 aasta tegevusaruanne ja 2004 aasta tööplaan. Jätkati kataloogiterminite läbiarutamist.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht
üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

2002. aastal toimus terminoloogiatoimkonnal 10 koosolekut, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutusele tulevad materjalid olid eelnevalt toimkonna liikmetele laiali jagatud. Iga toimkonna liige sai enne järgmist koosolekut eelmise koosoleku protokolli, mis enne kinnitamist ka läbi vaadati.

2002. aasta esimesel koosolekul jätkati VARIA-terminite seletuste parandamist ja täpsustamist. Endla Sandberg Eesti Rahvusraamatukogu standardimise töörühmast tutvustas toimkonna liikmetele standardit ISO 5127 Informatsioon ja dokumentatsioon. Terminoloogia. Toimkonnal paluti standardis esitatud eestikeelsete terminite hulgast määrata kõige sobilikum eesti termin ning aidata võimalus leida puuduv eesti termin. Standardiga töötas toimkond järgneval viiel koosolekul.

09. septembri koosolekul andis Sirje Nilbe ülevaate raamatukogusõnastiku veebivariandist. Samuti lahendati probleem seoses terminiga bibliokirje. Jätkati arutelu VARIA-terminite seletuste paranduste ja täienduste üle.

09. detsembri koosolekul arutati toimkonnale esitatud termini hübriidraamatukogu üle. Samuti kinnitati tööplaan aastaks 2002. Otsustati, et kuna puudub vajadus igakuisteks koosolekuteks, siis edaspidi kohtutakse iga kahe kuu tagant (või vastavalt vajadusele).


Maris Ringvee
Toimkonna juht
10.detsember 2002

üles

TEGEVUS 2001. AASTAL

2001. aastal toimus terminoloogiatoimkonnal 10 koosolekut, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutusele tulevad materjalid olid eelnevalt toimkonna liikmetele laiali jagatud. Iga toimkonna liige sai enne järgmist koosolekut eelmise koosoleku protokolli, mis enne kinnitamist ka läbi vaadati.

15. jaanuari koosolekul valiti toimkonnale uus esimees. ERÜ esinaine Krista Talvi esitas kandidaadiks Maris Ringvee ja kuna teisi kandidaate ei olnud, siis võeti vastu üksmeelne otsus, et edaspidi täidab toimkonna esinaise kohustusi Maris Ringvee. Samal koosolekul kinnitati ERÜ terminoloogiatoimkonna töökord.

2001. aastal jätkus VARIA-terminite seletuste parandamine ja täpsustamine (koosolekud 15.01., 19.02., 26.03., 23.04., 21.05., 10.09., 15.10., 12.11., 10.12.). Tehti koostööd vastava ala spetsialistidega. Abi saamiseks pöörduti ERÜ vanaraamatu toimkonna, Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu ja RR köitmisosakonna poole, kes olid oma nõu ja ettepanekutega suureks abiks.

Mitmel koosolekul (15.01., 21.05., 11.06.) arutleti ka üldise raamatukoguhoidja sõnaraamatu teemal. Otsustati, et kuna sõnaraamatu trükis avaldamiseks puuduvad rahalised võimalused, siis esialgu antakse sõnaraamat välja elektrooniliselt. RRi raamatukogunduse osakonnas olemasolevale terminiandmebaasile toetudes koostatakse sõnastiku veebiversioon Internetis avaldamiseks. Oma nõusoleku veebisõnaraamatu toimetamiseks andis Sirje Nilbe, kes kaasas antud tööse ka teisi toimkonna liikmeid (Mare Onga, Hans Jürman, Maris Ringvee).

11. juuni koosolekul vaadati üle ning tehti parandused IFLA eestikeelsesse struktuuri; vaadati üle Eesti raamatukogude nimed ja nende ingliskeelsed tõlkevasted ning tehti ettepanek nende ühtlustamiseks; vaadati üle ning tehti parandused rahvusvaheliste ja välisriikide raamatukoguorganisatsioonide eestikeelsete nimede loetellu. IFLA eestikeelne struktuur ilmus ka ajakirjas Raamatukogu 5/2001

10. septembri koosolekul leiti esialgne lahendus juba pikka aega õhus olnud probleemile seoses terminitega informatsioon ja teave.

12. novembri koosolekul teavitas RRi juures töötava standardimise töörühma sekretär Endla Sandberg toimkonda standardist ISO 5127 Informatsioon ja dokumentatsioon. Terminoloogia uuest versioonist ja tutvustas lühidalt selle sisu. Toimkonnalt oodatakse vastust mitmele küsimusele, sh kas ja kuidas organiseerida standardi ettevalmistamisel koostööd terminoloogiatoimkonna ja standardimise töörühma vahel.

10. detsembri koosolekul tegeldi ka mitmete täpsustamist vajavate jooksvate terminoloogiliste küsimustega. Samuti kinnitati tööplaan aastaks 2002.

Maris Ringvee
10.detsember 2001

üles

TEGEVUS 2000.  AASTAL

2000. a. jätkas terminoloogiatoimkond oma tegevust. Koos käidi kümnel korral, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutusele tulevad materjalid olid eelnevalt toimkonna liikmetele laiali jagatud. Iga toimkonna liige sai enne järgmist koosolekut eelmise koosoleku protokolli, mis enne kinnitamist ka läbi vaadati.

Koosolekutel arutati H. Jürmani koostatud VARIA ehk raamatukogunduse piiralade sõnavara käsikirja ning tema poolt jooksvalt tõstatatud küsimusi. Enne suve vaheaega saadi VARIA-terminite kontrollimisega ühelepoole. Sügisel jätkati VARIA-terminite seletuste paranduste üle vaatamisega. VARIA loodetakse valmis saada 2001. aastal. Arutatud said ka M. Ringvee ja M. Randma poolt esitatud probleemsed terminid.

Toimkonna koosseisust taandas end Reet Kukk. Toimkond otsustas taandada Aile Möldre. Kalju Tammaru loobus esimehe kohast juunikuus. Uue esimehe valimine toimub jaanuaris 2001.

Uued liikmed:

• Liia Tüür, TPÜ infoteaduste osakonnast
• Eveliis Eller, terminoloogiatoimkonna sekretär
• Siiri Lauk, kes tegeleb termini seletuste üle vaatamisega.

Eveliis Eller
Terminoloogiatoimkonna sekretär
15.12.2000
üles

TEGEVUS 1999.  AASTAL

1999.a. jätkas terminoloogiatoimkond oma tegevust 1998.aastal alustatud tempoga. Ilmselt ainsa toimkonnana käidi koos 10 korral, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Kuna arutlusele tulevad materjalid olid alati varem välja saadetud, eelnes koosolekule toimkonna liikmete poolt pingeline eeltöö. Väljakujunenud kombe kohaselt said kõik toimkonna liikmed ka varakult eelmise koosoleku protokolli, milline enne kinnitamist läbi vaadati.

Koosolekutel arutati jätkuvalt H. Jürmani koostatud VARIA ehk raamatukogunduse piiralade sõnavara käsikirja ning tema poolt tõstatatud jooksvaid küsimusi. Töö võttis palju aega ja lõpeb alles 2000.a. aastal juba möödunud aastal väljatoodud põhjustel. Suure tööna arutati läbi Mare Onga poolt koostatud bibliograafiaterminite käsikiri.

Kuna raamatukoguhoidja sõnaraamatu ettevalmistamine venib ja raamatukogudes toimub palju muutusi, lükati 2000.aastaks edasi raamatukogude nimede ja tõlkevastete läbivaatamine. Kahjuks ei jõudnud terminoloogiatoimkonnani ka rahvusvaheliste kirjestandarditega seonduvad probleemid. Eeltööga pidi jõudumööda tegelema Eesti Rahvusraamatukogu, mille erinevates osakondades standarte tõlgitakse.

Toimkond jätkas tööd varasemas koosseisus, taandas end Aile Möldre. Praktiliselt ei võtnud aasta jooksul tööst osa Reet Kukk ja Anu Nuut.

Toimkonna liikmed olid seotud terminoloogiakursuse ettevalmistamise ja läbiviimisega Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste eriala I kursuse üliõpilastele (Maia Randma, Hans Jürman, Kalju Tammaru).
üles