Päev Eesti Lastekirjanduse Keskuses

24. aprillil 2009 külastas ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond Tallinna vanalinna imekaunisse majja kolinud Eesti Lastekirjanduse Keskust. Kohale olid tulnud Eha Marrandi Türilt, Tiiu Tarkpea ja Tamara Kozõreva Tartust ning Arda-Maria Kirsel, Maire Kokk, Viivi Ott, Marje Aasmets, Reet Sepp, Silva Paluvits, Sirje Nilbe, Urve Erm ja Malle Lang Tallinnast. Karin Kaevats juhatas meid väga huvitava juugendlaega ja põneva lühtriga teenindussaali, kus meid võttis vastu raamatukogu direktor Anne Rande.

Ajalooline maja on raamatukoguperele koduks eelmisest aastast, mil raamatukogu tähistas oma 75. tegevusaastat. Lugemissaali kõrval ootab huvilisi Edgar Valteri galerii. Väga huvitava elamuse saab teisel korrusel asuvast lastekirjanduse varakambrist, käänulisest trepist jõuavad lugejad kolmanda korruse pööningusaali, mis on kujundatud imeilusaks muinasjutumaaks. Selles toredas toas tutvustas meile raamatukogu liigitamise ja märksõnastamise põhimõtteid kogude talituse juhataja Tiia Suls.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on arvel 49 376 raamatut 2 723 929 krooni väärtuses. Alates aastast 2002 kasutab raamatukogu info- ja kataloogisüsteemi RIKS. Kõik raamatute kirjed on liigitatud. Liigitamisel juhindutakse UDK tabelitest. Pealiik on ühtlasi ka kohaviit. Lasteraamatud saavad pealiigi ette tähelise vanusemäärangu: L- 7-aastased ja nooremad, H- 8-12-aastased, A 13-16-aastased noored. Märksõnastamisel juhindutakse EÜM-ist, “omaloominguliste” uute märksõnade tekitamist püütakse igati vältida. Kohaletulnutel oli küsimusi raamatukogu lugejaskonna ja teenindusreeglite kohta. Leiti et lastekirjanduse spetsiifikast tulenevalt võib kasutusele võtta uusi märksõnu (näiteks “jutukesed”).

Huvitava pärastlõuna lõpus tutvustati meile ka keldrikorrusel asuvaid fondiruume.
Raamatukogu töötajaskond on kui üks pere, väga tore, et neil on võimalus teenindada noori lugejaid sellises huvitavas ja ajaloolises majas.

Ülevaade koostas Malle Lang