Liigitamise ja märksõnastamise toimkonna seminar kodulookirjanduse märksõnastamisest

16. märtsil toimus Tartu linnaraamatukogu saalis seminar kodulookirjanduse märksõnastamisest, mille korraldas ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond. Idee selleteemalisest seminarist tekkis toimkonnal Viljandi linnaraamatukogu külastamisel 2008. aastal, kus bibliograaf Kalli Kuhi rääkis kodulookirjanduse märksõnastamise probleemidest. Leiti, et oleks vaja metoodilist materjali, mis annaks juhiseid koduloo märksõnastamiseks, konkreetsete märksõnade ettekirjutamine ei lahendaks alati probleemi. Selleks otsustati viia läbi seminar.

Seminarist võttis osa 40 inimest erinevatest raamatukogudest: Tartu ja Tallinna ülikooli raamatukogust;  Tartu, Viljandi, Tõrva linnaraamatukogust; Võrumaa,  Jõhvi, Lääne-Virumaa, Kohtla-Järve, Järvamaa, Valga, Põlva, Pärnu keskraamatukogust; Saare, Jõgeva, Harju, Lääne maakonnaraamatukogust; Kadrina vallaraamatukogu Hulja filiaalist; Türi raamatukogu Oisu raamatukogust jm.

Seminari juhtis Sirje Nilbe, rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhataja, toimkonna juhatuse liige.

Kavas:
11.00-13.00
„Koduloo märksõnastamisest“ Hallike Jürma, Tartu Linnaraamatukogu
„Kodulooline teave eesti vanema ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaasis“ Helje Laas,  KMAR
„Koduloo portaalist jm.“ Lauri Posti, Urania Com OÜ
„ISE, Urrami ja Rikswebi suhtest ja bibliografeerimise aluseks olevatest juhenditest“ Külli Solo, RR
13.00-14.00 lõuna
14.00-16.00
„Abisõnu kohaliku elu kirjeldamiseks“ Külli Ots, Põlva Keskraamatukogu

Seminari avades rääkis Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme ajaloost ja mikroajaloost ehk koduloost ja rõhutas viimase tähtsust. Koostada kodulooandmebaase saavad ainult kohalikud raamatukogutöötajad, keegi teine nende eest seda ära ei tee.

Halliki Jürma, Tartu linnaraamatukogu andmebaaside peaspetsialist, rääkis koduloo märksõnastamise probleemidest oma töökogemuste põhjal. Slaidid pdf.

Helje Laas, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna vanembibliograaf, rääkis teemal „Kodulooline teave eesti vanema ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaasis“.

Kuna paljud raamatukogud kasutavad URRAMit, siis oli huvitav kuulata Urania Com OÜ esindajat Lauri Postit, kes tutvustas loodava kodulooportaali põhimõtteid. Kodulooportaali idee tekkis Uranias juba 2006. aastal ja tegijad loodavad, et selle aasta talveks läheb see ka käiku. Ettekanne tekitas elavat huvi ja palju täpsustavaid küsimusi saalist.

Külli Solo, andmebaasi ISE haldur, rahvusraamatukogu peaspetsialist, rääkis  ISE, Urrami ja Rikswebi suhtest ja bibliografeerimise aluseks olevatest juhenditest. Slaidid pdf

Pärast lõunat räägiti juba praktilistest probleemidest, mis tekivad bibliograafidel iga päev oma tööd tehes.

Külli Ots, Põlva Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja, tõi välja konkreetsed näited märksõnadest, mis vajaksid täiendamist või muutmist. Külli nimetas neid „abisõnadeks kohaliku elu kirjeldamiseks“. Oma ettekandele lisas Külli Ots ka nimestiku „Pisike pilditu sõnastik, mis Põlva keskraamatukogus kokku nopitud ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna seminaril Tartu Linnaraamatukogus Külli Otsa poolt ette kantud (16.03.2010). Kaalumiseks Eesti märksõnastikku lisamiseks“ (vt lisa 5).

Kalli Kuhi, Viljandi Linnaraamatukogu koduloobibliograaf, rääkis nende probleemidest seoses kodulookirjanduse märksõnastamisega.

Heda Piiriste, Pärnu Keskraamatukogu üldlugemissaali bibliograaf, küsis nõu konkreetsete küsimuste lahendamiseks.

Kokkuvõtte päevast tegi Sirje Nilbe. Kodulooline teave on laiali pillatud eri andmebaasidesse ja see tuleb lähiaegadel paremini otsitavaks teha. Üks võimalus on kasutada ühiseid andmebaase, teine võimalus ühisotsingut portaali kaudu. Mõlemal juhul on vajalik ühtlustada kirjete vormistuslikku külge, samuti märksõnastamist. Märksõnastamisel ei saa piirduda Eesti märksõnastiku sõnadega, ka ei ole Eesti märksõnastikuu võimalik võtta kõiki vajalikke märksõnu. Andmebaasides võiks kasutada ka vabu märksõnu ja rohkem kirjeldavat teksti (annotatsioone) sõnaotsingus kasutamiseks. Aga EMSi toimetusele võib saata ettepanekuid uute märksõnade kohta igal juhul.

Seminaril tuli välja nii koduloolise märksõnastamise spetsiifika ja vajadused kui ka vajadus moodustada ERÜ juures koduloobibliograafia töörühm, kes tegeleks üleriigiliselt koduloo problemaatikaga.  

Lõpetuseks tagasiside seminaris osalejalt:
Tänane seminar kodulookirjanduse  märksõnastamisest Tartu Linnaraamatukogus oli tänuväärt.
Ettekandeid oli mitmest valdkonnast ja teave igati vajalik. Ma ei olnud kursis ISE andmebaasi juures oleva teabega teiste andmebaaside kohta (Külli Solo). Koduloolised märksõnad tahavad kindlasti arutamist ja keskraamatukogudel on sellega seoses veel ette näha mitmeid arutelusid, mille võiks koondada tõesti ERÜ juurde. Selleks edukat toimetamist.

Kena talve lõppu ja toredat päeva!
Eha Marrandi (Türi Raamatukogu Oisu Raamatukogu)

ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna koosoleku

kokkuvõte 7. märtsil 2008 (kell 11.00-14.00 TLÜ Akadeemilises Raamatukogus)

Koosolekul osalesid:
 
Annika Oherde RR
Arda-Maria Kirsel
Reet Sepp Tln KR
Maire Killar Viljandi LR
Ene Saar KBFI
Tiiu Tarkpea TÜR
Tamara Kozõreva Tartu LR
Malle Lang TTÜR
Sirje Nilbe RR
Ade Soon Arte Gümnaasiumi Raamatukogu
Eha Garšnek RR
Tiina Sokk RR
Karin Kaevats Lastekirjanduse Keskus

Kuulasime Tiiu Tarkpea ettekannet: “UDK: Kellele, milleks, kuidas?”, millega ta esines Tartus kirjepäeval 29.11.2007. UDK töötati välja aastatel 1904-1907, kuna DDC erialaraamatukogudele enam ei sobinud. Ettekandes toodi välja UDK positiivsed ja negatiivsed küljed ja analüüsiti põhjalikult selle arenemist ja kasutamist TÜ Raamatukogus. Uuringust selgus, et liigitussüsteemi järgi tehakse lugejaotsinguid alla 0,1%. Enamasti suunab sellisele otsingule lugejat konsultant. Rohkem näevad lugejad UDK liigiindekseid avakogus riiulite otstel, sest trükiste süstemaatiline   paigutus avakogudes on raamatukogudes levinud. Praegu on kümnendliigitus orienteeritud eelkõige info organiseerimisele, mitte infootsingule. Elektronkataloog ei võimalda liigiindeksite  kombineeritud  otsingut. Seetõttu, mida täpsemalt liigitaja UDK- d kasutab, seda segasemaks otsing läheb. Ettekandes tõi Tiiu välja liigitussüsteemi populariseerimise võimalused, millest olulisim oleks UDK otsiabi väljatöötamine lugejate jaoks. Tiiu pakkus välja võimaluse kasutada määrajateta indekseid, näidates trükise vormi ainult märksõnadega.

Mõned kuulajad ei olnud valmis veel määrajatest loobuma, samas paljud osalejad olid  Tiiu ettekandes toodud mõtetega põhimõtteliselt nõus ja oleksid ka valmis muutusteks, kui keegi ütleks täpselt, kuidas.  Arda Kirsel leidis, et UDK kasutamine otsinguks peaks olema universaalne muukeelsele lugejale, kes ei oska kasutada eestikeelset märksõnaotsingut. Sirje Nilbe arvas, et võõrkeelne lugeja kasutab pigem ingliskeelseid märksõnu ja nende viiteid.

Järgmise päevakorra punktina kuulasime Sirje Nilbet, kes tutvustas viimaseid UDK parandusi, mis ilmusid 2007. aasta novembris. Uues versioonis on palju valmiskombineeritud ajalooindekseid. Järgmistel aastatel arendatakse edasi kirjanduse indekseid.

Koosoleku lõpuks leiti, et UDK kasutamine praegusel ajal tähendab lugejale eelkõige avafondi süstemaatilist paigutamist. Tuleb hakata tegelema järgmiste küsimustega:
•    lugeja jaoks UDK eestikeelse elektroonilise versiooni võimalusega;
•    UDK indeksite normikirjetega (UDK normandme fail peaks olema teksti järgi otsitav);
•    märksõnade ja UDK indeksite sidumisega.

Protokollis: Malle Lang

ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna koosoleku

kokkuvõte 20. veebruaril 2007 (kell 11.00-14.30)

Koosolekul osalesid: Sirje Nilbe, Urve Erm, Annika Oherde, Eha Garshnek, Vive Ott (RR); Marje Aasmets, Maire Kokk, Marika Lepamets (TLUAR); Tiiu Tarkpea (TÜR), Malle Lang (TTÜR), Reet Sepp (Tallinna KR), Tamara Kozõreva (Tartu Linna KR), Karin Kaevats (ELTK), Arda Kirsel (vabakutseline), Maire Killar (Viljandi Linnaraamatukogu), Mare Abner (EMR), Silva Paluvits (EHR), Urve Leemets (EMTAR), Ene Saar (KBFI), Ade Soon (Arte Gümnaasium), Eha Marrandi (Oisu raamatukogu).
Toimkonna liikmetest puudusid Helgi Laanes (TÜR), Matti Russ (Võrumaa KR), Tiina Sokk (RR) ja Heli Viira (EMÜR).

Koosolekut juhatasid Sirje Nilbe ja Tamara Kozõreva, protokollis Marje Aasmets.
Arutati läbi kõik päevakorras (saadetud toimkonna liikmetele 8. veebruaril) kavandatud küsimused ja jõuti kõiki osavõtjaid rahuldavate otsusteni.



PÄEVAKORD JA OTSUSED:

1.Toimkonna hetkeseisust. Uue juhatuse/esimehe valimine.

Sirje Nilbe tutvustas toimkonna uusi liikmeid. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati: Sirje Nilbe, Marje Aasmets, Tamara Kozõreva, Malle Lang. Kõik nad valiti juhatusse. Juhatusele valiti kaks kaasesimeest: Tamara Kozõreva ja Malle Lang. Koosolekut asus juhatama Tamara Kozõreva.

2. Toimkonna 2007. aasta tegevuskava.

Tegevuskava punktid 1-3 kiideti heaks. Sirje Nilbe kutsus üles aktiivsemale liigitajate/märksõnastajate listi kasutamisele.
Raamatukogude külastamise osas arutati võimalust korraldada ekskursioon (väljasõidukoosolek) Tartusse.     ESTERi kasutajarahulolu uuring otsustati edasi lükata kaugemasse tulevikku, kuna see nõuab väga põhjalikku ettevalmistustööd (Sirje Nilbe).   Leiti, et ESTERi märksõnastiku, märksõnaotsingu ja märksõnastamise metoodika küsimusi oleks soovitatav tutvustada ERÜ sektsioonide (maa-, erialaraamatukogude) kaudu. Arutati võimalusi koolituse ettevalmistamiseks sügisel Tartus ja Viljandis (Tiiu Tarkpea).
Tamara Kozõreva tegi ettepaneku koostada toimkonna kodulehekülg. Otsustati siiski aktiivsemalt kasutada praegust võimalust esitada olulisemat informatsiooni ERÜ koduleheküljel toimkonna rubriigis.

3. 15 aastat liigitamise ja märksõnastamise toimkonda.

Lühiülevaate andis Marje Aasmets. Toimkond asutati  29. juunil 1992, eesmärgiks koordineerida liigitamist ja märksõnastamist Eesti raamatukogudes ning suunavate otsuste abil suurendada selle valdkonna ühtsust. Põhilisteks tähisteks on UDK eestikeelsete tabelite ilmumine (jaanuar 2000), samuti rahvusvahelised kontaktid (pidev esindatus IFLA alalises komitees alates 1993 – Aili Normak ; alates 1997 – Marje Aasmets; alates 2004 – Sirje Nilbe ). Toimkonna 10. aastapäeva puhul ilmus Arda Kirseli artikkel (Raamatukogu, 2002, nr. 5).
 
4. Märksõnastamise seminar 9. aprillil.

Sirje Nilbe kutsus üles eri raamatukogutüüpide esindajaid arvamust avaldama ja tegema konkreetseid ettepanekuid seminari ettekanneteks. Rõhutati vajadust tutvustada ESTERit gümnaasiumiõpilastele (Eha Marrandi).  Ade Soon märkis, et seda saab teha arvutiõpetuse tundide raames, aga kooliti on olukord väga erinev. Eha Garshnek ütles, et Tallinna koolid saavad vastavat koolitust tellida RRst.
Tamara Kozõreva osutas vajadusele käsitleda seminaril tehnikakirjanduse märksõnastamise metoodikat. Urve Leemets nõustus pidama seminaril ettekande muusikakirjanduse ja muusika erilaadide märksõnastamisest.

5. Rahvusvaheline koostöö.
 
Ettekande tegi Sirje Nilbe, käsitledes nelja olulist rahvusvahelist nõupidamist.
IFLA aastakongressil Soulis (august 2006) oli erialasektsiooni istungi põhiteema – teemaotsing. Käsitleti Korea märksõnastikku võrdlevalt LCSHga; vormitunnuseid (-märksõnu) Internetikeskkonnas; uuemaid standardeid märksõnastike ohjamiseks jm. Sirje Nilbe tutvustas EÜMi veebivarianti. Ettekandja andis ka ülevaate IFLA sektsiooni pidevalt tegutsevatest töörühmadest.
Järgnevalt tutvustas Sirje Nilbe põhjalikult portaali “Euroopa Raamatukogu”, kus liikmeiks on rahvusraamatukogud ja kättesaadav on ka ESTERi Tallinna andmebaas. Portaali liikmesraamatukogude tegevuse kaugemaks eesmärgiks on emakeelse otsivõimaluse loomine kõigile Euroopa riikide elanikele.
Ettekandja informeeris UDK seminarist Haagis. Eesti vajaks UDK uut, elektroonilist väljaannet, siis oleks UDK ka ESTERiga paremini seotud.  (Selle koostamine on väga töömahukas ja eelnevalt tuleb osta ka vastav litsents.)
Lõpuks tutvustas Sirje Nilbe Reykjaviki kataloogimiskonverentsi põhiteemasid. Maailmas on saanud kataloogimise uueks lähtekohaks „Bibliokirjete funktsionaalsed nõuded”, selle ilmumine on avaldanud kataloogisüsteemide arendamisele väga viljastavat mõju. Kataloogimisreeglistikud on saanud uue sisu ja nimetusedki. Olulisel kohal on küsimus eri tunnuste vahelistest seostest. Otsitunnuseid korrastatakse paremini, eesmärgiks on otsingu mitmeastmelisus.

5. Märksõnastamise metoodika üksikküsimusi.
 
Sirje Nilbe märkis, et mitmed tõstatatud küsimused on lahendatavad märksõnastiku toimetamise käigus. Ka peaks normikirjetes olema rohkem selgitusi. Arutelu Eesti kahe märksõnastiku ümber – Tallinna ja Tartu oma – jätkub. Märksõnastike koostajad arutavad probleeme pidevalt omavahel, ja märksõnastike ühtlustamine jätkub.

Protokolli koostas Marje Aasmets

ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna koosoleku kokkuvõte

15. juunil 2007 (kell 11-14.30)

Koosolekul osalesid: Sirje Nilbe, Annika Oherde, Vive Ott, Tiina Sokk (kõik RR); Tiiu Tarkpea (TÜR), Malle Lang (TTÜR), Marje Aasmets, Maire Kokk (TLÜAR), Karin Kaevats (ELTK), Maire Killar (Viljandi Linnaraamatukogu), Reet Sepp (Tallinna KR), Silva Paluvits (EHR), Ene Saar (KBFI), Ade Soon (Arte Gümnaasium), Arda Kirsel (vabakutseline).

Koosolekult puudusid: Tamara Kozõreva (Tartu Linna KR), Helgi Laanes (TÜR), Urve Leemets (EMTA), Urve Erm (RR), Eha Marrandi (Oisu raamatukogu), Heli Viira (EMÜR).
 

Päevakord:


1. Toimkonna 15. juubeli tähistamine.

ERÜ toimkonna esimene koosolek toimus 29. juunil 1992 Kultuuriministeeriumis. Loodava toimkonna üheks peaülesandeks kujunes eestikeelsete UDK tabelite ettevalmistamine. Peatselt hangiti UDK Konsortsiumist litsents ja algas pikaajaline töö ingliskeelsete tekstide tõlkimisel,  toimetamisel ja sisestamisel. Toimkonna algusaegu meenutasid Malle Lang ja Sirje Nilbe. Pikema tagasivaate eestikeelse UDK väljaande saamisloole ja toimkonna tegevusele tegi Arda Kirsel, kauaaegne toimkonna esinaine ning UDK tabelite peatoimetaja.

2.  Sirje Nilbe ettekanne UDK seminarist Haagis.

UDK seminar toimus 4. – 5. juunil k. a. Hollandi Kuninglikus Raamatukogus. Muutusi on nii UDK toimetuses kui Konsortsiumis. Peatoimetajaks on pärast prof. I. McIlwaine’i (Suurbritannia) saanud pr. M. I. Cordeiro (Portugal).

Sissejuhatav ettekanne vaatles klassifikatsiooniteooria küsimusi.
Pikemalt käsitleti UDK kasutamist.  M.Balikova (Tšehhi) tutvustas nende rahvusbibliograafia süsteemi, mis on UDK-põhine: märksõnad on indeksitega seotud, liigitamistasand on suhteliselt üldine. ETHICS (Šveits) – süsteemis on normandmefail UDK järgi, selle all märksõnad kolmes keeles. Süsteemi sees toimub otsing märksõnade abil. Moodustatakse ka omapoolseid UDK alljaotisi uutele mõistetele. Sloveenia esindaja ettekandest ilmnes, et viimane UDK lühiväljaanne ilmus 1991, kasutusel on elektrooniline variant. Ilmunud on metoodiline käsiraamat. 2007.a. algusest võeti kasutusele pealiigi 2 Religioon uus struktuur.

Eraldi istung peeti UDK kirjastamise küsimustes. Suurbritannia (BSI): eelmisel aastal ilmus uus, kaheköiteline UDK väljaanne. UDK Konsortsium tegeleb MRF-ga, see on nüüd esitatud sobivamas andmebaasisüsteemis (varem ISIS). Hispaania (AENOR) tutvustas oma väljaannete süsteemi: UDKst on olemas nii täielik, lühendatud kui ka lühi-(tasku-)väljaanne.

Omaette teemana käsitleti UDK-koolitust, sest süsteemi peetakse raamatukoguhariduse tähtsaks koostisosaks. Ettekanded olid Rumeenia, Ungari ja Hispaania esindajatelt.

Rohkesti tähelepanu pälvis UDK uuendamise ja tulevikuväljavaadete teema, oli nii ettekandeid kui diskussiooni. Liigi 159.9 Psühholoogia osas tehti ettepanek viia ta pealiigi 1 Filosoofia lõppu, indeksiga 19 (sel viisil saaks lühendada notatsiooni). Märgiti, et Dewey kümnendliigituse (DDC) peatoimetus on avaldanud soovi võtta kasutusele UDK uus pealiik 2 Religioon.  G. Riesthuis (Holland) rõhutas, et liiki 311 Statistika ei tohiks kasutada vormimääraja funktsioonis (statistilised andmed).  M. Benito (Borasi raamatukogukool) tutvustas uurimust sellest, kuidas uue struktuuriga 61 Meditsiin paigutada pealiiki 4 (vaba alates 1961). M. I. Cordeiro rõhutas, et pealiik 5 Matemaatika. Loodusteadused vajaks täielikku revisjoni. Küsimuseks jääb muidugi, kuidas praktilise kasutamise puhul siduda vana ja uut. UDK peatoimetuses ongi pooleli liigi 51 Matemaatika uuendamine. Ümber tehakse ka liiki 778 Fotograafia eri kasutusvaldkonnad.

Arutleti ka selle üle, et UDK edasiseks levikuks oleks kiiresti vaja uut saksakeelset täielikku väljaannet (jäi pooleli 1990-ndate algul). Belgia konsortsiumi liikmena koostas saksakeelset väljaannet, käsikiri oli ette valmistatud – nüüd aga on kõik kadunud.

Protokolli koostas
Marje Aasmets  

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad