KOOLITUSE TOIMKOND

PÕHISUUNAD
LIIKMED
KUTSEKVALIFIKATSIOONI OMISTAMISEGA SEOTUD DOKUMENDID

TEGEVUS 2016  2015  2014  2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999


Koolituse toimkond loodi 1988. a. novembris

 
PÕHISUUNAD:

  • kutse-eetika probleemid
  • kaugkoolitus ja raamatukogud;
  • täiendõppe vajadus ja võimalused raamatukogutöötajatele.

 
LIIKMED

Ilmar Vaaro
koolituse toimkonna juht
alates 31.01.2003
Tartu Ülikool
Ühiskonnateaduste Instituut
Malle Ermel
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Vallo Kelder
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Aira Lepik
Tallinna Ülikool
Sigrid Mandre
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Reet Olevsoo
ERÜ büroo
Evi Rannap
koolituse toimkonna auliige
Aivi Sepp
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Krista Talvi
Eesti Rahvusraamatukogu
Veronika Rogalevitš
Tallinna Ülikool

 
KUTSEOMISTAMISEGA SEOTUD DOKUMENDID

Raamatukoguhoidja, tase 6

Raamatukoguhoidja, tase 7

Raamatukoguhoidja, tase 8

Kutse andmise kord raamatukoguhoidja kutsetele

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Kutsekomisjoni statuut

Raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programm

 

2016. AASTA TEGVUKAVA

Olulisemad tegevussuunad 2016. aastal

  • kevadseminar „AK: aktuaalne koolituses“   
  • väljasõiduseminar
  • tihe koostöö ühingu struktuuriüksustega
  • koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga
  • koolitusalase olukorra seire      

2015. AASTA TEGEVUS

Lisaks traditsioonilistele ettevõtmistele iseloomustas aastat tihe koostöö ERÜ Noorteklubiga.

9. veebruaril osales Ilmar Vaaro Tartus Antoniuse Gildi ruumides toimunud noorteklubi seminaril “Kui infospetsialist tööle jõudis …”, kus elavas arutelus räägiti lahti erinevaid töökeskkonnaga seonduvaid teemasid. Koolitustemaatika kerkis kõige rohkem esile tudengite praktikaga seonduvalt.

Vt lähemalt: Liina Tamm. Kui infospetsialist tööle jõudis … // Raamatukogu (2015) nr. 3, lk. 41-42.
 

11. mail toimus TÜ Ühiskonnateaduste Instituudis koostöös noorteklubiga kevadseminar „AK: aktuaalne koolituses“ mis seekord oli pühendatud noorte töökeskkonda sulandumise temaatikale. Sõna võtsid üliõpilased, töötavad noored ja tööandjad. Ühiselt püüti lahata teemasid:  

  • millised on eriala õppijate foobiad seoses tööleasumisega;
  • kuidas on toimunud noorte adapteerumine töökeskkonnas;
  • millised on erinevate raamatukogu tüüpide kogemused noorte töötajate lõimumisel;
  • millised võiksid olla olukorda parandavad meetmed.


Pikemate sõnavõttudega esinesid Krista Sildnik, Liina Tamm, Tuuliki Tõiste, Katrin Niklus ja Krista Talvi. Tõdeti, et õppijate ja noorte töötajate hirmudes on kattuvusi, kuid raamatukogude süsteemne integreerimine raamatukoguellu aitab neid leevendada.

Vt lähemalt: Maris Nool. Keegi ei ole kõiketeadja // Raamatukogu (2015) nr. 4, lk. 41-42.

Koolituse toimkonna liikmed osalesid 11. septembril toimunud ERÜ väljasõidul Läti Rahvusraamatukokku. Pärast raamatukogu üldekskursiooni vahetasid toimkonna liikmed mõtteid Läti Rahvusraamatukogu koolituskeskuse töötaja Jānis Kosītis'ega. Saime rohkem aimu Läti erialase täienduskoolituse suundumustest, probleemidest, tulemuslikkusest. Arutelu käigus ilmnesid sarnased ja erinevused. Avanes võimalus tutvustada meie uuelaadseid kogemusi. Kuna Läti Raamatukoguhoidjate Ühingul pole koolitusega tegelevat toimkonda, siis sai rohkem selgemaks meie ühingu vastava toimkonna olulisus.

Vt. lähemalt: Ilmar Vaaro. Koolituse toimkonna kohtumine kolleegiga // Raamatukogu (2015), nr. 6, lk. 10.

10. novembril korraldati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga koolitusalane infopäev, mille käigus tutvustati uut kehtima hakanud täiskasvanute koolituse seadust, kutsestandardi omistamisega kaasnevat, erialaste õppeasutuste arenguid ning planeeritavaid täiendkoolitusi 2016. aastal. Esimeses pooles käsitlesid uut täiskasvanute koolituse seadust Haridus- ja Teadusministeeriumi asjatundjad Terje Haidak ja Elen Ruus. Päeva teises pooles peatuti kõrgharidustasemel kutsestandardi omistamise problemaatikal (Ilmar Vaaro) ning tutvustati erialahariduse arenguid, sh järgmisel aastal toimuvaid täiendkoolitusi (Sirje Virkus, Krista Lepik, Krista Talvi). Elava mõttevahetuse käigus said selgemaks räägitud ebakõlad ning tutvustati maakondades toimuvate koolituste kogemusi.

Ilmar Vaaro
koolituse toimkondd juht

üles

 

TEGEVUS 2014. AASTAL

  • Olulisemaks tegevuseks oli uuest kutsestandardist Raamatukoguhoidja, tase 6 lähtuva koolitusprogrammi koostamise lõpuleviimine. 2013. aasta septembris alanud protsessi algul leiti, et programmi väljatöötamine võiks toimuda kutsestandardi viiel kohustuslikul kompetentsil põhinevate moodulite alusel.

    Edasiste arutelude käigus leiti, et viiele kutsestandardi kohustusliku kompetentsi valdkonnale tuleks terviklikkuse huvides lisada kuuendana nn. alusmoodul, mis püüab kujundada arusaamu raamatukogunduse alustest, raamatukogu- ja info-tegevuse kujunemisest ning peamistest seaduspärasustest.

    Moodulite väljatöötamist juhtisid: Kaire Lass (kogude kujundamine) ja Jane Makke (kogude töötlemine) Eesti Rahvusraamatukogust, Tiiu Reimo (kogude säilitamine) ja Aira Lepik (arendustegevus) Tallinna Ülikoolist, Vallo Kelder (raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused) ja Mai Põldaas (lugejateenindus, andmekogude loomine ja vahendamine) Tartu Ülikoolist.

    Moodulite mahud kujunesid välja koostamise käigus. Üldmaht 25 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) ehk 650 akadeemilist tundi kujunes sama suureks kui eelmises kutsekoolituse programmis. Eraldi õppetööd ei planeeritud arvuti- ja keeletasemete kompetentsidele. Nõutud pädevusi jälgitakse läbivalt kõikide moodulite õppetöös. Moodulite lõikes esitatakse selle eesmärgid, õpiväljundid, mahud, kontrolli ja hindamisvormid. Mooduli lühikirjeldustes tuuakse välja käsitletavad teemad, iseseisva töö sisu, soovituslik kirjandus.

    Programmi esialgne kavand valmis märtsi alguses. 6. märtsil toimus Rahvusraamatukogus moodulite väljatöötajate ja toimkonna liikmete ühiskoosolek. Kokkulepitud lähenemisega moodulite ühtlustatud tekstid valmisid aprilli teisel poolel. 24. aprillil saadeti kutsekoolituse programm hinnangu ja täienduste tegemiseks kümnekonnale moodulite valdkondade asjatundjaile. Maikuu keskpaigaks laekusid ekspertide arvamused. Samaaegselt said moodulite väljatöötajad ja toimkonna liikmed avaldada arvamust esitatud ettepanekute suhtes. 22. mail Tartus korraldatud koolituse toimkonna kevadseminari üheks põhiteemaks oli valmiv kutsekoolituse programm. Valmisid kaks programmi varianti: esimeses esitatud ettepanekud koos kommentaaridega, teises ilma nendeta. 5. juunil esitati koolitusprogramm ühingu juhatusele. Ühingu juhatus tegi omapoolseid ettepanekuid. Nende läbikaalumise järel esitati 30. augustil juhatusele 25-leheküljeline kutsekoolituse programm, mille juhatus oma 4. septembri koosolekul kinnitas.
  • Raamatukoguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi väljatöötamise mooduli juhtide ja koolitustoimkonna ühiskoosolek toimus 6. märtsil 2014 Rahvusraamatukogus. Kokkusaamine algas mõttevahetusega tasemeõppe olukorrast ning koostöö võimalustest. Põhiosa kokkusaamisest kulus raamatukoguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi läbiarutamisele. Moodulite lõplikuks koguarvuks kujunes 6. Täpsustusid moodulite teemad, paiknevused, ülesehituse põhimõtted ja mahud. Lepiti kokku koolitusprogrammiga seonduvad edasised tegevused ja tähtajad. Vahetati mõtteid laiemate tegevussuundade osas.
  • 14. aprill 2014 esines Ilmar Vaaro ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäeval teemal „Aktuaalne erialahariduses“.
  • ERÜ koolituse toimkonna kevadseminaride traditsioon jätkus 22. mail Tartus korraldatud kokkusaamisega „AK: aktuaalne koolituses“, mis oli pühendatud kutsestandardiga seonduvatele temaatikatele.

    Viieosalise seminari alguses tõi ERÜ esinaine Katre Riisalu välja, miks on ühingu jaoks oluline raamatukoguhoidja kutsestandard. Kutsestandardite Raamatukoguhoidja, tase 6, 7, 8 väljatöötamisel osalenud Ilmar Vaaro andis ülevaate nende olemusest ning arengutest, mis viisid just selliste dokumentide valmimiseni.

    Teises osas astusid üles ERÜ kutsekomisjoni liikmed. Kutsekomisjoni esimees Krista Talvi tutvustas muudatusi kutse andmise korras. Aira Lepiku slaidimaterjal avas õpimapi olemust. Katrin Niklus püüdis lahti seletada kirjaliku enesehindamise koostamist. Kolmandas osas tutvustasid uuest kutsestandardist lähtuva Raamatukoguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi selle kohalviibinud moodulite väljatöötajad (Kaire Lass, Jane Makke, Tiiu Reimo, Mai Põldaas). Neljandas osas sõbruneti uue koolituskeskkonnaga Lossi tänaval ning vana ülikooli raamatukoguga Toomel. Arutlusteemasid jagus ka viiendasse ossa Tartu Ülikooli kohvikus.
  • Sügisene väljasõiduseminar toimus 20. novembril Sisekaitseakadeemiasse. Lisaks tavategevustele lisandus sellel korral kokkusaamine ERÜ noorteklubiga, kes on oma südameasjaks võtnud ka koolitustemaatika. Seminari avas akadeemia nõuniku Priit Männiku ülevaade kooli üldarengutest, täiendkoolituse süsteemist ja eelkutseõppest. Erialaraamatukogude töötajate täiendkoolituse olukorrast ning vajadustest tegi ülevaate ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni ja akadeemia raamatukogu juhataja Raile Reigo.

    Noorteklubi liikmetega arutleti erialase tasemeõppe ettevalmistuse ning reaalse töö vahekordade, mentorite võrgustiku, edasiste koostöövõimaluste jmt üle.

    Lisaks rohke omavahelise info jagamisele sõbruneti päeva teisel poolel akadeemia õppekeskkonnaga. Tutvuti virtuaalsimulatsiooni keskuse, Justiitskolledži õppekambri ning akadeemia raamatukoguga.

Ilmar Vaaro
Toimkonna juht

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

Koolituse toimkond koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga korraldas 18. aprillil seminari „Koolitajalt koolitajale“, millega tähistati ühtlasi 100. aasta möödumist eriala täiendkoolituse algusest Eestis. Kultuuriakadeemias toimunud kokkusaamisel osales 42 koolitusega otsesemalt või kaudsemalt seotud huvilist.  

Koos vaheajaga 5 tunniliseks kujunenud arutelul koordusid välja nii valupunktid aga ka lahendused erinevatele probleemidele. Rõhutati, et koolitusi tuleb arendada süsteemse protsessina. Üheks rohkem mõtteelamusi tekitavaks teemaks kujunes stažeerimine nii riigisiseselt kui kaugemal. Lisaks uute ideede tekkimisele peeti oluliseks erineva taustaga koolitajate infovahetust. 

Soovides koheselt arutleda ülestõstatatud teemade üle – polnud seminaril täpset kellaaegadest lähtuvat ajakava. Eelnevalt kokkulepitud-planeeritud pikemate sõnavõttudega esinesid: Katrin Niklus Rapla Keskraamatukogust, Lea Lehtmets Lääne-Virumaa Keskraamatukogust, Kersti Brant Lääne Maakonna Keskraamatukogust, Anne Kõrge Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Kärt Miil Tartu Ülikooli Raamatukogust, Kristi Mets Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Tiiu Reimo Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudist, Hela Ojasaar ja Krista Talvi Eesti Rahvusraamatukogust, Ülle Rüütel Viljandi Linnaraamatukogust ning Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Pikemalt on seminarist võimalik lugeda Krista Talvi ülevaatest ajakirja Raamatukogu kolmandas numbris.  

Pärast uue kutsestandardi Raamatukoguhoidja 6, 7, 8 kinnitamist ning kutse andmist reguleerivate dokumentide väljatöötamist pöördusid toimkonna pilgud standardist lähtuva Raamatukoguhoidja 6 koolitusprogrammi koostamisele. Kuna kutsekoolitust on läbi viinud kolm institutsiooni (Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool), siis esimeseks sammuks oli nende esindajate (Krista Talvi, Tiiu Reimo, Ilmar Vaaro) kokkusaamine 10. septembril, kus mõttevahetuse käigus püüti selgeks rääkida tulevase tegevuse üldpõhimõtted. Leiti, et programmi väljatöötamine võiks toimuda kutsestandardi viie kohustusliku kompetentsil moodustuvate moodulite alusel. Samuti täpsustus võimalike isikute ring, kes hakkaksid moodulite kokkupanemist kureerima.

Edasiste läbirääkimiste käigus andsid oma nõusoleku moodulite väljatöötamist juhtida: Kaire Lass, Jane Makke (Eesti Rahvusraamatukogu), Tiiu Reimo, Aira Lepik (Tallinna Ülikool) ja Mai Põldaas (Tartu Ülikool).  

29. novembril toimus Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Õpikeskuses toimkonna ja moodulite väljatöötamise juhtide kokkusaamine. Sellel arutati koolitusprogrammi koostamise erinevaid võimalusi ja variante. Leiti, et koolituse mahud ja sisu peaksid olema lähedased ülikoolide tasemeõppe kavadele. Viiele kompetentsi alusel moodustunud moodulile lisanduks kuuendana nn. alusmoodul, mis peaks kujundama arusaamu raamatukogunduse alustest, raamatukogu- ja infotegevuse kujunemisest ning peamistest seaduspärasustest. Ülesehituselt sarnaneks uus kutsekoolituse programm varasema Raamatukoguhoidja III programmiga. Tehti huvitavaid ettepanekuid koolituste tehnilise läbiviimise osas. Pärast koosoleku lõppemist oli huvilistel võimalik tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Õpikeskuse ning Balti Filmi- ja Meediakooli raamatukoguga.

Ilmar Vaaro
Toimkonna juht

üles

 TEGEVUS 2012. AASTAL

  • Koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga.
  • Uue kutsestandardi koostamisprotsessis osalemine konkreetselt (Aira Lepik, Krista Talvi, Ilmar Vaaro) ning silmapealhoidvalt.
  • 9. augustil 2012 toimus koolituse toimkonna, Tallinna Vangla ja Goethe Instituudi ühisel ettevõtmisel vanglaraamatukogude alane koolitusseminar. Tallinna Vanglas toimunud ürituse avasid Tallinna Vangla direktor Rait Kuuse ja koolituse toimkonna juhataja Ilmar Vaaro. Põhiesinejaks oli Gerhard Peschers loenguga „Raamatud avavad maailma inimestele trellide taga: raamatukogutööst ja teenindusest kinnipidamiskohtades“. Lektor, diplomeeritud raamatukoguhoidja koordineerib lisaks Münsteri Vangla raamatukogu juhtimisele Nordrhein-Westfaleni Liidumaa 30 vanglaraamatukogu tööd. 2007. aastal pälvis Münsteri Vangla raamatukogu Saksamaa aasta raamatukogu tiitli. 2012. aasta Helsingi IFLAl tunnistati tema poster parimaks. Oma loengus rääkis ta nii täiskasvanute kui noorte kinnipeetavate raamatukoguteenindusest. Kaasaegselt sisustatud Münsteri Vangla raamatukogus on ilu- ja populaarteaduslikku kirjandust, koomikseid ning audioraamatuid kolmekümnes erinevas keeles. 80 % kinnipeetavatest kasutab raamatukogu. Väga slaidirohket loengut vahendas emakeelde Herdi Vaakmann Goethe Instituudist. Ürituse üheks osaks oli näitus "Libertree“ – l (Raamatupuud ületavad müüre) kinnipeetavate joonistustest ja luuletustest. Loengule järgnes aktiivne arutelu teema üle. Edasi tutvustasid Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja Asta Vaks ning raamatukoguhoidja Viivi Hallik oma töövaldkondi. Piiratud osavõtuga seminaril oli 24 osalejat. Toimunust püüame pikemalt kirjutada ajakirja "Raamatukogu"veergudel ning leida võimaluse veelkord eksponeerida „Libertree“ näitust.
  • Toimkonna traditsiooniline väljasõit toimus 4. detsembril Harju Maakonnaraamatukokku.  Esmalt tehti ringkäik maakonna ja Keila Kooli raamatukogus. Koos Harju Maakonnaraamatukogu juhtivtöötajatega arutati ja vahetati infot koolitusega seonduvatel aktuaalsetel teemadel. Pikema tähelepanu all olid taseme- ja täienduskoolituse arengud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudis. Mööda ei pääsetud uuest kutsestandardist.  Raamatukoguhoidjad olid huvitatud üliõpilaste praktika tagasisidest. Kuulati praktikute soove seoses täienduskoolitusega. Kavandati järgmise aasta 18. aprillil Viljandis toimuva eriala täienduskoolituse 100. aasta juubeli tähistamist. Ühingu ja toimkonna auliige Evi Rannap meenutas kaasahaaravalt ning inforikkalt eriala õpetamisega seonduvat. Evi Rannapi kaasamise ajendiks oli tema detsembri lõpul uue teetähiseni jõudmine. Tema meenutustest koordus välja, et „iga asja loomisprotsess on see, mis kõiki innustab“.

üles

 TEGEVUS 2011 AASTAL

  • Koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga.
  • Uue kutsestandardi koostamise protsessil silma pealhoidmine ning parandusettepanekute tegemine.
  • Kevadisel toimkonna kokkusaamisel Eesti Rahvusraamatukogus 29. aprillil arutati koolitusega, raamatukoguhoidja kutsestandardiga, raamatukoguhoidja kutse-eetikakoodeksiga seonduvaid (kas eetikakoodeksit on vaja muuta või ei) jt päevakajalisi küsimusi.Ajakirjas "Raamatukogu" 3/2011 ilmus Krista Talvi artikkel "Kutseala väärtushinnangud on kirjas eetikakoodeksis".
  • Traditsiooniline toimkonna osalemine maakondlikul koolitusel toimus seekord Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 25. oktoobril. Ilmar Vaaro esinemine „Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi" püüdis viimastel aastatel kirjutatud raamatukogude ajalugude taustal välja tuua õpetlikke momente sellelaadses tegevuses.
  • 9. novembril 2011 toimus Eesti Rahvusraamatukogus koostöös Sihtasutusega Kutsekoda ja ESF programmiga "Kutsete arendamine" teabepäev "Raamatukoguhoidjate täiendkoolituse ja uue kutsestandardi võimalused". Teabepäeva eesmärk oli pakkuda informatsiooni ning arutelu võimalust erialaste kompetentsusnõuete üle. Oma institutsiooni täienduskoolituse üldarengud ning 2012. aastal toimuvaid koolitusi tutvustasid Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Ürituse materjalid on kättesaadavad ühingu koduleheküljel
  • Koolituse toimkonna liikmed 2011. aastal olid Ilmar Vaaro (toimkonna juht), Malle Ermel, Vallo Kelder, Aira Lepik, Sigrid Mandre, Reet Olevsoo, Aivi Sepp, Krista Talvi, Evi Rannap auliige.

Ilmar Vaaro
Koolituse toimkonna juhataja

17. jaanuar 2011

üles

  TEGEVUS 2010. AASTAL

  • Koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel.
  • Silma peal hoidmine kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi arengutel.
  • Koostöös ühingu kutsekomisjoniga toimus 31. mail Eesti Rahvusraamatukogus infopäev „Uue kutsestandardi lävel“. Kutsekoja juhatuse liikme Olav Aarna ettekande  „Kutsesüsteem liidesena töö- ja haridusmaailma vahel“ olulisemad märksõnad olid kompetentsus, kvalifikatsioon ja kutsesüsteem. Kutsekoja vanemkoordinaator Kersti Rodese ettekanne „Uuendused kutsestandardis“ tutvustas konkreetseid eesootavaid muudatusi. Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu/Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling ärgitas mõtteid vahetama teemal „Kas on võimalus kutsekvalifikatsiooni aste siduda palga tõusuga?“
  • Traditsiooniline toimkonna koolitusseminar toimus seekord Tartumaa raamatukoguhoidjatele 10. novembril Kõrvekülas. Ilmar Vaaro ettekanne „Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi“ püüdis välja tuua õpetlikke momente ajaloo talletamisel. Eristati ajastutele omaseid olulisemaid seaduspärasusi ning toodi välja see, millele võiks uurimistöös rohkem tähelepanu pöörata. Kuna Tartumaa rahvaraamatukogud on aktiivselt tegutsenud ajaloo talletamisega ning nende ülevaated on kättesaadavad kodulehekülje  vahendusel, siis toodi tekstidest analüüsivaid näiteid.
  • Aivi Sepa ettekandes "Blogid ja sotsiaalsed võrgustikud raamatukogunduses" oli kõne all raamatukogu ja raamatukoguhoidja veeb 2.0 ajastul, võimalused blogide ja sotsiaalsete võrgustike toel raamatukogu nähtaval hoida. Vaadeldi lühidalt veeb 2.0 rakendusi, mida raamatukogutöötaja võiks teada, kasutada ja teistele tutvustada. Arutleti, milline võiks olla veeb 2.0 blogi, mida pidada silmas blogi loomisel ja haldamisel ning kuidas tutvustada raamatukogu sotsiaalvõrgustikes. Lõpuarutelus tõstatus kvaliteedi-kvantiteedi küsimus ja jäi kõlama mõte, et ehk oleks vähemalt alguses paremini toimivaks lahenduseks väikeste ühe piirkonna maaraamatukogude koostöös tekkiv blogi.
  • Pärast esinemist tutvuti põgusalt Kõrvekülaga ning siirduti Äksi, kus Anita Priks andis meeleoluka ülevaate ühes majas koos tegutsevast rahvaraamatukogust, Saadjärve looduskeskusest ning Soomepoiste muuseumist.
  • Traditsiooniline toimkonna väljasõit toimus seekord 11. novembril Viimsi. Viimsi Vallaraamatukogu juhataja Kristiina Puura andis igakülgse ülevaate raamatukogust ja selle tegevusest. Rannarahva Muuseumis süvenesime paikkonna varasemasse elu-olusse. Viimsi Keskkooli puhul ei piirdunud tutvumine ainult raamatukoguga vaid terve kooliga. Kooli raamatukogu juhataja Aime Miil ja raamatukoguhoidja Anne Pürg jagasid selgitusi ülekerkinud küsimustele. Viimsi valla arendusameti juhataja Enno Selirand tutvustas valla arengusuundi ja võimalusi. Päev lõppes bussiekskursiooniga valla huvitavamates paikades.

 

Ilmar Vaaro
Koolituse toimkonna juht

üles

 TEGEVUS 2009. AASTAL

Peab tunnistama, et toimkonna liikmete hõivatus aga ka majanduslik surutis ei soodustanud toimkonna tegevuse aktiivsuse kasvu.

Tegevustest võiks esile tuua:

  • Tiheda koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel.
  • Kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi arengute jälgimine, nende vastavus kehtivatele nõuetele ning võimalikud lähenemised lähiaastate kaheksa-astmelise kutsestandardi rakendamisel.
  • Koostöös ühingu kutsekomisjoniga toimus 19. novembril seminar „Täiendkoolituse sisendid ja väljundid“ Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus. Arutlusteemadeks olid: kutsetaotlejate täiendkoolitused, erialaseks täiendamiseks sobilikud koolitused, kõrgkoolide VÕTA (Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine) kogemused, ülikoolide koolitusvõimalused, süsteemse hariduse vajadus, eriala institutsioonide väline koolitus, rahvaraamatukogude koolituse võimalused, koolitusalase info levimine, koolituste rahaline külg. Mõttearendajatena astusid üles Jüri Järs, Aira Lepik, Katrin Niklus, Ere Raag, Tiiu Reimo, Krista Talvi jt.Osalema on palutu keskraamatukogude direktorid ja peaspetsialistid. Mõttevahetusele lisaks pakutakse ekskursiooni uues majas.

 

Ilmar Vaaro
ERÜ koolituse toimkonna juhataja
21. jaanuar 2009

üles

  TEGEVUS 2008. AASTAL

Kuna aasta esimene pool kulus akadeemilistel koolitajatel rahvusvahelise akrediteerimise ettevalmistamisele ja läbimisele, siis toimkonna tegevus eriti aktiivne ei olnud.
Tegevused olid traditsioonilist laadi:

  • Jätkus tihe koostöö kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel
  • Jälgiti kutsesüsteemi arenguid, eriti vastuvõetud kutseseadusega kaasnevaid muudatusi, mille alusel tehakse lähemate aastate jooksul ümber kutsestandardid (senise viie-astmelise asemel kaheksa-astmeliseks) ning viiakse kokku nii hariduslikud kui ka kutsekvalifikatsioonid
  • 20. novembril toimus koolitusseminar Pärnu Keskraamatukogu uues suures saalis Pärnumaa raamatukoguhoidjatele.
  • Aivi Sepp tutvustas veebi teatme- ja õppematerjale ning Krista Talvi keskendus raamatukoguhoidja kutse-eetika probleemidele.
  • Pärnus tähistati ka toimkonna 20. sünnipäeva. Lisaks praegustele toimkondlastele olid kohal ka toimkonna eelmised juhatajad. Enne ümmarguse laua taha asumist tutvuti Pärnu kesklinna huvitavate ehituste ja tänavasoppidega ning joodi kohvi Ammende villas.

üles

 TEGEVUS 2007. AASTAL

Koolitustoimkond on tervikuna, suuremate või vähemate kooslustega osalenud järgmistes ettevõtmistes:

  • Tihe oli koostöö ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel ja „Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra” uue redaktsiooni väljatöötamisel.
  • Osalemine uue kutsestandardi Raamatukoguhoidja III, IV, V väljatöötamisel. Toimkonna liikmed olid pidevalt kursis kutsestandardi valmimise käiguga ning said vajadusel sekkuda parandusettepanekutega. 20. septembril osalesid toimkondlased koos kutsestandardi koostamise töörühma, kutsekomisjoni ja ERÜ juhatuse liikmetega ühisel standardi arutelukoosolekul.
  • 26.-27. septembril väljasõit Hiiumaale. Tutvuti  Hiiumaa koolitusasutuste ja raamatukogudega ning viidi läbi koolitusseminar Kärdla Linnaraamatukogus. Toimkonna liikmed käsitlesid koolitusel raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi, teatme- ja õppematerjale veebis, Raamatukogu 2.0, kõneleti ka raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamisest ja kutsestandardist. Tutvuti Hiiumaaga.

üles
 

TEGEVUS 2006. AASTAL

Koolitustoimkond on tervikuna, suuremate või vähemate jõududega osalenud järgmistes ettevõtmistes:
Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsetunnistuse saamiseks laekunud dokumentide läbivaatamine ja kutsekvalifikatsioonide omistamistamine.
Raamatukoguhoidja III, IV, V kutseeksamite vastuvõtmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine.
Tagasisideme kogumine 2005/2006 kutsekoolituse kohta, selle analüüsimine ja parandusettepanekute tegemine ERÜ juhatusele Raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programmi osas.
5. oktoobril koolitusseminari läbiviimine 47-le Saare maakonna raamatukoguhoidjale teemadel:
„Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi” – Ilmar Vaaro
”Kuidas raamatukogu muutuks tänapäevase(ma)ks” – Vallo Kelder
”Suhteturundus raamatukogus: lubadus, vahetus, usaldus" – Aira Lepik

Väljasõiduistungi korraldamine Kuressaares – seda aitasid meeldejäävaks muuta Saare Maakonna Keskraamatukogu juhtivtöötajad Anu Vahter ja Maire Rauk (Kuressaare Linnateatri, Kuressaare Gümnaasiumi raamatukogu, Saare Arhiivraamatukogu, Kuressaare Lossi, Raekoja, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Spordihoone jt külastamisega).

Ilmar Vaaro
Toimkonna esimees

üles
 

TEGEVUS 2005. AASTAL

Tihe koostöö ühingu kutsekomisjoniga
Jätkus tihe side ühingu juurde moodustatud kutsekomisjoniga, valmisid kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud dokumendid.

Raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni koolitusprogrammi uuendamine
Tööd jätkasid moodulite uuendamise viis töörühma, mida juhisid Aira Lepik, Aivi Sepp, Ilmar Vaaro, Anne Uukkivi ja Malle Ermel. Moodulijuhid kaasasid töörühmadesse kutsekoolituses osalevad õppejõud ja juhtivad praktikud. 16. veebruari moodulijuhtide kokkusaamisel otsustati olulisemana: aluseks võtta moodulite süsteem, kuid tundide arvu tõsta 500le; mitte koostada üldoskuste-teadmiste ning raamatukogutüübi praktilisi mooduleid; loobuda mooduli eksami mõistest, samas programmis lahti kirjutada kontrollivormid ning iseseisva töö sisu. Märtsi keskpaigaks avalikustasid moodulite juhid seisukohavõtuks moodulite tekstid. 23. märtsil toimunud koolitustoimkonna koosolekul käsitleti peateemana raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programmi. Lõplikuks ainepunktide mahuks kujunes 15. Moodulijuhid viisid koosoleku tagasisideme põhjal sisse täiendused. Edasised parandused tehti elektronkeskkonnas ning juuni algul kinnitas toimkond programmi. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus kiitis programmi heaks 15. juunil 2005. a. 2005/2006. õppeaasta sügissemestril algas uue programmi alusel kutsekoolitus Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

6. aprilli teabepäev “Raamatukoguhoidja haridus ja kutsekvalifikatsioon”

Teabepäeval Eesti Rahvusraamatukogus jagati informatsiooni “Raamatukoguhoidja kutsestandardi” rakendamisest, tutvustati raamatukoguhoidja eriharidust, kutse- ja täienduskoolitust. Esinejateks olid: Janne Andresoo, Aira Lepik, Vallo Kelder, Elviine Uverskaja, Kurmo Konsa, Malle Ermel, Ilmar Vaaro, Veronika Rogalevitš, Egle Krull, Krista Talvi ja Margit Stamm. Ettekannete slaidid asuvad ERÜ koduleheküljel. Ettekannete tekstid avaldati väiketrükisena.

16. septembri väljasõidu seminar Jõgevamaa Keskraamatukogus
Kohtuti maakonna raamatukoguhoidjatega. Tutvustati taseme-, kutse- ja täiendõppe aktuaalseid teemasid. Püüti näidata probleemide tagamaid ja lahendusi. Kohalolijad said võimaluse küsida või muidu sõna sekka öelda. Pärastlõunal tutvuti kiriku, lossi, muuseumi ja roosiaiaga.

Toimkonna kolm liiget osales 71. World Library and Information Congress`il Oslos. Aira Lepik astus üles sektsiooniettekandega The Nordic-Baltic cooperation in doctoral education: the case of NORSLIS. Aira Lepik on jätkuvalt IFLA sektsiooni Education and Training alalise komitee liige.

üles
 

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004. aasta toimkonna ettevõtmisi mõjutasid rida väliseid tegureid. Kahel toimkonna tegusal liikmel Kai Kalvikul ja Monika Rändil sündisid lapsed ning seetõttu tekkis neil vahe ettevõtmistes osalemisel.

Väikesearvuline toimkond püüdis keskenduda olulisemale. Raamatukoguhoidja kutset omistavaks organiks saab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks ja omistamiseks loodi ühingu juurde kutsekomisjon (esimees Malle Ermel). Toimkonna liikmed püüdsid kaasa aidata komisjoni tööd käivituvate dokumentide valmimisele. Uut kutse tõendamise ja omistamise süsteemi tutvustati mitmetel seminaridel.

Pärast kutsekomisjoni dokumentide põhitekstide valmimist keskendus toimkond raamatukoguhoidja kutseeksami programmi kutsestandardiga vastavusse viimisele. Leiti, et raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni kutsealase koolituse aluseks jääb senine moodulite süsteem. Moodulite uuendamiseks moodustati viis töörühma, mida juhivad:
I moodul: Aira Lepik
II moodul: Aivi Sepp
III moodul: Ilmar Vaaro
IV moodul: Anne Uukkivi
V moodul: Malle Ermel

Toimkonna edasiste suundade arutelul ei leidnud toetust seisukoht, et toimkond moodustuks erinevate haridus- ja raamatukoguinstitutsioonide esindajatest. Leiti, et tegevus peab tuginema põhikirjale, kus rõhutatakse tegevuse rajanemist demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatust ja ühistegevust. Ridade täiendamise probleem tõstatati detsembri ühingu juhatuse laiendatud koosolekul.

Enamus koolitustoimkonna liikmeid olid seotud taseme-, kutse- või täiendkoolituse erinevate vormide läbiviimisega.

Toimkonna 4 liiget osales 30. septembrist kuni 2. oktoobrini Lätis Jumurdas toimunud 7. Balti riikide raamatukoguhoidjate kongressil. Aira Lepik oli sektsiooni Professional and Continuing Education moderaator ning esines seal ettekandega Postgraduate Education in Library and Information Science: Case Studies in the Baltic and Nordic Countries.

IFLA Buenos Airese aastakongressi osavõtust tuli Ilmar Vaarol viimasel hetkel tööülesannete tõttu loobuda. Aira Lepik on jätkuvalt IFLA sektsiooni Education and Training alalise komitee liige.

Ilmar Vaaro koostas ühingu aastaraamatusse ülevaateartikli “Koolituse toimkonna viisteist tegevusaastat”. Selle kirjutamisel olid üheks olulisemaks allikaks 27. novembril 2003 Grand Hotel Viljandi konverentsikeskuses toimunud toimkonna 15. tegevusaasta tähistamise ürituse materjalid.

üles
 

TEGEVUS 2003. AASTAL

2003. aastal olid toimkonna tegevuses olulisemad:

  • raamatukoguhoidja kutsestandard;
  • raamatukoguhoidjate kongress;
  • toimkonna väljasõiduseminar;
  • toimkonna 15. tegevusaasta tähistamine;
  • tegevusmaterjalide arhiveerimine.

Raamatukoguhoidjate kutsestandardi kavandi koostamise töörühma kuulusid Malle Ermel ja Kai Kalvik. Kai Kalvik edastas operatiivselt informatsiooni koostamise seisu ja kavandite kohta, mis võimaldas arvamust kujundada ning anda tagasisidet. 25. märtsi toimkonna töökoosolekul oldi kõige kriitilisemad kutsenõudeoskuste osas.

14. veebruaril 2003 toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna emeriitprofessori ja toimkonna auliikme Evi Rannapi juubelile pühendatud seminar.

9.-10. juunini Viljandis toimunud Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressi programmi- ja korraldustoimkonda kuulusid Reet Olevsoo, Krista Talvi ja Ilmar Vaaro. Kongressi koolitusalane moodul puudutas kolme teemaderingi: tasemekoolitus, kutsestandard, täiendõpe. Tasemekoolituse suundumustest kõnelesid mõlema erialase kõrgkooli esindajad (Elviine Uverskaja, Ilmar Vaaro). Kutsereformi laiemalt tutvustas Mare Johandi Sihtasutusest Kutsekoda ning raamatukoguhoidja kutsestandardit Janne Andresoo. Täiendkoolitust vaadeldi tööandja (Kaie Holm) ja töövõtja (Maia Ruttu) vaatepunktidest. Aktiivselt sekkuti küsimuste ja kommentaaridega saalist.

25. septembril oli kõigil toimkonna liikmetel võimalus osaleda ERÜ juhatuse laiendatud koosolekul, kus arutati raamatukoguhoidja kutsestandardi eelnõu. Teine samalaadne koosolek toimus 24. novembril. Toimkonna sisearutelus toonitati, et kutsekvalifikatsiooni ei peaks saama ilma taseme-, kutse- või täiendkoolitust läbimata.

Enamus koolitustoimkonna liikmeid olid seotud taseme-, kutse- või täiendkoolituse erinevate vormide läbiviimisega.

18.-19. septembril toimus koolitustoimkonna väljasõit Sillamäele, mille olulisemaks ürituseks oli ühisseminar koos sealse keskraamatukoguga. Aira Lepik arutles teemal "Raamatukoguhoidja muutunud keskkonnas". Ilmar Vaaro tuletas meelde ajaloo olulisust, Kai Kalvik tutvustas raamatukoguhoidja kutsestandardit, Ere Raag rääkis Võrumaa KRK ja Sillamäe KRK koostööst. Sillamäe Keskraamatukogu direktori Elviira Sidorova kokkupandud tihe programm sisaldas kohtumist linnajuhtidega, kultuuri-, loodus- ja tööstusobjektide külastamist.

27. novembril 2003 toimus Grand Hotel Viljandi konverentsikeskuses toimkonna 
15. tegevusaasta tähistamine. Ettekanded püüdsid haarata olulisema toimkonnaga seonduvast: Maie Gross käsitles toimkonna algaega, Krista Talvi täienduskoolitust, Evi Rannap kutseeetika probleeme, Malle Ermel kutsestandardini jõudmist, Aivi Sepp viimaseid tegevusaastaid. Tõdeti, et mitmete teemade või lahenduste juurde peaks uuesti pöörduma.

 

Koolituse toimkonna kroonika 1988-2003

Toimkonna liikmetest osalesid IFLA aastakongressil Berliinis Aira Lepik, Monika Ränd ja Ilmar Vaaro. Aira Lepik pidas sektsioonis “Library Theory and Research” ettekande “Past decade - transforming measures and values in Estonian library practice” (kaasesineja Toomas Liivamägi). Aira Lepik on jätkuvalt sektsiooni “Education and Training” alalise komitee liige.

Arhiveerimisel oli kõige edukam Aivi Sepp, kelle juhatamisaegsed materjalid (1998-2002) on korrastatult olemas nii mahukas paberkaustas kui elektrooniliselt. Valmis ka täiendustega toimkonna kroonika (Reet Olevsoo, Krista Talvi). Reet Olevsoo püüab ERÜ koduleheküljel dokumente kättesaadavaks teha.

Ilmar Vaaro
ERÜ koolituse toimkonna juhataja

üles
 

TEGEVUS 2002. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2002.aastal olid:

  • täienduskoolituse vajadus raamatukogu- ja infotöötajatele;
  • kutsekvalifikatsiooni süsteem EVs, selle rakendamine ja muudatused raamatukogunduses, kutsenõukogu loomine;
  • kaugkoolitus;
  • erialase hariduse arengusuunad muutuvas keskkonnas.

2002.a. olid koolituse toimkonna liikmed (A.Lepik, A.Sepp, A.Samp, V.Rogalevitš) jätkuvalt seotud 2000.a. kinnitatud uue kutseeksami programmi rakendamisega. Kutseeksami kursused toimusid nii Tallinnas kui ka Viljandis. 2002.a. lõpul tekkisid probleemid kursuste finantseerimisega – alates 2003.aastast lõpetab Kultuuriministeerium kursuslaste toetamise.

8.aprillil 2002 toimus koolituse toimkonna eestvõttel ERÜ juhatuse, rahvaraamatukogude esindajate ja koolituse toimkonna liikmete ühiskoosolek, kus tutvustati uusi arenguid erialases hariduses. Õppekavasid ja arengusuundi tutvustasid Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna ning Viljandi Kultuurikolledži raamatukogunduse ja infoteaduste osakonna juhatajad E. Uverskaja ja I. Vaaro. Suuremad muudatused toimusid Tallinna Pedagoogikaülikoolis seoses üleminekuga nö 3+2 süsteemile (3 aastat bakalaureuse- ja 2 aastat magistriõpet).

9.mail 2002 tutvustati koolituse toimkonna seminaril innovatiivseid võimalusi koolituses: veebipõhine õpe, audio ja videokonverentsid. Põhiettekanded olid koolituse toimkonna sekretärilt Veronika Rogalevitšilt. Ettekannetele järgnes arutelu veebipõhise koolituse rakendamise võimalustest raamatukogu- ja infotöötajate täiendkoolituses.

Esimesel sügisesel koosolekul tutvustas A.Samp toimkonna liikmetele oma magistritöö tulemusi – töö käsitles Eesti raamatukogu- ja infotöötajate täienduskoolituse vajadust. Koosolekul arutati ka rahvusvahelise projekti käivitamist, mille tulemuseks oleks pikemaajalisem täienduskursus neile raamatukogutöötajatele, kes soovivad oma erialaseid teadmisi täiendada ja kaasajastada. Ühe võimalusena pakkus Tallinna Pedagoogikaülikool aasta lõpul välja infojuhtimise magistriõppe kava.

18.detsembril 2002 toimus Viljandi Kultuurikolledžis koolituse toimkonna laiendatud koosolek, mille põhiteema oli kutsekvalifikatsiooni süsteem Eestis, mida tutvustas Malle Kindel Sotsiaalministeeriumist. Käsitleti veel arengusuundi ja probleeme erialases hariduses, muuhulgas ka seoses kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamisega (I. Vaaro, E. Uverskaja), koolituse toimkonna ja KM koolituse nõukogu tegevust ja võimalikke seoseid kutsenõukoguga ning kutseõppe finantseerimise probleeme. Koosoleku lõpuosas tutvustati esimest korda laiemalt juunis 2003 Viljandis toimuva Eesti raamatukoguhoidjate kongressi temaatikat.

Aivi Sepp,
ERÜ koolituse toimkonna juhataja
Viljandis, 29.jaanuar 2002

üles
 

TEGEVUS 2001. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2001.aastal olid järgmised:

  • täienduskoolitus erialase kõrgharidusega raamatukogutöötajatele;
  • kutseõpe ja kutsenõukogu uue kutseseaduse taustal;
  • raamatukoguhoidja eetikakoodeks;
  • kaugkoolitus ja raamatukogud;

2001.aastat koolituse toimkonna töös iseloomustab eelmise, 2000.a. tegevussuundade jätkumine. Ühegi päris uue teema või projektiga 2001.a. algust ei tehtud.

Läbi kogu aasta olid koolituse toimkonna liikmed (A.Lepik, S.Virkus, A.Sepp, jt) seotud 2000.a. kinnitatud uue kutseeksami programmi rakendamisega. Esimesed kutseeksami kursused uue programmi alusel on toimunud nii Tallinnas kui ka Viljandis. Toimunud kursuste kogemuse alusel on võimalik analüüsida uue kutseeksami programmi eeliseid ja ka puudusi. 2002.a. on plaanis korraldada mõttevahetus, et arutada seoses kutseeksami kursustega esile kerkinud probleeme ja nende lahendamise võimalusi.

2001.a. algusest kehtib Eestis kutseseadus, mis sätestab kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused. Seadus näeb ette kutsenõukogu loomise, mille tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine. 15.märtsil 2001.a. korraldas koolituse toimkond arutelu, millest võtsid osa ka haridus- ja sotsiaalministeeriumis seaduse väljatöötamisega seotud ametnikud. Eesmärgiks oli selgitada raamatukoguhoidjate kutsenõukogu loomise võimalused ja vajadus. Kutsenõukogu loomise initsiaatoriks on Kultuuriministeeriumi koolituse nõukogu, töös osalevad ka koolituse toimkonna liikmed.

Täiendkoolituse programmi väljatöötamine erialase kõrgharidusega raamatukogutöötajatele on olnud koolituse toimkonna tööplaanis olulisel kohal pikemat aega. Kuna tegemist on põhjalikku taustauuringut ja eeltööd vajava teemaga, siis reaalse programmini sellel aastal veel ei jõutud. 2001.a. lõpul viidi Eesti raamatukoguhoidjate hulgas läbi põhjalik täiendkoolituse vajadust selgitav küsitlus. Nimetatud küsitluse tulemuste selgudes tekib kindlasti võimalus panna paika täpsemad täiendkoolituse programmi piirjooned.

1999.a. lõpul loodud kutse-eetika töörühm jätkas tööd eetikakoodeksiga. Plaanis on tõlkida eetikakoodeks inglise keelde ning tutvustada seda rahvusvaheliselt.

Kaugkoolituse töörühma tegevus keskendus 2001.a. eelkõige Eestis toimuva tutvustamisele rahvusvahelistel kokkusaamistel.

Aivi Sepp
Koolituse toimkonna juht

üles
 

TEGEVUS 2000. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2000. aastal olid järgmised:

  • raamatukoguhoidja eetikakoodeksi projekt;
  • kutseeksami programmi kaasajastamine;
  • kaugkoolitus ja raamatukogud

Aasta alguses tegeles 1999.a. lõpul loodud kutse-eetika töörühm eetikakoodeksi projekti koostamisega, mis esitati aruteluks ERÜ aastakoosolekule veebruaris. Töö eetikakoodeksiga jätkub. Päevakorda on kerkinud eetikakomisjoni loomine.

Aasta jooksul olid koolituse toimkonna liikmed seotud kutseeksami programmi uuendamisega.
18.veebruari koosolekul otsustati, et algatatakse kutseeksami programmi kaasajastamine ning peeti sobivaimaks lahenduseks korraldada edaspidi kutseeksami kursused moodulõppe vormis. Otsustati, et iga mooduli sisu töötab välja komisjon, mis on moodustatud vastava ala spetsialistidest ja valdkonna õpetamisega seotud inimestest.

Toimkonna 9. mai koosolekul tutvuti saabunud moodulite programmidega ning kavandati edasist tegevust koostöös Kultuuriministeeriumi koolituse nõukoguga.
Samuti otsustati koosolekul luua koolituse toimkonna koosseisus kaugkoolituse töörühm ning vastav ettepanek esitati ERÜ juhatuse 11.mai koosolekule kinnitamiseks.

12.juunil 2000 toimus TÜ Raamatukogus Kultuuriministeeriumi koolituse nõukogu ja ERÜ koolituse toimkonna ühiskoosolek, mille põhiteemaks olid taas kutseeksami moodulite projekti arutelu ning ERÜ kaugkoolituse töögrupi tegevuskavad. Otsustati peale täienduste ja paranduste sisseviimist esitada kutseeksami programm Kultuuriministeeriumile kinnitamiseks.

Mai lõpul toimus koolituse toimkonna korraldusel Valga Keskraamatukogus maakondlik seminar, kus Viljandi Kultuurikolledži raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri juhataja I. Vaaro tutvustas muudatusi ja õppimisvõimalusi VKK-s. Seminari teises osas tutvustas VKK raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri lektor A. Sepp kohalolijatele kasutatavamaid Interneti teenuseid.

15.novembril toimus Viljandi Kultuurikolledžis VKK, TPÜ, KM koolituse nõukogu ja ERÜ koolituse toimkonna korraldusel mõttevahetus "Raamatukoguhoidja – 21. sajandi elukutse".  Mõttevahetus kujunes väga aktiivseks, eriti nende teemade osas, mis puudutasid personalitööd ning raamatukogutöötaja rolle ja täienduskoolitust.

Aivi Sepp,
ERÜ koolituse toimkonna juhataja

13.detsember 2000
Viljandis

üles
 

TEGEVUS 1999. AASTAL

Kõigepealt tooksin koolituse toimkonna tegevusega seonduvalt välja 1999.a. oktoobris raamatukogupäevade raames toimunud seminari "Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika", mida koolituse toimkond korraldas koostöös Concordia Rahvusvahelise ülikooliga Eestis. Seminari põhiline eesmärk lisaks teavitamisele oli moodustada kutse-eetika töörühm, kes hakkaks tegelema raamatukoguhoidjate eetikakoodeksi koostamisega. Kutse-eetika töörühm moodustati seminari töögruppide ettepanekute alusel.

Koolituse toimkonna raames tegutsema hakkav töörühm kogunes esimesele koosolekule 19.nov. 1999.a. ERÜ aastakoosolekuks veebruaris peaks valmis saama eetikakoodeksi esialgne kava. Töörühma juhiks on emeriitprofessor Evi Rannap.

1999.a. esimesel poolel viisime läbi ka järjekordse ankeetküsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada raamatukogutöötajate täienduskoolituse vajadus. Tegemist on korduvuuringuga - eelmine sarnane küsitlus viidi läbi 1996.a.- ja see annab võimaluse vaadata, kuidas täienduskoolituse vajadus on muutunud.

Alates 1998.a. vahendab koolituse toimkond rahvaraamatukogudele lektoreid Eesti teadusraamatukogudest.
1999.a. kevadel edastasime lektorite ja loenguteemade nimekirja 1999/2000.a. kohta kõigile suurematele rahvaraamatukogudele ja see avaldati ka ajakirjas "Raamatukogu".

1999.a. algatasime ka kaugkoolituse töögrupi moodustamise ja kaugkoolitusega seonduvate teemade laiema tutvustamise.
Kaugkoolituse temaatikat on toimkonnas käsitletud 2 aspektist lähtuvalt:
kaugkoolitus raamatukogutöötajatele;
kaugkoolitust toetavad raamatukoguteenused ja kaugõppurite erivajaduse

Koolituse toimkond teeb koostööd ka Kultuuriministeeriumi raamatukoguhoidjate koolituse nõukoguga.
Septembris toimus Tartus ühisseminar, kus käsitleti peamiselt täienduskoolituse probleeme ja rahvusvahelist koostööd. K. Talvi andis ülevaate IFLA 65. aastakonverentsist Bangokis, A. Lepik Open Society Institute'I poolt Budapestis korraldatud õpikojast täienduskoolituse alal ning K. Talvi tutvustas täienduskoolituse alase ankeetküsitluse tulemusi. M. Ermel tutvustas Saksa Raamatukoguühingute Liidu poolt koostatud dokumenti "Kutsekirjeldus 2000".

Aastat kokkuvõttev koosolek toimus detsembris Viljandi Kultuurikolledžis. Lisaks kokkuvõtetele ja uue aasta tööplaanile tutvustas Viljandi Kultuurkolledži raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri juhataja I. Vaaro uut õppehoonet ja uuendusi õppekavas.

Aivi Sepp

 

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad