LIIGITAMISE JA MÄRKSÕNASTAMISE TOIMKOND


LIIKMED

TEGEVUS 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Liigitamise ja märksõnastamise toimkond loodi 29. juunil 1992. Toimkonna tegevuse eesmärgiks on liigitamise ja märksõnastamise koordineerimine ja edendamine Eesti raamatukogudes. Toimkond tegutseb koostöös ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühmaga.

Toimkonna ettepanekul lõpetas ERÜ juhatus liigitamise ja märksõnastamise toimkonna tegevuse alates 31.12.2011

 
LIIKMED

Tamara Kozõreva
juhatuse kaasesimees
Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Malle Lang
juhatuse kaasesimees
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Marje Aasmets
juhatuse liige
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Sirje Nilbe
juhatuse liige
Eesti Rahvusraamatukogu
Mare Abner Eesti Meditsiiniraamatukogu
Urve Erm Eesti Rahvusraamatukogu
Eha Garšnek Eesti Rahvusraamatukogu
Karin Kaevats Eesti Lastekirjanduse Keskus
Maire Killar Viljandi Linnaraamatukogu
Arda Kirsel vabakutseline
Maire Kokk Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Helgi Laanes Tartu Ülikooli Raamatukogu
Urve Leemets Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu
Eha Marrandi Oisu raamatukogu
Annika Oherde Eesti Rahvusraamatukogu
Vive Ott Eesti Rahvusraamatukogu
Silva Paluvits Eesti Hoiuraamatukogu
Matti Russ Võrumaa Keskraamatukogu
Ene Saar Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi raamatukogu
Reet Sepp Tallinna Keskraamatukogu
Tiina Sokk Eesti Rahvusraamatukogu
Ade Soon Arte Gümnaasiumi raamatukogu
Tiiu Tarkpea Tartu Ülikooli Raamatukogu

 





























 

 

 

 

 

 

 TEGEVUS 2011. AASTAL

Arutasime septembris kirjalikult (meili teel) toimkonna liikmetega Liigitamise ja märksõnastamise toimkonna edaspidist arengut. Märksõnastamine ja liigitamine on esindatud nii ERÜs kui ELNET Konsortsiumis.

Praegu on olukord, kus on olemas ELNET Konsortsiumi Liigitamise ja märksõnastamise töörühm ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond. Enamik ERÜ toimkonna liikmeid kuulub mõlemasse gruppi.

Tulevik:

Kui me ei taha dubleerida oma tegevust, milleks ei ole aega ega raha, siis oleks mõistlik, et jääks ainult Kontsortsiumi töörühm http://www.elnet.ee

Tavaliselt on eri süsteemide raamatukoguhoidjate põhiline probleem infopuudus. Praegu on võimalik saada pidevalt infot ja pöörduda oma probleemidega jooksvalt konsortsiumi pole, kui selleks vajadus on.

Kontsortsiumi töörühm saab pakkuda kõikidele märksõnastajatele

· avalikke üritusi/koolitusi märksõnastamise teemal

· metoodiliste otsuste kogu ELNETi kodulehel avalikult kättesaadavaks teha

· kutsuda kõiki märksõnastajaid LM listi liikmeks

Leidsime arutelu käigus, et säilitada eraldi ERÜ Liigitamise ja märksõnastamise toimkonda ei ole otstarbekas.

ERÜ juhatus arutas meie ettepanekut ja arvas, et kui see on toimkonna tahe, siis lõpetatakse liigitamise ja märksõnastamise toimkonna tegevus 31. detsembrist 2011.

Toimkonna kaasesimehed:

Tamara Kozõreva ja Malle Lang

üles

 TEGEVUS 2010. AASTAL 

16. märtsil toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis seminar kodulookirjanduse märksõnastamisest, mille korraldas ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond. Seminarist võttis osa 40 inimest erinevatest raamatukogudest üle Eesti ja seda juhtis toimkonna juhatuse liige Sirje Nilbe. Ürituse avas Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme, ettekannetega astusid üles Halliki Jürma, Helje Laas, Lauri Posti, Külli Solo ja Külli Ots. Päeva kokkuvõttes leiti, et kodulooline teave on laiali pillatud eri andmebaasidesse ja see tuleks lähiaegadel paremini otsitavaks teha. Seminaril tuli välja nii koduloolise märksõnastamise spetsiifika ja vajadused kui ka vajadus moodustada ERÜ juures koduloobibliograafia töörühm, kes tegeleks üleriigiliselt koduloo problemaatikaga.

Aastal 2010 jätkus ka koostöö ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühmaga. Ühiselt peeti koosolek 14.-dal oktoobril Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus. Kõigepealt tutvuti raamatukogu uue hoonega ja külastati pikemalt kataloogimisosakonda. Koosolekut alustas Sirje Nilbe, kes rääkis UDK Konsortsiumi uudistest ja seejärel vahendas muljeid IFLA aastakonverentsilt liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni ettekandekoosolekult ja tutvustas alalise komitee tegemisi. Teisena esines Tiiu Tarkpea, kes reklaamis  British Standards Institution-i tasulist toodet UDC Online, mille on endale ostnud Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Kokkusaamisel arutleti veel ELNET-LM listi üle, kuhu hetkel kuulus 95 märksõnastajat.

Malle Lang
Liigitamise ja märksõnastamise toimkonna kaasesimees

üles

 TEGEVUS 2009. AASTAL

2009. aasta möödus „Eesti märksõnastiku“ valmimise tähe all. Sellega oli seotud mitu meie toimkonna liiget.
Aruandeaastal toimus põhitegevus ELNET Konsortsiumi liigitajate-märksõnastajate listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märksõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused. Infoajastul puudub sagedasteks kokkutulekuteks vajadus, kuna asju saab arutada ka veebilisti kaudu.
24. aprillil külastas ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond vanalinna kaunisse majja kolinud Eesti Lastekirjanduse Keskust. Kolmanda korruse pööningusaalis, mis on kujundatud imeilusaks muinasjutumaaks, tutvustas meile raamatukogu liigitamise ja märksõnastamise põhimõtteid kogude talituse  juhataja Tiia Suls. Märksõnastamisel juhindutakse EÜM-ist, “omaloominguliste” uute märksõnade tekitamist püütakse igati vältida. Kohaletulnutel oli küsimusi raamatukogu lugejaskonna ja teenindusreeglite kohta. Leiti et lastekirjanduse spetsiifikast tulenevalt võib kasutusele võtta uusi märksõnu (näiteks “jutukesed”).

Planeeritud sügisese seminari kodulookirjanduse märksõnastamise teemal lükkasime järgmise aasta märtsi, kuna sügisel jäi vähe aega ettevalmistamiseks.

Tamara Kozõreva, Malle Lang
Toimkonna juhatuse kaasesimehed

üles

 TEGEVUS 2008. AASTAL

2008. aastal jätkas toimkond koostööd ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühmaga (juht Sirje Nilbe).
Aruandeaastal toimus põhitegevus ELNET Konsortsiumi liigitajate-märksõnastajate listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märksõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused. Infoajastul puudub sagedasteks kokkutulekuteks vajadus, kuna asju saab arutada ka veebilisti kaudu.
7. märtsil toimus toimkonna koosolek  TLÜ Akadeemilises Raamatukogus. Osales 13 toimkonna liiget. Kuulasime Tiiu Tarkpea ettekannet “UDK - kellele, milleks, kuidas?”, millega ta esines Tartus kirjepäeval 29.11.2007. Sirje Nilbe tutvustas viimaseid UDK parandusi, mis ilmusid 2007. aasta novembris. Uues versioonis on palju valmiskombineeritud ajalooindekseid. Järgmistel aastatel arendatakse edasi kirjanduse indekseid.

Koosolekul leiti, et UDK kasutamine praegusel ajal tähendab lugejale eelkõige avafondi süstemaatilist paigutamist. Edaspidi peaks tegelema järgmiste küsimustega:

  • lugeja jaoks UDK eestikeelse elektroonilise versiooni võimalusega;
  • UDK indeksite normikirjetega (UDK normandmete fail peaks olema teksti järgi otsitav);
  • märksõnade ja UDK indeksite sidumisega.

Jätkati traditsiooniks kujunenud ekskursioone raamatukogudesse eesmärgiga tutvuda liigitamise ja märksõnastamise probleemidega eri tüüpi raamatukogudes ja luua kontakte kolleegidega. 20. novembril toimus Viljandi päev, kus külastati Viljandi Linnaraamatukogu, Kondase Keskust ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiat ning selle Muusikamaja.

Viljandi Linnaraamatukogu on pööranud palju tähelepanu kodulooalase kirjanduse tutvustamisele. Vanembibliograaf Kalli Kuhi rääkis probleemidest, mis on tekkinud kodulookirjanduse märksõnastamisel. Pärast arutelu leiti, et oleks vaja selle kohta metoodilist materjali ja võiks jätkata koduloo märksõnastamise teemaga ka edaspidi.
Marje Aasmets ja Sirje Nilbe kirjutasid artikli toimkonna tegevust aastatel 1999-2008 ERÜ aastaraamatu 2008 jaoks.

üles
 

TEGEVUS 2007. AASTAL

2007. aastal jätkas toimkond koostööd ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühmaga (juht Sirje Nilbe). Aruandeaastal toimus põhitegevus ELNET Konsortsiumi liigitajate-märksõnastajate listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märksõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused. Infoajastul puudub sagedasteks kokkutulekuteks vajadus, kuna asju saab arutada ka veebilisti kaudu.
20. veebruaril toimus koosolek, kus valiti toimkonna uus juhatus (Tamara Kozõreva, Malle Lang, Marje Aasmets ja Sirje Nilbe) ja arutati 2007. aasta tegevuskava.
ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna ning ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma korraldusel toimus 9. aprillil 2007 märksõnastamise seminar. Seminarist võttis osa 134 inimest. Ettekandega esinesid - Merle Aas ( Urania Com OÜ, Urrami analüütik-konsultant), Eda Pihu (EBSi raamatukogu juhataja), Kristina Rallmann (Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu juhataja), Ülo Treikelder (Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna juhataja), Urve Leemets (EMTA raamatukogu spetsialist), Urve Erm (RR NAO juhtiv spetsialist), Sirje Nilbe (RR NAO juhataja, ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht).

7. mail saatis Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist kirja, milles küsis ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna arvamust meditsiinikirjanduse liigitamisest ja märksõnastamisest ja EstMeSHi märksõnastiku edasisest saatusest seoses Eesti Meditsiiniraamatukogu liitmisega TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga. 21. juunil saadeti talle vastus. Pärast ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna liikmete vahel toimunud arutelu leiti, et kuna ELNET Konsortsiumis on praegu päevakorral EÜMi ja INGRIDi märksõnastiku ühendamine, siis EstMeSHi arendustöö jätkamine töötaks selle eesmärgi saavutamise vastu ja killustaks niigi nappi tööjõudu. EstMeSHis fikseeritud mõisteid ja terminoloogiat saab ära kasutada EÜM/INGRIDi märksõnastiku täiustamisel, nii et seni tehtud töö ei läheks päriselt tühja.
15. juunil tähistati toimkonna 15. juubelit. Toimkonna algusaegu meenutasid Malle Lang ja Sirje Nilbe. Pikema tagasivaate eestikeelse UDK väljaande saamisloole ja toimkonna tegevusele tegi Arda Kirsel, kauaaegne toimkonna esinaine ning UDK tabelite peatoimetaja. Sirje Nilbe andis ka ülevaade UDK seminarist Haagis.

Jätkati traditsiooniks kujunenud ekskursioone raamatukogudesse eesmärgiga tutvuda liigitamise ja märksõnastamise probleemidega eri tüüpi raamatukogudes ja luua kontakte kolleegidega. 30. novembril toimus Tartu päev, kus külastati Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.

üles
 

TEGEVUS 2006. AASTAL

Koostöös ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühmaga (juht Sirje Nilbe) jätkati tööd teavikute liikide ja märksõnade kaudu parema kättesaadavaks tegemise nimel.
Põhitegevus aruandeaastal toimus ELNET Konsortsiumi liigitajate-märksõnastajate listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märksõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused. Infoajastul puudub sagedasteks kokkutulekuteks vajadus, kuna asju saab arutada ka veebilisti kaudu. Sel põhjusel toimus aruandeaastal vaid üks koosolek (ERм liigitamise ja märksõnastamise toimkonna ja ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma ühiskoosolek) 16. veebruaril 2006, kus jõuti otsusteni enamikus nimetatud listis tõstatatud küsimustes.
Jätkati traditsiooniks kujunenud ekskursioone raamatukogudesse eesmärgiga tutvuda liigitamise ja märksõnastamise probleemidega eri tüüpi raamatukogudes ja luua kontakte kolleegidega. Külastati Eesti Panga Raamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu.
Laiendati toimkonna koosseisu uute liikmetega.
Katrin Karus,
toimkonna esimees
15.12.2006

üles
 

TEGEVUS 2005. AASTAL

Toimkonna põhitegevuseks aruandeaastal kujunes töö UDK täienduste ja muudatuste koondfailiga. Koond sisaldab täiendused ja muudatused, mis on avaldatud väljaandes "Extensions and Corrections to the UDC" pärast eestikeelsete tabelite ilmumist, ajavahemikus 1999-2003 (maht väljatrükina 60 lk.). Selle äärmiselt mahuka faili (eri köidetes ilmunud muudatuste rühmitamine ja tõlge eesti keelde) koostas Katrin Karus. Koondi osas oli ELNET-is osalevatel raamatukogudel (ja loomulikult kõigil toimkonna liikmeil) võimalik avaldada arvamust alates 3. detsembrist 2004, mil toimus ELNET Konsortsiumi liigitamise töörühma koosolek ning fail kõigile edastati.
Raamatukogude arvamused kogus ja süstematiseeris Katrin Karus. Toimkonna koosolekul 20. mail arutati need läbi ja lepiti kokku olulisemates täiendustes ning muudatustes (seoses UDK täiendusvihiku ettevalmistamisega). Koosoleku otsused sisaldavad 28 punkti, lisaks jäi probleeme ka edasiseks arutamiseks. Koosolekul otsustati ka, et toimkonna esinaiseks saab alates 1. juulist 2005 Katrin Karus.
Aruanne liigitamise ja märksõnastamise alasest tegevusest Eestis esitati IFLA liigitamise alalisele komiteele Oslo kongressil (Eesti esindaja alates 2005 on Sirje Nilbe).
Regulaarselt on jälgitud UDK liigitusmetoodikat ja ühtlustatud liigituserinevusi ESTER-is.
Toimus ekskursioon Mereakadeemia raamatukokku, kus kolleegid andsid sisuka ülevaate oma tööst merehariduse ühes põhiraamatukogus.

üles
 

TEGEVUS 2004. AASTAL

UDK täiendusköite "Extensions and Corrections to the UDC" (nr. 25, november 2003), mis oli tellitud Kultuuriministeeriumi poolt, saime pärast korduvaid järelepärimisi 15.aprillil 2004. (Analoogiline olukord on kujunenud järgmise numbriga, mil UDK Haagi peakorteris jätkuvalt puudub personal ja KM tellimus on siiani täitmata.)
Täiendusi/muudatusi (nr. 25) on võrdlemisi palju: kohamäärajate täpsustused nt endise Jugoslaavia, Araabia riikide, Kagu-Aasia riikide jpm osas; muudatused ajamäärajates; uus üldmääraja -04 Protsessid ja tegevused; liikidest on suuremad muutused 72 Arhitektuuri ja 78 Muusika puhul. Viimasele on pakutud täiesti uut struktuuri, lisaks muusikariistade liigi 681.8 annulleerimist ja ületoomist muusika liiki.
Toimkonna kevadist arutelukoosolekut polnud sellistes tingimustes (suuremahulise ingliskeelse teksti läbitöötamine pingelise igapäevatöö kõrval lühikese ajaga) võimalik ette valmistada, ka toimkonna (hilis)sügisene koosolek jäi ära.
On jälgitud UDK liigitusmetoodikat ja ühtlustatud liigituserinevusi ESTER-is.
IFLA Liigitamise alalisele komiteele on saadetud aruanne (Subject indexing and classification in Estonia: 2003/2004).

üles
 

TEGEVUS 2003. AASTAL

Koosolekuil (21.veebruaril ja 21.märtsil) analüüsiti põhjalikult UDK muudatusi, mis ilmusid "Extensions and Corrections to the UDC" järjekordses köites (nr. 24, 2002). Täiendusi on üldmäärajate osas, peamiselt vormi-, koha- ja isikumäärajate puhul. Täiendusi on ka pealiigis 0, liikides 34, 57, 612 - 616, 81 jm. Struktuurimuudatusi on tehtud demograafias (liik 314). Suurimad muutused on seotud uue liigi 005 Juhtimine rakendamisega: liik 65.01 on annulleeritud ja on esitatud äraviited liiki 005.

Otsustati:

  • analüüsida ka edaspidi regulaarselt UDK täiendusi ja muudatusi, arutades toimkonnas läbi nende praktilise vajalikkuse ja rakendatavuse
  • liiki 005 esialgu mitte kasutusele võtta
  • võtta kasutusele uus liik 60 Biotehnoloogia
  • vajaduse korral kasutada uusi, detailsemaid indekseid, mis on loodud, tähistamaks UDKs seni puudunud (või indeksit mitteomanud) mõisteid (teemasid), nt 141.74 Rassism, 314/316 мhiskond, 574.1 Bioloogiline mitmekesisus jpm
  • püsida UDK eestikeelsete tabelite raamides, vältides suuremahulisi muudatusi.

Oktoobris toimus tavakohane infokoosolek, kus Marje Aasmets esitas ülevaate IFLA 69. aastakonverentsist Berliinis. Kuulati ka Mare Abneri infot märksõnastamisest Eesti Meditsiiniraamatukogus. UDK vormimäärajate kasutamise ühtlustamiseks arutati läbi kehtiv UDK vormimäärajate loetelu, täiendati seda ja kinnitati.
Novembris külastasid toimkonna liikmed Rocca al Mare Kooli. Kolleeg Jaanus Kõuts tutvustas raamatukogu ja andis sisuka ülevaate kooli elust.
Toimkonnas on vahetunud Lastekirjanduse Teabekeskuse esindaja.

üles
 

TEGEVUS 2002. AASTAL

Aasta 2002 olulisimad ettevõtmised olid:

  • märksõnastamise seminar 5. märtsil (69 osalejat). Esinesid Marje Aasmets ülevaatega IFLA tegevusest märksõnastamise suunal ja Sirje Nilbe põhjaliku käsitlusega märksõnastamise metoodikast ESTER-is. мritus äratas elavat huvi, kõik soovijad ei mahtunudki osalema. Kindlasti tuleks seda teemat jätkata, kuna märksõnastamine on meie raamatukogudes suhteliselt uus tegevus.
  • UDK toimetusele Londonis edastati loetelu teemadest, millele ei leidu UDK tabeleis indeksit (üle 40 teema). Selle aluseks olid 2001.a. küsitluse käigus laekunud ettepanekud (ligi 80). Osa neist õnnestus lahendada kohapeal, ülejäänute suhtes esitasid kõik toimkonna liikmed oma arvamuse kirjalikult jaanuaris 2002 ja nii leiti lahendused veel 12 ettepanekule. Sõelale jäänud teemad vaadati veelkord üle ja edastati koos toimkonna üldise seisukohaga jääda liigitamises UDK eestikeelse väljaande raamesse ning mitte kasutusele võtta suuremaid struktuurimuudatusi. UDK toimetus lubas meie ettepanekuid arvestada.

Veebruaris arutati toimkonna koosolekul "Extensions and Corrections to the UDC" uut köidet (nr. 23) ja otsustati uut liigiindeksit 005 Juhtimine (Management) esialgu mitte kasutusele võtta. Oodatakse ära järgmise köite (nr. 24) ilmumine, kus eeldatavalt peaksid leiduma ka suunised senise liigi 65.01 asendamiseks indeksiga 005.

Juunis peeti väike koosviibimine toimkonna tegevuse 10. aastapäeva täitumise puhul. Vastavasisuline ülevaade edastati avaldamiseks ajakirja "Raamatukogu" (ilmus nr. 5, 2002).

Oktoobris toimus tavakohane infokoosolek, kus tehti ülevaade IFLA uuemaist materjalidest (kahjuks ei saanud Marje Aasmets sel aastal IFLA konverentsil osaleda), räägiti Ida-Euroopa maade märksõnastike koordineerimisprogrammist ning tutvuti uue erialakirjandusega:
1. UDK ingliskeelne taskuväljaanne (UDC Pocket Edition, 1999)
2. McIlwaine I. C. The Universal Decimal Classification : a guide to its use (2000)
(Mõlemad teosed leiduvad EAR-is).

Jätkati tutvumiskäike raamatukogudesse. Veebruaris külastati taasavatud ja kaunikskujundatud Tallinna Keskraamatukogu, novembris tutvuti Briti Nõukogu raamatukoguga ja detsembris oldi Meditsiiniraamatukogus, kus toimkonna liikme Mare Abneri käe all on valmimas eestikeelne meditsiinimärksõnastik. Kõik käigud on olnud inforikkad ja huvitavad.

Tallinna Keskraamatukogu esindajate soovil koostati pöördumine Eesti kirjastustele ilukirjandusteoste autorite rahvusliku kuuluvuse märkimiseks raamatu tiitellehe pöördele ja edastati see ERм büroole. Loodetavasti on sel tulemusi, sest tihti on autorite päritolu peaaegu võimatu ise määrata.

Tihenesid ka rahvusvahelised sidemed. UDK Konsortsium avas mailing-listi UDC Forum, millega on liitunud Arda Kirsel ja Sirje Nilbe. Selle kaudu saab jooksvalt kursis olla UDK alal toimuvaga rahvusvahelises ulatuses. еnnestus ka (lõpuks) esitada eestikeelse UDK väljaande ja UDK kohta Eestis ilmunu bibliograafilised andmed UDK rahvusvahelisse andmebaasi. Loodetavasti ilmuvad need "Extensions and Corrections to the UDC" 2002.a. köites.

Arda-Maria Kirsel
Marje Aasmets
Jaanuar 2003

üles
 

TEGEVUS 2001. AASTAL

Toimkonna tegevuses aastal 2001 võib märkida kahte suuremat üritust:

  • viidi läbi küsitlus UDK eestikeelsete liigitustabelite kasutamise kohta
  • korraldati UDK uue üldmääraja -02 (omadused) tõlkimine eesti keelde.

Kronoloogiliselt kulges töö alljärgnevalt.
1.-2. veebruaril osales Marje Aasmets Roosta puhkekeskuses toimunud ERÜ seminaril.
19. veebruaril oli toimkonna koosolek, kus tutvustati ja arutati läbi "Extensions and Corrections to the UDC" uus köide, nr. 22 (2000). Otsustati esialgu mitte kasutusele võtta suuri, kogu liiki/pealiiki haaravaid struktuurimuudatusi (pealiik 2, liigid 364/369) ja jääda UDK eestikeelseis liigitustabeleis toodud struktuuri juurde. Küll aga otsustati kasutada üksikmuudatusi uute aktuaalsete teemade kohta, mis ei too kaasa ümberliigitamist. Samuti võeti vastu otsused komplitseeritud teemade indeksite ühtlustatud kasutamiseks (ca 12 teemat).
Jätkati erialaraamatukogude ühiskülastusi. 21. märtsil viibiti Tallinna Botaanikaaia raamatukogus, mida tutvustas Kaia-Kadri Gailit. Heideti pilk ka eksootilistele taimedele palmimajas.
Aprillis-mais koostati ja saadeti 38-le teadus-, maakonna- ja (mõnele) erialaraamatukogule küsimustik UDK eestikeelsete liigitustabelite kasutamise kohta. 7 küsimusega sooviti arvamust tabelite detailsuse astme, indeksite leitavuse, tabeleis puuduvate teemade, tabelite kujunduse jm. kohta. Vastused laekusid 20 raamatukogult ja 7 liigitajalt, kokku 27. Kokkuvõte küsitlusest tehti aasta lõpul.
Aasta esimesel poolel õnnestus korraldada UDK uue üldmääraja �02 tõlkimine eesti keelde (1183 indeksit, ca 2000 terminit). Tõlkis TTм dotsent Lembit мksti, kellel on suured kogemused terminoloogiasõnastike koostamisel (Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat, Inglise-eesti tehnikasõnaraamat). Töö valmis juuli algul.
26. septembril toimus infokoosolek. Toimkonna uueks liikmeks võeti Tamara Kozõreva Tartu Linna Keskraamatukogust. Sirje Nilbe ja Urve Erm andsid ülevaate Eesti мldise Märksõnastiku täiendusvihiku koostamisest ja märksõnastamisel esile kerkinud probleemidest. Marje Aasmets rääkis IFLA aastakonverentsist Bostonis ning liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni üritustest, mille alalise komitee liige ta on. Toimkonna liikmeile edastati UDK uue üldmääraja -02 eestikeelne tõlge, mida lühidalt tutvustas Arda Kirsel.
23. oktoobril külastati Sisekaitse Akadeemia raamatukogu, kus selle tegevusest andsid põhjaliku ülevaate raamatukogu juhataja Paavo Eensalu ja staaўikas raamatukoguhoidja Tiiu Sims. Mõlemal ühiskülastusel (kevadel ja sügisel) osales 10-11 inimest.
7. detsembril oli toimkonna koosolek, kus tehti kokkuvõte kevadel toimunud küsitlusest. Peatähelepanu keskendati UDKs puuduvatele teemadele/mõistetele, mille kohta oli laekunud ligi 80 täiendusettepanekut. Vastav loetelu oli toimkonna liikmeile saadetud posti teel. Arutelu käigus otsustati, et lõplikud ettepanekud esitatakse 10. jaanuariks 2002 ja neist tehakse valik edastamiseks UDK toimetusele Londonis. Sirje Nilbe vahendas infot Ida-Euroopa maade rahvusraamatukogude nõupidamiselt Ljubljanas, kus peeti vajalikuks koostada UDK kui eri maade raamatukogusid ühendava infokeele ja rahvuskeelsete märksõnastike vastavustabelid. Sellest võib kujuneda rahvusvaheline projekt, milles ka meie toimkonnal võib mingi osa olla. Helju Kaljuvee tutvustas Rahvusraamatukogule hangitud UDK online-varianti, millega aga loodetud lisainfot ei ole saadud.
Kahjuks jäi ära, aga on järgmisel aastal plaanis märksõnastamise alane seminar/koosolek. Ei jõutud ka kavandatud liigiaruteluni (liik 658). Otsustati ära oodata "Extensions" 2001. a. köite saabumine ja sellest lähtudes valida arutletav liik.
Arda Kirsel
Toimkonna esimees

üles
 

TEGEVUS 2000. AASTAL

Liigitamise ja märksõnastamise toimkonnale oli aasta 2000 oluliseks tähiseks: toimkonna aastatepikkune tegevus (1993-1999) tipnes UDK eestikeelsete liigitustabelite ilmumisega 2000. a. jaan./veebr. (ametliku ilmumisaastaga 1999). See 1084-leheküljeline teavik tõestas muuhulgas ka, et eestikeelne teadusterminoloogia ei jää maha maailmatasemest ja suudab väljendada iga eriala mõisteid süvitsi. Tahaks siinkohal veelkord tänada kõiki osalejaid: meie vapraid tõlkijaid, kes murdsid end läbi terminoloogiadžungli (I. Kuldkepp, S. Suursöödi (RR), H. Laanes, S. Nilbe, K. Piir, P. Naggel (TÜR), M. Lang, A. Talts, A. Kaldas, S. Riimaa, E. Raas (TTÜR), A. Kuik (EPMÜR), R. Kivimägi (TLK) jpt. - 39 inimest); meie vastutulelikke ja missioonitundega konsultante-eksperte kõrgkoolidest, teadusasutustest, erialakoolidest jm. (TPÜ rektor M. Arvisto, TTÜ ja TPÜ prorektorid prof-d T. Kaps ja P. Normak, prof-d V. Masing, H. Karik, I. Unt, E. Risthein, dots-d E. Hendre, U. Madar, R. Lahtmets, E. Siimer, K. Maurer, R. Kull, A. Mutt jpt. - 114 inimest). Täname Kultuuriministeeriumi finantseerimise eest ja ERм juhatust pidevalt tunnetatava toetuse ning julgustuse eest. Täname ka TTÜR ja EAR juhtkondi, kelle katuse all töö lõplikult valmis.
Pärast liigitustabelite ilmumist korraldas ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond 16. märtsil kõigi UDK tõlkijate kokkutuleku, kus tehti kokkuvõtteid möödunust ja meenutati meeldejäänud seiku (muuhulgas nt. kuidas oleks maitseainete rubriiki tšillipipra asemel äärepealt sattunud tsiili salpeeter (lõhkeaine) või kuidas õigel ajal saadi liiklusvahenditest välja "puksida" vagunid eriti tundlikele reisijatele jm. Seletamatuks jäigi, mil viisil keelemäärajate hulka sattus köki-möki (keel?) - väike müstika kuulub asja juurde.
14. aprillil toimus ERÜ juhatuse ja Kultuuriministeeriumi korraldatud UDK eestikeelsete liigitustabelite ametlik esitlus, kuhu oli võimalik toimkonna algatusel kutsuda ka aktiivsemaid konsultante-eksperte. Tutvustati väljaannet ja tänati tegijaid, s. h. UDK toimetust, mille enamus liikmeid (M. Aasmets, A. Kirsel, M. Lang, S. Nilbe) kuuluvad ju ka toimkonda.
Sellele järgnev tegevus kulges informatiivsemat laadi ürituste tähe all. 7. aprillil leidis aset väljaande "Extensions and Corrections to the UDC" kahe viimase, hilinemisega saadud köite (vol.20, 21) ja neis esitatud UDKs vastu võetud täienduste ning muudatuste tutvustamine toimkonnas. Muude hulgas on 21. köites (nüüd siis ametlikult) esitatud toimkonna poolt välja töötatud Eesti maakondade kohamäärajad. Koosolekul otsustati võtta kasutusele muudatused liikides 338.4-Turism, 502/504 Keskkonnateadused ja 791 Filmikunst, samuti uus üldmääraja -02 (üldised omadused), mille tekst jagati kõigile osalenuile.
Sel aastal oli otsustatud lähemalt tutvuda erialaraamatukogudega. Külastati kolme raamatukogu. 12. mail olid toimkonna liikmed USA saatkonna infokeskuses, mida juhatab V. Sepper, ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni esinaine. 21. septembril külastati Eesti Muusikaakadeemia raamatukogu (tutvustas A. Sepp) ja 16. novembril Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (E. Mutt). Igal pool oli vastuvõtt äärmiselt lahke ja sõbralik ning saime väga huvitavat infot lähinaabruses töötavatest väiksematest, aga väga kindla ning sihipärase suunitlusega raamatukogudest, millest seni vähem teadsime. Igal õppekäigul osales 9-11 inimest.
Sügisel, 14. septembril toimus ka tavakohane infokoosolek ülevaatega IFLA aastakonverentsist (M. Aasmets), samuti arutati mõningaid märksõnastamise probleeme INNOPACis (S. Nilbe).
Oli kavas läbi viia ka liigi 658 Ettevõtlus metoodikaprobleemide arutelu, samuti koostada juhised märksõnastamise üldmetoodika kohta. Mitmel objektiivsel põhjusel (S. Nilbe magistritöö lõpetamine, teiste toimkonnaliikmete kohalik töökoormus) lükkusid need järgmisse aastasse.
Toimkonna esimees A. Kirsel

üles
 

TEGEVUS 1999. AASTAL

ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna 1999. aasta tegevuskava lähtus eeldusest, et aasta algul/jooksul ilmuvad trükist eestikeelsed UDK liigitustabelid. Kahjuks tekkis aga arvutitöötlusel pikem viivitus ja selgus ka, et käsikiri tuleb veelkord (s.o. kolmandat korda) läbi vaadata tähistamaks eri shrifte, erimäärajaid (püstjoonega veeru serval) ja parandamaks esinevaid trüki- jm. vigu. Toimkonna töös tähendas see, et planeeritud UDKd tutvustavate ürituste asemel tuli toimkonna liikmeil Marje Aasmetsal (toimetaja) ja Arda Kirselil (peatoimetaja) II poolaastal (sept.-12.nov.) tegeleda käsikirja (ligi 60 000 indeksit koos tekstiga) redigeerimisega. Nüüdseks on käsikiri (nn. emaeksemplar) trükikojas ja tabelid ilmuvad 2 000. a. algul.
Toimkonna tegevuse teiseks põhisuunaks on liigitamise ja märksõnastamise metoodika kooskõlastamine ja ühtlustamine eri raamatukogudes. Liigitamise suunal on eelmistel aastatel arutatud üldmäärajate kasutamist ja liikide 8 Keeleteadus. Kirjandus ning 004 Arvutiteadus metoodikaprobleeme; vastu on võetud rida otsuseid liigitamise ühtlustamiseks neis liikides. 1999. a. käsitleti liigi 65.01 Juhtimine. Juhtimisteadus sõlmprobleeme ja siingi võeti vastu ühtlustamisele suunatud otsused.
Märksõnastamise osas andis Sirje Nilbe ülevaate märksõnastamise praktikast INNOPACis koos rea soovitustega.
Toimkonnal on kujunenud head sidemed rahvusvaheliste erialainstitutsioonidega. Marje Aasmets on IFLA erialase alalise komitee (Standing Committee of the Section on Classification and Indexing) liige ja osales ka sel aastal, nagu kahel eelmiselgi IFLA aastakonverentsil ning sektsiooni istungitel. Ta esines ülevaatega toimkonna tegevusest ning liigitamise ja märksõnastamise olukorrast Eestis.
Püsivad sidemed on UDK peatoimetusega, eeskätt peatoimetaja dr. I. C. McIlwaineДi ja ingliskeelse väljaande toimetaja dr. G. Robinsoniga, kellelt on küsitud ja saadud infot UDK autoriteetsusfailide kohta. Viimati saabus dr. Robinsonilt teade UDK taskuväljaande ilmumise kohta.
Aasta lõpul õnnestus pärast korduvaid pöördumisi taastada sidemed UDK Konsortsiumiga Haagis, kus vahepeal oli toimunud juhtkonna vahetus. Saime ka teada, et nüüd on ametlikult vastu võetud toimkonna poolt välja töötatud UDK üldmäärajad Eesti administratiivüksuste (maakondade) kohta. Heites pilgu tagasi ka eelmistele aastatele võib nentida, et toimkond on andnud oma panuse UDK struktuuri parandamisele ja täiendamisele. Nii annulleeriti 1994. a. toimkonna soovil termin Pribaltika Balti riike tähistava kohamääraja koosseisust. 1996. a. lisati meie ettepanekul keelemäärajatesse vadja ja isuri keeled, mis seni puudusid. Samuti võeti liigi 596/599 ümbertöötamisel arvesse eestikeelsete UDK tabelite koostamise käigus Eesti ekspertide tehtud soovitused. Kahjuks on mingi eksituse tõttu seni saamata "Extensions and Corrections to the UDC" 1998. a. köide (vol. 20), on aga lootusi selle kohalejõudmiseks lähemal ajal.
Sel aastal laiendati toimkonna koosseisu keskraamatukogude esindajatega. Lisaks senisele Tallinna Keskraamatukogule on nüüd toimkonnas ka Maire Killar Viljandi Keskraamatukogust ja Mare Veebel Järvamaa Keskraamatukogust, samuti Asta Põldoja Lastekirjanduse Teabekeskusest. UDK liikide aruteludes osalevad lisaks toimkonna liikmetele ka vastavate erialade liigitajad.
A. Kirsel
05.01.2000.a.

üles

 

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad