MAARAAMATUKOGUDE SEKTSIOON

LIIKMED
TÖÖKORD
TUNNUSTUSE "AASTA MAARAAMATUKOGUHOIDJA" REEGLISTIK
TEGEVUS 2017 2016  2015  2014  2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Sektsioon moodustati 19. märtsil 1991. aastal väikeste raamatukogude toimkonnana

LIIKMED

Lea Rand
sektsiooni juhataja
Toila raamatukogu
Ida-Virumaa
Liige
Asendusliige
Maakond
Marju Purgats
Oru raamatukogu
-
Harjumaa
Maili Uibo
Käina raamatukogu
-
Hiiumaa
-
Heli Nigul
Avinurme raamatukogu
Ida-Virumaa
Maris Paas
Vaimastvere raamatukogu
Lagle Räga
Palamuse raamatukogu
Jõgevamaa
Katrin Vooremäe
Türi raamatukogu


Järvamaa
Tiina Ulm
Lihula raamatukogu
Ulvi Põhako
Lihula raamatukogu
Läänemaa
Maarika Lausvee
Muuga raamatukogu


Lääne-Virumaa
Tiina Hoop
Saverna raamatukogu
Eha Kütt
Värska raamatukogu
Põlvamaa
Urve Salumaa
Pärnu-Jaagupi raamatukogu
Malle Kiis
Aruvälja raamatukogu
Pärnumaa
Aili Erm
Kodila raamatukogu


Raplamaa
Sirje Tarvis
Orissaare raamatukogu
 
Saare maakond
Anne Toome
Alatskivi raamatukogu
 
Tartumaa
Õnne Paimre
Kuigatsi raamatukogu
Riina Siik
Aakre raamatukogu
Valgamaa
Anne Järvis
Õisu raamatukogu
Merle Rang
Vastemõisa raamatukogu
Viljandimaa
Tea Kallaste
Lasva raamatukogu
Tuuli Eksin
Kirepi Raamatukogu
 
Võrumaa

 

TEGEVUSKAVA 2017. AASTAKS

2017. aastal jätkame traditsiooniliselt – toimub kaks sektsiooni koosolekut, kevadine maaraamatukogude teabepäev toimub märtsikuus Tartus, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Raplamaal ja 2017. aasta maaraamatukoguhoidja päev toimub Haapsalus.

TEGEVUS 2016. AASTAL

Suuri muudatusi sektsiooni töökorralduses 2016. aastal ei olnud. Töötasime väljakujunenud rütmis. Pidasime kaks koosolekut, kevadel toimus Rahvusraamatukogus maaraamatukogudele teabepäev, suvel toimus traditsiooniline suveseminar ning raamatukogupäevad lõppesid maaraamatukoguhoidja päevaga.

Sektsiooni liikmeskonnas toimus muudatus – Viljandimaa esindaja Piret Viira teatas oma loobumisest sektsiooni töös ja tema asemel hakkab seda ülesannet täitma Anne Järvis Õisu raamatukogust.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev toimus 21. märtsil 2016.a. Rahvusraamatukogus.

E-rahvusraamatukogu ja selle võimalusi tutvustas Eesti Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist Kristina Rood. Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino püüdis leida ühisosa muuseumide ja raamatukogude vahel. Haldusreformist ja raamatukogude osast selles rääkis Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Küngas.

Kultuuriministeeriumi rmaamatukogunõunik Ülle Talihärm tutvustas uue Rahvaraamatukogu seaduse ettevalmistust ja rääkis maaraamatukogude probleemidest/lahendustest. Põhjamaade kirjandust tutvustas Loomingu Raamatukogu peatoimetaja ja Skandinaavia kirjanduse tõlkija Anu Saluäär. EV100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu tutvustas ja kutsus kaasa lööma Eesti Vabariik 100 üritustest.

Teabepäevast võttis osa rõõmustavalt palju inimesi. Tagasiside oli igati positiivne.

Maaraamatukogu sektsiooni suveseminar toimus Viljandimaal 8.-10. juunil 2016.a.

Sünnipäevahõnguline seminar kandis seekord pealkirja „Raamatukogu kui kogukonnakeskus Läänemere maades“.

19. märtsil 1991 moodustati väikeste raamatukogude toimkonna baasil ERÜ maaraamatukogude sektsioon. Esimene maaraamatukoguhoidjate õppe- ja puhkelaager toimus juba sama aasta augustikuus Värskas, kus Külli Ots Põlvamaa Keskraamatukogust organiseeris osalejatele, keda tookord oli lausa 80, huvitavate loengute ja ekskursioonidega laagripäevad. Sellest ajast alates ongi maaraamatukogude töötajad igal suvel kokku saanud – töised ja meeleolukad kokkusaamised toimuvad igal aastal erinevas maakonnas ja tänaseks oleme juba nö teisel ringil. Iga kord on pakkunud vahvaid ja põnevaid kohtumisi, kolleegide arvamusi ja mõtteid, ettepanekuid maaraamatukogude töös esinevate probleemide lahendamiseks jne. Nii ka tänavu.

8.-10. juunil 2016 said Viljandis 25. maaraamatukogude sektsiooni suveseminaril kokku 41 (maa)raamatukogude töötajat üle Eesti.
Kolme päeva sisse mahtus meeleolukaid kohtumisi imeliste inimestega, kes väikestes kohtadest oma südameasja tehes hoiavad elus ja alles kogukonna vaimu, loenguid teemadel, kuidas müüa raamatukoguteenust meediale ja fotograafia osast lugemise turundamisel, õppekäiku Viljandi linnas ja väljasõitu Ruhja, kus tutvusime kohaliku raamatukogu ja hariduskeskusega.

25. maaraamatukogude suveseminaril toimunud rühmatöös "Kes me oleme, kuhu läheme?“ tulid jutuks raamatukoguteenuste arendamine ja turundamine, rahvaraamatukogude võrk ja haldusreform. Rühmatööd juhtis TÜVKA kultuurikorralduse lektor Piret Aus.

Peamised teemad, mille üle rühmades arutleti, olid raamatukoguteenuste arendamine ehk millised on olemasolevate pakutavate teenuste arenguvajadused; tulevikuteenused (kas on teenuseid, mida kliendid on küsinud, kuid mida raamatukogud täna ei paku, milliseid ressursse on uute teenuste pakkumiseks vaja) ja kuidas teenuseid turundada ja müüa (mida teha, et olemasolevaid teenuseid efektiivsemalt pakkuda, kuidas müüa uusi teenuseid).
Täname kõiki Mulgimaa inimesi, kes meie mõnusaks olemiseks oma panuse andsid.
Ja muidugi täname Üllet ja Reeta koos meeskonnaga Viljandi Linnaraamatukogust, ilma kelleta poleks seda kõike toimunud ja tänu kellele tundsime, et oleme oodatud ja hoitud.

Suveseminari võõrustajaks ja kaaskorraldajaks oli Viljandi Linnaraamatukogu, toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuuriministeerium.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp anti üle Raplamaale ja 2017. aastal kohtume juba seal!

Sügisesel sektsiooni koosolekul 26. septembril tegime kokkuvõtte ERÜ maaraamatukoguhoidjate suveseminarist Viljandis, tutvusime Aasta maaraamatukoguhoidja 2016 nominentidega ja toimus tunnustuse saaja valimine, arutasime Raamatukogupäevadega seonduvat ja tegime plaane 2017. aasta kevadiseks sektsiooni teabepäevaks.

Maaraamatukoguhoidja päev toimus 28. oktoobril Võrumaal Navi külas.

Kui sadakond ja natuke peale raamatuhaldjat Navisse jõudis, tervitas meid laus-sadu ja kõle tuul. Õnneks ootasid Navi seltsimajas lahke pererahvas, soe tuba ja kuum kohv, nii et õuemöll unus sootuks ja päev jätkus enamuses mehiste ettekannetega, millele pakkus vaheldust päevajuht Aigi Mäesaar Võrumaa Keskraamatukogust.
Tervitusi olid tulnud tooma Võru vallavanem Georg Ruuda, Riigikogu liige Ivari Padar ja ERÜ juhatuse esinaine Katre Riisalu.

Kui Georg Kruuda ja Ivari Padar rääkisid oma vallast, Navi külast ja kohalikust elust, siis Katre Riisalu võttis põgusalt kokku 2016.a. raamatukogupäevad.

Pikemate esinemistega jätkasid EELK Pindi koguduse õpetaja Argo Olesk teemal "Alguses oli sõna", kirja- ja rännumees Marko Kaldur, kes rääkis oma ~12 aasta jooksul kirjutatud raamatutest ja merest või veekogudest nendes ja kui juba Navi külas külas ollakse, siis muidugi ka Heiki Trolla ehk Navitrolla.

Navitrolla kiitis päeva selle eest, et nii palju toredaid asju on kokku sattunud - ilus sügispäev kodukülas, kutse raamatutega seotud üritusele ja terve saalitäis naisi, kes tegelevad raamatutega.

Pealelõuna jätkus tunnustamisega.

Esitleti ja tänati "Aasta maaraamatukoguhoidja 2016" nominente:

Meili Andreller Kivi-Vigala raamatukogust Raplamaalt
Kairit Alver Luunja raamatukogust Tartumaalt
Neidi Ruven Urvaste raamatukogust Võrumaalt
Sirje Bärg Kose raamatukogust Harjumaalt
Anneli Erik Jüri raamatukogust Harjumaalt
Aili Anderson Tarvastu raamatukogust Viljandimaalt
Malle Maimann Viisu raamatukogust Järvamaalt
Mall Kõpp Vastse-Kuuste raamatukogust Põlvamaalt
Tuuli Klaas Randvere raamatukogust Harjumaalt
Maie Alas Salme raamatukogust Saaremaalt
Aili Luik Libatse raamatukogust Pärnumaalt

Parimaist parim maaraamatukoguhoidja kuulutatakse koos teiste ERÜ autasude saajatega välja 2017. aasta veebruaris ERÜ aastakoosolekul.

Tänu ilusa päeva ja lahke vastuvõtu eest ka võrukestele, eriti Ingale ja tema meeskonnale!

Maaraamatukogudest ja maaraamatukogude sektsiooni tegemistest on ajakirjas „Raamatukogu“ 2016. aastal ilmunud artiklid:

„Kõige tähtsam on lastega tegelemise tahe“. Mihkel Voldi intervjuu Lea Rannaga. Raamatukogu 4/2016

„ERÜ maaraamatukogude sektsioon tähistas 25. sünnipäeva Viljandis“. Raamatukogu 4/2016

Lea Rand
Sektsiooni juht
27.12.2016

üles

TEGEVUS 2015. AASTAL

 

Erilisi muudatusi sektsiooni töökorralduses 2015. aastal ei olnud. Töötasime väljakujunenud rütmis. Pidasime kaks koosolekut, suvel toimus traditsiooniline suveseminar ning raamatukogupäevad lõppesid maaraamatukoguhoidja päevaga.

Suuremaks ettevõtmiseks oli maaraamatukogude küsitluse korraldamine.

Kevadisel sektsiooni koosolekul 23. märtsil

tutvustas Inga Kuljus suveseminari päevakava ja korraldust, 13. aprillil Tartus toimuvat teabepäeva tutvustasid Lea Rand ja Anne Toome, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamisega seotud ettevalmistustest andis ülevaate Maris Paas. Lea Rand rääkis, mis seisus on maaraamatukogude mälestuste raamatu väljaandmine. Raamatu materjal on koos. Ilmar Vaaro on nõus raamatu toimetamisel koostööd tegema. Kahjuks peab nentima, et eelkõige ajanappuse tõttu on raamatu koostamine 2015. aasta lõpuks samas seisus, kus ta oli kevadel. Loodame, et uus aasta toob positiivseid muudatusi.

13. aprillil toimus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.

Kuna teabepäev toimus seekord Tartus, siis oli rohkem osalejaid just Lõuna-Eestist.

ERM-i avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand tutvustas uue hoone valmimist. Saime ülevaate hoone ehitusest ja selle käigus tekkinud probleemidest.

Hüdrobioloog Kristjan Piirimäe rääkis ökoloogilise katastroofi närvikõdist, Tiina Tarik Tartu Linnaraamatukogust tutvustas 2014. aasta parimaid proosateoseid ja Liivi muuseumi giid Berit Petolai pakkus välja põnevaid võimalusi, kuidas noortele kirjandust tutvustada. Semiootik Valdur Mikita rääkis oma kogemustest seoses raamatutega.

Muusika-aastale kohaselt tõi Jaak Joala ja Silvi Vraidi lauludega muusikalise tervituse Alo Kurvits.

Päeva lõpus andis sektsiooni juhataja aru maaraamatukogude sektsiooni tegevusest 2014. aastal ja tutvustas 2015. aasta kava.

Päeva korraldamise eest tänu Kõrveküla raamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule ning Anne Toomele, kes huvitava päeva kokku pani.

Teabepäevast saab pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu 3/2015 Viive Vink „Mida teabepäeval pakuti“.

10.-12. juunini said maaraamatukogude töötajad suveseminaril kokku Võrumaal.

Kolme mõnusa päeva jagu tegemisi ja käimisi Mehkamaal lõppesid sellega, et 12. juunil andsid võrukesed Ala-Rõuge külalistemajas maaraamatukogude sektsiooni leherohelise lipu üle mulkidele ja see tähendab seda, et järgmisel aastal kohtume maaraamatukogude 25. suveseminaril Viljandimaal.

Võrumaal nägime mitmed väikseid, armsaid raamatukogusid, kus töötavad inimesed, kes teevad südameasja ja hoiavad oma kodukoha vaimsust ja kultuuri; käisime metsavenna retkel ja olime lummatud sellest, kuidas üks mees hoiab elus mälestust metsavendadest; jõime punkris puskarit ja kujutasime ette, milline oli metsavenna elu; asetasime lilled ja küünla Raimond Kolga lapsepõlvekodu juurde ja sama tegime küüditatute memoriaali "Eesti kodu" juures; „vallutasime“ Eestimaa lõunatipu ja nautisime nii väikeste kui suurte Mehkamaa taidlejate esinemist; kuulasime Valdur Mikita loengut ja ärkasime koos ööbikutega – tegime varahommikuse linnulaulumatka Rõuge pargis; kohtusime Lauri Sommeriga; võtsime kokku 2015. aasta kevadel toimunud maaraamatukogude uuringu ja tegime rühmatööd. Siia saab lisada veel filmiõhtu "Filmiaasta Võrumaa raamatukogudes: Eesti film 100" ja ööülikooli, kus toimus töö sektsioonides.

Viimase päeva hommikul ühines meiega ka Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ere Raag, kes tänaseks päevaks on küll juba igapäevasest raamatukogutööst eemale jäänud. See ei tähenda aga seda, et ta mõtetes ikka raamatukogu juures ei oleks. Tänutäheks pika ja viljaka koostöö eest maaraamatukogude arendamisel kinkis ERÜ maaraamatukogude sektsioon Erele Tartumaa sõba ja andsime lubaduse, et hoiame teda meie tegemistega jätkuvalt kursis.

Täname Ala-Rõuge külalistemaja lahket ja rõõmsameelset perenaist. Kõiki neid imelisi "lõunamaa" inimesi, kes täitsid need päevad armsate kohtumistega ja tänu kellele tundsime igal sammul, et oleme tähtsad ja oodatud. Reet Olevsood, kes need päevad meiega veetis ja kõik meie tegemised/käimised fotodele püüdis.
Ja muidugi Inga Kuljust ja tema meeskonda, tänu kellele need päevad üldse võimalikuks ja teoks said!

Tänu toetuse eest ka Kultuuriministeeriumile, Hasartmängumaksu Nõukogule ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile.

Mehkamaal toimunud suveseminarist saab pikemalt lugeda Lea Ranna artiklist „Ikka kirjandus ja ajalugu loodusega käsikäes – see on meie moodi“ ajakirjas Raamatukogu 4/2015.

Samas ajakirjanumbris on ka pikem ülevaade (Lea Rand „Kas võtta elu nii, nagu see on?“) suveseminaril tehtud rühmatööst. Võrumaal toimunud ERÜ maaraamatukogude suveseminarist osavõtjad tegid rühmatööd neljal teemal:

  1. Kui loodaks raamatukogude kompetentsi või arenduskeskus, siis millised on maaraamatukogude ootused sellele?
  2. 21. sajandi raamatukogu – valuküsimused ja kuidas neid lahendada?
  3. Praktilised näpunäited ajakirjas Raamatukogu
  4. Mida peaks tegema olukorras, kus rahvastik maal väheneb ja raamatukogude hõlve väheneb? Mida teha, et raamatukogud alles jääksid, hõlve suureneks?

Suveseminaril tegi sektsiooni juhataja Lea Rand ka kokkuvõtte 2015. aasta kevadel läbiviidud maaraamatukogude uuringust.

2015. aasta kevadel, 1. aprillist kuni 15. maini, kaardistas ERÜ maaraamatukogude sektsioon maaraamatukogude olukorda ja hetkeseisu. (Võimalik, et praeguseks on olukord mõnes kohas juba muutunud.)

Selleks palusime maaraamatukogude töötajatel vastata 26 küsimusest koosnevale ankeedile, kus ootasime vastuseid palkade ja koolitusrahade, koosseisude vähendamise, ühendamiste ja töökoormuse, lisaülesannete ja nende tasustamise, aga ka koolitusvõimaluste ja –soovide kohta.

Ankeedile vastas 346 maaraamatukogude töötajat. Mitme protsendi maaraamatukogude olukorda see päriselt kajastab, seda on tegelikult üsna keeruline välja tuua, kuna statistilised andmed erinevad. Näiteks Eesti Statistika 25.05.2015 uuendatud andmed ütlevad, et Eestis on 442 külaraamatukogu. Rahvusraamatukogu statistika näitab, et 2014. aasta lõpu seisuga on Eestis 382 külaraamatukogu (põhikogud+harukogud). Ilmselt tekitab siin segadust ka see, et osa maaraamatukogusid on vallaraamatukogud, nende arvu aga statistikast välja ei tule. Kui lähtuda Rahvusraamatukogu andmetest, siis vastas meie ankeedile 90% maaraamatukogudest, mis on ju iseenesest suurepärane tulemus, kuigi ilmselt mitte päriselt õige.

Aga olgu selle osalusprotsendiga kuidas on, päris hea pildi olukorrast maaraamatukogudes saime me siiski.

Kõige rohkem vastajaid oli Pärnumaalt, Tartumaalt, Harjumaalt ja Viljandimaalt. Kõige vähem vastuseid saime Jõgevamaalt ja Hiiumaalt.

Pikem ülevaade läbiviidud uuringust on loetav ajakirjas Raamatukogu 5/2015 Lea Rand „26 küsimust ja 346 vastajat. Maaraamatukoguhoidjate ankeedi kokkuvõte.“

Sügisesel koosolekul 21. septembril

tegime kokkuvõte 10.-12. juunil 2015 Võrumaal toimunud suveseminarist (sh seal toimunud rühmatöödest ja kevadel läbiviidud maaraamatukogude uuringust.

Tutvusime „Aasta maaraamatukoguhoidja 2015“ nominentidega. Neid oli tänavu esitatud 12:

Viimsi Raamatukogu direktor Tiiu Valm Harjumaalt,
Toila Raamatukogu juhataja Lea Rand Ida-Virumaalt,
Imavere Raamatukogu juhataja Allika Jürise Järvamaalt,
Kadrina Valla Raamatukogu juhataja Ene Heide Lääne-Virumaalt,
Värska Raamatukogu juhataja Eha Kütt Põlvamaalt,
Surju Raamatukogu juhataja Riit Lillemets Pärnumaalt,
Märjamaa Valla Raamatukogu direktor Ede Talistu Raplamaalt,
Taritu Raamatukogu juhataja Urve Vakker Saaremaalt,
Nõo Raamatukogu juhataja Helle Voore, Teedla Raamatukogu raamatukoguhoidja Piret Terve ja Rannu Raamatukogu juhataja Viive Vink Tartumaalt,
Kuutsi Raamatukogu juhataja Helgi-Loviise Kõivumägi Võrumaalt – nemad on need, keda kolleegid on pidanud sel aastal tunnustuse ja äramärkimise vääriliseks.

Kõik nominendid said tunnustatud 30. oktoobril maaraamatukoguhoidja päeval Palamusel.
Tublimaist tublim selgub koos teiste ERÜ auhindade saajatega ERÜ aastakoosolekul 28. veebruaril 2016.

30. oktoobril võõrustas Palamuse rahvamaja maaraamatukoguhoidjaid kogu Eestist. Viieteistkümnendal üleriigilisel maaraamatukoguhoidja päeval osales umbes 130 raamatukogutöötajat.

Päeva esimene pool kulus ettekandeid kuulates. Jõgevamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor, meedia alal magistrikraadi omav Raivo Suni arutles selle üle, kuidas tänapäeva infotehnoloogia kasutamine muudab inimese lugemisharjumust.

Jõgevalt pärit ulmekirjanik Maniakkide Tänav ehk Agur Karukäpp kutsus kuulajad seiklema eesti ulmekirjanduse põneval maastikul, Eesti Rukki Seltsi president, Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Vahur Kukk kõneles aga sellest, mida tähendab rukis eesti rahvale ning kuidas on kulgenud tänavune Eesti rukki aasta. Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi pedagoogi Aili Kalavuse suu läbi sai rahvas teada, mida kajastab muuseum ja milliseid programme külastajatele pakub.

Kultuurilist meelelahutust pakkusid seekord noored artistid: Põltsamaa noortebänd S&M’s ning Palamuse lapsed-noored, kes osalesid MTÜ Sokuturi tänavuses muusika- ja tantsulaagris, kus toodi lavale Kaari Sillamaa muusikal “Üks kõigi ja kõik ühe eest”.

Maaraamatukoguhoidjapäevast saab pikemalt lugeda ajalehes Vooremaa ilmunud Riina Mägi artiklist „Raamatukogupäevadele pandi punkt Palamusel“ http://www.vooremaa.ee/raamatukogupaevadele-pandi-punkt-palamusel/

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja

üles

TEGEVUS 2014. AASTAL

 

2014. aasta möödus ERÜ maaraamatukogude sektsioonile traditsiooniliste sündmuste rütmis.

Toimus kaks sektsiooni koosolekut, kevadine teabepäev, suvine seminar-laager ja aasta lõpetas maaraamatukoguhoidja päev.

Sektsiooniga liitus Marju Purgats Harjumaalt Oru raamatukogust. Tore, et peale pikemat puhkust on taas meiega Maris Paas Jõgevamaalt.

Endine sektsiooni liige Ülle Siska Jüri raamatukogust valiti ERÜ juhatusse ja seoses sellega tema maaraamatukogude sektsiooni töös enam ei osale.

Kevadine koosolek toimus 24. märtsil.

Koosolekul arutati ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev korraldamist 28. aprillil 2014, suveseminari korraldust 11.-13. juunil 2014 Lääne-Virumaal, 2013. aastal alustatud raamatukogutöötajate mälestuste kogumisega seonduvaid küsimusi ja staažikate kolleegide tunnustamist. Arutati ka, kuidas elavad raamatukogud erinevates maakondades. Toimus ka osavõtjate tutvusring, et uued tulijad saaksid meiega tuttavaks. Teemaks olid veel raamaturahad, uus kutsestandard jm.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev muutis tänavu oma traditsioone ja toimus seekord aprillikuu lõpus 28. aprillil 2014 Rahvusraamatukogu väikeses saalis, mitte märtsis nagu tavaliselt.

Millised teemad seekord kavas olid?

Päeva alustas Rahvusraamatukogu arendus- ja koolituskeskuse juhtiv spetsialist Margit Jõgi, kes tegi küllaltki põhjaliku ülevaate rahvaraamatukogude 2013. aasta statistikast. See teema oli ka põhjus, miks teabepäeva toimumisaega kuu võrra hilisemaks nihutasime.

Statistika võib kokku võtta sellega, et vähemaks on jäänud nii raamatukogusid, raamatukogutöötajaid kui ka raha. Veidi saab rõõmustada selle üle, et komplekteerimiskulu omavalitsuselt ühe elaniku kohta on võrdluses 2012. aastaga igal pool tõusnud. See aga ei muuda paremaks üldist pilti sellest, et viie aastaga on teavikute ja raamatute hankimine vähenenud 14,5%, seitsme aasta võrdluses -30%.

Wikipeedia vabatahtlik Teele Vaalma rääkis raamatukogudest Wikipeedias.

Selle esinemise mõte oli ärgitada ja julgustada raamatukogutöötajaid lisama Wikipeediasse artikleid oma raamatukogudest. Aprillikuu lõpu seisuga oli veebientsüklopeedias 108 artiklit Eesti raamatukogudest. Neid võiks aga olla tunduvalt rohkem. Mitmes maakonnas on toimunud vastavad koolitused, mille tagajärjel on lisandunud nii mõnigi artikkel.

Väga huvitava ja sisuka ülevaate tegi „kirjandusminister“ Mart Juur. Ehkki eelnev kokkulepe oli, et pilgu alla peaks jääma 2013. aasta kirjandus, tegi Mart Juur palju laiema kokkuvõtte ja tõi välja need teemad ja raamatud, mis talle viimaste aastate jooksul silma on jäänud.

Pealelõunal jätkus päev Võtikvere raamatuküla lainel. Nimelt sai see tore algatus möödunud aastal juba 15. aastaseks. See oli piisav põhjus kutsuda rääkima Võtikvere raamatuküla „ema“, kirjanik ja režissöör Imbi Paju, kes ütles, et tal on neli last: raamatud, film, Võtikvere ja poeg.

Päeva viimane esineja oli Avatud Meele Instituudi koolitaja Ene Kulasalu, kes püüdis läbi praktiliste harjutuste anda näpunäiteid ja tehnikaid, kuidas panna lugejat eesmärgistama ja väljendama oma lugemissoovi, kuidas aidata lugejaid oma muljeid reflekteerida.

Ene Kulasalu pani inimesed mõtlema ja arutlema selle üle, milliseid mõtteid tekitas see loengu teema, kuidas see haakub meie igapäevatööga. Usun, et koos läbiviidud harjutused panid nii mõnegi osaleja mõtlema selle peale, kuidas igapäevatöös oma lugejatele ja nende tunnetele lähemale jõuda ja läbi selle aidata neil õige raamat leida.

Teabepäevast võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 34-35.

11.-13. juunil toimus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXIII suveseminar. Kohtumispaik Lääne-Virumaa ja läbivaks teemaks oli „Raamatukoguhoidja kui koolitaja ja õpetaja“.

Kolme päeva sisse mahtus loenguid ja kohtumisi, õppekäike raamatukogudesse, ekskursioone ja tutvumiskäike – õppekäigud Võsupere, Uhtna, Sõmeru ja Kunda raamatukogudesse, ekskursioonid Rakveres, tsemendilinnas Kundas ja kaptenite külas Käsmus, tutvumine Vihula mõisa ja Käsmu Meremuuseumiga.

Kõigi osavõtjate nimel täname korraldajaid Lääne-Virumaa Keskraamatukogust.

Eriti suur tänu Leale, Marjule ja Kailile, kes need kolm päeva tekitasid igal sammul tunde, et oleme oodatud ja hoitud.

Suveseminarist võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 36-37.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp sai üle antud võrukestele, nii et käesoleval aastal kohtume juba Võrumaal. Aga siis on juba hoopis uued teemad ja uued kohtumised.

Sügisene sektsiooni koosolek toimus 20. septembril.

Arutusel olid:
Raamatukogupäevad ja maaraamatukoguhoidjate päev 30.oktoobril Paides.
Päeva kava oli kutsutud tutvustama Malle Kull Järvamaa Keskraamatukogust.

Auhinna „Aasta maaraamatukoguhoidja“ 2014 nominendid ja valimine.
Auhinnale esitati 10 kandidaati:

  • Helme Vendel Liivi raamatukogu juhataja Läänemaalt
  • Sirje Leini Koosa raamatukogu juhataja Tartumaalt
  • Karmen Liping Kääpa ja Lasva raamatukogude juhataja Võrumaalt
  • Sirje Bärg Kose raamatukogu direktor Harjumaalt
  • Hille Väljaotsa Iisaku raamatukogu juhataja Ida Virumaalt
  • Anu Saul Pala raamatukogu juhataja Jõgevamaalt
  • Ly Vihtol Koeru raamatukogu direktor Järvamaalt
  • Lea Saaremäe Võõpsu raamatukogu juhataja Põlvamaalt
  • Maie Kalmiste Kehtna raamatukogu direktor Raplamaalt
  • Marlin Pärn Orissaare raamatukogu raamatukoguhoidja Saaremaalt

Parimaist parim kuulutatakse välja koos teiste ERÜ aunimetustega 27. veebruaril ERÜ aastakoosolekul.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suuremad ettevõtmised 2015: teabepäev ja suveseminar.

Tegime ka vahekokkuvõtte staažikate kolleegide tunnustamisest maakondades ja mälestuste kogumisest.

Nagu ikka, nii ka seekord, lõpetas raamatukogupäevad maaraamatukoguhoidja päev. Seekord saadi kokku Paides ja juba XIV korda.

Katre Riisalu tegi kokkuvõtte raamatukogupäevade üritustest, Järvamaa Keskraamatukogu tutvustas om 155. sünnipäevaks koostatud raamatut, kuulati ülevaadet eesti Rahvamajade ühingu tegemistest ja ajakirja Maale väljaandmisest. Liikumisaastale oli kohane üle vaadata maakonna matkarajad ja seenemetsad, seda küll virtuaalselt.

Naiste südamed võitsid noormehed Üle-eestilisest Noorte Muusikaliteatrist, kes juhatasid sisse sündmuse olulisema osa - „Aasta maaraamatukoguhoidja 2014“ nominentide tutvustuse.

Tänu Järvamaa Keskraamatukogu naiskonnale toreda päeva korraldamise eest!

Aasta jooksul on toimunud suhtlus listi vahendusel ja maaraamatukogudele on operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.

Ajakirjas Raamatukogu on aasta jooksul maaraamatukogudest ilmunud artiklid:
Teabepäevade traditsiooni tuleb hoida / Lea Rand
Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 34-35

Kolm harivat päeva Lääne-Virumaal / Lea Rand
Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 36-37

Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013. Kuna tähtajaks laekus vaid 4 kaastööd, siis otsustasime tähtaega pikendada. 2014. aasta lõpuks on mälestuste kogumine jõudnud sellisesse faasi, et oleks võimalik mõelda raamatu avalikuks tegemisest. Mälestusi oleks võinud olla rohkem erinevamatelt inimestelt, kuid koguseliselt on neid saabunud päris palju. Nüüd tuleks mõelda, millises vormis ja kuidas teha need kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale. Mälestustega samasse raamatusse on plaan kaasata ka kaks aastat varem raamatukoguhoidjate poolt saadetud luuletused, mis on kokku köidetud kogumikku „Sahtlipõhja laulud.“

2014. aastal algatas maaraamatukogude sektsioon koostöös maakondade keskraamatukogudega staažikate kolleegide tunnustamise.

Tunnustuse ja tänukirja koos väikese meenega said aasta jooksul kõik kolleegid maaraamatukogudest, kellel tööstaaži raamatukogus vähemalt 35 aasta. Möödunud aasta alguses oli neid 90 , 11 raamatukoguhoidjat on töötanud raamatukogus üle 50 aasta. Nemad on meie raudvara.

Lea Rand
Sektsiooni juhataja

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevuse 2013. aastal võib kokku võtta märksõnadega traditsiooniliselt toimekas.

Aasta jooksul toimus sektsiooni liikmeskonnas kaks muudatust – Tartumaa esindajaks sai ANNE TOOME Alatskivi raamatukogust ja lahkus Võrumaa asendusliige Siiri Kartsepp.

Tavapäraselt toimus aasta jooksul kaks koosolekut.

Kevadine koosolek toimus 24. aprillilja seekord tegime väljasõiduistungi Jüri raamatukogusse, kus võttis meid vastu sektsiooni liige, Jüri raamatukogu direktor Ülle Siska.
Peale ekskursiooni Jüri raamatukogus ja gümnaasiumis olid arutusel järgmised küsimused:

Kokkuvõte maaraamatukogude sektsiooni teabepäevast.
Lea Rand tegi lühikese kokkuvõtte maaraamatukogude teabepäevast, mis toimus 18. märtsil Rahvusraamatukogus. Seekord oli päris keeruline ettekandjaid leida, oli mitmeid äraütlemisi. Sellegipoolest pakkus teabepäev palju huvitavaid teemasid.

Maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Läänemaal 12.-14. juunil 2013.

Maaraamatukoguhoidja päev Harjumaal Keilas.

Auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja” statuudi muutmine.
Lea Rand selgitas „Aasta maaraamatukoguhoidja“ statuudi muutmise vajadust. Statuudi punkt 13. Auhind antakse üle iga-aastasel maaraamatukoguhoidja päeval ja samas saavad ka nominendid tänukirja.
Muuta järgmiselt: 13. Nominendid kuulutatakse välja maaraamatukoguhoidja päeval oktoobris ja „Aasta maaraamatukoguhoidja“ auhind antakse üle ERÜ aastakoosolekul.

Ühendatud rahva-ja kooliraamatukogud.
Ülle Siska on koostanud soovitused ühendatud raamatukogule tuginedes kooli- ja rahvaraamatukogu seadustele. On teinud koostööd antud teemal ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhataja Kristel Rannaäärega.

Üleskutse mälestuste kogumiseks.
Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013.

Teine sektsiooni kokkusaamine toimus 24. septembril Rahvusraamatukogus.

Päevakorras oli:
Kokkuvõte maaraamatukogude suveseminarist Läänemaal.
Tiina Ulm tegi lühikokkuvõtte suveseminarist Läänemaal. Vastutus oli suur, kuid tagasiside põhjal tundus, et saadi hakkama. Suveseminariga oldi väga rahul, suur tänu korraldajatele Läänemaalt.

Kokkuvõte küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.
Lea Rand tegi kokkuvõtte küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.

Raamatukogupäevad 2013 „Kohtume raamatukogus“.

Maaraamatukoguhoidja päev Keilas 25. oktoobril 2013.

Auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja” nominendid ja parima valimine.
2013.a. oli auhinnale esitatud 12 kandidaati, kelle hulgast valiti salajase hääletamise tulemusel Aasta maaraamatukoguhoidja.

„Ühendatud“ kooli- ja rahvaraamatukogud. Kuidas edasi?

Kokkuvõte Balti- ja Põhjamaade raamatukoguhoidjate konverentsist Helsingis.

2014. aasta maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.

Teised traditsioonilised üritused.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev toimus 18. märtsil Rahvusraamatukogus.

Teabepäeval osalejatel paluti vastata väikesele ankeedile, kus olid küsimused koolitusvõimaluste ja rahastamise kohta ning paluti välja tuua oma ootused sektsioonile ja oma maakonna esindajale. Kokkuvõte teabepäevast ja ankeedi vastustest siit.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXII suveseminar toimus sel aastal 12.-14. juunini Läänemaal. Kokkuvõte suveseminarist loe siit

Maaraamatukoguhoidja päev Keilas 25. oktoobril.

Maaraamatukoguhoidjaid võõrustati meie pidupäeval seekord Keila  Gümnaasiumis. Vastuvõtjaks Harju Maakonnaraamatukogu. Päeva, mille juhtmõtteks oli „Elu võimalikkus maal“, juhtis Keila lehe toimetaja Agu Veetamm.

Nagu ikka - möödus päeva esimene pool tõsisemas ja ametlikumas võtmes. Elu võimalikkusest maal ja raamatukogude osast selles kõneles Saida farmi juht, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. Tema esinemisest jäi ehk enim meelde mõte, et raamatukogu on nagu mets – kasvab küll aeglaselt, aga on kogu aeg olemas. Sulev Oll Maalehest rääkis Eesti asjast uues ajas. Tema võttis oma esinemise kokku mõttega, et kui maale jäävad elama need, kes tahavad, mitte need, kes peavad, siis on kõik korras. Elust külas nimega Euroopa rääkis liikumise Kodukant esindaja Anneli Kana. Kõigi nende esinemisest jäi kõlama positiivne hoiak ja arusaam, et ka maal on võimalik vägagi hästi elada, kui ainult endal tahtmist ja pealehakkamist jagub.

Pealelõuna jätkus pidulikumas meeleolus - tunnustati Aasta maaraamatukoguhodija 2013 nominente, keda seekord oli kokku 12:

Rita Merekivi – Järvakandi Aleviraamatukogu juhataja Raplamaalt
Sirje Moorus – Ruusmäe Raamatukogu juhataja Võrumaalt
Ülle Siska - Jüri Raamatukogu direktor Harjumaalt
Tiina Tõnurist – Mäetaguse raamatukogu juhataja Ida-Virumaalt
Eha Marrandi – Türi Raamatukogu Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja Järvamaalt
Külli Vardja – Ahja raamatukogu juhataja Põlvamaalt
Liia Uussaar – Metsküla raamatukogu juhataja Saare maakonnast
Liivi Paumets – Tõrvandi raamatukogu direktor Tartumaalt
Tiiu Aasrand – Lihula Valla ja Kirbla raamatukogu raamatukoguhoidja Läänemaalt
Tiina Ulm – Lihula Valla ja Metsküla raamatukogu, Lihula Valla raamatukogu juhataja KT Läänemaalt
Malle Pajo – Are raamatukogu juhataja Pärnumaalt
Merle Rang – Vastemõisa raamatukogu raamatukoguhoidja Viljandimaalt.

Aasta Maaraamatukoguhoidja 2013 kuulutatakse koos teiste ERÜ auhindadega välja järgmise aasta veebruaris ERÜ aastakoosolekul.

Meelelahutuseks demonstreeris kohalik firma „Protten“ oma toodangut ja päeva lõpetas nagu ikka väike vein ja suupiste. Enne kojusõitu kasutasid raamatukoguhoidjad Protteni firmakaupluses võimalust garderoobi täiendada ja nii mõnigi meist lahkus poest uue kleidi või kostüümi omanikuna.Oli kena ja meeleolukas päev.

Aasta jooksul on toimunud tihe suhtlus listi vahendusel. Jaanuaris palus maaraamatukogude sektsiooni abi Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar, kellel oli plaanis kirjutada raamatukogudest artikkel. Sektsiooni liikmed tegid ära suure töö, kuid kahjuks ei ole seda artiklit tänaseni ilmunud. Augustis kogusime andmeid lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.

Detsembris pöördus meie poole Maalehe ajakirjanik Heli Raamets, kes tundis huvi pika staažiga maaraamatukoguhoidjate kohta. Eesmärgiks kirjutada sellel teemal artikkel. Artikkel ilmus 18. jaanuaril 54 aastat Võõpsu raamatukogu juhtinud Lea Saaremäest

2013. aastal on maaraamatukogudele operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.

Ajakirjas Raamatukogu on aasta jooksul maaraamatukogudest ilmunud artiklid:
„Oma sektsiooni koolitustel jõuab ikka käia“ (U. Salumaa, E. Marrandi, L. Rand)
Raamatukogu 3/2013. Samas ilmus ka üleskutse mälestuste kogumiseks.
„Kohalike omavalitsuste mõju kasvab“ (L. Rand) Raamatukogu 5/2013.

Raamatukogupäevade ajal andis sektsiooni juhataja Lea Rand intervjuu KUKU raadiole.

Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon kevadisel koosolekul välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013. Aasta lõpuks on oma mälestusi saatnud 4 raamatukogutöötajat.

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

 

TEGEVUS 2012. AASTAL

2012. aasta alguses vahetus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees. 6 aastat sektsiooni juhtinud Irma Raatma andis „teatepulga“ üle ja alates 1. jaanuarist 2012 on maaraamatukogude sektsiooni esimees Toila Raamatukogu juhataja Lea Rand.

Sektsioon jätkas tööd juba väljakujunenud rütmis. Koosolekutel saadi kokku kahel korral – kevadel ja sügise hakul. Kevadel toimus samuti juba traditsiooniks saanud teabepäev ja suvel maaraamatukogude suveseminar. Raamatukogupäevad lõpetas ka tänavu maaraamatukoguhoidja päev, seekord Tartumaal, Alatskivil.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev “Eesti kirjandus meedia haardes” toimus 19. märtsil. Kava pani kokku Irma Raatma.
Irma Raatma tegi kokkuvõtte TOP 10 laenutustest maaraamatukogudes, Maire Liivametsa ettekande teema oli „Eesti kirjandus kestab edasi“. Mahajäetud majast kuni Lõpuaktuseni ehk siis viimaste aastete laste- ja noortekirjandusest rääkis Anne Kõrge.
Eesti ulmest kirjandusmaastikul rääkis Siim Veskimees ja Eesti kirjanduse ja tema stereotüüpide üle arutles Jan Kaus.
Käesoleva aasta alguses läbiviidud ühinenud kooli- ja rahvaraamatukogude uuringust tegi kokkuvõte Lea Rand. Uuringust saab pikemalt lugeda siit. (Pdf fail lisatud uhendatud_raamatukogud.pdf). 
Teabepäeva kokkuvõtte leiab ajakirjast Raamatukogu 3/2012.

23. aprillil toimunud sektsiooni koosolekul olid arutusel järgmised teemad:
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäeva “Eesti kirjandus meedia haardes” kokkuvõte.
Kokkuvõte ühendatud rahva-ja kooliraamatukogude uuringust.
Kultuuripoliitika raamatukogude valdkonna arengusuunad.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXI suveseminar 13.-15. juuni 2012 Ida-Virumaal Toilas. Raamatukogupäevad. XII maaraamatukoguhoidja päev Tartumaal Alatskivil. Liikmemaksud. Kutseomistamine raamatukogunduses. Raamatukogude auhindade andmine.

Maaraamatukogude suveseminar toimus tänavu juba 21. korda.
13.-15 juunil said maaraamatukogude töötajad üle Eesti kokku Ida-Virumaal, Toila vallas, Alujoa Puhkekeskuses.
Kolme päeva sisse mahtusid erialajutud ja loengud - KM raamatukogude nõunik Meeli Veskus rääkis raamatukogude päevaprobleemidest, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi dotsent Maria Tilk rääkis SÕNA jõust, sellest, kuidas sõnaga võib teha midagi väga head, aga ka väga halba; luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuh tutvustas kaasaegset vene kirjandust.

Palju elevust tekitas õhtune agitkavade ülevaatus, mida küll väga tõsiselt ei olnud vaja võtta, sest pigem oli see mõeldud ikka meelelahutusena iseendale, mitte "mõisa" peale võistlusena. Aga Jõuluvana enne jaani jagas tema arvates kõige toredamate kavade esitajatele ka väikesed kingitused. Jõuluvana kalli said kõik osalejad:)

Üks päev kulus tutvumiseks Ida-Virumaaga – külastasime Kohtla-Nõmme Kaevandusmuusemi, kus saime koos staažikate kaevuritega üsna korraliku ettekujutuse sellest, kuidas maa-alune töö käib; silmale ja hingele pakkus palju elamusi Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster Kuremäel; käisime vaatamas Kurtna ja Vaivara raamatukogusid – viimases oli tore võimalus kohtuda tänavuse Virumaa kirjandusauhinna laureaadi, Andrei Hvostoviga; ekskursioon Sillamäe linnas oli suurele osale osalejatest esimene tutvus selle omapärase linnaga. Õhtune kultuuriprogramm koos folklooriansambliga Suprjadki andis omaette elamuse ja võimaluse ka endal kaasa lüüa. Pildid

Lisaks veel hommikused-lõunased-õhtused "ümarlaua"jutud kolleegidega ja viimasel päeval Toila raamatukogu külastus ja jalutuskäik kaunis Oru pargis.
Maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp koos järgmise suveseminari korraldamise auga said üle antud Läänemaale! Pildid.

Kokkuvõte suveseminarist ajakirjas Raamatukogu 4/2012.

Sügisene sektsiooni koosolek toimus 24. septembril.
Päevakorras olid järgmised teemad:
Auhinna "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominendid. Auhinna "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominente oli esitatud kokku üheksa kaheksast maakonnast.
Kokkuvõte XXI maaraamatukogude suveseminarist Ida-Virumaal 13.-15. juunil 2012.a. Suveseminaril osalejad olid korraldusega väga rahul, seminar oli õpetlik ja lõõgastav.
Kohtumisest Jõgeva Keskraamatukogus 12. septembril 2012.a. Lea Rand kohtus Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatega Jõgeva Keskraamatukogus 12. septembril k.a. seminaril. Kohtumise eesmärgiks oli teha kokkuvõte sektsiooni tööst, leida asendaja sektsiooni liikmele, rääkida ühendatud rahva- ja kooliraamatukogude uuringust. Kohtumine oli edukas ja meeldejääv, lisaks tore rännak läbi Voore- ja Virumaa.

Raamatukogupäevad. XII maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril 2012. a. Alatskivil Tartumaal. Juhatuse poolt andis juhised edasi Lea Rand: kuidas sidusus ja solidaarsus võiks väljenduda nii reklaamis kui üritustel, mida siis edastada ka raamatukogude listi maakondades.
Hele Ellermaa tutvustas XII Maaraamatukoguhoidja päeva kava Alatskivi lossis 30.10.2012.

Arutati järgmise aasta suuremaid ettevõtmisi:

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XII teabepäev 2013.a. aprillis.
XXII maaraamatukogude suveseminar Läänemaal 2013.a. Tiina Ulm tutvustas järgmise aasta suveseminari plaane. Kohaks pakutakse esialgselt Kullamaa, mis on kultuurilooliselt huvitav koht, kultuurilembene koht jm. Arutati sobivat toimumise aega ja oldi pakutuga rahul.
XXII maaraamatukogude suveseminar toimub Lääne maakonnas Kullamaal 12.-14. juunil 2013.a.

Uuest kutsestandardist.
Abimaterjalist ühendatud raamatukogudele.

Maaraamatukoguhoidja päev toimus tänavu Tartumaal, Alatskivil.
Kui esimesed raamatuhoidjad Alatskivile kohale jõudsid, oli lahke pererahvas juba uksel vastas ja hubane kaminatuli tervitas tulijaid.

Päeva alustuseks tegid Alatskivi lossi perenaised lossis huvitava ja hariva ekskursiooni, tänu millele said loss ja nende kunagised peremehed Nolckenid palju tuttavamaks, kui nad ehk seni olid.
Peale Alatskivi vallavanema Andu Tõrva tervitust oli võimalus kuulata kolme huvitavat ettekannet.
Rein Veidemann arutles seotusest ja sidususest nii elus üldiselt kui ka seostes kirjandusega. Selle ettekande teksti on autori loal võimalus lugeda ka ERÜ aastaraamatust.
Juhan Liivi Muuseumi direktor Mari Niitra abiga tegime väikese ekskursi Kodavere kihelkonna aja- ja kultuurilukku ning Aasta kirjanik Meelis Friedenthal rääkis imaginaarsetest maailmadest.
Väikese, aga meeleoluka muusikalise vahepalaga Eduard Tubina loomingust kostitasid meid Alatskivi Kunstide kooli õpetajad.
Päeva teise poolde mahtusid veel Tartu maavanema, Reno Laidre, tervitus ja päeva tähtsaim osa "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominentide väljakuulutamine.

Tänavu väärisid tunnustust:
Alili Ansel, Kullamaa raamatukogu Läänemaa
Ilse Aigro, Valgjärve raamatukogu Põlvamaa
Malle Kiis, Aruvälja raamatukogu Pärnumaa
Hele-Mai Truuts, Kabala raamatukogu Raplamaa
Lembi Mets, Kaarma raamatukogu Saaremaa
Anne Toome, Alatskivi raamatukogu Tartumaa
Viive Vink, Rannu raamatukogu Tartumaa
Ingrit Porkanen, Abja raamatukogu Viljandimaa
Merike Kender, Varstu Raamatukogu Võrumaa

"Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" kuulutatakse välja 2013. a. veebruarikuus toimuval ERÜ aastakoosolekul koos kõikide teiste ERÜ preemiate saajatega.
Päeva lõpetas kehakinnitus Alatksivi lossi restoranis.

Avalikustasime ka ERÜ maaraamatukogude sektsiooni pöördumise kohalike omavalitsuste poole, millele kirjutas alla 103 maaraamatukoguhoidja päeval osalenut. Pöördumine.
ERÜ poolt edastatakse pöördumine Linnade Liidule ja Eesti Omavalitsuste Liidule. Maakogude sektisooni liikmete ülesandeks jäi pöördumise levitamine oma maakonnas ja raamatukogudes, et see võimalikult kiiresti ja operatiivselt kohalikesse omavalitsustesse jõuaks.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni nimel tahan öelda „Suur aitäh!“ Tartumaale ja Alatskivile, eriti Hele Ellermaale ja Anne Toomele, kes ilusa ja huvitava päeva kokku panid!
Pildid.

Koostöös ERÜ kooliraamatukogude sektsiooniga alustati nö juhendmaterjali koostamist ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogudele. Selle dokumendi koostamisel on suure töö teinud sektsiooni liige Ülle Siska. Loodetavasti jätkub koostöö ühendamise teemadel ka järgmisel aastal ja selle tulemusel peaks valmima dokument, milles välja toodud teemad on abiks raamatukogudele, kus ühinemine veel ees seisab ja ka nendele, kus see juba teoks on saanud.

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

TEGEVUS 2011. AASTAL

2011. aastal maaraamatukogude olukord ei ole paranenud. Mõnedes raamatukogudes on vähendatud koosseisu, raamatukogusid on tööle pandud lühema lahtiolekuajaga, raha raamatute soetamiseks ja tegevuskuluks on endiselt väga väike. Koolitusrahade kärpimine või hoopis äravõtmine on mõjutanud ka osavõttu maaraamatukoguhoidjate ühisüritustest.

Sektsioon käis koos kahel korral.

11. aprillil arutati suveseminariga seotud teemaderingi, laagrite kroonikatest, viimistleti auhinna statuudi teksti, kavandati maaraamatukogupäeva korraldamist Lääne-Virumaal jm.

28. novembril kuulati ära 2011. a. aruanne, kavandati 2012.a. tööplaan.

25. märtsil 2011 toimus teabepäev "Kirjandusmuuseumi virtuaalsest keldrist lugemispessa", mille kava pani kokku Lea Rand.

Vanaraamatute digiteerimisest kõneles EKM projektijuht Kadri Tüür. Ajakirja "Lugu" tutvustas peatoimetaja Kätlin Kaldmaa. Ülevaate 2010. a. eesti algupärasest lastekirjandusest tegi Krista Kumberg. Mälu ja mäletamise teemast eesti kirjanduses kõneles EKM teadur Rutt Hinrikus. Eesti Lugemisühingu projektist "Lugemispesa" saime etenduseelamuse Pirita-Kose lasteaia lastelt, kes olid selgeks õppinud E. Valteri jutustuse "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist". Lugemispesade mentor Helle sõber jagas oma kogemusi tööst lastega. Värskeid ideid pakkus veel ELÜ juhatuse esimees Maili Vesiko-Liinev. 25. märtsil peetud teabepäev loeti kordaläinuks. Ülevaade

Maaraamatukogude sektsiooni suveseminar 13.-15.06.2011 Pärnumaal keskendus e-raamatu ja e-raamatukogu teemadele, mille kohta tegi väga põhjaliku ja huvitava ettekande Piia Salundi Sauga raamatukogust, uut kodulooportaali Uranias käsitles Heda Piiriste Pärnu Keskraamatukogust. Islami kultuurist ja kommetest pidas särava ettekande Kattri Ezzoubi, kes ka õhtul kõigile islamimaades nii tuntud kõhutantsu õpetas. Tore oli pikast päevasest istumisest õhtul tantsu abil lõõgastust leida. Tori raamatukogus kogesime kahe erineva kogu sõbralikku kooseksisteerimist (kool ja külakogu), kus kummalgi oli oma fond ja erinev tarkvaraprogramm, oma eelarve, aga ühised ruumid. Külastasime Vihtra külakeskust ja raamatukogu, Vändras raamatukogu ja vaibavabrikut. Õhtul oli temaatiline Kreeka õhtu ehtsa ajaloolise näitemänguga "Philemon ja Baukis", kreekapärase õhtulaua ja sirtaki tantsimisega. Hilisõhtul lugesime luulekonkursi "Sahtlipõhja laulud" paremaid luuletusi. Parimaks tunnistati Kallaste raamatukogu Siiri Ušakova meeleolukad luuletused. Konkursile saadetud luuletused pandi kokku omaette luulekoguks ja säilitatakse ERÜ büroos.

Viimasel seminaripäeval Pärnus kuulasime Meeli Veskuse ettekannet "Raamatukogud meil ja mujal", mis keskendus Euroopa raamatukogude otsingutele majanduskriisist võimalikult valutult väljatulemisele ja mitmetele muutustele sellega seoses. Margus Küppar rääkis veelkord e-raamatute revolutsioonilisest Pildid

Maaraamatukogude sektsioon oli teinud ulatusliku küsitluse palkadest raamatukogudes.

Majanduslanguse tõttu vähenes suuremas osas raamatukogudes raamatu- ja perioodikaraha, vähendati töötasu, vähendati ametikohta ja kohamäära, raamatukogusid suleti või muudeti teeninduspunktideks.

Küsitlusele vastas 576 raamatukoguhoidjast 526, so 91,3%.

Selgus, et 12 täiskohaga töötajat saavad miinimumpalka 278€, neist üheksal on kõrgharidus. Täistööajaga töötab 401 inimest (76,2%), osaline tööaeg on 125 inimesel.

383 - 511€ palka saavad 53,44% töötajatest. Eesti keskmisele palgale lähedast või suuremat palka (2011 I kv ) 792€ saavad 9 töötajat – 1,7%.

47 (8,9% kõrgharidusega töötajat saavad 479 – 511€ palka, 3 keskharidusega inimest saavad 639 – 734€.

Keskmine maaraamatukoguhoidja palk Eestis oli 2011. a. 433 eurot.


Irma Raatma

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

 

TEGEVUS 2010. AASTAL

2010.a. jätkuv majanduslik madalseis mõjutas maaraamatukogude tegevust üsna tugevalt. Eelarveraskustes vallad kaalusid mitmete raamatukogude sulgemist, vähendati koosseise, vähendati palkasid, raamatu- ja tegevuskulu rahad vähenesid oluliselt. Paljudes kohtades kärbiti koolitusraha või võeti üldse ära. See kõik mõjutas ka mingil määral sektsiooni tööd, sest tebepäevast ja laagrist osavõtjate arv oli väiksem.

Sektsioon käis koos kahel korral.

26. aprillil arutati suvise seminarlaagri korraldamisega seotud küsimusi. Juttu tehti laagrite kroonikatest, mis tuleks kohe peale iga laagri toimumist büroosse meie kroonikaraamatusse saata. Kavandati X maaraamatukoguhoidja päeva Põlvamaal, tutvuti ERÜ uute toimkondade tööpõhimõtetega, soovitati juhatuse liikmetel osaleda töörühmade töös.

08. novembril kuulati ära 2010 aasta aruanne, kavandati 2011.a. tööplaan. Otsustati korraldada teabepäev 25. märtsil 2011, arutati läbi võimalikud teemad ja esinejad. Teabepäeva korraldab  Lea Rand. Suveseminari toimub 13.- 15. juunil Pärnumaal. Otsustati korraldada luulekonkurss raamatukoguhoidjate vahel. Arutati Aasta maaraamatukoguhoidja statuudi teksti. Maaraamatukoguhoidja päev 28. 10. 2011 toimub  Lääne-Virumaal. Esitati kandidaat ERÜ  juhatusse.

17. märtsil 2010 teabepäev “Koduloolisest uurimistööst virtuaalses keskkonnas” Tegime maaraamatukogude hulgas küsitluse lugemisaasta õnnestunumate ettevõtmiste kohta,  Power Point ettekanne andis neist teabepäeval värvika ülevaate. Maire Liivametsa ettekanne “Nullindate lõpuaastad eesti kirjanduses: kas ainult vägivald ja roppused” oli tõeliselt heal tasemel ja pakkus kuulajaile infot ja elamust. Edasi suundusime lastekirjanduse maile Jaanika Palmi kaasabil, kelle ettekanne hõlmas 2009.a. lastekirjandust “Aimlast Wimbergini”. Teabepäeva teine pool andis teadmisi kodulooalasest uurimistööst. Rahvusarhiivi töötajad Indrek Kuuben, Lea Teedemaa ja Edith Seegel tutvustasid Rahvusarhiivi digitaalseid andmebaase. Koduloolisest tööst Sonda raamatukogus rääkis Anne Valdru. Urramis varsti valmivast koduloo portaalist ja analüütiliste kirjete tegemisest kõneles Lauri Post.

Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar 16.-18. juunil Tartumaal arutles bloginduse üle raamatukogus. Rapla maakonnast tõi näiteid Mariina Madisson.  Küsitluse pühjal oli koostatud ettekanne ühendatud valla raamatukogudest.  Arutleti ja tehti ettepanekuid “Aasta maaraamatukoguhoidja” statuudi üle. Kuulajad pani ägedalt kaasa rääkima Ere Tammeoru uurimus maaraamatukogude teavikute rahadest ja palkadest. Huvitavad ja informatiivsed olid Mari Niitra, Johanna Rossi, Kristiina Praakli kirjandusalased loengud ja Terje Paesi praktilised ülesanded tasakaalu ja elurõõmu leidmiseks iseendas.

Tutvuti Tartumaa kaunite huviväärsustega, Rannu ja Rõngu raamatukoguga, Järvemuuseumi ning Tartu observatooriumiga. Tänud Hele Ellermaale huvitava laagri korraldamise eest.

29. oktoobril  X maaraamatukoguhoidja päev Põlva kultuuri- ja huvikeskuses.

Viimast korda tunnustati iga maakonna tublimat maaraamatukoguhoidjat. Järgmisest aastast valitakse ainult üks auhinna saaja.

Tervitused sõnas ja muusikas Põlva linnapealt Tarmo Tammelt ja folklooriansamblilt Käokirjas Ülle Podekrati juhtimisel. Põlva käsitööklubi  ja Himmaste Seltsingu “Nobedad näpud” näitusmüük lõi laheda meeleolu juba kultuurikeskusesse astudes.

Lugemisaastat tähistamaks kõneles Krootuse Põhikooli õpetaja Sigrid Mallene “Nippidest laste lugemishuvi süvendamisel”, “Inimeseks olemisest” rääkis Põlva Maavalitsuse tervisedenduse spetsialist Ene Mattus ja “Elu kutsest” koolitaja Terje Paes. Tõeliselt head ettekanded.

Tunnustatud raamatukoguhoidjate auks andsid väikese kontserdi lõõtspillimängijad, peetakse ju Põlvat Eesti lõõtsapealinnaks.

Fotod, autor Aado Kuhlap.

Irma Raatma
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

TEGEVUS 2009. AASTAL

2009. aastale jättis tugeva jälje majanduslik surutis, mis mõjutas kogu Eesti majandus- ja kultuurielu, sealhulgas ka maaraamatukogude tegevust. Sellele vaatamata õnnestus meil plaanitu siiski teoks teha.

Sektsioon käis koos ühel korral veebruaris. Seekord oli sektsiooni liikmeteks valitud maakondadest mitmed uued inimesed. Tutvuti liikmetega, valiti esimees. Tagasivalituks osutus Irma Raatma, asetäitjaks Lea Rand. Tehti kokkuvõtteid eelmise aasta tööst, kavandati järgmisi ettevõtmisi. Jagati sektsioonisiseseid ülesandeid. Otsustati kaasata teabepäeval, laagris jm. Viljandi Kultuurikolledži tudengeid. Nii osalesid meie laagris ja maapäeval Pille-Riin Kranich, Tiina Talvet, Lea Rand. Otsustati kinnitada ürituste esialgsed kavad ja neid täpsustada.
Kuna paljudel raamatukogudel vähendati komandeeringusummasid, siis püüdsime muud küsimused lahendada sektsioonis meilitsi ja sel aastal jätsime juhatuse aasta teise poole koosolekud ära.
Teabepäev “Raamatukogud muutuste ajal”  23. märtsil.
Kuulati riigikogu liikme Ivi Eenmaa ja kultuuriministeeriumi nõuniku Meeli Veskuse arutlusi küsimustest, mis kõiki raamatukoguinimesi vaevavad. Ootused raskel ajal toimetulemise retsepti saada olid küll suured, kuid tegelikult peab iga töötaja oma pea ise tööle panema ja leidma võimalusi ka keerulistel aegadel toime tulla. Vajame enam sõbralikkust ja tolerantsi enda ümber. Nutikust ja arukust. TALO jurist Kati Ojamaa tegi väga informatiivse ülevaate käesoleval aastal jõustunud uuest töölepinguseadusest.  Suure huviga kuulati Anneli Sepa õpetussõnu  e-kataloogi ja andmebaaside kasutamiseks. Laste lugemishuvist ja Eesti Lugemisühingu töödest kõneles Mare Müürsepp. Teemal “ Enesejuhtimine ja enesekujundamine” andis nõu psühholoog Tõnu Ots. Kõige olulisem mõttetera päevast kõlas nii: “Kui tahad olla õnnelik, siis ole!”

Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar “Maaraamatukogude tulevik majanduslikult keerulisel ajal” peeti  28. juunist 01. juulini 2009 Harjumaal Kurtnas.

Katrin Nikluse eestvedamisel arutleti maaraamatukogude võimaluste üle majanduslikult keerulistel aegadel ellu jääda ja toime tulla, rühmatöös mõeldi erinevate variantide peale, kuidas raamatukogud külas edasi toimida saaksid. Räägiti raamatukogude ühendamisest, palkadest, komplekteerimisest, erinevatest kehtivatest ja uutest lisateenustest. Eraldi ettekanne oli postiteenuse pakkumise võimalustest raamatukogus. Leidsime, et see on raamatukogus liiga aeganõudev ja liiga spetsiifiline teenus, nõuab eritingimusi ja väljaõpet ning tasustatakse liiga odavalt. Räägiti raamatukogu tutvustamisest lugejatele ja lugemiskultuuri tundide taaselustamise ning lugejakoolituse vajadusest, haldusreformist Taani kogemuse kaudu, RVL maaraamatukogus ja Web 2.0 kasutusest. Tutvuti kohalike  huviväärsustega ja külastati Kurtna, Kiili ja Saku raamatukogu.

30. oktoobril oli IX maaraamatukoguhoidja päev Avinurmes.
Tunnustati aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid ja kuulati Mikk Sarve kaasahaaravat ettekannet “Õppimine õuest ja raamatust”. Kirjaniku ja näitleja Malle Pärna ettekanne “Kultuuri hoidmine” kutsus üles hindama õigeid väärtusi ja hoiduma kommertskultuuri eest. Toila raamatukogu juhataja Lea Rand andis ülevaate Ida-Virumaa raamatukoguhoidjate kultuuritarbimise uuringust. Kokkuvõttes tõdes ettekandja, et tänapäeva raamatukoguhoidja on tark, aktiivne, heas vormis ja koostööaldis. Päevale andis sära ka Avinurme puhkpilliorkestri särtsakas esinemine ning kohalike käsitöömeistrite kunstipärased taiesed.

 

Irma Raatma
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles


TEGEVUS 2008. AASTAL

18. märtsil teabepäev “Saa teada!”  Rahvusraamatukogus.
Digitaalajastust ja raamatu tulevikust mõtiskles Hardo Aasmäe, E-raamatutest ja E-raamatukogust kõneles Toomas Schvak. Uudiseid raamatukogude programmi URRAM uutest võimalustest andis edasi Lauri Posti, kes tutvustas URRAMis kavandatud uut koduloolist andmebaasi. Värsket ja väärt lastekirjandust tutvustas Krista Kumberg, eesti noorsookirjanduse hetkeolukorrast andis ülevaate ajakirja “Värske Rõhk” toimetaja Mati Song.

30.06.-2.07. toimus 17. seminarlaager Jõgevamaal teemal “Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskinnas”.
Tutvuti kauni Jõgevamaa ja paljude raamatukogudega. Kassinurme, Kuremaa, Laiuse, Mustvee, Raja, Voore jne. Põhiettekande integratsioonist ja integreerimisest tegi Ants Paju. Ühise tegutsemise tulemuslikkusest Soome näite põhjal kõnelesid Järvenpää raamatukogu juhataja Tuula Pulkkinen ja Eva Mähönen. Laagri rühmatöö vaagis ühendatud raamatukogude plusse ja miinuseid. Meeli Veskuse ettekanne oli pühendatud raamatukogude arengukavale. Tehti kokkuvõtted raamatukogude küsitlustest ühinenud raamatukogude ja keskmiste palkade kohta. Põhjaliku ettekande “äraunustatud” lugemistundidest tegi Ädu Neemre.

30. oktoobril oli VIII maaraamatukoguhoidjate päev, seekord Viljandis. Tunnustati aasta tublimaid ja kuulati Viljandi maavanema Kalle Küttise filosofeerimist teemal “Loomalik inimene ehk inimlik loom”. Kalju Tammaru rääkis oma kogemustest  rahvusvahelistelt IFLA kongressidelt ning Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder mõtiskles rahvaraamatukogude tulevikuvõimalustest.

Suvelaagris kokkupandud lugemiskultuuritundide näidiskava said kõik maaraamatukogupäeval osalenud.  Kava on antud tutvumiseks kooli- ja lasteraamatukogude sektsioonidele. Sellega tuleb veel edasi töötada.

Sektsiooni juhatus käis koos aprillis ja septembris.

Irma Raatma
maaraamatukogude sektsiooni esimees
üles


TEGEVUS 2007. AASTAL

19. märts – ühisteabepäev “ Tea, mida loed!” Rahvusraamatukogus.

Koos kolleegidega laste- ja kooliraamatukogudest kuulati loengut tõlkekirjandusest ja kirjastuse Varrak raamatuuudistest (Krista Kaer), lastekirjandusest (Aidi Vallik), lasteraamatu illustratsioonist (Viive Noor). Tutvuti noorkirjanike taimelava ajakiri “Värske Rõhk” väljaandega (Priit Kruus) ja elati kaasa Kiili Gümnaasiumi luulekavale “Kas “Värske Rõhk” on värske õhk?” ning omanäolise raamatukogu tegevusele Kuldre raamatukogus (Riina Ermel).

3.- 5.07. toimus 16. seminarlaager Põlvamaal.

Tutvuti imekauni Põlvamaaga, Tavasuhtluse reeglitest ja enesekehtestamisest kõneles ja juhtis vestlusringi Toivo Niiberg, vaadati slaidiprogrammi Rootsi raamatukogudest, arutleti rahvaraamatukogu seaduse rakendamise üle, kohtu kaudu viivise sissenõudmise korrast, räägiti kutsekvalifikatsioonist, tehti kokkuvõte tehnilise varustatuse uuringust.
Külastati Himmaste, Räpina, Värska raamatukogusid, vaadati etendust Mooste Veskiteatris, kuulati folkloorikontserti Setu Talumuuseumis.

30. oktoober - VII maaraamatukoguhoidja päev Valgas.

Jagati tunnustust iga maakonna parimale raamatukoguhoidjale, kuulati sõnavõtte – kirjandusteadlane Peeter Olesk arutles teemal “Olgem avatud raamatute rahvas”, Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, kõneles raamatukoguhoidja imagost, koloriitsetest isikutest Valgamaa kultuuriloos tegi kokkuvõtte Esta Mets, Valga Muuseumi direktor.

 

üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

Maaraamatukogude sektsioon korraldas 13. märtsil kolme sektsiooni – maa-, kooli- ja lasteraamatukogutöötajate kirjandusliku ühisteabepäeva “Tea, mida loed!”.

27.-30. juunini viidi läbi suveseminarlaager, seekord Hiiumaal. (15!)

30. oktoobril peeti VI raamatukogutöötaja päev Pärnus.

Viidi läbi küsitlus maaraamatukogude varustatusest arvutite ja programmidega ning muu tehnikaga.

Koostati tunnustuse Aasta maaraamatukoguhoidja reeglistik ja kandidaatidele esitatavad nõuded.

Koostati suveseminarlaagrite kroonikaraamat, koguti laagriliste mälestusi.

Irma Raatma
Sektsiooni juhataja
üles

TEGEVUS 2005. AASTAL

Sektsiooni juhatuse koosolekud toimusid kahel korral.
Seoses Sirje Bärgi lahkumisega sektsiooni esimehe kohalt 2005.a. veebruaris oli sektsioon aprilli keskpaigani ilma tegeliku juhita.

Koosolekutel arutati

  • Võimalikku koostööd EMOLiga ja ühtlustati omavalitsustele esitatavaid maaraamatukogu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke eeltingimusi tööaja, töötaja lisaülesannete, rahastamise (töötasu, täienduskoolitus, kogude täiendamine, infotehnoloogia vahendid) osas.

  • 2005. aasta suveseminari korraldamisega seotud küsimused.

  • Anti hinnangud 14. maaraamatukoguhoidjate suveseminarile ja V Maaraamatukoguhoidja päevale, analüüsiti tagasisidet.

  • 2006. a. suveseminari toimumise koht. Seminar otsustati korraldada Hiiumaal.

  • 15. suveseminariks otsustati koostada suvelaagrite kroonikaraamat, koguda mälestusi. Kroonika toimkonda paluti vedama kauaaegset sektsiooni juhti Heljo Järvelaidi.

  • Arutati VI maaraamatukoguhoidjate päeva toimumise kohta.

  • Otsustati koostada parima maaraamatukoguhoidja nimetuse andmise reeglistik.

  • Otsustati korraldada koos kooliraamatukoguhoidjatega ühine kirjanduslik infopäev.

Teostati

  • Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjonile saatsime märgukirja palvega suurendada riigipoolset teavikute raha 2006. aastaks. Kahjuks saime sealt eitava vastuse.

  • Koostöös Saaremaa Keskraamatukoguga korraldati 14. seminarlaager Saaremaal, Kipi-Koovil, kus arutluste põhiteemaks olid raamatukogu teenused ja maaraamatukogu maine.

  • Koos Rapla Keskraamatukoguga korraldati V Maaraamatukoguhoidja päev Rapla Kultuuri- Ja Huvikeskuses. Autasustati iga maakonna parimat maaraamatukoguhoidjat 2005.

Maaraamatukogude sektsiooni juhatuse tööd lihtsustab oluliselt käivitatud infolist.
üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004 kogunes sektsioon kolmel korral, kus arutati raamatukogu töökorraldusjuhendiga seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist.

Koostati kiri Eesti Maaomavalitsusliitude poole, et paremini selgitada maaraamatukogude probleeme ja leida neile üheseid lahendusi. Moodustati väike töörühm, kes tegi ettepanekuid, kuidas maaraamatukogude probleeme võiks, saaks, peaks lahendada. Töörühma liikmete ettepanekute põhjal kiri koostatigi ja edastati U. Silbergile, EMOLi büroo juhatajale. Antud kirja põhjal koostas sektsiooni juhataja artikli avaldamiseks ajakirjas Raamatukogu lootuses, et leidub veel teisigi, kes pöörduksid lahendusettepanekutega sektsiooni liikmete poole.Meie pöördumine arutati läbi EMOLi juhatuse koosolekul ja sektsioonile tehti ettepanek kohtuda hiljemalt veebruaris 2005.

Tiina Arike Tartumaalt uuris maaraamatukogude kohta leiduvat infot internetis ja kirjutas sellest ajakirjas Raamatukogu

Sektsiooni juhataja on püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.

Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi kaks suurüritust:

  • Maaraamatukogude seminar- laager Järvamaal, Türil 8.-10. juunil

  • IV maaraamatukoguhoidja päev Haapsalus.

Sektsiooni töö kokkuvõtteks võib öelda, et sektsioon töötas loiult, seda nii juhataja suure töökoormuse tõttu kohapeal kui ka liikmete vähese aktiivsuse tõttu. On liikmeid, kes pole suutnud kahal käia ühelgi sektsiooni koosolekul, ega vastanud ka minu pöördumistele meilitsi.

Sektsiooni liikmetest väärivad esile tõstmist Tiina Arikut ja Eha Marrandit, kes on suhtunud oma liikmeks olekusse täie tõsidusega.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja
üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

2003 aastaks planeeritud sektsiooni töö põhieesmärgid on täidetud.

Koostati ülevaade maaraamatukoguhoidja töökohustustest, mida töögrupi juht Ille Riisk tutvustas ERÜ aastakoosolekul. Sektsiooni liikmed edastasid meili teel oma ülevaated töökohustustest, mida arutati ühiselt töökoosolekutel. Puuduseks pean, et me ei suutnud määratleda keskmiseid näitajaid (lugejate, laenutuste, külastuste arv) täiskohaga töötamise korral.
Sektsioon kogunes koosolekutele neljal korral, arutati raamatukoguhoidja töökoormusega seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist. Tehti parandusettepanekuid kutsestandardi kohta. Sektsiooni juhatajana olen püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.
Arutati sektsiooni töökorraldust. Liikmed tegid ettepaneku vähem kokku saada, rohkem suhelda meilitsi.
Arutati ajalehes "Sirp" 21. novembril 2003. a. ilmunud kirjutist "Anarhia raamatukogusüsteemis" ja kujundati oma seisukoht, mille sektsiooni juhataja edastas ajalehele.
Sektsiooni koosolekutel on esinenud K. Kaugver saksa kirjanduse tõlkimisest ja M. Jõgi töökorralduse juhendi uuendamiste küsimustes.
Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi 2 suurüritust:

  • Maaraamatukogude seminar-laager 17. – 19. juunini Nüplis Valgamaal

  • III maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril Võrus.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja
üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

2002 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös aktiivne ja teguderohke aasta.

Toimus sektsiooni 5 töökoosolekut, kus arutati maaraamatukogu probleeme ja püüti leida neile lahendusi. Sektsiooni liikmed edastasid koosolekutel saadud informatsiooni ka oma maakonnas, seda nii seoses infotehnoloogia küsimustega kui ka muudes valdkondades.

Päris mitu aastat on raamatukoguhoidjad oodanud abi ERÜ palgaküsimuste osas. Sektsioon otsustas koostada ja läbi viia küsitluse maaraamatukoguhoidjate palkadest.

Moodustati töörühm, kuhu kuulusid Taie Saar Harjumaalt, Helen Voogla Läänemaalt, Asta Leiten Jõgevamaalt. Maakondades viidi läbi küsitlus, saadud tulemused edastati töörühmale, kes tegi kokkuvõtted maakondade kaupa. Nii võib öelda, et maaraamatukoguhoidja keskmine töötasu on 3220 krooni. Töörühma liikmed edastasid saadud tulemused suvisel seminar-laagris kõigile osavõtjatele. Töötasude keskmised näitajad toodi välja ja edastati ka kõigile maaraamatukoguhoidja päevast osavõtjatele Jõgeval. Koostasime pöördumise ja edastasime selle Kohalike Omavalitsusliitude Ühendusele. Suulise vastuse oma murele saime Jõgeval, maaraamatukoguhoidja päeval, kus omavalitsusliitude esindaja selgitas, et erilist palgatõusu oodata ei ole, kuna riik eraldas soovitust vähem raha omavalitsustele.

Riigi poolt eraldatav teavikute raha on muutumatuna püsinud juba 4 aastat. Kohalikud omavalitsused samal ajal on seda vastavalt võimalustele suurendanud. Raha vähesuse tõttu on tekkinud olukord, kus valikute tegemine on muutunud keeruliseks, seetõttu tellib raamatukoguhoidja ka kergemasisulisi armastus- ja kriminaalromaane, mida osa lugejaid väga nõuab. Nii tekkib oht, et maal raamatukogud vaesustuvad ja võivad muutudagi kergemasisuslisteks kogudeks, omamata suurt väärtust järgmistele põlvkondadele. Koos komplekteerimise töörühmaga kirjutasime pöördumise Kultuuriministeeriumisse ja Riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjonile.

Antud küsimustes oli võimalik kohtuda kultuuriminister Margus Allikmaaga. Kohtumisest võtsid osa ka ERÜ juhatuse esinaine K. Talvi ja komplekteerimise töörühma liige E. Tarik. Meie muret küll mõisteti, kuid 2003 aastal täiendavalt raha eraldada ei peetud võimalikuks. Samal kokkusaamisel oli võimalus rääkida ka maaraamatukoguhoidjate palgaprobleemidest.

Ajakirjandusest läbi käinud repliikidele, nagu eesti raamatukogud ei telliks kaasaegset eesti kirjandust vastasid sektsiooni liikmed ajakirjas “Raamatukogu”

Algatati maaraamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamist. On moodustatud töörühm, mida juhib Ille Riisk Viljandimaalt. Suvises laagris alustati maaraamatukoguhoidja töökohustuste väljaselgitamist. Töörühm on koos käinud ühel korral, sektsiooni liikmed on edastanud oma tööülesanded, ootame, et kõik raamatukoguhoidjad maal saadaksid oma tööülesannete kirjeldusi. Siis saaksime näidata kui mitmekülgne on raamatukoguhoidja töö maal.

Viidi läbi kaks suurüritust

  • maaraamatukogude seminar- laager Raplamaal

  • maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval.

Seminar-laagrite korraldamine on traditsioon ja toimub igal suvel eri maakondades. Laagrid on väga oodatud ja eripalgelised. Kahjuks on osavõtjate arv piiratud, sest kohapealsed majutusvõimalused ei võimalda arvu suurendada. 2002 aastal toimus laager Raplamaal, Kehtnas. Palju tänu korraldajatele. Küsisime seal, kuidas tuleks edasi jätkata. Vastajad olid üksmeelel, et töine ja meelelahutuslik pool peaksid olema vaheldumisi ja ikka tasakaalus. Kõige enam vastanutest ootaks kirjanduslikke kohtumisi ja loenguid. Peeti vajalikuks ka tööga seotud arutelude läbiviimist.

Vaieldamatult oli aasta suursündmuseks 2 maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval. Nüüd võib küll juba öelda, et see päev on muutumas traditsiooniks. Püüdsime kava kokku pannes arvestada, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju teavet, samas oleks aga üritus pidulik ja meeldejääv. Oli väga asjalikke ettekandeid, oli meeldivaid tunnustussõnu, oli meeleolukas kontsert. Ka sellel aastal autasustati maakondade parimaid raamatukoguhoidjaid Päev õnnestus igati, palju tänu korraldajatele Jõgeva Maakonna Keskraamatukogust.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogu Nõukogu töös.

Kuid samas jäi palju mõeldut ja kavandatut korda saatmata.

Sektsiooni juhataja oli küll telefoniühenduses Kohaliku Omavalitsusliitude Ühenduse esimehega, kokkusaamiseni me aga ei jõudnud. Kokkusaamine oleks vajalik olnud raamatukogude vajaduste ja võimaluste paremaks selgitamiseks.

Suhted ajakirjandusega ei olnud nii aktiivsed, kui oli planeeritud. Üksikud artiklid, mis ilmusid, olid tendentslikud ja ei kajastanud täpselt raamatukogudes valitsevat olukorda. Sektsiooni liikmed ise peaksid aktiivsemalt kirjutama ajakirjas “Raamatukogu”. Järgneval aastal tuleks tegeleda täiendkoolituse küsimustega. Vajalik oleks tihedam koostöö komplekteerimise töörühmaga. 2003 aastal peab jätkuma raamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamine.

Sektsiooni töös pean äärmiselt oluliseks, et liikmed on valmis aktiivselt kaasa lööma, oma arvamust avaldama ja tegutsema, mitte ainult kuulama.

Maaraamatukogude sektsiooni töö korraldamine on keeruline. Üheltpoolt on kõige lihtsam koos käia Tallinnas, siis saavad tulla ka liikmed Saaremaalt, Hiiumaalt . Raske on siis Põlva- ja Võrumaa inimestel. Kui kokkusaamisi teha Tartus, siis on probleemid jälle Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Väga sageli kooskäia ei võimalda ei majanduslikud võimalused ega ka töökorraldus.

Pean ebaõnnestunuks ka nn. sektsioonis veel juhatuse valimist. Sisuliselt juhatus sellises koosseisus ei töötanud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et 2002 aasta oli sektsiooni töös aktiivne ja sisutihe aasta.

Sirje Bärg
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataj
üles


TEGEVUS 2001. AASTAL

2001 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös muudatuste ja uuenduste aasta.

Toimus sektsiooni töökoosolek, kus püüti valida juhatus, et sektsiooni tööd hoogustada. Seni olid maaraamatukogude sektsiooni aktiivsemad liikmed just maakonnaraamatukogude peaspetsialistid, kes oma tegevusega ärgitasid ka maaraamatukoguhoidjaid endid aktiivsemalt tegutsema. Ajad ja olud on muutunud, sektsioon on koos käinud juba üle10 aastat, on vahetunud sektsiooni juhataja, aeg oli soodne muudatuste tegemiseks. Oli tekkinud vajadus, et maaraamatukoguhoidjad hakkaksid ise endi huvide eest seisma. Juhatuse liikmeteks esitati aga jälle needsamad keskkogude peaspetsialistid, seega kukkus esimesel koosolekul valimine läbi. Otsustasin välja töötada sektsiooni töökorra ja teha ettepanekud maakonnaraamatukogudele esitada uued sektsiooni liikmed. Töökoosolekul arutati ka suvise seminar-laagri korraldamist.

Suvine seminar- laager toimus Viljandis, kus arutuse all olid suhted maakonnaraamatukoguga, planeeritavad komplekteerimiskeskused, infotehnoloogiaga seotud küsimused. Räägiti ka enesetäiendamisega seotud probleemidest, külastati Viljandi Kultuurikolledžit, vaadati Viljandimaa ilusamaid raamatukogusid, puhati. Laagris läbiviidud küsitluse tulemused edastati rahvaraamatukogude laagris ka maakonnaraamatukogude direktoritele ja peaspetsialistidele.

Sektsiooni aktiivsemad liikmed kogunesid augustis töökoosolekule, et ette valmistada maaraamatukoguhoidja päeva Paides 30 oktoobril.

Sellel koosolekul otsustasime välja selgitada parimad maaraamatukoguhoidjad ja neid meeles pidada. Päeva planeerides pidasime silmas, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju informatsiooni ja et päev kujuneks ka meeldejäävaks sündmuseks. ERÜ juhatus pidas võimalikuks eraldada parimate maaraamatukoguhoidjate premeerimiseks raha, millest osteti meeldivad vaasid, kuhu oli graveeritud ERÜ logo ja kuupäev. Tänati tehtud töö eest ka maaraamatukogude sektsiooni liikmeid. Paides osalesid omavalitsuste esindajad ja KM raamatukogunõunik M. Veskus. Üllatas rohke osavõtt, järelkajad on olnud äärmiselt positiivsed, seda üritust võib lugeda õnnestumiseks sektsiooni töös. Päeva kajastati ka ajalehes “ Sirp” ja “Postimees”.

20–30. oktoobrini toimunud raamatukogupäevadel pöörati suurt tähelepanu rahvaraamatukogudele, sealhulgas ka maaraamatukogudele. Ajalehes “Postimees “ ilmus Vaida raamatukogu kajastav artikkel, veidi hiljem avaldas “Sirp” artikli maaraamatukogude probleemidest.

Sektsiooni juhataja viibis koos ERÜ juhatuse liikmetega Raplamaal sealsete raamatukoguhoidjate seminaril tutvustades sektsiooni töökorda ja selgitades eelarve koostamise probleeme kohalikus omavalitsuses.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogude Nõukogu töös. Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud rahvaraamatukogude internetiseerimist nõustav töögrupp, kus juhataja osaleb.

Kokkuvõttes võib öelda, et tööaasta oleks võinud olla aktiivsem, uuendatud sektsiooni töökoosolek jäi küll aasta lõpus pidamata, kuid igati õnnestunuks tuleb lugeda sektsiooni liikmete väljavahetamine ja töökorra sisseseadmine. Maaraamatukoguhoidjate kokkusaamiste tihedam korraldamine on raskendatud, sest väga paljudes kohtades töötab üks inimene, kellel on äärmiselt raske tihti raamatukogu sulgeda ja ära käia. Ei tohi unustada ka rahalisi probleeme, sest maaraamatukogude eelarved on siiski väga piiratud.

Plusspoolele tuleb arvata ka suvise seminar-laagri korraldamine, maaraamatukoguhoidjate päev Paides. Kui suvise ürituse puhul on tegemist traditsiooniga, mida raamatukoguhoidjad kõik hindavad, siis teabepäeva korraldamine oli esmakordne, nõudis küllalt suuri rahalisi kulutusi, kuid maaraamatukoguhoidjad hindasid seda kõik väga kõrgelt ja pidasid niisugust kokkusaamist vajalikuks.

Märkimist vääriv on, et esmakordselt tunnustasime avalikult parimaid maaraamatukoguhoidjaid, ajakirjanduses leidis maaraamatukogude töö elavat kajastamist.

Sirje Bärg
Sektsiooni esinaine
üles

TEGEVUS 2000.  AASTAL

Kogu aastale on jätnud oma jälje Eesti Raamatu Aasta.

16. aprillil  2000. a. Tartus toimunud ERÜ maaraamatukogude sektsiooni koosolekul räägiti sellest, mida toob juubeliaasta kaasa maaraamatu- kogudele. Enamikes kohtades olid hästi läbimõeldud tegevusplaanid koostatud. Leiti, et vajalik on igas vallas moodustada vallakomiteed (kus seda veel tehtud pole), kes abistaksid ja koordineeriksid ürituste läbiviimist kohapeal.

Nõupidamisel käsitleti veel suvelaagri korraldamist Võrumaal, teabekirjanduse TOP-i koostamist, väljasõidukoosoleku korraldamist. Seoses läbiviidava haldusreformiga on mitmetes omavalitsustes ühendatud kooli- ja külaraamatukogusid. Maaraamatukogude sektsiooni väljasõidukoosolekul 04.04.2000.a. Rapla maakonnas külastasime ühendatud Hagudi põhikooli ja Hagudi rahvaraamatukogu ning Kehtna Kõrgema Majanduskooli ja Kehtna rahvaraamatukogu. Järgnenud arutelul jagasid oma kogemusi juba ühendatud raamatukogude töötajad Elvi Mägi Olustverest ja Taimi Russki Leiest (Viljandimaa), Mall Kõpp Vastse- Kuustest (Põlvamaa). Ühiselt jõuti järeldusele, et kooli- ja külaraamatukogu ühendamine ei ole reegel vaid erand ja sõltub alati konkreetsetest tingimustest. Enne ühendamist tuleks üksikasjalikult kaaluda:
kas ja kuidas tagatakse mõlema raamatukogu küllaltki erinevate põhiülesannete täitmine
kas ühendamine on majanduslikult põhjendatud
kui suureks kujunevad täiendavad investeeringud

Kahe erineva põhifunktsiooniga raamatukogu ühendamisega seotud probleemide väljaselgitamiseks otsustati moodustada töörühm. 19.aprillil  toimunud töörühma nõupidamisel Vastse-Kuustes Põlvamaal koostati meelespea raamatukoguhoidjale, kus olid kirjas soovitused, mida võtta arvesse, kui tõepoolest osutub vältimatuks kooli- ja rahvaraamatukogu ühendamine. Leiti, et kõigepealt on vajalik korraldada ühine koostöönõupidamine, millest võtaksid osa kõik osapooled – kohalik omavalitsus, kool, raamatukogu. Koos on vaja hästi läbi kaaluda nii poolt kui vastuargumendid.

07. detsembril Tartus toimunud maaraamatukogude sektsiooni nõupidamisel tegi Heljo Järvelaid kokkuvõtte ankeetküsitluse tulemustest. Küsimustele vastasid juba ühendatud kooli- ja külaraamatukogude töötajad. Tähelepanu pöörati komplekteerimise, aruandluse, töökoormuse, ruumide jne. probleemidele. Arutelust võttis osa ka kooliraamatukogude sektsiooni esindaja Vaike Kurel. Saadud teavet otsustati kasutada töörühma poolt koostatud meelespea täiendamiseks.

Ere Raag Võrumaa Keskraamatukogust tutvustas täiendkoolituse võimalusi rahvaraamatukogude töötajatele, Mare Ektermann Läänemaa Keskraamatukogust teavitas koosolijaid äsja vastu võetud Avaliku Teabe seadusest. Ühtlasi juhtis ettekandja tähelepanu sellele, mida seadus toob kaasa rahvaraamatukogudele.

25.–28. juulini toimus Võrumaal Kiidil IX maaraamatukoguhoidjate suveseminar-laager teemal “Külaraamatukogu täna”.

Rahvaraamatukogu ja haldusreformiga ning küla- ja kooliraamatude ühendamisega seotud probleemidele otsiti lahendusi 4-s erinevas töörühmas. Üks seminaripäevadest sisaldas huvitavaid ettekandeid kirjandusteemadel – esinesid Maire Liivamets, Krista Kumberg, Tiina Tarik.

Meelelahutuseks oli jalgsimatk Rõuge ümbrusesse, kohtumine luuletaja Contraga, sportlikud mängud ja viktoriin.

Suur tänu Võrumaa Keskraamatukogu rahvale sisuka laagri korraldamise eest! Järgmine laager toimub Viljandimaal juunis 2001.

07. detsembril valiti  maaraamatukogude sektsiooni uueks esimeheks Sirje Bärg Kose-Uuemõisa raamatukogust.

Heljo Järvelaid
Maakogude sektsiooni esinaine
üles

TEGEVUS 1999.  AASTAL

15. aprillil Tartus toimunud töökoosolekul tutvustas Mare Ektermann Lääne Maakonna Keskraamatukogust komplekteerimise töörühma esialgseid mõtteid ja ettepanekuid külaraamatukogude komplekteerimispoliitika väljatöötamisel. Eelnevalt olid keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad täitnud ankeedid, millede kokkuvõtted näitasid komplekteerimise kitsaskohti.
Põhiprobleemid: Raha kirjanduse ostmiseks vähe Puudub õigeaegne ja ülevaatlik info ilmuvast kirjandusest Raamatute trükikvaliteet halb (osal kirjastustel) Trüki- ja autoriandmete puudulikkus Komplekteerimise prioriteedid
Mare Ektermann andis ülevaate ka koostatavast teabekirjanduse nimestikust TOP 1998, kus tuuakse välja parimad teatmeteosed.
Koosolekul arutleti veel Lääne-Virumaal toimuva suvise laagriga seotud probleeme, tõsteti üles küsimus vallaraamatukogude osast ja vajadusest, külaraamatukogude olukorrast infotehnoloogia valdkonnas.

27.-29. juulini toimus maaraamatukogude seminar-laager Viitnal, mille korraldajaks oli seekord Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Osavõtjaid kogunes kõikidest maakondadest kokku 55, mis näitab ka laagri vajalikkust.
Esimesel päeval tutvuti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu uue hoonega, käidi Kadrina raamatukogus. Eriti toredaks kujunes Tapa Lasteraamatukogu külastamine, mis kutsub kõiki külastama oma väga ilusa ja lastesõbraliku sisustuse ning avarate valgusküllaste ruumidega.
Kuna selle aasta põhiprobleemiks maaraamatukogudes on kogude komplekteerimine, siis käsitleti sellega seonduvat põhjalikult ka Viitnal. Mare Ektermann tegi vahekokkuvõtte tema poolt juhitava töörühma senisest tegevusest.
Põhiprobleemidena tõstatati järgmised küsimused: Raha vähesus Puudulik info ilmuva kirjanduse kohta Raamatukoguhoidja pädevus
Elava arutelu tekitas rahaprobleem – iga tellimus on vaja väga hoolega läbi mõelda.
Elle Tariku eestvedamisel koostati rahvaraamatukogude komplekteerimise projekt, mille kohta igaüks sai oma arvamust avaldada.
Otsustati külaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete ning prioriteetide projekte tutvustada kõikidele raamatukogudele, ka kooli- ja teadusraamatukogudele.
Töörühma liikmete poolt koostatud TOP'98 kirjandusega said osavõtjad tutvuda tänu Aili Höövelsoo koostatud väljapanekule.
Viimasel laagripäeval käsitleti infotehnoloogia rakendamist külaraamatukogudes. Probleeme on tarkvaraga – kasutatakse Kirjasto 3000 ja väiksemates raamatukogudes ka RAAMAT 2, mis on tunduvalt odavam. Infotehnoloogiaprobleeme on vaja jätkuvalt käsitleda.
Vallaraamatukogude probleeme Harju maakonna näidete põhjal käsitles Marju Tarve. leiti, et vallaraamatukogude moodustamisel arvestada kohalikke olusid.
Meelelahutuslikus osas külastasime Käsmut, käisime Palmse ja Sagadi mõisas. Kirjanduslikku meeleolu pakkus Rakvere teatri näitleja Heilo Aadla, kes esitas Artur Alliksaare luule.
Järgmine suvelaager otsustati korraldada Võrumaal.

HELJO JÄRVELAID
üles