Seminar „Väljaandmine ja vastuvõtmine – Tartu mõõde“

 
Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis 17. september 2009 kl 11

Kuidas tekib väärtkirjandus, kuidas seda vastu võetakse, õpetatakse, kirjastatakse, loetakse, kogutakse, laenutatakse - sellest räägivad raamatutega seotud tartlased, igaüks oma vaatenurgast. Lisaks tartlastele tutvustab oma tegevust Eesti Hoiuraamatukogu Tallinnast: üleliigne kirjandus, mis sinna koguneb, on kõigile raamatukogudele tasuta valimiseks.   

Seminari korraldamist on toetanud Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.

I Kirjutajad-avaldajad (à 20 min)
11.00    Toomas Kiho, ajakiri „Akadeemia“
11.20    Mart Jagomägi, kirjastus „Ilmamaa“
11.40    Leida Lepik, kaardikirjastus „Regio“
12.00    Hannes Varblane, kirjanik
12.20    Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuuseum. „Elulugude kogumisest ja avaldamisest“
12.40    Küsimused

Vaheaeg 12.45 – 13.15 - kohvipaus (Kultuuriministeeriumi toetusel)

II Vahendajad-vastuvõtjad (à 20 min)
13.20    Ülo Matjus, Tartu Ülikool. "Raamatukogu bibliofiili vaatenurgast"
13.40    Elle Tarik, „Tartu Linnaraamatukogu kodulehe kirjanduse rubriigist“,
14.00    Kristina Pai, „Tartu Ülikooli Raamatukogu vastuvõtja ja väljaandjana“
14.20    Vaiko Sepper, „Eesti Hoiuraamatukogu – abiks raamatukogudele“
14.40    Küsimused ja lõpetamine

Huvilistele ekskursioon TÜ Raamatukogus
(soovitatav eelregistreerumine aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)

Kristina Pai
TÜ Raamatukogu
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkond

1. Struktuuriüksustena käsitletakse kutsekomisjoni, töörühma, toimkonda, sektsiooni, piirkondlikku ühendust ja Eks-klubi.

2. ERÜ kutsekomisjoni, töörühma, toimkonna, sektsiooni, piirkondliku ühenduse ja Eks-klubi (edaspidi struktuuriüksus) moodustab ja tema tegevuse lõpetab juhatus omaalgatuslikult või ühingu liikmete ettepanekute alusel.
2.1. Kutsekomisjon tegutseb vastavalt Kutseseadusele ja otsustab raamatukoguhoidja kutse andmise.
2.2. Töörühm moodustatakse kindlate ühekordsete lühemaajaliste ülesannete lahendamiseks.
2.3. Toimkond on teatud valdkonna koordineeriv ja küsimusi lahendav pidevalt tegutsev üksus.
2.4. Sektsioon koondab ühte  tüüpi raamatukogusid.
2.5. Piirkondlik ühendus moodustatakse ERÜ liikmetest territoriaalsel põhimõttel.
2.6. Usaldusisik valitakse raamatukogus, maakonnas või piirkondlikus ühenduses ERÜ liikmete hulgast.
2.7. Eks-klubi koondab endisi raamatukoguhoidjaid.


2. Struktuuriüksuse koosseisu kuuluvad ERÜ liikmed. Vajadusel võib küsimuste arutamiseks kutsuda osalema asjatundjaid, kes võivad mitte kuuluda ERÜsse.
ERÜ juhatus kinnitab struktuuriüksuse juhi ja kutsekomisjoni koosseisu.
Kutsekomisjoni esimehe ja piirkondliku ühenduse juhi valivad liikmed endi hulgast.


3. Raamatukogus, maakonnas või piirkondlikus ühenduses valitud usaldusisik
- tutvustab aktiivselt ERÜ tegevust raamatukogus/maakonnas/ piirkonnas, koondab ERÜ liikmeid ja on ühiste ettevõtmiste eestvedaja, võimalusel kohaliku ühenduse loomise algataja;
- vahendab infot ERÜ juhatuselt oma piirkonna liikmetele ja vastupidi;
- korjab või jälgib ühingu liikmemaksu kogumist;
- kavandab piirkondliku ühenduse tegevust.


4. Struktuuriüksuse tegevuse eesmärgiks on raamatukoguhoidjate ja raamatukogude koostöö ning  suhtluse edendamine, s.h.:
- erinevate tööreeglite ühtlustamine ja erialaste kokkulepete sõlmimine;
- ettepanekute tegemine soovitatavate  või reglementeerivate dokumentide koostamiseks ja arutelude korraldamine ;
- erialase infovahetuse ja koolituse korraldamine;
- eneseharimine ja vaba aja sisustamine.


4. Tegevuse alustamisel määratleb iga struktuuriüksus oma tegevuse eesmärgi ja selle saavutamise tähtajad, soovi korral fikseerib töökorra.


5. Struktuuriüksusel on õigus oma tegevusvaldkonna piires teha ERÜ juhatusele ettepanekuid küsimuste lahendamiseks ja anda raamatukogudele soovitusi. Vajadusel tellib ERÜ juhatus ekspertarvamuse või dokumentide koostamise töörühmalt, toimkonnalt, sektsioonilt või eriala asjatundjatelt ja leiab võimaluse selle tasustamiseks.


6. Struktuuriüksuse koosolek protokollitakse ja ärakiri sellest esitatakse ERÜ juhatusele kahe nädala jooksul.


7. Struktuuriüksuse juht ja usaldusisik edastab jooksvalt informatsiooni ERÜ listi, kodulehele ja ajakirja "Raamatukogu" (vajadusel pöördub tehnilise toe saamiseks ERÜ büroosse).


8. Iga kalendriaasta 15. detsembriks esitab struktuuriüksuse juht ja piirkondliku ühenduse usaldusisik ERÜ juhatusele tegevuse aastaaruande, järgmise aasta tööplaani koos eelarvega.


9. Struktuuriüksuse tegevuse toetamiseks ning juhatuse ja üksuse vastastikuste sidemete hoidmiseks on igas struktuuriüksuses ühingu esindajana juhatuse liige või teda asendav juhatuse poolt nimetatud isik.


10. ERÜ juhatus kuulab koosolekul korra aastas  struktuuriüksuste juhtide ülevaateid tegevusest.

Läbi arutatud ja heaks kiidetud ERÜ juhatuse koosolekul 6. aprillil 1995. a.
Muudetud kujul heaks kiidetud ERÜ juhatuse koosolekul 3. detsembril 2009. a.

Abiks Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamisel

Probleemiasetus

Käesolev dokument on mõeldud abivahendiks raamatukogutöötajatele, kes peale trükise kustutamist oma kogust peavad langetama otsuse – kas suunata see Hoiuraamatukokku säilitamiseks või ei. Eesmärgiks on teadusraamatukogude võimalikult sarnane tegutsemine ja hoiukokku säilitamisele suunamisel ühtsetele lähtealustele tuginemine. Kuna otsus, kas tegemist on teises kogus säilitamist vääriva teosega või mitte, on alati mingil määral subjektiivne, saab kogude toimkond anda siin vaid soovituslikke juhiseid.

Taustadokumente
Hetkel reguleerivad Hoiuraamatukogu hoiukokku suunamist kaks dokumenti: „Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogu komplekteerimise põhimõtted” ja „Jadaväljaannete vastuvõtmisest ja säilitamisest Eesti Hoiuraamatukogus.

1) „Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogu komplekteerimise põhimõtted”:
„Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogusse talletatakse Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust.”  
„Raamatukogud eraldavad hoiukogus säilitamiseks trükiseid, millel on teaduslik, ajalooline või kultuuriline väärtus ja mille säilitamist, vaatamata nende väljaannete vähesele kasutamisele, peavad nad vajalikuks. Säilitamise põhjuseks võib olla ka antud eksemplari eriline kultuurilooline väärtus (köide, provenients jne)”

2) „Jadaväljaannete vastuvõtmisest ja säilitamisest Eesti Hoiuraamatukogus”:
„Eesti Hoiuraamatukogu võtab raamatukogudelt säilitamiseks harvakasutatavaid, kuid säilitamist väärivaid trükiseid.”
„...ajalehti, mis võivad ka tulevikus lugejale huvi pakkuda.”
„...kui säilitamisele saatev raamatukogu on osutanud antud nimetuse erilisele ajaloolisele või muule väärtusele, mis tingib tema säilitamise.”
„...kui säilitamisele suunav raamatukogu on osutanud konkreetse väljaande erilisele väärtusele või muudele säilitamist tingivatele tunnustele.”

3) Lisaks on teadusraamatukogudel olemas oma kogudest kustutamise regulatsioonid, mis ei pruugi põhimõtetelt kattuda. Neis regulatsioonides ei pruugi olla kirjeldatud, millisel juhul tuleks kustutatud teos Hoiuraamatukokku säilitamisele suunata.

Hoiuraamatukogu juhised ei määratle teose väärtust, vaid lähtutakse saatva raamatukogu töötajate pädevusest ja otsusest (mida praktikas Hoiuraamatukogu töötajad sageli õigustatult vaidlustavad). Kuna väärtuse või tulevase lugemishuvi prognoosimine on äärmiselt subjektiivne, oleks mõistlik lisaks allpool toodud parameetritele leppida kokku, et lõppotsuse teose säilitamiseks langetavad kaks raamatukogu – säilitamisele suunav ja vastuvõttev, s.o Hoiuraamatukogu – üheskoos. Teose teaduslikku väärtust peaks suutma hinnata eelkõige selle oma kogust kustutanud raamatukogu, kuid tasakaalustava jõuna saab seda otsust oma praktikast lähtudes vaidlustada vastuvõtja. Lõppotsuse – kas võtta teos säilitamiseks hoiukogus arvele - langetab samadest reeglitest lähtudes (ja eriarvamuste puhul säilitamisele saatnud teadusraamatukoguga konsulteerides) Hoiuraamatukogu. Eriarvamuste puhul püütakse probleemile lahendus leida Hoiuraamatukogu Nõukogus.
 

Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine

(abiks teadus- ja arhiivraamatukogudele)
 

Hoiukogus säilitamisele kuuluvad:

- raamatud ja perioodikaväljaanded,
- mis on ilmunud pärast 1830. aastat (varasemate teoste säilitamise tagavad teadus- ja arhiivraamatukogud),
- mis on terved ja heas korras, ilma füüsiliste kahjustusteta,
- mida peetakse säilitamiseks piisavalt väärtuslikuks.
 

Üldjuhul ei kuulu hoiukogus säilitamisele:

1) Eestis ilmunud ja eestikeelsed trükiseid (neid säilitavad arhiivraamatukogud).
2) Ilukirjandus, mis on ilmunud peale 1945. aastat.
3) Noodid, auvised (vinüülplaadid, kassetid, CD-, DVD-plaadid), kaardid, patendid ega standardid (muusikateavikke säilitavad ERR, EMTA ja TÜR, patente Eesti Patendiraamatukogu ja standardeid Eesti Standardikeskus. Vastavate väljaannete kustutamisel oma kogust, konsulteeritakse neid säilitava asutusega ja huvi korral antakse neile üle).
4) Käsikirjad (säilitamis väärivaid käsikirju säilitavad teadus- või arhiivraamatukogud, muuseumid ja arhiivid).
5) Mikrovormid, CD:romid, e-teavikud (e-teavikud tavaliselt seotud litsentsilepingutega, mida ei saa üle anda, esimesed kaks on vormi poolest kasutajale ebamugavad; tarkvaraga seotud, kiirelt vananev)
6) Pisitrükised, sh plakatid, müürilehed
7) Reklaamtrükised, asutuste struktuurid ja isikkoosseisud, juhendmaterjalid, s.h. tehniline dokumentatsioon, seadmete passid, aparatuuriga kaasnevad teatmikud, kirjastuste ja tootekataloogid, telefoniraamatud (Eestis väljaantuid säilitavad arhiivraamatukogud, välismaised ei kuulu üldjuhul säilitamisele)
8) Uudiskirjanduse ja raamatukokku saabunud trükiste loetelud.
9) Ülikoolide loengukavad.
10) Üliõpilastööd (va doktoritööd).
11) Referaatajakirjad.
12) Preprindid, autoreferaadid.
13) Kalendrid.
14) Lääne ajakirjade Moskvas valmistatud ümbertrükid (erandina vaid juhul kui täiendab originalkujul teadusraamatukogu poolt säilitamiseks üle antud väljande komplekte, st sisaldab komplektis puuduvaid aastaid).
15) Sama teose muutmata kordustrükid või eri köitevarianid.
16) Perioodika üksiknumbrid (perioodika puhul on säilitamiseks üldjuhul vajalik vähemalt ühe aastakäigu olemasolu).
17) Üksikteemadele pühendatud väikesemahulised bibliograafianimestikud.
18) Aegunud õpikud.
19) Sisult kiiresti aeguvate erialade teadusajakirjad (biomeditsiin, stomatoloogia, biokeemia jne).
20) Mitmeköiteliste teoste puhul ei kuulu üldjuhul säilitamisele puudulikud komplektid.

Oluliseks parameetriks on väljaande KEEL, mis määrab selle tulevase kasutuse. Kasutatavateks keelteks loetakse meie kultuuriareaalis eelkõige saksa, vene, inglise, prantsuse, rootsi ja soome keelt, kuid see loend ei ole absoluutne ega ammendav. Vähekasutatavas keeles teost hoiukokku ei suunata. Keeleprintsiip kehtib eelkõige reaalteaduslike teoste puhul (rumeeniakeelne füüsika ega bulgaariakeelne matemaatika ei leia ilmselt ka tulevikus lugejat. Samas nt islandikeelne islandi kultuurist rääkiv raamat võib selle alaga tegelejale huvi pakkuda). Keeleprintsiibist ei lähtuta Estonica-sisuliste teoste puhul, st juhul kui teadus- või arhiivraamatukogu kannavad oma kogust maha Estonica sisulise väljaande, kuulub see Hoiuraamatukogus vastuvõtmisele.

Kinnitanud:Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkond 21. aprillil 2009 Tartus

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna pöördumine seoses

Sundeksemplariseaduse muudatuste ettevalmistamisega


Meeli Veskus, Kultuuriminsteeriumi raamatukogude nõunik
Taivo Raud, Teadus- ja haridusministeeriumi ekspert

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed, kelle hulka kuuluvad ka esindajad sundeksemplare saavatest raamatukogudest, arutasid oma koosolekul 21. aprillil 2009 Tartus 1997. a. kehtiva Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekuid. Koosolekust osavõtjad soovitavad jätta Sundeksemplari seaduse trükiseid käsitlevad ja hästi reguleeritud üldpõhimõtted samaks, sest praegusel kujul seadus toimib.
Sundeksemplari saavatel raamatukogudel on välja kujunenud efektiivselt toimiv süsteem sundeksemplaride hankimiseks, kirjeldamiseks ja hoidmiseks. Vaid läbimõeldud töökorraldus, pidev ja operatiivne sundeksemplaride nõutamine ning vastastikune koostöö garanteerib rahvusteavikute jõudmise raamatukogudesse. Sel viisil moodustub Eestis erinevate raamatukogude peale võimalikult täielik rahvusteavikute kollektsioon. Kuigi seadus kohustab väljaandjaid sundeksemplare loovutama, on sundeksemplaride laekumises väga suur roll siiski raamatukogude enda aktiivsel tööl. Parimad oma ala asjatundjad teevad seda tööd tõelise pühendumisega. Toimivat süsteemi lõhkuda ei ole mõistlik.

Rahvustrükise säilimise seisukohast on väikeriigi väljaannete hoidmine mitmes erinevas kohas säilituspõhimõtteid silmas pidades oluline. Samuti tuleb arvestada kogude ajaloolist kujunemist, järjepidevust ja maksimaalset ammendavust uurijate jaoks.
Sundeksemplari valikulise säilitamise ettepaneku kohta leiame, et sundeksemplari mõte on just nimelt valikuta säilitamises – vaid tulevikus saab anda lõpliku hinnangu, mis on teadus- ja loometööks vajalik, mis mitte. Just objektiivne pilt ajastust saab tulevikus olla teadusliku uurimise objektiks.

Hoidlate küsimus tuleb lahendada riiklikul tasemel, pidades eesmärgina silmas kõigi kogude, sealhulgas sundeksemplaride säilitamist. Kogude kirjeldamise ja säilitamise osas on suureks abiks olnud erinevad riiklikud programmid, siiski on neist saadud toetused ebapiisavad hoidlate olukorra parandamiseks.

Soovitame Kultuuriministeeriumil koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumiga kaaluda seadusemuudatust arhiivraamatukogude määramise osas. Arhiivraamatukogu staatus ei saa olla tähtajaline ja periooditi taotletav, see ei ole riiklikult mõistlik.

Soovitame viia seadusse sisse täienduse trükieelsete failide loovutamisest Eesti Rahvusraamatukogule ja säilitamisest sealsamas, luues võimaluse nende kasutamiseks vähemalt kahes punktis (autoriseeritud töökohas), neist üks Eesti Rahvusraamatukogus ja teine Tartu Ülikooli Raamatukogus, lähtudes analoogiast võrguväljaannetega. Seadus vajab täiendamist ka auviste ja elektrooniliste teavikute säilitamise ning sellealase koostöö osas.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna liikmed:             

Tartus, 21. aprill 2009

Tiina Feldmanis  (Eesti Patendiraamatukogu),
Maimu Heintalu  (Eesti Hoiuraamatukogu),
Kairi Felt           (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristhel Haak     (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Anu Iho           (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu),
Merike Kiipus     (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Helle Klementi   (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kate-Riin Kont   (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu),
Kaire Lass         (Eesti Rahvusraamatukogu),
Kristin Liba        (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu),
Eve Lipand        (Eesti Hoiuraamatukogu),
Elvira Mutt        (Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu),
Kristina Pai        (Tartu Ülikooli Raamatukogu),
Ilvi Rauna          (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu),
Raina Rohumaa  (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Vaiko Sepper     (Eesti Hoiuraamatukogu)
Ülle Talihärm      (Eesti Rahvusraamatukogu)
Marje Tamre      (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu)
Tiina Tohvre      (Eesti Maaülikooli Raamatukogu)
Kaarin Viirsalu     (Tartu Ülikooli Raamatukogu)

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad