ERÜ kogude toimkond sai kokku 21. aprillil 2009 Tartus Eesti Maaülikooli raamatukogus.


Osalesid: Tiina Feldmanis, Kairi Felt, Kristhel Haak, Maimu Heintalu, Merike Kiipus, Helle Klementi, Kate-Riin Kont, Kaire Lass, Kristin Liba, Eve Lipand, Kristina Pai, Ilvi Rauna, Raina Rohumaa, Vaiko Sepper, Ülle Talihärm, Marje Tamre, Tiina Tohvre, Kaarin Viirsalu

Töö või välislähetuse tõttu ei saanud osaleda 3 toimkonna liiget.

Päevakava
1) Uute (ja endiste) liikmete tutvustamine.
2) Pöördumise vormistamine Sundeksemplariseaduse muutmise osas – teksti tutvustamine ja otsuse vastuvõtmine (kas pöördumine on vajalik või mitte). Kuna vastavat temaatikat hakatakse Kultuuriministeeriumis arutama, on ettepanek vormistada ka toimkonna ühine seisukoht ja edastada see nii Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunikule kui ka Teadus- ja haridusministeeriumi vastavale spetsialistile.
3) Dokumendi „Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine“ arutelu ja vastuvõtmine.
4) Uudiseid – ülevaated kõigilt osalejatelt (mis teoksil, mis plaanis, mis teeb muret/rõõmu). Kuidas edenevad raamatukogude ehitustööd, remondid, kolimised. Kas on uudiseid Riigihangete seaduse muutmise osas, kuidas tullakse kriitilisel aastal eelarvega toime jne.
5) Kohvilauad, kus Eesti Maaülikooli raamatukogu direktor Tiina Tohvre annab ülevaate raamatukogu ajaloost ja lõpututest kolimistest ning uue maja saamisloost.
6) Ekskursioon raamatukogus ja uues administratiivhoones tervikuna.

Kokkuvõte:
1) Toimkonnas on uus liige – komplekteerija Kristhel Haak Tartu Ülikooli Raamatukogust.
2) Kiideti heaks ettepanek saata ühine pöördumine Sundeksemplari seaduse muutmise kohta. Lepiti kokku, et kuna juba ülejärgmisel päeval toimub Kultuuriministeeriumis esimene seaduse muutmise arutelu, tuleb pöördumine saata ära enne seda. Aega täienduste saatmiseks jäi kuni järgmise päeva lõunani. Toimkonna nimel andsid allkirja kõik dokumendiga tutvunud liikmed (puudu jäi vaid ühe välismaal lähetuses viibinud liikme allkiri).
3) Dokument „Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine“ võeti paari pisiparandusega üksmeelselt vastu ja leiti, et see aitab Hoiuraamatukokku säilitamisele suunatava materjali osas lähtuda erinevate raamatukogude töötajatel sarnastast põhimõtetest.
4) Kõik raamatukogud andsid ülevaate hetkeolukorrast ja tegevusest. Küsiti üksteiselt nõu ja arutati päevaprobleeme.

Eesti Hoiuraamatukogu
- Hoidlates on lõpetamisel automaatse gaaskustutussüsteemi paigaldamine.
- Sisestamine ESTERisse toimub hoogsalt: 2009. a. jooksul jõutakse ilmselt kõik säilitamisele suunatud trükised ESTERis kataloogida (tegemata veel ca 6% ajakirjadest). Rekataloogimise lõppedes hakkab ka jooksev väljaannete lisamine ESTERisse toimuma kiiremini.
- Jätkatakse hoiukogu inventuuri.
- Vahetuseks saabuva kirjanduse maht on mõne aastaga kolmandiku võrra kasvanud. Seda intensiivsemalt tuleb töötada selle nimel, et raamatud leiaksid uue omaniku. Suurematest saadetistest lisatakse raamatukogu kodulehele pakkumisnimekirjad (soovitus oli saata need pidevalt laiali ka ERÜ listi).

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu
- Põnevusega oodatakse uue maja lõplikku valmimist ja kolimise algust mai lõpus. On veel probleeme mööbli riigihankiga, kuid loodetavasti saab toimkond juba sügistalvel TTÜ kolleegidele külla minna.
- Hetkel toimub TTÜ-ga eelmisel aastal ühinenud Audentese Ülikooli raamatukogu raamatute ülevõtmine. Raamatud võetakse arvele annetusena. Seoses sellega sai TTÜR kaasa ka kohustuse olla üks kolmest Euroopa Liidu Dokumentatsioonikeskusest (EDC) Eestis (lisaks TÜ Raamatukogule ja Rahvusraamatukogule) ning kuuluda Eurodokumentatsiooni Keskuste ülemaailmsesse võrgustikku. EDC põhiülesandeks on toetada ülikoolis toimuvat õppetööd ja uuringuid, samuti kindlustada kõigile huvilistele juurdepääs Euroopa Liidu materjalidele.
- Valmistutakse järgmise aasta perioodika riigihankeks.  

Eesti Patendiraamatukogu
- Eelarvekärped ei ole raamatukoguni veel õnneks jõudnud.
- Raamatukogu pakub oma kodulehel juurdepääsu tööstusomandi alasele informatsioonile (andmebaasid, patendiametite ametlikud väljaanded, klassifikaatorid). Peagi avatakse tööstusomandi terminite andmebaas (seni saab seda vaadata aadressil http://terminis.mkm.ee/).
- Kasutusel on RIKS, kogus on raamatuid ca 7000, kuid põhiosa kogust moodustavad leiutiskirjeldused.
- Alustatakse raamatute ja perioodikaväljaannete kojulaenutusega, sest mahuka raamatu kasutamine vaid lugemissaalis ei ole kuigi lugejasõbralik. Tegemist on Eestis unikaalse koguga, paljud raamatud on Eestis ainueksemplarid.

Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu
- Valmistutakse perioodika riigihankeks. Perioodika nimetusi on oluliselt vähendatud juba 2008. aastal.
- Ees on suured kolimised: ülikooli keelemaja läheb remonti ja õpperaamatukogu kolitakse Rävala puiesteele Akadeemilise raamatukogu pinnale.
- Käsil on hoogne õpperaamatukogu kogude kustutamine.
- Esimesena Eestis on Akadeemiline raamatukogu alustanud ööpäevaringse raamatute iseteenindusliku tagastamisega. Probleeme ei ole, tagasiside on positiivne.

Eesti Rahvusraamatukogu
- RR desideraatide nimekirjade koostamine toimub tekstidokumendina. Lähtutakse printsiibist hankida igast väljaandest originaalne (köitmata) eksemplar.
- Rekataloogimise seis: eestikeelne kirjandus on kõik ESTERis, töö võõrkeelsega veel käib.
- Tagatiskoopiad valmistatakse mikrofilmil ja/või digitaalselt; kasutuskoopiad vaid digitaalselt.
- Säilituseks vajalikke karpe-mappe hangitakse peamiselt firmadelt OÜ File-Est ja OÜ Maksing.
- Valmistutakse perioodika riigihankeks.
- Hangitakse e-raamatuid, mis on kasutatavad portaali MetaLib vahendusel. Kirjed tulevad ka ESTERisse (ilmselt mais). MetaLib avatakse kasutajatele sügisel.

Eesti Muusika- ja teatriakadeemia raamatukogu
- Heaks uudiseks on kitsikuses olevale raamatukogule peatselt lisaruumide saamine ehitatavad majatiivas. Selle juures on aga kurb see, et lisaruumid paiknevad hoopis teises majaosas, seega saab neid kasutada vaid hoidlana.
- EMTA rmtk eesmärgiks on alustada igal aastal ühe helilooja kriitiliselt redigeeritud ja teaduslikult kommenteeritud noodiväljaande ostmist. Sel aastal on tellitud Franz Schuberti kogutud teosed (83 köidet). Kogutud teoste hankimine toimub tihedas koostöös RRi kunstide teabekeskusega, et vältida kallite väljaannete topelt ostmist.
- Rekataloogimise seis: ca 50% EMTA kogudest (kogude suurus 219 000 eksemplari) kajastub ESTERis.

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
- Kõige olulisemaks kogude täiendamisel on sundeksemplarid, väiksema osa moodustavad annetused, ostud ja reservkogu läbitöötamisel vastu võetud väljaanded.
- ESTERis kajastub üle 50% kogudest. Veel ei ole jõutud kataloogida vanemat (enne 1918. a. ilmunud)  eestikeelset kirjandust. Kogu Eestis ilmunud perioodika ja ca 90 % Eestis ilmunud võõrkeelsest kirjandusest (alates 1945) on ESTERis.
- Kogudest moodustatakse nii tagatis- kui kasutuskogu. Vanema eestikeelse perioodika tagatiskogu säilib mikrofilmidel.
- Hoidlates on töötav gaaskustutussüsteem.
- Peagi alustatakse Euroopa struktuurfondide toetusel uues hoidlakomplekti ehitamist.
- Kirjandusmuuseum tähistas koos Eesti Rahva Muuseumiga oma juubelit (pikemalt loe ajakirjast „Raamatukogu“. Sel puhul koostati näitus ja anti välja kogumik endiste ja praeguste raamatukogutöötajate mälestustega.

Eesti Maaülikooli Raamatukogu
- Komplekteerimises riigihankeid tehtud ei ole, lähiajal ka ei plaanita.
- Aastatepikkuse kolimise järel on lõpuks kõik kogud kastidest lahti pakitud ja riiulis.
- Palju on tulnud kogudest kustutada, sest raamatukogu hoidlad ei ole kuigi suured. Samas on kustutamisele läinud väga suures eksemplaarsuses olnud ja aegunud õpikud.

Tartu Ülikooli Raamatukogu
- 2008. aasta retrotöö tulemusena on suurem osa kogudest kajastatud ESTERis. Vaid käsikirjade ja harulduste ning võõrkeelse perioodikaga on reketeloogimine pooleli. Estonica kogu reketeloogimine lõpetatakse jaanipäevaks.
- Hoidlas lõpetatakse kogudest ustutatud raamatute pakkimist, selekteeritakse raamatuid müügiks, Hoiuraamatukokku või makulatuuri saatmiseks.
- Kevade jooksul lõpetatakse inventuuri Eesti raamatute kogus.
- Paljude töötajate jaoks on suurt tööd tähendanud kaks üle-Eestilist projekti – märksõnastike ühendamine ja ühise artiklite andmebaasi loomine.
- Peetakse remondiplaane, täpsemalt selgub suve jooksul (sõltub eelarvest), kas remonditakse vaid lugejatsooni või ka tööruume ja millises ulatuses.
- Edukalt toimib e-pood.
- Rakendatud on EOD – digikoopiate tellimine autoriõigusega lubatud materjalidest.

Tunti koos kolleegidega Maaülikooli raamatukogust rõõmu uue imposantse hoone üle: aastatepikkust kolimist linna ühest otsast teise ja erinevate majade vahele laialipillutatud raamatukogu keeruline tööshoidmine on lõpuks viinud väga ilusa uue raamatukoguni. Tore oli näha, et lugejaid jagub, sest keskkond on atraktiivne ja mugav ja et töötajatel on samuti väga mõnusad töö- ja puhkeruumid.

Toimkond tänab kolleege Eesti Maaülikooli Raamatukogust sooja vastuvõtu eest!

Päev Eesti Lastekirjanduse Keskuses

24. aprillil 2009 külastas ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond Tallinna vanalinna imekaunisse majja kolinud Eesti Lastekirjanduse Keskust. Kohale olid tulnud Eha Marrandi Türilt, Tiiu Tarkpea ja Tamara Kozõreva Tartust ning Arda-Maria Kirsel, Maire Kokk, Viivi Ott, Marje Aasmets, Reet Sepp, Silva Paluvits, Sirje Nilbe, Urve Erm ja Malle Lang Tallinnast. Karin Kaevats juhatas meid  väga huvitava  juugendlaega ja põneva lühtriga teenindussaali, kus  meid võttis vastu raamatukogu direktor Anne Rande.

Ajalooline maja on raamatukoguperele koduks eelmisest aastast, mil raamatukogu tähistas oma 75. tegevusaastat. Lugemissaali kõrval ootab huvilisi Edgar Valteri galerii. Väga huvitava elamuse saab teisel korrusel asuvast lastekirjanduse varakambrist, käänulisest trepist jõuavad lugejad kolmanda korruse pööningusaali, mis on kujundatud imeilusaks muinasjutumaaks. Selles toredas toas tutvustas meile raamatukogu liigitamise ja märksõnastamise põhimõtteid kogude talituse  juhataja Tiia Suls.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on arvel 49 376 raamatut 2 723 929 krooni väärtuses. Alates aastast 2002 kasutab raamatukogu info- ja kataloogisüsteemi RIKS. Kõik raamatute kirjed on liigitatud. Liigitamisel juhindutakse UDK tabelitest. Pealiik on ühtlasi ka kohaviit. Lasteraamatud saavad pealiigi ette tähelise vanusemäärangu: L- 7-aastased ja nooremad, H- 8-12-aastased, A 13-16-aastased noored. Märksõnastamisel juhindutakse EÜM-ist, “omaloominguliste” uute märksõnade tekitamist püütakse igati vältida. Kohaletulnutel oli küsimusi raamatukogu lugejaskonna ja teenindusreeglite kohta. Leiti et lastekirjanduse spetsiifikast tulenevalt võib kasutusele võtta uusi märksõnu (näiteks “jutukesed”).

Huvitava pärastlõuna lõpus tutvustati meile ka keldrikorrusel asuvaid fondiruume.
Raamatukogu töötajaskond on kui üks pere, väga tore, et neil on võimalus teenindada noori lugejaid sellises huvitavas ja ajaloolises majas.

Ülevaade koostas Malle Lang

Soovitusi kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele

http://www.flickr.com/photos/dreamer7112/257141719/sizes/m/

Rahvaraamatukogude kogude kujundamine

Rahvaraamatukogu on üldjuhul munitsipaalraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks kasutajale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning võimaldab juurdepääsu andmebaasidele.

Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist.

Rahvaraamatukogu seadus (1998) sätestab nõuded kogude kohta 3. peatükis paragrahv 13 järgmiselt:

RAHVARAAMATUKOGU KOGUD ON KOOSTISELT UNIVERSAALSED, SISALDADES TEENINDUSPIIRKONNA ELANIKE PÕHIVAJADUSTELE VASTAVAID ERINEVATES KEELTES, ERI TÜÜPI JA LAADI TEAVIKUID.

Rahvaraamatukogude kogude kujundamine on soovitud koostisega kogude loomine ja arendamine vastavalt raamatukogude ülesannetele ja lugejanõudlusele.


Kogude täiendamiseks määratakse rahvaraamatukogu komplekteerimise põhimõtted, iga kogu komplekteerimisprofiil ja -plaan.

Komplekteerimisplaan avab komplekteerimise sisu ja ulatuse, loetleb hangitavad teadusalad ja teemad, mille kohta kirjandust hangitakse ning määrab kindlaks teavikute eksemplaarsuse, laadi, keele, tüübi.

Kogude koostise analüüs ja kasutusstatistika on tõhusaks abivahendiks lugejanõudlusele vastava kogu loomisel.

Avardunud lugejateenindus esitab uusi nõudeid, mida tuleb raamatukogude komplekteerimisel arvestada:

  1. ühiskonnas on saamas otsustavaks elukestva õppimise mentaliteet,
  2. infotehnoloogia areng nõuab valmisolekut uute oskuste omandamiseks nii raamatukoguhoidjatelt kui raamatukogu kasutajatelt,
  3. raamatukogu kasutajatena on oma koha leidnud erivajadustega inimesed, laieneb koduteeninduse osa,
  4. vähemusrahvuste raamatukoguliku teeninduse parema korraldamise vajadus

Vastavalt raamatukogude ülesannetele komplekteeritakse rahvaraamatukogusid järgmiselt:

Maakonnaraamatukogu täidab täiendavalt munitsipaalraamatukogule raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimiskeskuse ülesandeid ja arvestab oma kogude kujundamisel keskraamatukogu järgmisi maakondlikke funktsioone:
   1. maakonna lugejate raamatukogulik teenindamine,
   2. raamatukogudevahelise laenutuse korraldamine,
   3. raamatubussi teeninduse korraldamine piirkonnas, kus raamatukoguteenus puudub
   4. teatme- ja infotöö korraldamine,
   5. maakondliku kodulookirjanduse andmebaasi koostamine,
   6. vahetuskogu korraldamine,
   7. erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täiendkoolituse organiseerimine.

Maakonnaraamatukogu komplekteerimis- ja töötlusosakonna vahendusel tellitakse, hangitakse, töödeldakse elektrooniliselt ja kujundatakse raamatukogulikult vajalikud teavikud, mis edastatakse raamatukogu osakondadele ja külaraamatukogudele.

Maakonnaraamatukogu koostab oma maakonna raamatukogude elektroonilist keskkataloogi ja/või korrastab kaartkataloogi.

Maakonnaraamatukogu vahendab kirjastajate informatsiooni ilmuvate trükiste kohta, koostab ja levitab uudiskirjanduse pakkumisnimestikke külaraamatukogudele.

Maakonnaraamatukogu teostab järelkomplekteerimist vastavalt lugejanõudlusele.

Maakonnaraamatukogu arveldab teavikute komplekteerimise finantsilistes küsimustes omavalitsustega vastavalt kahepoolsetele lepingutele.

Maakonnaraamatukogu teostab vastavalt oma ülesannetele komplekteerimisalast tööarvestust, aruandlust ja analüüsi.

Linna (kesk)raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust linna teiste rahvaraamatukogudega/harukogudega ja kujundab kogude koostise kooskõlastatult teeninduspiirkonna teiste raamatukogudega, lähtudes kogude kujundamise põhimõtetest ja lugejanõudlusest.

Teavikud tellitakse, hangitakse, töödeldakse elektrooniliselt, kujundatakse raamatukogulikult ja edastatakse haruraamatukogudesse keskraamatukogu komplekteerimisosakonna vahendusel.

Vallaraamatukogu
ülesandeks on koordineerida komplekteerimine ja kujundada kogude koostis kooskõlas teiste valla raamatukogudega. Vallaraamatukogu kogub ja esitab maakonnaraamatukogule kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude (2 ja enam raamatukogu) teavikute tellimused ning lahendab teised komplekteerimisega seotud probleemid. Vallaraamatukogu võib teavikud hankida otse kirjastajatelt, raamatukauplustest jm.; teavikud töödeldakse elektrooniliselt ja kujundatakse raamatukogulikult raamatukogus kohapeal.

Külaraamatukogu esitab raamatute ostusoovid ja tellimused lähtuvalt külaraamatukogu kujundamise põhimõtetest ja lugejanõudlusest maakonna keskraamatukogu komplekteerimisosakonnale, mille kaudu levitatakse infot ilmuvatest trükistest, tellitakse, hangitakse ja töödeldakse nii raamatukogulikult kui elektrooniliselt vajalikud teavikud ja edastatakse külaraamatukogudele.

Külaraamatukogu võib osaliselt või täielikult teavikuid hankida otse raamatukauplusest, kirjastajatelt või vahendusfirmadelt, seejuures teostatakse info hankimine trükiste kohta, teavikute raamatukogulik ja elektrooniline töötlemine raamatukogus kohapeal.

Ühendatud küla- ja kooliraamatukogu on rahvaraamatukogu, mille komplekteerimine toimub keskraamatukogu komplekteerimisosakonna vahendusel või iseseisvalt. Arvestades ühendatud kogude erinevate lugejagruppide vajadusi, on komplekteerimisel erilise tähelepanu all teatmeteoste, väärtkirjanduse, laste- ja noorsooraamatute ning õppekava toetavate teavikute hankimine ja rahastamine.

Muud rahvaraamatukogud ( hooldekodu-, haigla-, vanglaraamatukogud jt.) komplekteerivad oma kogud lähtuvalt kasutajate vajadustest. Eriraamatukogusid finantseerib riigi- või omavalitsusasutus, mille haldusalasse raamatukogud kuuluvad.

Kirjanduse valikul tuleb eriti arvestada teavikute biblioteraapilise aspektiga, muus osas on komplekteerimisel soovitatavad samad põhimõtted, mis rahvaraamatukogudel. Teavikud hangitakse kirjastuste, raamatukaupluste või vahendajate kaudu ning töödeldakse raamatukogus kohapeal.

Komplekteerimisallikad

Rahvaraamatukogud täiendavad oma kogusid ostude, vahetuste ja annetuste teel.

Komplekteerimisallikaiks võivad olla kirjastused, üksikkirjastajad, kirjastuste hulgilaod, vahendusfirmad, raamatukauplused, antikvariaadid jne.

RAHVARAAMATUKOGUD SAAVAD PAKKUDA PARIMAT TEENUST TASAKAALUSTATULT KOMPLEKTEERITUD KOGUDE KAUDU, MILLE EELDUSEKS ON:
OPTIMAALNE RAHA
- riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, eriprogrammidest, fondidest, sponsoritelt jm. allikatest.

AMMENDAV INFORMATSIOON TRÜKITOODANGUST
- pidev informatsioon kirjastajatelt, raamatukaupmeestelt, Rahvusraamatukogult ja teistelt suurematelt raamatukogudelt, koolituskeskustelt; maakonna /linnaraamatukogusse saabuva raamatuinformatsiooni edastamine küla - või harukogudele.

TEAVIKUTE VALIKUPÕHIMÕTTED JA RAAMATUKOGUHOIDJA PÄDEVUS - soovitused teavikute valikupõhimõtete kohta toetavad komplekteerimistegevust ja kogude täiendamist. Raamatukoguhoidja kõrge professionaalsus ja pädevus ilmuvas kirjanduse hulgas orienteeruda on õigete valikute tegemise aluseks.

 1. OPTIMAALNE RAHA

Riigi ja omavalitsuste ülesandeks on vajalike rahaliste vahendite tagamine raamatukogude tasakaalustatud kogude kujundamiseks.

Riigieelarvest taotleb rahvaraamatukogudele komplekteerimiseks vajaminevad summad Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude ülesanne on esitada Kultuuriministeeriumile põhjendatud rahataotlusi teavikute soetamiseks.

Rahvaraamatukogu varustamiseks väärtkirjandusega taotletakse raamatukogu eelarvesse omavalitsuselt komplekteerimissumma, mis ei tohi olla väiksem riigi poolt eraldatud arvestuslikust summast ühe piirkonna elaniku kohta.

Raamatukogu juhtkonna ülesanne on raamatukogu komplekteerimise rahastamise plaani- ja sihipärane ning tõrgeteta korraldamine.

Oluline on komplekteerimissummadele eelarveväliste vahendite juurdehankimine ( riiklikud programmid erivajadustega lugejarühmade teenindamiseks, sponsorid jt.).

Komplekteerimiseks eraldatud vahendeid tuleb kulutada eelkõige olulisemate ja püsiväärtuslike teavikute hankimiseks kogudesse (vt. komplekteerimise prioriteedid), et tagada raamatukogu kui info-, teabe-, haridus- ja kultuuriasutuse ülesannete täitmine.

Komplekteerimisraha säästlikuma kasutamise huvides on soovitav teavikuid hankida soodusmüükidelt, perioodikat tellida sooduspakettidena ja tegelda aktiivselt järelkomplekteerimisega.

 2. AMMENDAV INFORMATSIOON

 Regulaarne ja ammendav informatsioon ilmunud ja ilmuvatest teavikutest raamatukogudele peab saama kirjastajate, kirjastuste ja nende toodangu vahendajate ning raamatukaupmeeste koostöö üheks väljundiks. Kirjastajate ja kirjastuste raamatureklaam raamatukogudele peab olema täpne ja põhjalik (andmed autori kohta, sisututvustus, maht, köide, trükise orienteeruv hind jne.).

Maakonna/linna keskraamatukogude ülesanne on kirjastuste saadetud või omakoostatud raamatuinfo pidev edastamine teistele rahvaraamatukogudele.

Raamatukoguhoidjate erialases koolituses on oluline kirjandusalane täiendõpe (Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Arenduskeskus, maakonna/linna keskraamatukogud ).

 3. TEAVIKUTE VALIKUPÕHIMÕTTED

Raamatukoguteenus peab looma oma piirkonna elanikele võrdsed võimalused informatsiooni, teadmiste, oskuste ja elamuste omandamiseks ning inimese kodanikutunde kasvatamiseks. Rahvaraamatukogud pakuvad tasuta kasutamiseks oma kogud, kaasaegsed andmeotsisüsteemid ja ruumid. Kvaliteetse teenuse tagab raamatukoguhoidjate pädevus.

Rahvaraamatukogu kogude kujundamisel lähtutakse üldharivast, vaimset kultuuri süvendavast ja tuleviku-arengusse suunatud põhimõtetest.

Teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi, rahvaraamatukogudesse ei komplekteerita.

Teavikute seast valikute tegemisel taotletakse rahvaraamatukogu komplekteerimisel võimalust mööda tasakaalustatust ja laiahaardelisust, kasutaja infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt.

Teavikute hankimisel arvestatakse piirkonna elanike rahvuslikku, vanuselist ja hariduslikku koosseisu. Valikut mõjutavad raamatukogu kasutusstatistika analüüs, infonõudlus ja lugejate ettepanekud-soovid; arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust.

Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist, kuid rahvaraamatukogu ülesanne ei ole õpikute täiemahuline komplekteerimine.

Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada raamatukogu osakondade, piirkonna koolide, seltside-ühingute raamatukogudega, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik.

Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid.

4. RAAMATUKOGUHOIDJA PÄDEVUS

 Raamatukoguhoidjate erialane pädevus, kompetentsus aja- ja kultuuriloo tundmises, orienteerumine eesti ja maailmakirjanduses on eduka komplekteerimise oluline osa.

Kogude koostajad ja komplekteerijad peavad tundma piirkonna aja – ja kultuurilugu, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, nii piirkonna kui raamatukogu arengusuundi- ja kava.

Komplekteerijad peavad olema hästi kursis raamatukogu lugejateenindusega, eriti päringutega ja lugejanõudlusega; tegema koostööd kirjandusringkondadega ja piirkonna teiste raamatukogudega.

Komplekteerijad ja teavikute töötlejad peavad oskama kasutada kaasaegset infotehnoloogiat ja valdama erialast arvutitarkvara.

Edukas raamatukoguhoidja- komplekteerija võtab osa erialasest täienduskoolitusest.

 

Komplekteerimise prioriteedid

  1. Omakultuur ja eestlus - Eesti riiki, Eesti ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming. Rahvaraamatukogusse tuleb muretseda oma piirkonna koduloolised trükised ja teised sellealased teavikud kõigis kättesaadavates keeltes.
  2. Teatmeteosed ja teabekirjandus - võimalikult täies mahus kõik eestikeelsed teatmeteosed ja piirkonna lugejateeninduseks vajalikud teaberaamatud; maakonna/linnaraamatukogu komplekteerib ka kaasaegseid võõrkeelseid paberkandjal või elektrooniliselt salvestatud entsüklopeediaid ja teatmeteoseid vastavalt nõudlusele.
  3. Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks - kirjandus erinevatelt teadusaladelt vastavalt lugejanõudlusele nii eesti kui tõlkeautoritelt, võõrkeelset õppematerjali hangitakse lähtudes nõudlusest.
  4. Laste- ja noorsookirjandus - oskuslik valik väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteoseid ja teaberaamatuid; eesti autorite lastele ja noortele mõeldud ilukirjandus, parim valik kaasaegsest laste- ja noorsookirjanduse tõlgetest ja maailmaklassikast.
  5. Tõlkeline ilukirjandus - klassikaline ja kaasaegne tõlkeline väärtkirjandus; muud valikud lähtudes lugejanõudlusest.
  6. Tarbekirjandus - hangitakse eeskätt laiemate valdkondade kohta: üldine majandus, õigus (sh. seaduste kommenteeritud väljaanded), tehnika, tervishoid, põllumajandus, aiandus, käsitöö jms.
  7. Ajaviitekirjandus - vastavalt võimalustele valik ajaviitekirjanduse kõikidest žanridest,  hoiduda tuleb madalakvaliteedilistest ja toimetamata tõlkeraamatutest.
  8. Igasse rahvaraamatukogusse peab olema tellitud kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus.
  9. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja – kogude komplekteerija lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja oma maailmavaatelistest seisukohtadest.

 

Soovitusi komplekteerimiseks teavikute laadide järgi

  • Raamatud, brošüürid

Raamatukogu kasutajate infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt.

Eestikeelne trükitoodang hangitakse lähtudes komplekteerimise prioriteetidest.

Võõrkeelset kirjandust hangitakse lähtudes piirkonna rahvuslikust koosseisust ja lugejate nõudlusest.

Õppekirjandusthangitakse lähtudes pidevõppe ja enesetäiendamise eesmärkidest ; õpikuid ja õpetajate käsiraamatuid vastavalt nõudlusele.

Eksemplaarsus sõltub pidevast, mitte hetkenõudlusest.

 

  • Ajakirjad, ajalehed

Maakonna/linnaraamatukogusse tellitakse vabariiklikud päevalehed ja nädalalehed, kohalikud maakonna ajalehed, võimalusel naabermaakondade ajalehed; teised raamatukogud lähtuvad oma teeninduspiirkonna vajadustest.

Ajakirju tellitakse ammendav valik erinevatelt teadus- ja huvialadelt.

Võõrkeelset perioodikat tellitakse vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Tellitava ajakirjanduse eksemplaarsus sõltub lugejate nõudlusest, teeninduspunktide arvust ja komplekteerimissummadest.

 

  • Kaardid, atlased, gloobused, digitaalkaardid

Kõikidesse raamatukogudesse hangitakse Eesti maakondade ja oma piirkonna kaardid; muud sellealased teavikud vastavalt vajadusele.

 

  • Noodid

Noodikogusse hangitakse vastavalt lugejanõudlusele mitmekülgne valik erinevate pillide ja muusikalaadide tähtsamat materjali ja mänguõpetusi.

Kodumaine noodikirjandus hangitakse kooskõlastatult kohaliku muusikakooliga.

 

  • Pisitrükised (ametkondlikud juhendid, kavad, kutsed, kuulutused jne.)

Kogutakse rahvaraamatukogusse valikuliselt, lähtudes koduloolisest tähtsusest.

 

  • Kunstitrükised (reprode mapid, graafilised lehed, postkaardid, plakatid, eksliibrised, näituste kataloogid, jms.)

Eelistatakse kunstiklassikat ja eesti kunstnike töid; püütakse hankida ja koguda

materjale eeskätt piirkonnaga seotud kunstnike kohta.

 

  • Auvised

Auviste hankimisel tuleb silmas pidada, et nende kasutamine, laenutamine ja kopeerimine oleks kooskõlas Autoriõiguse seadusega.

 

Audiaalteavikud (helisalvestised: laser- või vinüülplaadid, helilindid, kassetid jt.)

Muusikasalvestisi hangitakse võimalikult mitmekülgne kogu, mis sisaldab eri stiiliperioodide tähtsamate heliloojate muusikat silmapaistvate solistide esituses, eri maade rahvamuusikat, popmuusika tähtsamate esindajate loomingut ja lastemuusikat.

Kodumaist rahva-, koori- ja levimuusikat hangitakse võimalikult täielikus ulatuses.

Keelekursusi kassettidel hangitakse koostöös keeleõppekeskustega ja vastavalt lugejanõudlusele.

Lasteteeninduseks on vajalik hankida muinasjutukassette ja lastelaulude salvestusi.

Heli- ja punktkirjaraamatuid saab tellida kirjastusest Helikiri ja vahendada Eesti Pimedate Raamatukogu kaudu.

 

Visuaalteavikud ja kombineeritud auvised (videokassetid, kilelehed, diapositiivid, diafilmid jt. )

Videote hankimisel eelistatakse kodumaiseid kunstilisi filme, sarju ja teatrietenduste salvestusi.

Välismaa filmidest hangitakse eeskätt kirjandusklassika ekraniseeringuid ja valikuliselt teisi tippteoseid.

Teabevideokassette õppeotstarbel ja enesetäiendamiseks hangitakse vastavalt lugejate nõudlusele ja materjali teostuse sisulisele kvaliteedile erinevate ainevaldkondade kohta.

 

  • Elektroonilised teavikud (CD-ROM-id, magnetkettad, magnetlindid, DVD-d jne.)

Elektroonilisi teavikuid hangitakse vastavalt raamatukogu infotehnoloogilistele võimalustele ja lugejanõudlusele

 

  • Elektrooniline materjal

Lugejad võivad raamatukogus kasutada lugejaarvutite abil elektroonilist materjali.

ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna ning ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma korraldusel toimunud

MÄRKSÕNASTAMISE SEMINAR

9. aprillil 2007 algusega kell 11 Rahvusraamatukogu konverentsisaalis

KAVA

 

11.00 – 11.05 Avasõna
11.05 – 11.30 URRAM ja märksõnastamine
Merle Aas, Urania Com OÜ, Urrami analüütik-konsultant
11.30 – 12.00 Kõrgkooliraamatukoguga URRAMis
Eda Pihu, EBSi raamatukogu juhataja
12.00 – 12.30 Märksõnastamine Eesti sõjandusraamatukogudes ja teistes erialaraamatukogudes
Kristina Rallmann, Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu juhataja
12.30 – 13.00 Tehnikakirjanduse märksõnastamisest
Ülo Treikelder, Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna juhataja
13.00 – 14.00  VAHEAEG
14.00 – 14.30 Märksõnastamine Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus
Urve Leemets, EMTA raamatukogu spetsialist
14.30 – 15.00 EÜM – meie igapäevane abimees praegu ja tulevikus
Urve Erm, Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhtiv spetsialist
15.00 – 15.30 Hulgakesi ühte rooga keetmas – kaheksa aastat ühismärksõnastamist ESTERis
Sirje Nilbe, Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhataja,
ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht

 

Seminari avas ja seda juhatas Sirje Nilbe. Kokkutulnuid tervitas ERÜ juhatuse esinaine Anneli Sepp, kes osutas elektronkataloogi kasutajate kasvavale huvile märksõnastamise metoodika vastu ja rõhutas raamatukogudevahelise koostöö toimimist selles valdkonnas. Seminarist võttis osa 134 inimest.

Ettekandega “URRAM ja märksõnastamine” esines Merle Aas ( Urania Com OÜ, Urrami analüütik-konsultant). Urramis on bibliokirjeid ca 567 000, neist märksõnastatud ca 445 000 (78,5%). Lugejaotsing jaotub järgmiselt: pealkirja järgi 30%, autori järgi 23%, (vaba)sõna järgi 23%, märksõna järgi 18%, muu  - sh ISBN, UDK, kohaviit - 6% (ESTERi Tartu baasi andmeil). Urramist on teavikuid otsitud 1 kuu jooksul ca 6 200 korda. Lisaks eestikeelseile on Urramis  kasutusel ka inglis- ja venekeelsed märksõnad.  Märksõnad on esitatud ebaühtlaselt: ainsus - mitmus, pärisnimed eri kujul (Chaplin). Kui teadusraamatukogud teeksid oma normikirjed nähtavaks, oleks võimalik neid Urramisse eksportida. Ettekandja kutsus üles andmebaasi korrastama:  kaotada dubletsed kirjed, märksõnastada sisestatud kirjed, ühtlustada märksõnade kasutus.

Arutelu.
Ülo Treikelder: Kas Urrami programm toetab normikirjete tegemist?
Merle Aas: Jah.
Anneli Sepp: Kuidas toimub märksõnade parandamine?
Merle Aas: Seda peaks tegema Urania Com.
Sirje Nilbe: Normikirjete nähtamatus avalikus kataloogis on süsteemi poolt ette määratud ja INNOPAC/Millenniumis väga raskelt muudetav. Märksõnade õigeks vormistamiseks vajalik põhiinfo on siiski avalikus kataloogis nähtav – nii normkuju kui side- ja äraviited. Põhimõtteliselt saaks normikirjeid n.ö. eraldi kogumina laadida (konverteerida).
Ülo Treikelder: Kui asi on tõsine, siis võiks ju Urram osta INNOPACi litsentsi?
Sirje Nilbe: Probleem on selles, kuidas Urramis normikirjeid töödelda – ESTERi andmebaasis on need eraldi indekseeritud.

Ettekandega “Kõrgkooliraamatukoguga URRAMis” esines Eda Pihu (EBSi raamatukogu juhataja). Süsteemiga ühineti maikuust 2005. Sisestatakse nii eesti- kui ingliskeelseid märksõnu, neis keeltes toimub ka lugejakoolitus. Lugejad saavad otsida mitmeti: mitme otsitunnusega, märksõnastikust (märksõna saab võtta valikmenüüst, nii välditakse vigu), kasutada võrguversioone (nt Eesti Panga toimetised). Internetist saab andmebaasi siseneda parooli või ID-kaardiga, see on suurendanud kataloogi populaarsust üliõpilaste hulgas. Ühise andmebaasiga on ka probleeme: 1) dubletsed kirjed 2) märksõnad sisestatud väga erinevates variantides - kokku või lahku kirjutatud, ainsus või mitmus, mitu märksõna ühel väljal jne. Isikunimed samuti sisestatud mitmel kujul: Hegel – 11 varianti, Tammsaare – 18, Hayek – 6. Ettekandja esitas järgmised ettepanekud: 1) märksõnastamisel võtta aluseks EÜM 2) eri keeltes olevad märksõnad sisestada kindlas järjekorras – eesti-, inglis- ja venekeelsed 3) ühtlustada kirjeldamise ja märksõnastamise tööreeglid, vastav juhend lisada Urramisse 4) varemsisestatud kirjeid ja märksõnu hakata redigeerima (selleks lisaraha vaja ei ole).

Arutelu.
Ülo Treikelder: Kui suur on EBSi raamatukogu?
Eda Pihu: 6 000 nimetust, 28 000 eksemplari.
Eda Pihu: On juhtumeid, kus kirjel on väga palju märksõnu (nt 38) – kui palju märksõnu tohiks olla?
Sirje Nilbe: Eurodirektiiv selle kohta puudub, samuti hea tava. Märksõnade arv sõltub nii kogu(de) kui kataloogi suurusest. Väikese kogu puhul võib teaviku kohta olla rohkem märksõnu, suurte kogude puhul suureneb märksõnade koormus ja otsitulemused kannatavad selle all. Lugeja satub segadusse. Ühtset reeglit pole, asi on kokkuleppeline.
Kersti Naber: Millal Urrami kataloogi korda saaks? Peaks ehk looma vastava töörühma?
Eda Pihu: Tuleks lihtsalt redigeerimisega alustada.
Sirje Nilbe: Koondkataloogide seminaril oli juttu Urrami arengutest. Arvatavasti koondub haldamine firmasse Urania.

Ettekandega “Märksõnastamine Eesti sõjandusraamatukogudes ja teistes erialaraamatukogudes” esines Kristina Rallmann (Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu juhataja). Ettekandja tegi lühiülevaate sõjandusraamatukogude ajaloost Eestis. Esimesi oli Mereraamatukogu Tallinnas, mis avati 1847 Kroonlinnast saadud raamatute baasil. Kaitseväeraamatukogude algus ulatub aastasse 1917. Toimusid raamatukogunduse kursused (1926), ilmus Nigol Hindo käsiraamat (1927). Aastal 1940 likvideeriti kõik sõjaväeraamatukogud, nende varad anti enamikus üle Riiklikule Raamatukogule. Praegu moodustavad sõjandusraamatukogude võrgu 12 raamatukogu: Kaitsejõudude Peastaabi rk (= keskraamatukogu), Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rk, Laidoneri muuseumi rk, Kaitseväe Võru Lahingukooli rk, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni rk, Mereväebaasi rk, Rahuoperatsioonide Keskuse rk, Sidevahendite Väljaõppekeskuse rk, Tapa Väljaõppekeskuse rk, Õhuväe rk, Üksik-sidepataljoni ja Üksik-vahipataljoni rk. Võrguga on ühinemas Kaitseministeeriumi rk, Viru Üksik-jalaväepataljoni ja Balti Kaitsekolledzhi raamatukogu (viimase kogud kajastuvad Tartu ESTERis). Ühiseks aluseks märksõnastamisel on EÜM. Probleemiks on, kas EÜM on valmis vastu võtma erialaraamatukogude ettepanekuid, kas ollakse valmis koostööks terminiandmebaasidega ja mil määral hakkab EÜM sisaldama kitsalt erialaseid termineid.

Arutelu.
Sirje Nilbe: Palun esitada konkreetseid näiteid.
Kristina Rallmann: Näiteks termin “sõjalised operatsioonid” võeti EÜMis maha ja selle asemel tuleb kasutada üldisemat terminit “sõjategevus”. Terminite “infosõda” ja “tsiviil-militaarsuhted” lülitamist EÜMi ootame juba pikemat aega.
Sirje Nilbe: Probleem on üldisemat laadi: kas on võimalik teha nn. globaalset märksõnastikku, mis rahuldaks kogu Eestit? Ei oleks selles suhtes väga optimistlik, see nõuaks ka väga suurt meeskonda. Vaevalt on võimalik kõiki erialasid EÜMis täiuslikult välja arendada. Peastaabi raamatukogu peaks kujundama märksõnastiku oma raamatukoguvõrgu tarbeks. Rahvusraamatukogul, kus EÜMi arendatakse, on sotsiaal- ja humanitaarteaduslik kallak, vajalik kogude tugi spetsiifilistes valdkondades puudub.  Mis puutub terminiandmebaasidesse, siis märksõnastikul ja terminiandmebaasil on oluline erinevus -  kirje struktuur ja tarkvara on erinev. EÜM ei saa kindlasti sisaldada kogu eesti keele terminisõnavara.

Ettekandega “Tehnikakirjanduse märksõnastamisest” esines Ülo Treikelder (Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna juhataja). Ettekandja märkis, et laias laastus moodustab pealkirjaotsing 30%, autori- - 25%, sõna- - 25% ja märksõnaotsing 15 % lugejaotsingutest. UDK järgi otsimine võib olla 0,2%. Samas on selge, et liigitamine-märksõnastamine on raamatukogus töömahukamaid tegevusi. Märksõnastamise metoodika probleemid võimenduvad kitsalt erialase otsingu puhul. Ettekandja peatus lähemalt lugejate motiividel. (Tipp)teadlased kasutavad minimaalselt teemaotsingut, kuna ei vaja seda, otsivad kas konkreetse autori või pealkirja järgi. Lugejad esitasid ka kriitikat EÜMi aadressil (märksõnad liiga üldised) ja märksõnade ning teadusterminoloogia vahekorra kohta ESTERis (väidetavalt märksõnad ebaühtlaselt normitud, vähe äraviiteid mittekasutatavatelt terminitelt või sünonüümidelt, samuti sideviiteid). Ettekandja rõhutas, et veebikataloog suunab lugeja (vaikimisi) sõnaotsingule, mistõttu osa lugejaist ei teadvusta märksõna/vabasõna otsingu erinevust. Lühidalt peatuti Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna arengul (loodud 1966). Kunagine kohaliku tootva tööstuse ja kutsehariduse toetamise funktsioon on praeguseks  teisenenud hobitegevust toetavaks.

Arutelu.
Sirje Nilbe osutas märksõnastamise metoodika (väidetavate) puudustega seoses asjaolule, et otsija ja märksõnastaja vaatekoht ei ühti.

Pärast lõunavaheaega esines ettekandega “Muusikateavikute märksõnastamine EMTA raamatukogus” Urve Leemets (EMTA raamatukogu spetsialist).  Ettekandja tutvustas lühidalt EMTA raamatukogu profiili ja töökorraldust. Raamatukogu ei komplekteeri  nt popmuusikat, pärimusmuusikat komplekteeritakse vähesel määral, džässmuusikaga on tegeldud paar viimast aastat.  2007 alguse seisuga on EMTA raamatukogus: 157 587 nooti, 36 327 raamatut, 17 011 helisalvestist (sh 7 347 CDd), 878 VHSi, 471 DVDd. ESTERis peegeldub ca 36 % kogudest. Kõik CDd, VHSid ja DVDd on sisestatud, vinüülplaate pole praegu jõudu rekataloogida. Märksõnastatakse adekvaatselt, harvemini ka süvatasandil. Üldistavat tasandit enamasti ei kasutata (ei lisata kõigile kirjeile märksõna “muusika”). Kogude eripära tõttu ei kasutata vormimärksõnu “noodid” ja “CD-d”, praegusel hetkel kasutatakse veel “DVD-d” ja “helikassetid”.
Kasutatakse EÜMi märksõnu (650 9 muusikaajalugu) ja nn muusikamärksõnu väljal 697 (indikaator 4 tähistab uusi, (seni) normeerimata märksõnu, nt 697 4 muusika kuulamine). Tavaliste plaatide-nootide puhul märksõnastatakse: mis maa muusika (austria), teose loomisaeg (18. saj. 2. pool, 1770-ndad), muusikazhanr (kontserdid), esituskoosseis (viiul); lisanduda võivad vormimärksõnad, nt partituurid, DVDd. Üks tähtsamaid on märksõna esituskoosseisu kohta, seda ei kasutata vaid väheste žanrite puhul (nt sümfooniad). Seega klassikalise kitarri nootide-plaatide puhul kasutatakse märksõna “kitarr”. Kui on mitu sama pilli, lisatakse arv - kitarr (2). (Kui on tegu sooloviiuliga, siis on esitajaks viiul; märksõna “soololaulud” tähendab, et lisaks häälele on olemas ka saatepill -  klaver.)
Pilli nimest lähtuvad ka liitmärksõnad “-koolid”, “-õpetus” ja “-muusika”. “Koolid” kasutatakse teatud nooditüübi koondterminina, pilli algõpetuse puhul: veidi pilli tutvustust, heliredelid, harjutused, lastepalad jne. “Õpetust” kasutatakse peamiselt raamatute puhul, mis käsitlevad vastava pilli õpetamist/õppimist. “Muusikat” kasutatakse raamatute puhul, milles juttu teatud helilooja, maa või ajastu (kitarri)muusikast; kogumiknootide ja -plaatide puhul, kus palju erinevaid žanre; kaasaegse akadeemilise muusika puhul, mida täpsemalt pole võimalik eritleda.

Arutelu.
Anneli Sepp: Väärib esiletõstmist, et kõik EMTA raamatukogu poolt ESTERisse sisestatu on märksõnastatud.
(?): Kui suur on EMTA raamatukogu koosseis?
Urve Leemets: 11 raamatukogutöötajat ja 1 köitja.

Ettekandega “EÜM – meie igapäevane abimees praegu ja tulevikus” esines Urve Erm (RR NAO juhtiv spetsialist).  EÜMi koostamist alustati 1991 Rahvusraamatukogus. Aluseks võeti ingliskeelne UNESCO teadus- ja tehnoloogiaalane “SPINES thesaurus” ning Soome “Yleinen suomalainen asiasanasto”.  Trükiväljaanne ilmus 1999.  ESTERi andmebaasi konverteeriti märksõnastiku andmebaas aastal 2000.  Täiendusvihik ilmus pdf-failina 2003. Probleemid: EÜM ei olnud kasutajatele küllalt kättesaadav, muudatustest teavitamine võttis kaua aega, haldussüsteem vananes. Parimaks lahenduseks oli viia EÜM veebi. Töö algas aastal 2005. EÜMi lisati kohanimede valdkond, täpsustati avatud sõnarühmade loendit, korrastati valdkondade nimetusi. Juunis 2006 sai EÜM veebi.
Ettekandja tutvustas põhjalikult EÜMi veebiväljaande otsinguvõimalusi. Juttu  oli põhilistest vigadest, mida tehakse märksõnastamisel.  EÜMi arendamisel on kavas luua püsiteadistuse süsteem, laiendada keelte valikut (otsinguvõimalus lisaks eesti ja inglise keelele ka ladina keeles) ning siduda EÜMi märksõnaotsing lisaks ESTERile ka teiste bibliograafiaandmebaasidega (ISE, Urram). Koondkataloogis ESTER on paralleelselt kasutusel kaks universaalse sisuga märksõnastikku – EÜM ja INGRID. Eesmärgiks on nende ühendamine, see sõltub ELNET konsortsiumi edasistest plaanidest ja vastavate ressursside leidmisest.

Viimasena esines Sirje Nilbe (RR NAO juhataja, ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht) – “Hulgakesi ühte rooga keetmas – kaheksa aastat ühismärksõnastamist (ja –liigitamist) ESTERis”.  ESTERi koondkataloogi arvandmed on järgmised. Tallinna andmebaasis (9 osalisraamatukogu) – 1,2 milj. bibliokirjet, 3,7 milj. eks., 53 500 normikirjet. Tartu andmebaasis (4 osalisraamatukogu) – 0,8 milj. bibliokirjet,  2,3 milj. eks., 50 000 normikirjet. Töö alustamisel 1997-1998 olid koondkataloogi osalistel erinevad kasutajarühmad erinevate vajadustega, erineva suurusega kogud ja erinesid ka märksõnastamise töökorraldus ning ressursid. Teiselt poolt, TÜR oli koostanud e-kataloogi ja märksõnastanud alates aastast 1994 (INGRID + üle 30 000 märksõnastatud kirje); EÜM oli valmimisjärgus; MARC-vormingust ja INNOPACi-taolisest kataloogisüsteemist siiski palju ei teatud.
Esimene nõupidamine raamatukogude esindajate vahel toimus 10.02.1997 USMARCi märksõnaväljade asjus. Töörühm loodi 4.11.1997 (8 inimest), praegu on liikmeid 15. Kataloogimist, märksõnastamist ja liigitamist INNOPACis alustati detsembris 1998. On kaks põhiküsimust: 1) kuivõrd suurt ühtsust ja järjepidevust on mõistlik taotleda? – sisult sarnased teavikud peaksid olema leitavad ühe otsinguga, sõltumata märksõnastamise kohast ja ajast  2) kuivõrd suurt ühtsust ja järjepidevust on võimalik saavutada? – tükk maad väiksemat, aga püüda tuleb.
Ühtsuse saavutamiseks on koostatud juhendeid jm. abimaterjale: 1) Liigitamine ja märksõnastamine ESTERis 2)  Vormi- ja žanrimärksõnu EÜMist 3) Soovitatavad UDK vormimäärajad 4) UDK RB liigitustabel välja 072 jaoks 5) Sissejuhatus märksõnastamise metoodikasse 6) koosolekute ja seminaride otsused (infolehtede, protokollidena) 7) märksõnanormikirjete märkused.  Praegu kasutatakse kolme märksõnastikku: 1) EÜM – Tallinna andmebaas; Tartus kopeeritud kirjed ja teised raamatukogud peale TÜRi, ka artiklid; normikirjed Tallinnas 2) INGRID – TÜR kataloog, normikirjed Tartus 3) EstMeSH – EMR, eraldi märksõnaregister Tallinna andmebaasis.
Märksõnastamise põhimõtted on: 1) MARC21-vormingu kasutamine täies ulatuses (6XX väljad) 2) järelkoordineeritud märksõnastamine 3) kohustuslik on adekvaatne märksõnastamine, süva- ja üldistav lisandub vastavalt vajadusele 4) märksõnastamine ei tohi olla anonüümne – tegijaandmed esitatakse väljal 9XX. Ettekandja käsitles ka mõningaid märksõnastamise metoodika probleeme Maie Elsteini tõstatatud küsimuste näitel (võrreldakse raamatu- ja artiklikirjete märksõnastamist ISEs). Probleemiks on märksõnade hulk, annotatsioonide olemasolu, isikunimede (personaalia) väljatoomine. Ettekandja peatus ka märksõnade “eesti” (Eesti) ja “ajalugu” kasutamise metoodikal, illustreerides seda ESTERi näidetega.

Arutelu.

Mare Abner esines informatsiooniga EMR hetkeolukorrast (ühendamine TLUARiga). Ta märkis, et juhul kui EstMeSHi kasutamist enam ei jätkata, peaksid need meditsiinimärksõnad siiski alles jääma.

Lõpetuseks tänas Sirje Nilbe kõiki osavõtjaid ja soovis edu märksõnastamise alal.


Protokolli koostas
Marje Aasmets

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad