KAUGKOOLITUSE TÖÖRÜHM

LIIKMED
TEGEVUS 2001

Kaugkoolituse töörühm loodi 14. veebruaril 2001. a. 
2003. aastast on töörühma tegevus peatatud.

Kaugkoolituse töörühm oli foorum kõigile raamatukogu- ja infotöötajatele, kes pakuvad või kavatsevad pakkuda teenuseid kaugkoolituse ja avatud õppe toetamiseks või tunnevad huvi nimetatud problemaatika vastu.
Töörühma eesmärgiks oli raamatukogu, raamatukoguhoidja ja infotöötaja rolli teadvustamine uues õpikeskkonnas, kaugkoolitust ja avatud õpet toetavate raamatukoguteenuste arendamine, rahvusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine ning uurimistegevuse koordineerimine antud valdkonnas.
Töörühm tegeles strateegiliste küsimustega antud valdkonnas, rahvusvahelise kogemuse üldistamisega ja levitamisega ning vahendas EADTU (European Association of Distance Teaching Universities) Raamatukogu ja Õpitoetuse Töögrupis (Library and Learning Support Working Group) toimuvat.

üles

 

LIIKMED

Sirje Virkus
töörühma juht 
Tallinna Pedagoogikaülikool, infoteaduste osakond
Gerda Koidla Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Kristi Kulu
Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogu
Aira Lepik
Tallinna Pedagoogikaülikool, infoteaduste osakond
Toomas Liivamägi
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Annely Sepp
Eesti Muusikaakadeemia Raamatukogu
Marje Tamre
Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis, raamatukogu
Kaie Viigipuu
Eesti Muusikaakadeemia Raamatukogu


üles
 

TEGEVUS  2001

Ülesanne: teadvustada raamatukogu, raamatukogu- ja infotöötajate rolli kaasaegses õpikeskkonnas haridusringkondadele ja laiemale üldsusele (seminarid, konverentsid, publikatsioonid)

   1. Avada ERÜ kaugkoolituse töörühma kodulehekülg veebis, veebruar 2001;
   2. Võtta osa Rahvusvahelise Avatud Õppe ja Kaugkoolituse Nõukogu 20ndast maailmakonverentsist “The Future of Learning – Learning for the Future: Shaping the Transition”, Düsseldorf, 1-5 aprill, 2001 ja teadvustada haridusringkondadele nimetatud konverentsil raamatukogu ja raamatukoguteenuste rolli kaugkoolituses;
   3. Anda välja Infofoorumi erinumber, mis on pühendatud raamatukoguteenustele kaugkoolituses – mai 2001;
   4. Viia läbi rahvusvaheline seminar Tallinnas “Library and Information Literacy Services for Open and Distance Learning”, august 2001;
   5. Võtta osa EADTU rahvusvahelisest konverentsist “ODL and Professional Education and Training, Competence Building in the Mainstream and Continuing Education” London, 30 november – 2 detsember, 2001 ja teadvustada haridusringkondadele nimetatud konverentsil raamatukogu ja raamatukoguteenuste rolli kaugkoolituses.

Ülesanne: informeerida raamatukogu- ja infotöötajaid kaugõppurite erivajadustest uues õpikeskkonnas ja nende poolt vajatavatest raamatukoguteenustest

   1. Organiseerida rahvusvaheline seminar “Library Support for Open and Distance Learning”, 15.detsember, 2000, Tallinnas;
   2. Võtta osa Euroopa infoteaduse õppeasutuste ühenduse BOBCATSSS konverentsist “Knowledge, Information and Democracy in the Open Society: the Role of the Library and Information Sector”, Vilnius, 29-31 jaanuar, 2001 ja teadvustada konverentsil raamatukoguteenuste rolli kaugkoolituses;
   3. Viia läbi modereeritud diskussioon teemal “Kaugkoolitus ja raamatukoguteenused” Biblio listis, märts/aprill/mai 2001;
   4. Võtta osa konverentsist “Libraries Without Walls 4”, Lesvos, Kreeka, 14-18 september 2001,

Ülesanne: üldistada ja levitada maailmakogemust avatud õpet ja kaugkoolitust toetavatest raamatukoguteenustest

   1. Töötada välja juhendmaterjalid raamatukoguteenustest kaugkoolituses osalejatele, november 2001;
   2. Avada Internetiportaal raamatukoguteenustest avatud õppes ja kaugkoolituses, detsember 2001.

Ülesanne: rahvusvahelise koostöö arendamine vastava temaatikaga tegelevate organisatsioonidega maailmas, veebruar- mai 2001

   1. EADTU LLS WG – European Association of Distance Teaching Universities Library and learning Support Working Group;
   2. CERLIM - the Centre for Research in Library and Information Management, UK;
   3. 2. FID - International Federation for Information and Documentation;
   4. SCONUL Task Force - Standing Committee of National University Libraries Task Force, etc.;
   5. ACRL - Association of College & Research Libraries, Extended Campus Library Services Section (Distance Learning Section);
   6. Canadian Library Association’s Library Services for Distance Learning Interest Group.

Ülesanne: algatada rahvuslikke ja rahvusvahelisi projekte antud valdkonnas

   1. Leonardo da Vinci
   2. Socrates
   3. Euroopa Liidu 5 raamprogramm

Koostanud töörühma juht Sirje Virkus
12.detsembril 2000
    
üles
 
     

RAAMATUVARA KAITSE TÖÖRÜHM

EESMÄRK
TEGEVUS 2001 2000 1999

EESMÄRK

Raamatuvarade kaitse töörühm loodi eesmärgil otsida ühiselt tõhusamaid vahendeid kogude kaitseks nii õnnetusjuhtumite kui varaste, võlglaste, hooletute ja pahatahtlike lugejate eest.
Mitmetes raamatukogudes on probleemiks lugejad, kes teadlikult annavad enda kohta valeandmeid, laenavad raamatuid ega kavatsegi neid tagastada. Kuidas neid inimesi leida, kuidas vastutusele võtta, kuidas neilt laenatud raamatud ja trahvid kätte saada? Avakogudest varastatakse raamatuid või lõhutakse neid. Kuidas tabada vargaid ja raamatute rikkujaid? Enamik väga väärtuslikest kogudest on kindlustamata, kuidas neid kogusid hinnata ja kindlustada. Töörühm seadis endale ülesandeks otsida nendele küsimustele vastuseid, leida seadusesätteid, mis aitaksid raamatuvarasid kaitsta.

Loomulikult ei saa raamatukoguhoidjad seadusi luua, muuta ega täiendada ja seda eesmärki endale ei seatudki. Kuid olla survegrupiks, juhtida kõrgemalseisvate organite tähelepanu asjaolule, et raamatukogude vara on ohus ja vajab senisest paremat kaitset, see ülesanne võiks olla jõukohane. Ometi ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Kultuuriministeerium ei olnud nõus töörühma ettepanekuid toetama ega pakkunud ka paremaid lahendusi.

Töörühma liikmed on vahetanud informatsiooni ja kogemusi, aga sooviksime leida ka lahendusi probleemidele. Üksinda me sellega toime ei tule, vaja on nii ERÜ juhatuse kui Kultuuriministeeriumi nõu ja abi.

Anne Veinberg
Töörühma juht
20. 02. 2001.
üles

KOKKUVÕTE 2001

Töörühm ei ole leidnud võimalusi, kuidas raamatukogude vara kaitsta, kuigi vajadus kaitse järele on endiselt olemas. Probleemid, mis on seotud varguste ja lootusetute võlglastega, on kerkinud üles mitmetel seminaridel ja nõupidamistel, kus raamatukogutöötajad on koos olnud, kuid keegi ei ole leidnud lahendust. Eelmisel ERÜ aastakoosolekul pöördusin kõikide ERÜ liikmete poole palvega pakkuda ideid, kuidas edasi tegutseda. Vastuseid ei ole tulnud.
Meie, raamatukogutöötajad, teeme omaltpoolt kõik, mis on meie võimuses: valvame oma avakogusid, saadame võlglastele meeldetuletusi, otsime taga võlglasi, teatame teistele raamatukogudele tabatud varastest ja kadunud võlglastest. Oleme tõstnud viivist ja võlglastele raamatuid ei laenuta, aga kõigest sellest ei piisa.
Vaja on seadust, mis kaitseks raamatukogu raamatuid ja karistaks karmilt võlglasi ja vargaid. Kuidas viia mõte sellise seaduse vajalikkusest nendeni, kes seadusi teevad? See on küsimus. Kes teab vastust?
üles

KOKKUVÕTE 2000

Töörühm alustas oma tegevust 1999. aastal. Selgitati välja raamatukogude ühised probleemid, peeti nõu juristiga, turvafirma esindajatega, otsiti võimalusi raamatuvarade kaitseks varaste, raamatute lõhkujate, võlglaste eest. Juristi soovitusel ja kaasabil töötati välja ja saadeti kultuuriministeeriumile Riigikogule edastamiseks Haldusõigusrikkumise seadustiku täiendus, mis võimaldaks raamatukogudel anda võlglaste otsimine ja karistamine üle politseile.

Ministeeriumilt saime vastuse 23. veebruaril 2000. aastal, kus teatati, et haldusvastutust saab rakendada ainult nende eeskirjade rikkumise eest, mis on kehtestatud seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Raamatukogu kasutamise eeskirja näol ei ole tegemist sellise eeskirjaga, mille rikkumine võiks kaasa tuua haldusvastutuse, seetõttu ei pidanud kultuuriministeerium võimalikuks haldusõigusrikkumiste seadustiku täiendamise algatamist.

Ka Rahvusraamatukogu juhtkond ja jurist ei toetanud esitatud ettepanekut, leides, et raamatukogu ja lugeja vaheline õigussuhe on tsiviilõigussuhe ning raamatukogud peaksid kasutamise eeskirjades ette nägema leppetrahvid, mis laekuvad raamatukogule ja nõudma neid sisse tsiviilmenetluse korras.

Kultuuriministeeriumi kirjaga ja Rahvusraamatukogu arvamusega pöördusime uuesti meid nõustanud vandeadvokaat Jaak Oja poole, kes vastas, et Haldusõigusrikkumiste seadustikku saab täiendada nii, et seda oleks võimalik rakendada ka raamatukogude vara kaitseks. Leppetrahve võib iga raamatukogu oma eeskirjades kehtestada ja sisse nõuda, (mida ka kogu aeg tehakse), aga võlglaste suhtes, kes ei tasu leppetrahve, keda on vaja taga otsida ja karistada, oleks otstarbekas kohandada haldusvastutust.

Kõikidest nendest probleemidest andsin ülevaate sõnavõtus “Lugeja vastutus raamatukogu ees” Rahvusraamatukogus 29. veebruaril toimunud ERÜ kõnekoosolekul “Raamatukogude asend ja roll Eesti ühiskonnas” ja kutsusin üles raamatukoguhoidjaid ja ministeeriumide ametnikke koos leidma teid hoidmaks ühiskonna vara- raamatukogu raamatut.

Juristide vastukäivate arvamuste ja töörühma juhi võhiklikkuse tõttu seadusandluses on probleem senini lahendamata, paljud raamatukogud on aga endiselt hädas tagastamata raamatute ja kuhugi teadmata kadunud võlglastega. Kõige raskem on olukord raamatukogudes, kellel on suur teeninduspiirkond ja palju lugejaid, kes saavad raamatuid koju laenata. Kõikidel raamatukogudel on komplekteerimisraha vähe, samas ei suuda me hoida raamatuid, millele oleme raha kulutanud.

Kuidas siis ikkagi kaitsta raamatukogude vara? Pöörduksin ERÜ juhatuse ja kõigi ERÜ liikmete poole palvega anda meile nõu, milliseid samme astuda, et hoida meie hoolde usaldatud hinnalist vaimuvara.

Anne Veinberg
Töörühma juht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

26. 01. 2001.a.
üles

KOKKUVÕTE 1999

Raamatuvarade vähese kaitstuse küsimus kerkis üles ERÜ aastakoosolekul 18. veebruaril 1999. Enamikes raamatukogudes on probleemid sarnased: kogud on kindlustamata, võlglasi on palju, osa neist ei reageeri meeldetuletustele, tihti ei õnnestu võlglasi leida, sest nende töö- ja elukohad on muutunud või on tahtlikult antud valed andmed, avakogust lähevad teavikud kaduma või tõmmatakse nendest lehti välja.

1999. aasta aprillis moodustati raamatuvarade kaitse töörühm, kes pidas kolm koosolekut
(27. aprillil, 1. juunil ja 14. detsembril).
Komisjoni töös osalesid 13 raamatukogu esindajad:
Anne Veinberg, töörühma juht — Eesti Akadeemilisest Raamatukogust
Marika Oberschneider — Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusest
Arda Mäepere — Tallinna Keskraamatukogust
Helgi Ratnik — Tartu Linna Keskraamatukogust
Ene Loddes — Eesti Rahvusraamatukogust
Sirje Roogna — Eesti Rahvusraamatukogust
Sigrid Mandre — Sisekaitseakadeemia raamatukogust
Mare Ilus — Tartu Ülikooli Raamatukogust
Katrin Luik — Eesti Meditsiiniraamatukogust
Carolina Schults — Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust
Ene Uustal — Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogust
Elvira Mutt — Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogust
Maimu Heintalu — Eesti Hoiuraamatukogust
Evi Murdla — Viljandi Linnaraamatukogust
Anne Valmas — Eesti Akadeemilisest Raamatukogust
 
1.juuni töökoosolekust võtsid osa Advokaadibüroo J. Oja vandeadvokaat Jaak Oja ja turvasüsteemide firma 3M esindaja Avo Vain, kes andsid omapoolseid soovitusi raamatuvarade kaitsmiseks. Koostöös advokaat J. Ojaga koostas komisjon Haldusõigusrikkumisteseadustiku 13. peatüki täiendusettepaneku, mis saadeti Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri osakonna peaspetsialistile Meeli Veskusele edastamiseks Riigikogule. Seaduse täiendus võimaldaks raamatukogudel pöörduda politsei poole nende võlglaste otsimiseks, kelle töö- ja elukohta ei suudeta kindlaks teha, ja algatada kohtuasi lugejate suhtes, kes vaatamata meeldetuletustele raamatuid ei tagasta ja trahve ei maksa.
ANNE VEINBERG
05.01.2000.a.
 

 

RAHVARAAMATUKOGUDE AUTOMATISEERIMISE TOIMKOND

EESMÄRGID
TEGEVUS 2002 2001 2000 1999
Toimkond lõpetas tegevuse  jaanuaris 2003. a. 

 

EESMÄRGID

  • Toimkonna eesmärgiks on igakülgselt toetada Eesti rahvaraamatukogude infosüsteemi loomist ja arendamist.
  • Toimkonna ülesanded (ning nende ulatus) on olnud aastate lõikes erinevad. Need on määratletud aastate kaupa tegevuskavades (tööplaanides). Esimestel aastatel tuli peamiselt tegeleda süsteemi üldise projekteerimise, koolituse, riist- ja tarkvara hankimise, seadistamise ja installeerimise küsimustega. Kolm aastat tegeleti Kirjasto 3000 tarkvara testimisega ning parandus-, muudatus- ja arendusettepanekute tegemisega. Kõigi loetletud ülesannete täitmiseks on kujundatud ühised seisukohad või lahendused.
  • Kahel viimasel aastal ei ole kavatsuslikult tegeletud koolitusega ja Kirjasto 3000 tarkvara puudutavate küsimustega. Töötajate koolitamiseks on piisavalt muid võimalusi ja institutsioone. Kui raamatukogud neid võimalusi ei kasuta, siis on põhjuseks kas rahaliste vahendite puudumine või passiivsus. Teiseltpoolt on selge, et ka toimkond ei saa pakkuda tasuta koolitust. Kirjasto 3000 tarkvara täiustamiseks ja arendamiseks moodustati ATP Tarkvara juurde kasutajate ühendus, mille tegevuse dubleerimisel toimkonna egiidi all ei ole mõtet.
  • Toimkonna iga-aastaseks ülesandeks on olnud taotlusprojektide koostamine finantseerimaks infosüsteemi arendamist kui tervikut. Rahalisi vahendeid on saadud alati ebapiisavalt, mistõttu on tulnud pidevalt tegeleda ka nende kasutusotstarbe määratlemise ja mõistliku jaotamisega.
  • ELNET Konsortsiumi töörühmadega tegevuse dubleerimise juhtumeid ei ole olnud.

Jüri Järs
Toimkonna juht
18. veebruaril 2001                    

üles
 

TEGEVUS 2002

Toimkonna 2002. aasta põhiülesandeks on igakülgselt toetada rahvaraamatukogude internetiseerimist ja avalike internetipunktide loomist ning uue põlvkonna raamatukogutarkvara väljatöötamist ja kasutuselevõttu.
Peamised ülesanded:

  • Rahvaraamatukogude internetiseerimise projekti ülesannete ja mahu täpsustamine
  • Projekti ”Eesti rahvaraamatukogude infosüsteemi loomine” ülesannete ja finantseerimisvajaduse täpsustamine 2002. ja 2003. aastaks
  • Taotlusprojekti koostamine Kultuuriministeeriumile rahvaraamatukogude infotehnoloogia arendustööde finantseerimiseks riigieelarve 2003. aasta IT-kuludest
  • Nõuete formuleerimine ja uue põlvkonna raamatukogutarkvara (täisfunktsionaalne laivõrgulahendus) hindamine ning valik ühtse integreeritud süsteemi loomiseks
  • Projektide realiseerimisest tulenevate küsimuste arutamine, ülesannete ja lahenduste kooskõlastamine ning täpsustamine
  • Rahvaraamatukogude infosüsteemi arendamist käsitleva laiendatud ettekande-koosoleku korraldamine

12. veebruaril 2002
Jüri Järs
Toimkonna juht

üles
 

TEGEVUS 2001

Toimkonna 2001. aasta põhiülesandeks oli toetada projektis ”Eesti rahvaraamatu- kogude infosüsteemi loomine” püstitatud ülesannete täitmist, sealhulgas regionaalsete infosüsteemide väljaarendamist maakondades ja suuremates linnades, interneti püsiühenduste loomist, sobiva tarkvaralahenduse valimist Kirjasto 3000 asendamiseks, riistvara uuendamist jms. Üheks peamiseks rahvaraamatukogude infotehnoloogilist arengut takistavaks teguriks on internetiühenduste puudumine ja olemasolevate sissehelistamisega ühenduste ebapiisav kiirus, mis lisaks avalike internetipunktide loomisele takistab ka uue põlvkonna raamatukogutarkvara kasutusevõttu. Selles osas ehitati 2001. aastal Kultuuriministeeriumi ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu koostöös välja interneti püsiühendused kõigis Tartumaa raamatukogudes. See oli üheltpoolt tervitatav, sest maakonda käsitleti kui tervikut, kuid tekitas ka proteste, sest teised maakonnad kannatasid alafinantseerimise all.
Aprillis-mais valmis pärast mitmeid arutelusid Kultuuriministeeriumi infotehnoloogia arendustöödeks mõeldud toetuste (kokku 400 tuhat krooni) jaotuskava. Tuginedes rahvaraamatukogude nõukogu 6. veebruari koosoleku ettepanekutele määrati toetusi 24 raamatukogule. Üks raamatukogu sai keskmiselt 13 tuhat krooni. Erandina määrati 100 tuhat krooni Kõrveküla Raamatukogule uue raamatukogutarkvara katsetamise ja testimisega seotud probleemide lahendamiseks.
Septembris toimus kohtumine Kultuuriministeeriumi ja OÜ URANIA esindajatega, kus arutati veebipõhise raamatukogutarkvara väljatöötamise käiku ja edasist kava. 22. novembri üritusel arutati ja täpsustati laias ringis raamatukogutarkvarale esitatavaid nõudeid. Mart Kallaste (OÜ URANIA) tutvustas veebipõhise tarkvara loomise hetkeseisu ning Aivar Jüris (OÜ Deltmar) uut Windows keskkonnas töötavat raamatukogutarkvara. Alates oktoobrist töötab postiloend “urraja”, mis on mõeldud URRAMi kasutajate ja tegijate omavaheliseks suhtlemiseks.
Detsembris moodustati Sihtasutuse Vaata Maailma juurde töögrupp, mis arutas raamatukogutarkvara hetkeseisu ja alternatiivseid lahendusi ning otsustas kaaluda võimalusi, kuidas toetada kaasaegse raaamatukogutarkvara väljatöötamist ja kasutuselevõttu. 21. detsembril moodustati Kultuuriministeeriumi juurde rahva-raamatukogude internetiseerimist nõustav töögrupp. Kultuuriministeeriumi ja raamatukogude esindajate kõrval kuuluvad töögruppi ka ERÜ, Teede- ja Siseministeeriumi, riigi infosüsteemide osakonna, Eesti Informaatikakeskuse ja Vaata Maailma esindajad.
Seoses Riigikontrolli poolt läbi viidud rahvaraamatukogude infotehnoloogilise infrastruktuuri loomise auditiga esitas toimkonna juht aasta jooksul korduvalt auditi jaoks vajalikke materjale. Toimkonnal puudus kindel isikkoosseis ja tegevus toimus peamiselt toimkonna juhi initsiatiivil, kes püüdis ära kasutada kõiki olemasolevaid raamstruktuure ja võimalusi (rahvaraamatukogude nõukogu, uued töögrupid, arutelud, nõupidamised).

Jüri Järs
Toimkonna juht

üles
 

TEGEVUS 2000

Toimkonna 2000. aasta põhiülesandeks oli toetada projektis ”Eesti rahvaraamatu- kogude infosüsteemi loomine. Viies etapp (2000)” püstitatud ülesannete täitmist, sealhulgas regionaalsete infosüsteemide väljaarendamist maakondades ja suuremates linnades, interneti püsiühenduste loomist, sobiva tarkvaralahenduse valimist Kirjasto 3000 asendamiseks, riistvara uuendamist jms.
Regionaalsele süsteemile sobiva tarkvara leidmiseks tutvuti jaanuaris SIRS Mandarin (USA) tootega M3 Library Automation System. Demo-versiooni testiti märtsis, aprillis ja mais. Toode on kaasaegse arhitektuuriga, funktsionaalselt hea ja ka hinna poolest vastuvõetav, kuid puudub UNICODE’i tugi (ei saa kasutada kirillitsat). Läbirääkimiste käigus sai selgeks, et UNICODE’i rakendamine on kavas, aga firma ei nõustu lepingus määratlema tähtaega, millal see realiseeritakse. Jaanuaris saabus ka Dynix GmbH (Saksamaa) hinnapakkumine Horizon tarkvarale, kuid pakutud hind ja hooldustasu ei ole Eesti raamatukogudele vastuvõetavad. Kokkuvõttes pole õnnestunud leida nõuetele vastavat odavat regionaalsüsteemi tarkvaralahendust ning Tallinna ja Tartu keskraamatukogud astusid detsembris ELNET Konsortsiumi liikmeks, et ühineda teadusraamatukogude süsteemiga ESTER, mis baseerub INNOPAC tarkvaral.
22. veebruaril arutati rahvaraamatukogude nõukogu koosolekul infosüsteemi loomise hetkeseisu, arengusuundi ja prioriteete. Toimkonna juht tegi sellekohase ettekande “Rahvaraamatukogude infosüsteem täna ja homme – mida teha?” Konstateeriti, et üheks peamiseks arengut takistavaks teguriks on internetiühenduste puudumine ja olemasolevate sissehelistamisega ühenduste ebapiisav kiirus.
Tänu Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõuniku Meeli Veskuse ettevõtlikkusele algasid veebruaris läbirääkimised KülaTee projekti juhi Jüri Liivi ja Riigi infosüsteemide osakonna juhataja asetäitja Ülle Lauriga valmistamaks ette projekti rahvaraamatukogude internetiseerimiseks. Projekt valmis aprillis ja Vabariigi Valitsuse reservist eraldati selle realiseerimiseks 2,8 milj. kr. Mitmetasemeline koostööprojekt “Eesti rahvaraamatukogude internetiseerimine – KülaTee 2” käivitus hästi ja poole aastaga loodi püsiühendus 81 raamatukogus, mis on rohkem kui kogu eelneva ajaloo jooksul kokku. Lisaks hangiti raamatukogudele 56 töökohaarvutit ja 44 printerit. Projekti lõpetamiseks aastail 2001-2002 oleks vaja veel vähemalt 20 milj. kr. et luua püsiühendus veel 440 raamatukogus.
11. aprillil analüüsiti rahvaraamatukogude direktorite nõupidamisel uue vormi järgi saadud IT-statistikat ja arutati kuidas kõige otstarbekamalt kasutada riigieelarvest eraldatud 1,0 milj. kr. IT-raha. Leiti, et pole mõtet kulutada raha Kirjasto 3000 litsentside ostmiseks, sest toode on vananenud ja vajab väljavahetamist.
20. aprillil valmis pärast mitmeid vahearutelusid IT-summade jaotuskava. Taotlusi esitas 80 raamatukogu kokku 2,6 milj. kr. ulatuses. Raha jaotati 65 raamatukogu vahel, üks raamatukogu sai keskmiselt 15-16 tuh. kr.
3. mail vaadati rahvaraamatukogude nõukogu koosolekul läbi raamatukogude IT-summade taotlusprojektid, kinnitati summade jaotuskava, täpsustati raha kasutamisega seotud küsimusi ja arutati eskiisprojekti Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest IT-summade taotlemiseks aastaks 2001.
12. mail esitati Kultuuriministeeriumile taotlus IT-alase arendusprojekti “Eesti raamatukogude infosüsteem: regionaalsete integreeritud raamatukogusüsteemide loomine” finantseerimiseks 2001. aasta riigieelarvest, milles taotleti 4,6 milj. kr.
Juunis esitati ettepanekud rahvaraamatukogude statistilise aruande vormi IT-andmete täpsustamise osas. Seoses kavandatava IT-auditiga esitati juunis ja novembris Riigikontrollile andmeid rahvaraamatukogude infosüsteemi loomise ja finantseerimise kohta ning ülevaade hetkeseisust ja arengusuundadest.
5. septembril koostati Kultuuriministeeriumile arvamus projekti “Raamatukogude arenduskava 2000-2002” kohta rahvaraamatukogude automatiseerimise valdkonda puudutavates küsimustes.
6. septembril toimus kohtumine OÜ Deltmar juhataja Aivar Jürise ja Deltatron Ltd tegevdirektori Juhani Lempiäineniga, kus räägiti OÜ ATP Tarkvara pankrotistumisest ning sellest et OÜ ATP Koolitus jätkab Kirjasto 3000 müüki, hooldust ja koolitust. Aivar Jüris ütles, et Deltmaril pole õigusi ORIGO tarkvara levitamiseks ja kavas on hakata ise välja töötama uut Windows keskkonnas töötavat raamatukogutarkvara.
28. detsembril toimus kohtumine URANIA COM OÜ esindajatega, kus arutati millist tarkvara rahvaraamatukogud vajavad. Projektijuht Mart Kallaste tutvustas veebipõhise raamatukogutarkvara väljatöötamise kava ja demonstreeris MARC-sisestusvormi ning otsinguvõimalusi. Esimene kasutamiskõlblik rakendus loodetakse valmis saada juba kevadeks.
Kokkuvõtteks
Võrreldes eelmise aastaga vähenes veelgi riigieelarvest projektile eraldatud raha (taotleti 4,4 milj. kr., saadi 1,0 milj. kr.). Teisalt, on tore, et õnnestus algatada “KülaTee 2” ja kasvas oluliselt interneti püsiühendust omavate raamatukogude arv. WWW-kodulehekülgede arv on aga visa kasvama. Oma “kodukas” on tosinal rahvaraamatukogul, sealhulgas ainult kuuel keskraamatukogul (Põlva, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Valga ja Võru). Raamatukogude vöötkoodiregister kasvas aasta jooksul 22 raamatukogu tunnuse võrra, millest 13 anti rahvaraamatukogudele. Aasta lõpuks valmis ELNET Konsortsiumi ettevõtmisel tarkvara, mis võimaldab INNOPACi andmebaasist bibliograafiakirjeid alla laadida ja kasutada Kirjasto 3000 lähtekirjetena.
Toimkonnal puudub kindel isikkoosseis ja tegevus toimus peamiselt toimkonna juhi kaudu ja ümber, kes püüdis ära kasutada kõiki juba olemasolevaid võimalusi (rahvaraamatukogude nõukogu, direktorite nõupidamised, kahe- ja mitmepoolsed arutelud, konsultatsioonid jms.). Pidamata jäi infosüsteemi edasist arendamist käsitlev laiendatud ettekandekoosolek, ei toimunud koolitusüritusi.
12. jaanuaril 2001

Jüri Järs
Toimkonna juht

üles
 

TEGEVUS 1999

Toimkonna 1999. aasta põhiülesandeks oli tagada projektis "Eesti rahvaraamatu- kogude infosüsteemi loomine. Neljas etapp (1999)" püstitatud ülesannete täitmine, sealhulgas arendada välja infosüsteemid maakonna ja linna keskraamatukogudes, luua internetiühendused ja arendada veebipõhiseid teenusi, jätkata infosüsteemi loomist väiksemates raamatukogudes (küla-, valla-, linna-, laste- ja kooliraamatukogud).
Aasta alguses koostasid keskraamatukogud oma infosüsteemide arenduskavad, millest ainult 5 võis lugeda nõuetele vastavaks. Arenduskavade täpsustamine toimus tegelikult kogu aasta jooksul ja aasta lõpuks puudub arenduskava ikkagi 6 keskraamatukogul.
Open Society Institute Network Library Program'i (OSI NLP) nõudmisel tuli jaanuaris koostada mahukas aruanne projekti realiseerimise kohta aastatel 1996-1998.
4. veebruaril toimus Kultuuriministeeriumi raamatukogude automatiseerimise nõukogu laiendatud koosolek (osales 23 inimest), kus arutati rahvaraamatukogude automatiseerimise seisu ja projektist tulenevaid ülesandeid, kuulati ülevaadet ATP Tarkvara tegevuskavadest, vaieldi riigieelarve IT-summade jaotamise põhimõtete üle ja koostati esialgne jaotuskava. Jõuti seisukohale, et raamatukogude automatiseerimise nõukogu koosseis vajab muutmist, et tagada erinevat tüüpi raamatukogude esindatus. IT-summade jaotust keskraamatukogude vahel täpsustati 11. märtsil. Kuna ATP Tarkvara juurde on moodustatud raamatukogude esindajatest töögrupp, mis tegeleb Kirjasto 3000 muudatus- ja täiendusettepanekute läbivaatamisega, siis 1999. aastal toimkond sellega ei tegelenud.
Aprillis koostati ja esitati Kultuuriministeeriumile EV riigieelarve infotehnoloogiaalaste kulude taotlusprojekt rahvaraamatukogude infosüsteemi projekti finantseerimiseks 2000. aastal. Seoses negatiivse riigieelarve vastuvõtmisega täpsustati ka järgmise aasta eelarvet ja taotlusprojekti tuli septembris korrigeerida.
5. mail toimus nõupidamine Tallinna Keskraamatukogus, kus arutati erinevaid võimalusi rahvaraamatukogude infosüsteemi (eeskätt Kirjasto 3000) arendamise ja raamatukogude huvide kaitsmisega tegeleva ühenduse moodustamiseks. Osalejad ei jõudnud üksmeelele, kuivõrd selline ühendus suudab praegust olukorda parandada ja on pädev ATP Tarkvaraga läbirääkimisi pidama.
12. juulil viibisid Tallinnas OSI NLP eksperdid Martin Svoboda ja Adolf Knoll hindamaks projekti tulemuslikkust ning OSI NLP poolt 1996. aastal antud granti kasutamise sihipärasust. Tutvuti Tallinna Keskraamatukogu infosüsteemiga, arutati projekti realiseerimise käiku ja edasist tegevuskava. 13. juulil külastasid eksperdid Võrumaa Keskraamatukogu. Oma raportis (24.07.99) hindavad eksperdid projekti tulemuslikuks, kuid juhivad tähelepanu ka vajadusele asendada edaspidi Kirjasto 3000 mingi kaasaegsema tarkvaralahendusega.
Aasta esimesel poolel koostati nõuded, millele peab vastama hajutatud kogudega keskraamatukogule vajalik tarkvara (täisfunktsionaalne laivõrgulahendus) ning viidi läbi rahvusvaheline hankekonkurss Tallinna ja Tartu keskraamatukogudele sobiva tarkvara leidmiseks. Juunis saadeti pakkumiskutsed hankekonkursil osalemiseks 15 firmale. Tähtajaks (31.07) esitasid vormiliselt ja sisuliselt nõuetele vastavad pakkumisettepanekud 3 firmat (ExLibris – ALEPH, Innovative Interfaces – INNOPAC ja VTLS – Virtua). Kahjuks ületasid kõik pakkumised nii tarkvara hinna kui ka hooldusmaksu suuruse osas Eesti raamatukogude reaalseid võimalusi. Mitmed firmad, mis eeldatavalt võinuks pakkuda odavamaid lahendusi, jätsid tähtajaks pakkumise tegemata.
Detsembris koostati projekt rahvaraamatukogu statistilise aruande täiustamiseks lülitades sinna ka andmed infotehnoloogilise potentsiaali ja IT-kulude kohta.
Kokkuvõttek
Võrreldes eelmiste aastatega on projekti kulg 1999. aastal aeglustunud. Peamiseks põhjuseks on ebapiisav finantseerimine. Riigieelarvest eraldati taotletud 4,3 miljoni asemel 2,1 miljonit krooni, ka kohalike omavalitsuste poolt eraldatud summad olid oodatust väiksemad. Teiseltpoolt, mitmed raamatukogud said siiski oma IT-projekte teostada tänu Avatud Eesti Fondi ja Eesti Kultuurkapitali toetustele.
Interneti ühendusega raamatukogude arv on vähe kasvanud. WWW-koduleheküljed on neljal rahvaraamatukogul (Jüri Raamatukogu, Saare Maakonna KR, Tartu Linna KR ja Võrumaa KR). Veebipõhine avalik kataloog (tegelikult selle katseversioon) on ainult Võrumaa keskraamatukogul. Mitmes keskraamatukogus puudub endiselt IT-personal. Tulevikuplaanide tegemist segab ka see, et ATP Tarkvara poolt Kirjasto 3000 väljavahetamiseks lubatud uue toote – ORIGO – arendamine pole veel nii kaugel, et oleks võimalik veenduda tema kasutamiskõlblikkuses.
Tegemata jäid mitmed toimkonna tegevuskavas olnud tööd. Ei toimunud ühtegi suuremat koolitusüritust, ELNET Konsortsiumi andmebaasist bibliograafiakirjete allalaadimine pole endiselt võimalik, määratlemata on nõuded, millele peab vastama väikestes raamatukogudes kasutatav tarkvara.
Lõpetuseks midagi positiivset - aastast aastasse on kasvanud vöötkooditehnoloogiat rakendavate raamatukogude arv. Seisuga 31.12.99 sisaldas toimkonna juhi poolt peetav Eesti raamatukogude vöötkoodiregister 113 raamatukogu tunnuse koodi, millest 94 on antud rahvaraamatukogudele, 6 – kooliraamatukogudele ning 13 - teadus- ja erialaraamatukogudele. Aasta varem (seisuga 31.12.98) sisaldas register 77 raamatukogu (sh. 64 rahva-, 3 kooli- ning 10 teadus- ja erialaraamatukogu).
JÜRI JÄRS
06.01.2000. a.

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad