BIBLIOGRAAFIA TOIMKOND

LIIKMED
TEGEVUS 2003 2002 2001 2000 1999 1995-1998
Bibliograafia toimkond taasalustas oma tegevust 27. veebruaril 1995.a.
Toimkonna eelkäijaks oli Kultuuriministeeriumi juures tegutsenud bibliograafiakomisjon, mis pidas tähtsaks jooksvat bibliograafiatöö koordineerimist ja infovahetust. Samad sihid seati ka toimkonnas.
 

LIIKMED

Janne Andresoo
toimkonna esinaine

Eesti Rahvusraamatukogu

Anne Ainz

Eesti Rahvusraamatukogu

Rita Hillermaa

Eesti Rahvusraamatukogu

Vallo Kelder

Viljandi Kultuurikolledž

Merike Kiipus

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu

Marja Kivihall

Eesti Akadeemiline Raamatukogu

Mare Kivitar

Eesti Põllumajandusülikooli Raamatukogu

Kristi Kulu

Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogu

Maare Kümnik

Tartu Ülikooli Raamatukogu

Anne Laumets

Tartu Ülikooli Raamatukogu

Helje Riives

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu

Elviine Uverskaja

Tallinna Pedagoogikaülikool

üles
 

TEGEVUS 2003.  AASTAL

Erialane täienduskoolitus TPÜs (aprill)
Analüütilise bibliograafia koostamine (november).
Janne Andresoo
20.jaan. 2003
üles
 

TEGEVUS 2002. AASTAL

Bibliograafia toimkond tuli 2002. aastal kokku kahel korral.
Esimene kokkusaamine leidis aset 29. jaanuaril, võõrustajaks Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakond. Kohtumise eesmärgiks oli saada ülevaade infoteaduste eriala õpetamisest TPÜs. Infoteaduste osakonna juhataja Elviine Uverskaja tutvustas õppekava ning rääkis eriala õpetamise perspektiividest. Toimkonna liikmed said võimaluse tutvuda lähemalt bibliograafia ja infotööga seotud ainekursuste sisuga.
Toimkonna teine kokkusaamine toimus 12. detsembril, seekordseks võõrustajaks Eesti Muusikaakadeemi Raamatukogu. Kokkusaamise sisuks oli analüütilise bibliograafia koostamine Eesti teadusraamatukogudes ja koostöö selles vallas.

Analüütilise bibliograafia koostamine on viimase viie aasta jooksul olnud tõsiseks probleemiks Eesti teadusraamatukogude koostöö kontekstis. RR on arendamas uut keskkonda (ISE) analüütika vahendamiseks ning loobub 2003. aastast elektronkataloogi ESTER analüütiliste kirjete sisestamisest. Samal ajal jätkub ESTERi kaudu analüütika kajastamine teiste Konsortsiumi raamatukogude poolt.

Toimkonnas võeti vaatluse alla, kuidas oleks võimalik korraldada koostööd muutunud olukorras ja missugused on perspektiivid.

Anne Ainzilt tuli ettepanek: ERÜ bibliograafia toimkond võiks teha pöördumise ülikoolide juhtkondadele juhtimaks tähelepanu asjaolule, et bibliograafide koondamistega on teadusraamatukogude koostöö on pärsitud ja selle kaudu on löögi all teadusraamatukogu kasutaja huvid.

Otsustati teha ettepanek ERÜ juhatusele ja ELNET Konsortsiumi juhatusele rektorite nõukogu ja avalikkuse poole pöördumise asjus.

Janne Andresoo

20.jaan. 2003

üles
 

TEGEVUS 2001. AASTAL

Toimkond kohtus 20. septembril 2001 Eesti Rahvusraamatukogus.
Arutleti järgmiste teemade üle:

  • Märksõnaotsing ESTERis : kodulooline aspekt - teemat aitas arendada Sirje Nilbe

  • Rahvusbibliograafia päevaprobleeme. Estonica koht Eesti rahvusbibliograafias diskussiooni juhtis Janne Andresoo

  • Arutelu: Kuhu lähed, ERÜ bibliograafia toimkond?

Esmalt tervitati bibliograafia toimkonna uusi liikmeid Marja Kivihalli Eesti Akadeemilisest Raamatukogust ja Kristi Kulu Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust. Samuti leidis aset toimkonna liikmete vahetus Viljandi Kultuurikolledži esindajate osas – Vallo Kelder vahetas välja senise liikme Ilmar Vaaro.
Kokkusaamisel andis Sirje Nilbe ülevaate sellest, kuidas toimib märksõnaotsing kohamärksõnade kaudu ESTERis. Ülevaade keskendas tähelepanu administratiivüksuste eri tasandite peegeldamisele. Vaatluse all olid Eesti administratiivüksuste nime muutused aegade jooksul. Sirje Nilbe selgitas ka, kumba eelistada märksõnana: kas (väikese administratiivüksuse) asutuse nime (nt Laiuse Põhikool) või administratiivüksuse nime (nt Laiuse).
Janne Andresoo andis ülevaate rahvusbibliograafiaga seotud aktuaalsetest küsimustest: rahvusbibliograafia vahendamine trükitud kujul, perspektiiv iseseisvast sidusandmebaasist veebikeskkonnas ja probleemid, mis sellest tulenevad (ühtlustamine, märksõnade puudumine periooditi), võrguväljaannete registreerimine rahvusbibliograafias.
Diskuteeriti rahvusbibliograafia väljaannete teemal. Üheks küsimuseks on jätkuvalt Estonica. Praegu kajastab seda aastaväljaanne Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Registrid. Kaardid. Avaldati arvamust, et selle väljaande pealkiri ei ole kõige õnnestunum, kuna ei sisalda sõna Estonica. Leiti, et Estonica peegeldamine elektroonilisel kujul vajaks põhjalikku analüüsi. Seejuures arutleti, kuidas vahendada ülikooli õppejõudude teadusproduktsiooni kohta koostatud andmebaase, moodustavad need ju ühe osa Estonicast. Arutleti teemal, millisel kandjal peaks rahvusbibliograafiat välja antama. Tehti ettepanek, et nimestikku Eesti Rahvusbibliograafia. Ametlikud väljaanded võiks välja anda üksnes elektroonilisel kujul.
Anne Ainz andis ülevaate retroprojekti Eestikeelne raamat 1918-1944 seisust.
Tõdeti, et bibliograafia toimkonnas puudub rahvaraamatukogude esindaja. Mõnel määral on põhjuseks ERÜ toimkondade tegevuse samastamine ELNET Konsortsiumi töörühmadega. Siinkohal oli põhjust meenutada, et ERÜ bibliograafia toimkonna tegevus ei keskendu ühegi konkreetse tarkvara (ei KIRJASTO 3000 ega INNOPACi) rakendamisele. Toimkonna eesmärgiks võib pidada Eesti bibliograafia maastiku aktiivset jälgimist ja nõu ning jõuga selle arengule kaasa aitamist. Lepiti kokku, et uuritakse, kes rahvaraamatukogutöötajaist tunneks huvi toimkonnas osalemise vastu.
Janne Andresoo
Toimkonna juht
üles
 

TEGEVUS 2000.  AASTAL

  • 2000. aastal käis ERÜ bibliograafia toimkond koos ühel korral. Saime kokku aprillis, et arutada küsimusi, mis seotud INNOPACi kasutamisega. Toimkonna liikmed olid huvitatud teada saamast, millised on otsinguvõimalused ELNET Konsortsiumi elektronkataloogis (ESTER). Vaadeldi mitmeid küsimusi, mida teatmetöös, kuid ka n. ö. tavalise kasutajana saab elektronkataloogi abil saab lahendada. Selgitusi jagas Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogu süsteemi peaspetsialist Riin Olonen.

Käsitleti elektronkataloogi sisestatava materjali valikut (artiklite ühisandmebaasi koostamine, rahvusbibliograafias registreeritav materjal).

üles
 

TEGEVUS 1999.  AASTAL

  • Bibliograafia toimkonna koosolek toimus 29. novembril. Arutati INNOPAC-i esimese tööaasta kokkuvõtet, ELNET-kataloogi koostamise ja kasutamise probleeme bibliograafide vaatevinklist. Kõneks oli võimalik koostöö normandmete, Estonica ja ajaleheartiklite andmebaaside tegemisel. Infot ELNET-kataloogi koostamise ja kasutamise kohta ei peetud küllaldaseks, kasutajal peaks olema näha, mida ta kataloogist leida võib: raamatuid (ka retroprojektide seisu), artikleid jne.

  • Toimkonna koosseisus toimusid muudatused: uueks esinaiseks valiti Janne Andresoo, keskraamatukogusid hakkab esindama Maie Elstein Võrumaa Keskraamatukogust, toimkonna uueks liikmeks tuli Anneli Sepp Eesti Muusikaakadeemia raamatukogust.

üles
 

TEGEVUS 1995.-1998. AASTATEL

  • Hakatuseks tehti ülevaade eriala- ja rahvusbibliograafia koostamise hetkeseisust: andmebaasidest, kartoteekidest ja trükistest. Marna Krabbi tegi kokkuvõtte kodulookartoteekide liigitussüsteemidest.

  • 1996.aastasse jäid arutelud universaalse ja erialaste artiklite andmebaaside (ARTIKKEL, MAJPOL, LITTERA jt) koostamise ja kasutamise probleemidest. Ka ESTONICA andmebaasi raamatukogudevaheline koostöö oli kõne all, millest kasvas välja mitmeid ettepanekuid. Praktilised rakendused on võimalikud enamasti alles integreeritud raamatukogusüsteemi ellurakendamisel.

  • Juunis 1996 toimus Eesti Rahvusraamatukogus ERÜ ja Saksa Raamatukogundusinstituudi korraldatud rahvusbibliograafia seminar. Lektoriteks olid Rahvusvahelise ISBN keskuse direktor Hartmuth Walravens ja Saksa Raamatukogu bibliograafiatalituse juht Werner Stephan. Seminari korraldusele aitas kaasa ka bibliograafia toimkond, osasaamisest rääkimata.

  • 21.novembril 1996 tähistati Tartus Eesti Bibliograafia Asutise - Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna 75.aastapäeva.

  • Mõttevahetusest infovajaduse üle kasvas välja 1996.aastal ilmunud teatmik KMAR-is, RR-is ja EAR-is retrospektiivselt bibliografeeritud ajalehtede ja ajakirjade kohta, koostajateks Merike Kiipus, Anne Ainz ja Anne Valmas.

  • 1997.aasta algas ümberkorraldustega RR koostatavas "Artiklite" trükiväljaandes. Selles loobuti suure valikuga kajastatud ajaleheartiklitest, väljaandesse jäid lisaks ajakirjadele jätkväljaannete ja kogumike artiklid. Toimkonna koosolekutel vaagiti selle otsuse häid ja halbu külgi, raamatukogude arvutite vähesusest tulenevaid raskusi andmebaaside kasutamisel. Anketeeriti "Artiklite" tellijaid. Enamus vastanutest soovis ajaleheartiklite trükibibliograafiat. Kahjuks ei ole ülesanne hetkel kellelegi jõukohane.

  • Seoses INNOPAC-i evitamisega lähevad mitmed senised toimkonna ülesanded ELNET Konsortsiumi andmebaaside ja trükiväljaannete koostamise toimetuste kätte, kes raamatukogude vajadusi ja võimalusi juba praktilises koostöös ellu rakendavad.

 
 

 

VÕRUMAA ÜHENDUS

TEGEVUS 2015  2014  2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003

TEGEVUSKAVA 2015. AASTAKS

 

Jaanuar
6.01 Uusaasta tänuüritus

Veebruar
11.02 Stendi „Eduard Vilde raamat igasse kodusse ehk kondiauruga Võrru“ avamine
Sündinud Võrus: külas on karikaturist Andres Varustin

Märts
9.03 ERÜ Võrumaa Ühendus 15: Ühenduses peitub jõud
20.03 kell 11 Jälgime täielikku päikesevarjutust

Aprill
8. 04 Hella Keema 100: Hea töö on nagu ilus laul

Juuni
10.-12.06 Maaraamatukoguhoidjate suvelaager Võrumaal

Juuli
Reet Ohna isikunäitus

August
1.08 VII pargiraamatukogu
MTÜ Järjehoidja järjehoidjate saamislugu

September
29.09  Bernard Kangro 105: kella kahene kohtumine Bernard Kangro luulega

Oktoober
9.-16 Täiskasvanud Õppija Nädalal:  lihtsamate raamatuparandusvõtete õpituba
RIKSWEB kasutajakoolitus
27.10 Kella kahene kohtumine Kalju Lepiku luulega

November
Anne Tootmaa näituse külastamine

Detsember
9.12  Jõuluseminar ja tööjuubilaride austamine

Ere Raag, ERÜ Võrumaa Ühenduse juht
06.11.2014

TEGEVUS 2014. AASTAL

Jaanuar

16.01 Väärtfilmi „Õlimäe õied“ – Jeruusalemma Õlimäe Issanda Taevaminemise kloostri 82-aastasest Eesti nunnast ema Ksenjast – ühisvaatamine ja arutelu

Veebruar
05.02 Tervisetund: Liikumine on lihtne!
Juhan Jaik 115: Juhan Jaigi avaldamata jutud (Lauri Sommer)

Märts
5.03 Magus Võrumaa 90: Päia kommitööstusest tänapäevanI
7.03 Kui naisi ei oleks, kes mehi siis toetaks...

Aprill
03.04 Õpituba: munapühade meeleolu loomine
09.04 Kati Korneli loeng Pilatesest

Mai
26.05 Tervist edendav töökoht:tööpäeval söömise tarkused ja kuidas saada inimesed liikuma
28.05 Võrumaa mõisate tuur ja Tsooru raamatukogu 105

August
01.08 Katariina allee raamatukogu

September
10.09 Raimond Kolga mälestuspäev „Võrumaa saladused“:raamatukogutöötajate väljasõiduseminar Mehkamaale

Oktoober
14., 15., 21.10 Õpituba : kuidas pikendada raamatu eluiga
31.10 Klaasehete õpituba

November
5.11 Kohtumine kirjanikega: tõlkimisest ja tõlkekirjandusest
Vaido Otsari fotonäituse Uus-Meremaast "Pika valge pilve maa" külastus

Detsember
10.12 Tööjuubilaride austamine
Viivi luige „Varjuteater“ ja Erik Tohvri „Peeglikillud“: kahe kirjandusteose võrdlev analüüs retseptsiooni ja omaeluloolisuse taustal

Vestlusring: aasta säravamad hetked...

2014 – „Liikumise ja spordi aastal“ keskenduti terviseedendamisele – keskraamatukogus tegutses I poolaastal võimlemisring, erülased osalesid tervisejooksudel ja tegid kepikõndi; tantsiti rahvatantsurühmades ja laulukoorides; tervisetundides omandati teadmisi tervislikust toitumisest.

Tunnustamine:

Võrumaa Keskraamatukogul on kauaaegne traditsioon tunnustada kõiki tööjuubilare iga-aastasel jõuluseminaril, käesoleval aastal lisandub sellele 11 staažika maaraamatukoguhoidja tunnustamine ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tunnuskirjaga. Võru maakonnas on 11 raamatukoguhoidjat töötanud raamatukogus vähemalt 35 aastat, neist Helgi-Loviise Kõivumägi (Kuutsi) 51 aastat.

28. mail 2014 – Tsooru raamatukogu 105. tegevusaastat tähistaval koduloopäeval – tänati nimelise järjehoidjaga kõiki ERÜ Võrumaa Ühenduse liikmeid tänuväärse töö eest raamatukogunduses. Töölt lahkunud kauaaegset Kirepi raamatukogu juhatajat Valentine Mägi tänati 75. sünnipäeval ühenduse tänukirja ja lilledega.

Ere Raag
ERÜ Võrumaa Ühenduse juht

06.11.2014

üles

 2011. AASTA TEGEVUSKAVA

Jätkub kohapärimuse kogumine ja talletamine.
Koostöös MTÜ Kakoraga alustatakse kombatavate raamatute tegemist

Jaanuar
Traditsiooniline kultuuritöötajate uusaastapidu

Veebruar
Raamatute valgusel:
Voldemar Millerile ja Richard Antikule pühendatud vestlusring

Märts
KATeatri etendus
Tiina Katteli loeng 

Aprill
Guatemala, maa hing:
kirjanik ja kunstnik Mathura räägib oma loomingust ja reisidest

Mai
Raamatukoguöö üllatuskülalisega
Tutvumine Misso kandiga: matk ümber Hino järve
Aluksne kivimimuuseumi külastamine

August
3. augustil
Linna raamatukogu-lugemistuba Kesklinna pargis

September
”Eesti Sõdur” - näitus Võrumaa Muuseumi kogudest,
ettekanne Arthur Ruusmaalt

Oktoober
Raamatunäitus ja vestlusring „Maailma avastamas“

November
Kohtumine eesti kirjanikega

Detsember
Raamatukogutöötajate jõulupidu üllatuskülalisega
Tööjuubilaride austamine

üles

 TEGEVUS 2010. AASTAL

ERÜ Võrumaa ühendus on 52-liikmeline.

Ühenduse tegevuses  juhinduti lugemisaastast:
jaanuar-aprill maakonna raamatukoguhoidjad läbisid 4-päevase (52 t) Kaasaegse eesti kirjanduse kursuse
(lektor Janek Kraavi)

Jaanuar
4.I Jätkati vestlusringi traditsiooni: raamatukoguhoidja soovitab...

Veebruar
3. II  Külas oli kirjanik Milvi Martina Piir

Märts
3. III Eesti Kirjandusmuuseumi näitust „Siberi eestlased” tutvustas Anu Korb
3. III Osavõtt ERÜ aasta- ja kõnekoosolekust
8. III  ERÜ Võrumaa ühenduse traditsiooniline pidulik aastakoosolek
24.III Kuidas tehakse Eesti parimat päevalehte?
(külas EPL reporter Rein Sikk ja toimetaja Aare Reivart)

Aprill
7. IV Teabepäev „Õppimine seob põlvkondi“
Salme Allikheina maalinäitus ja luuleminutid
16. IV Vana Võrumaa muuseumide messil toimunud raamatulaadal
raamatute müük ja vahetus

Mai
26.V Kultuurireis  Setumaale
Kodukandi paikadega seotud kohapärimuse kogumise konkursi välja kuulutamine

August
3. VIII Linna raamatukogu –lugemistuba kesklinna pargis
Külas Krista Ojasaar, Erik Tohvri, päeva juhtis Contra
Raamatute müük ja vahetus
3.VIII Kauaaegsete raamatukogutöötajate V kokkutulek
„Meenutame möödunud aegu...“

September
1.IX Nägemispuudega lastele valmistatud 
kombatavate pildiraamatutega tutvumine (MTÜ Kakora“)
17.IX Osavõtt Bernard Kangro konverentsist Võrus
22.IX Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva tähistamine Antslas:
kirjaniku elust ja loomingust rääkisid Anne Valmas, Vahur Mägi ja Jaan Rapp
Kangro sünnikodu külastamine: mõtisklus „Kodu ning mu hing“

Oktoober
6.X Külas oli Tõnu Lember (kirjastus Canopus)
19. X Rahvakalendri aastaring: rahvakalendri tähtpäevadega tutvumine
29.X  X maaraamatukoguhoidja päevast osavõtt

November
3.XI Kohtumine kirjanikega:
 külas olid Peeter Helme, Ivar Sild, Mihkel kaevats ja Mathura

Detsember
1. XII Võru Linna Galeriis kunstinäitustega tutvumine
ERÜ Võrumaa Ühenduse jõulueelne koosviibimine
Tööjuubilaride austamine


Ere Raag,
ERÜ Võrumaa Ühenduse juht
08.11.2010

üles

 TEGEVUS 2009. AASTAL

Võrumaa ühendusse kuulub 46 raamatukoguhoidjat.
(Aasta jooksul liitus 3 uut liiget, lahkujaid 6- seoses elukohavahetuse ja pensionile siirdumisega).
Aasta tegevuses juhinduti Võrumaa Keskraamatukogu 100. tegevusaastast: raamatukogu tegevust ja ajalugu tutvustavate näituste ja  suuremate ürituste korraldamine, kogumiku „Võrumaa Keskraamatukogu 100“ koostamine.
Jaanuar
Traditsiooniline kultuuritöötajate uusaastapidu
Veebruar
Fotonäitus “Mati Unt. Teel Voorelt Tartusse”
(Külas oli Ene Sööt, Jõgeva Linnaraamatukogu)
Anneli ja Inno Joonase raamatu „Ärietikett” esitlus
Märts
Raamatunäitused Võrumaa Keskraamatukogu kogude tutvustamiseks:
Juhan Jaik 110, Artur Adson 120, Raimond Kolk 85
Külas oli kirjanik-kirjastaja-kardioloog-mesinik Ilmar Särg
Aprill
Külas oli Viisu raamatukogu juhataja ja bibliograaf,
kirjanik Tiit Vahemets
Mai
AS TEA Kirjastuse raamatupäeval tõlkekirjanduse ümarlaud
(Maia Planhof, Katrin Skott- Planhof, Tiiu Valm, Ann Aruvee)
Juuni
Ajaloonäitused:
Võrumaa Keskraamatukogu 100,  Võru linn 225
Graafik Inge Lööki rändnäitus "Vahvad vanamemmed“ (Soome Instituut)
August
3. augustil
Kesklinna pargis oli avatud sajandivanune raamatukogu/lugemistuba
21. augustil
Võru Linnapäevade raames raamatulaadal  raamatukogule mittevajalike trükiste müük
September
2. septembril
Edgar Valteri elu ja loomingut tutvustas  Helle Laanpere
Oktoober
7. oktoobril
Näituse ”Teerajalt taeva all” avamine,
kohtumine luuletaja ja kunstnik Liive Koppeliga
Täiskasvanud õppija nädalal olid avatud  raamatukogudes õpiringide töökojad
Raamatukogupäevade avaüritusest ja maaraamatukoguhoidja päevast osavõtt
26.oktoobril
Kohtumine kirjanikega: Wimberg, Andres Ehin, Maria Lee
28.oktoobril
Juubelikonverents: Võrumaa Keskraamatukogu - 100
November
Raamatunäitus raamatukogutöötajate lemmikraamatutest
18. novembril
Põhjamaade kirjandusest ja tõlkimisest
(Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain)
Detsember
Raamatukogutöötajate-tööjuubilaride austamine
Etendus „Kahekesi“ (Alliksaare, Enno ja Tagore tekstidel)

Ere Raag,
ERÜ Võrumaa Ühenduse juht
03.11.2009
üles

 TEGEVUS 2008. AASTAL

Ühenduse tegevus  läbi aasta juhindus teemast: Eesti Vabariik 90
Loengud, kohtumised kirjandusnäitused Eesti Vabariigi sündimise ja kasvamise loost: Eestimaa ja eesti rahvas, riik ja õigus, haridus, kultuur.
Jaanuar
Fr. Puksoo päevast osavõtt
Vestlusring „Eestimaa ja eesti rahvas“ (A.H.Tammsaare loomingu põhjal)
Veebruar
Eesti Vabariigi  sünni-ja kasvamiseloost ja Vabadussõjast
rääkis Valdur Raudvassar
Nähtavad ja nähtamatud maastikud:
vaade pärimuskultuuri tänapäevasest vaatevinklist (Marju Kõivupuu)
Osavõtt ERÜ aasta- ja kõnekoosolekust
Märts
Teabepäev „Loo külasse õpiring“
ERÜ Võrumaa ühenduse pidulik aastakoosolek
Külas oli kirjanik,
stsenarist  ja tulbikasvataja“Õnne 13” stsenarist
Teet Kallas
Aprill
Heilo Aadla luule- ja muusikakava
Konfliktide lahendamine (Tõnu Lehtsaar)
Mai
Õppereis Haanja valla raamatukogudesse
Matk Vällamäe matkarajal (SA KIK toetusel)
August
Eesti Vabariik 90:
Eksiil, vastupanu ja iseseisvuse taastamine (kirjandusnäitus ja vestlusring)
18. augustil  Võrumaa Keskraamatukogu 99. sünnipäev
September
KATeatri etendus Friedebert Tuglase“Poeet ja idioot”
Oktoober
Õppimine kui kultuuri dialoog (David Vsevjov)
Raamatukogupäevade avaüritusest ja maaraamatukoguhoidja päevast osavõtt
November
Kohtumine kirjanikega:
Noorkirjanikud kirjanduslikust rühmitusest Purpurmust Org
Detsember
ERÜ Võrumaa Ühenduse jõulupidu
Külas oli Ilmar Vananurm oma luulekogumike ja lõõtspilliga

Eesti kirjanikele kuulunud esemetest kujundatud näituse „Kirjanik, aga ikkagi inimene“ külastamine (Kreutzwaldi muuseumis)

Ere Raag,
ERÜ Võrumaa Ühendus
12.12.2008
üles

 TEGEVUS 2007. AASTAL

Jaanuar
Fr. Puksoo päevast osavõtt
Hea abiline- kalender: näitus E. Raagi erakogust
Veebruar
Koolitusseminar „E-õpe ja täiskasvanute koolitus Võrumaa raamatukogudes” Pühajärve Puhkekeskuses
Osavõtt ERÜ aasta- ja kõnekoosolekust
KUMU külastus
Märts
Peeter Mudisti maalide näitus Mart Lepa erakogust
ERÜ Võrumaa ühenduse pidulik aastakoosolek
Mai
Kirjandusfestivali Prima Vista Võru päev
Koduloopäev:
-tutvumine Mõniste valla raamatukogudega
-kodu mälestusmärk
-matk Eestimaa lõunatipu looduse õpperajal
Juuni
Võrumaa koduloolase ja kirjamehe Elmo Ploomi 100. sünniaastapäeva tähistamine
Juuli
“Fjordidemaa Norra”- raamatunäitus pühendatud Norra kuninganna 70. sünnipäevale ja Võrumaa raamatukogutöötajate Norra reisi 10. aastapäevale
Raamatukogutöötajate õppereis Taani
September
IV vabariiklik lasteraamatukoguhoidjate päev Võrus
Oktoober
Raamatukogutöötajate õppereis: „Avasta Ahja ja Järvselja” (SA KIK toetusel)
Täiskasvanud Õppija Nädala avaüritus: Õpime mõnuga
Raamatukogupäevade avaüritusest ja maaraamatukoguhoidja päevast osavõtt
November
Kirjanduslik Urvaste:
-Peeter Lindsaare mälestuspäev (Kohaliku Omaalgatusprogrammi toetusel)
-Peeter Lindsaare elu ja looming (Riina Ermel)
-Peeter Lindsaare elust Austraalias (Anne Valmas)
-Peeter Lindsaar–positiivne lugemisavastus (romaanist „... ja sõdurid laulavad”) (Jaan Rapp)
IV kirjanike tuur Võrumaal: Karl Martin Sinijärv, Sven Kivisildnik, Indrek Hirv, Teet Kallas
Sven Soiveri loeng "Üks riik, kaks rahvast : põhja- ja lõunaeestlaste kultuurilisi erinevusi"
Detsember
Eesti Vabariik 90 avaüritus: Kirjandusnäitus “Eesti rahva lugu”
Uusi andmeid Võrumaa linnamägedest ( Heiki Valk)
Ühenduse liikmete jõulupidu
Lauluisa muuseumi Kreutzwaldi mälestuspäevast osavõtt
Kokkuvõte
ERÜ Võrumaa Ühendus täienes 4 liikme võrra
2007. aastaks kavandatu sai teoks tänu koostööpartneritele ja headele abilistele-
ÜHENDUSES PEITUB JÕUD!
üles
 

TEGEVUS 2006. AASTAL

Jaanuar
Traditsiooniliselt võtsid ERÜ Võrumaa Ühenduse liikmed osa Fr. Puksoo päevast
J. Rahmani ja M. Panga võrukeelsete raamatute esitlus
“Rännak ajas: tee Eesti ülikoolini” -TÜ Ajaloomuuseumi näitus
Veebruar
Teatriaastale pühendatud püsinäituse ja Võrumaa Kirjanike Galerii II osa avamine
Ümarlaud “Leibkondade elujärjest Eestis”, peaesineja Mari Kreitzberg (Eesti Statistikaamet), kaasesineja Evi Zirk (Vaabina Raamatukogu) (Üritus toimus MTÜ Järjehoidja ja AEF BAPP toetusel)
“Kaameraga kodus ja kaugemal”-Kerto Koppel-Catlini fotonäitus
Kohtumine Hans Sissasiga, Eesti Ema Monumendi idee autoriga
Osavõtt ERÜ aasta- ja kõnekoosolekust
Märts
ERÜ Võrumaa ühenduse pidulik aastakoosolek
Uue-Antsla nuku-näiteringi etendus “Inetu pardipoeg” (Kuldre Raamatukogu juhataja Riina Ermeli lavastatud 16 nukku ja dekoratsioonid valmistati spetsiaalselt selle Anderseni-aastale pühendatud lavatüki jaoks. Laulud laulis linti Anu Taul)
Uue-Antsla Koduloomuuseumi ja Käsitöötare külastamine
Peeter Tulviste loeng “Ajad muutuvad- kas ka meie?”
Hardo Aasmäe loeng “Kohaliku kultuuritöötaja missioon siin ja maailmas”
Ümarlaud “Kuidas saavutada lugejate rahulolu?”
Aprill
Pimedate Infoühing “Helikiri” 20. tegevusaastale pühendatud koostööseminar
-Sõmerpalu Põhikooli näiteringi etendus “Mardileib”
-David Vseviovi loeng “Ajalugu - kas reaalsus või looming”
Osalemine Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ettekandepäeval. E.Raag esines ettekandega „Õpiringid raamatukogus”
Mai
Külas oli Eesti Rukki Seltsi juhatuse liige Vello Pilt: raamatu “Nooruse patud” esitlus
Raamatukogutöötajate koolituspäev “Raamatukogude e-kataloogid ja andmebaasid veebis”
TEA Kirjastuse raamatupäev :
-Heljo Männi  raamatusarja "Mõmmi ja sõbrad" illustratsioonide näituse avamine koos kunstnik Epp Margustega
-TEA koolisõnastike sarja tutvustamine ja kolme esimese raamatu - Inglise-eesti, Võõrsõnad ja Prantsuse-eesti - esitlus
-TEA Kirjastuse raamatulaat
Üritusest võttis osa Võru linnapea pr Ivi Eenmaa.
Juuni
Tutvumine Vastseliina valla raamatukogudega
Ekskursioon Vastseliina linnuses
Ettekanne “Raamatukogud ja digitaalne dilemma” Tiiu Valm
Juuli
EÕS Semude seminarlaagrist Raplamaal “Täiskasvanute koolitaja-töö inimestega” võtsid osa ühenduse liikmed E. Sõmer ja E. Raag
August
“Maailma kirjanikke – prantsuse kirjanikud” – fotonäitus
Võrumaa Keskraamatukogu sünnipäeva tähistamine
Traditsiooniline kohv lugejatele
September
Kohtumine Võru linnapea pr. Ivi Eenmaaga, jalutuskäik kesklinna pargis, spordikeskusega tutvumine
Tervisetund „Hoiame südant!”
Oktoober
Näitus “Kuue samba kutse- naisena ülikoolis” (TÜ Ajaloo Muuseum)
Osalemine Jõhvis Täiskasvanud Õppija Nädala avaüritusel
Rahvakultuuri Keskuses toimunud täiskasvanute koolitajatele suunatud kursusest „Elukestev õpe: õppija ja õpetaja ühes isikus” võtsid osa ühenduse liikmed Ü. Ermel, I. Pilt, E. Sõmer ja E. Raag (esines ettekandega „Õpiringid, üks võimalus täiskasvanu õppijanädalal”)
Raamatukogupäevade avaüritus Võrus
-Ühenduse liikmed osalesid avaüritusel ja mälumängus
-Edgar Valteri maalinäitus
November
28. novembril osalesid ühenduse liikmed Võrumaa KRKs toimunud üritusel “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”, kus esines kirjandusajakirja „Värske Rõhk” peatoimetaja Priit Kruus, noorkirjanik ja reklaamijuht Edvin Aedma ja noorkirjanik Diana Leesalu. Kohtumine oli huvitav ja asjalik.
Detsember
Külas oli Vello Pilt: „Saatus ja valikud. Arnold Meri lugu” esitlus
Endiste raamatukogutöötajate III kokkutulek: (Võrumaa Kirjanike Galeriiga tutvumine , Võrukaela Nukuteatri etendus Jaan Rannapi lugude põhjal, lasteosakonnaga tutvumine,ühisfoto, meenutame möödunud aegu… Jõuluvanalt igaühele kingitus). Üritusel osales pr. Ivi Eenmaa
Rahvakultuuri Keskuses toimunud täiskasvanute koolitajatele suunatud kursusest võtsid osa ühenduse liikmed Ü.Ermel ja E.Sõmer
Kreutzwaldi mälestuspäevast osavõtt
Kokkuvõte
ERÜ Võrumaa Ühenduse poolt 2006. aastaks kavandatu sai teoks tänu koostööpartneritele ja headele abilistele - ÜHENDUSES PEITUB JÕUD!
TÄNAME!
üles
 

TEGEVUS 2005. AASTAL

Jaanuar
Traditsiooniliselt võtsid ERÜ Võrumaa Ühenduse liikmed osa Fr. Puksoo päevast.
Veebruar
9. veebruaril toimunud raamatukogutöötajate seminaril avas Võru linnapea Ivi Eenmaa Võrumaa Kirjanike Galerii I osa, mida rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu. Galerii II osa valmis tänu Võru Linnavalitsuse toetusele detsembris. Galeriid nõustas kirjandusteadlane Oskar Kruus.
9. veebruaril kell 12.00 toimus kohtumine Anne ja Trivimi Vellistega, mil tutvusime A. Velliste plaanidega ning saalis toimus elav aruelu Eesti elu üle T. Velliste juhtimisel.
28. veebruaril Rahvusraamatukogus toimunud ERÜ aastakoosolekust ja kõnekoosolekust “ Raamatukogu teenuste turul” võtsid osa E. Raag, M. Elstein, T. Kütt ja E. Sõmer.
Märts
2. märtsil tähistasid ühenduse liikmed emakeelepäeva projektiga “Kas siis selle maa keel”. Külastasime Melliste ja Luunja raamatukogusid ning Eesti Rahva Muuseumi. Päeva lõpetasime teatrietendusega “Vanemuises”. Projekt sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi toetusele.
Emakeelepäevale oli pühendatud 7.-31. märtsini võrukeelsete raamatute näitus”Tan om kyik üttevällä tasanõ maa” ja 17. martsil kell 18.00 luule (Maiken Eskla) ja muusika (Rutti Jallai flöödiansambel, Elviira Varik) õhtu Võrumaa Keskraamatukogus.
Aprill
13. aprillil said ühenduse liikmeid teadmisi Imbi Kruuvi loengust “Tegutsev värv” ning 23. aprillil aitasid ERÜ Võrumaa ühenduse liikmed korraldada Suure Eesti Raamatuklubi üritust - Elme Väljaste raamatu “Kõigest kaheksateist” esitlust Võrumaa Keskraamatukogus.
21. aprillil osalesid ühenduse liikmed tänu EV Kultuuriministeeriumi toetusele Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ettekandepäeval.
Mai
4. mail tutvustasid ühenduse liikmed E.Toom ja A. Järv teistele ühenduse liikmetele 2004. aastal Eesti Patendiraamatukogus koolitusel saadud teadmisi loengus
“Tööstusomandi teadlikkuse edendamine Võru maakonnas” Samal päeval kohtusid ühenduse liikmed Ilmar Vananurmega ning osalesid raamatu “Pesad” esitlusel.
25. mail osalesid ühenduse liikmed elektroonilise Riigi Teataja (eRT) kasutamise koolitusel (Eesti Riigikantselei, Riigi Teataja Marika Seppius, Jüri Heinla). Samal päeval tutvustas Jaan Ellen Arnold Palutedre raamatut" Viis tuhat päeva" ning omi teoseid "Hällimaa" ja "Varjatud valu" esitlus.
Juuni
1. juunil toimus MTÜ Järjehoidja eestvõtmisel tutvumine Lasva valla raamatukogudega, õppematk Meenikunna rabas ning loodustund Päikeseloojangu Majas. Ettevõtmist toetasid Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Lasva Vallavalitsus.
7.-10. juunil osalesid E. Raag ja E. Määr ERÜ maaraamatukogude laagris Saaremaal.
15. juunil võtsid E. Raag ja I. Kuljus osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuses toimunud väga huvitavast koolitusest “Keskkonnainfo Internetis” Aasta jooksul võtsid sellest koolitusest osa mitmed ühenduse liikmed.
Juuli
9.-16. juulil võttis T. Kütt tänu Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Võru Linnavalitsuse toetusele osa IAML aastakonverentsist Varssavis.
August
9.-11. augustil osalesid E. Raag ja I. Kuljus Ida-Virumaal toimunud rahvaraamatukogude suveseminaril.
September
7. septembril tutvustas TÕN Võrumaa koordinaator Merike Ojamaa Täiskasvanud Õppija Nädalal toimuvaid üritusi ja arutleti koostöövõimaluste üle..
Oktoober
12. oktoobril õppisid ühenduse liikmed tundma Eestimaa loodust Luhasoo õpperajal, ettevõtmist toetas SA KIK.
18.-21. oktoobril võtsid Sillamäel toimunud rahvusvahelisest seminarist “Raamatukogu kaudu e-maailma” osa ühenduse liikmed A. Järv ja Ü. Kobin.
21 oktoobril osales ühenduse esindus raamatukogupäevade avamisel Rakveres ja mälumängus jagati 3-5. kohta.
28. oktoobril osalesid ühenduse liikmed Võrumaa KRKs toimunud üritusel “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”, kus esinesid Mihkel Mutt, Asta Põldmäe, Indrek Mesikepp ja Sulev Teppart. Kohtumine sujus tänu E. Raagi hoolikale ettevalmistusele
November
2. novembril toimunud kunstiaasta tippüritusel kohtusid ühenduse liikmed Peeter Mudistiga ja kuulasid Ene Luik-Mudisti loengut eesti kunstist. Kohtumist ja näitust “Evald Okas ja Kalevipoeg” rahastas Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
30. novembril toimunud õppereisist Riia Keskraamatukokku võttis osa 35 ühenduse liiget.
Detsember
7. detsembril oli ühenduse liikmetel võimalus kohtuda Hardo Aasmäega, kes esitles Suurt Maailma Atlast ning vastas arvukatele küsimustele.
9.-10. detsembril võtsid H. Laanpere, M.Pindis ja M. Elstein osa RRs toimuvast kirjandusfoorumist.
Kokkuvõte
ERÜ Võrumaa Ühenduse poolt 2005. aastaks kavandatu sai põhiliselt teoks, suur tänu koostööpartneritele ja headele abilistele! Koostöö jätkub ühistes ettevõtmistes, sest - ÜHENDUSES PEITUB JÕUD!
üles
 

TEGEVUS 2004. AASTAL

Jaanuar
Traditsiooniliselt võtsid ERÜ Võrumaa Ühenduse liikmed osa Fr. Puksoo päevast.
Veebruar
4. veebruaril toimus ühenduse liikmetele Juunika Koolituse korraldusel koolitus “Asjaajamine ja arhiiv”. 12. veebrauril võtsid ühenduse liikmed osa Tallinna Botaanikaaias toimunud “Suurest Pokuümisemisest”. 19. veebruaril kuulasid ühenduse liikmed U.Tartese loengut “Lõuna-Aafrika tagurpidi maailm”.
27. veebruaril Rahvusraamatukogus toimunud ERÜ aastakoosolekust ja kõnekoosolekust “Kutse ja kutsumus” võtsid osa E. Raag, M. Ots, T. Kütt, M. Elstein.
Märts
3. märtsil avasime pidulikult MTÜ Järjehoidja projekti “Hoiame Võrumaad, hoiame Eestit” (vt. kirjeldus) ja kohtusime populaarse kirjaniku Hans-Erik Laansaluga.
11. märtsil võtsid ühenduse liikmed L. Lairand ja S. Pärnaste osa Rahvusraamatukogu toimunud raamatukoguhoidja keelepäevast.
18. märtsil kuulasime T. Jüriado muljeid Islandilt ning 31. märtsil toimus B. Krüdeneri raamatu “Valerie” esitlus R. Põdra juhtimisel. Katkendi näidendist “Pühak” esitas M. Jääger.
Aprill
7. aprillil toimus tänu EV Kultuuriministeeriumi toetusele EBS Gümnaasiumi nõustaja Irene Puki loeng “Enesega toimetulek on edu alus”.
22. aprillil osalesid ühenduse liikmed Viljandi Kultuuriakadeemia raaamatukogunduse ettekandepäeval.
28. aprillil viisime ellu MTÜ Järjehoidja projekti “Suure Kevadvuntsimise Päev Pöörismäel” (AEF BAPP toetusel). Korrastasime armastatud kirjaniku Edgar Valteri kodutalu-riisusime kulu, panime puid riita, pügasime puid ja põõsaid jne. See oli Võrumaa rahvaraamatukogutöötajate kingitus E. Valterile 75. sünnipäevaks.
Mai
5. mail matkasid ühenduse liikmed Võrumaa Muuseumi teaduri A.Ruusmaa juhtimisel mööda Võru linna. Matk “Kaks Arthurit Võru linnas” oli pühendatud Võru linna 220. sünnipäevale.
14. mail võtsid H. Pai ja H. Laanpere osa Balti raamatumessist.
16.-19. mail tutvusid Uusikaupunki ja Tampere raamatukogude tööga R. Raag ja I. Kuljus, ühtlasi võtsid osa Tampere Ülikoolis toimunud raamatukogutöötajate seminarist.
28. mail võttis 16 ühenduse liiget osa õppereisist Viljandimaale- tutvusime Suislepa mõis-kooli ja raamatukoguga, Viljandi Linnaraamatukogu ning Viiratsi raamatukogude uute kodudega.
Juuni
2. juunil toimus MTÜ Järjehoidja projekti “Hoiame Võrumaad, hoiame Eestit” raames õppereis Rõuge valla raaamatukogudesse. Ala-Rõuge külalistemajas kohtusime Rõuge vallavanem Kalvi Kõvaga.
8.-10. juunil osalesid E. Raag ja V. Mägi ERÜ maaraamtukogude laagris Türil.
Juuli
8.-10. juulil EÕS Semude seminarlaagrist Pärnus “Täiskasvanute koolitaja-töö inimestega” võtsid osa E. Raag, E.Sõmer, Ü. Ermel.
18.-21. juulil võtsid T. Kütt ja T. Alatalo osa Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi õppereisist Saare maakonda koos Kihnu ja Ruhnu raamatukogude külastamisega.
August
10.-12. augustil toimunud vabariikliku raamatukogude seminar-laagri korraldamisest võtsid osa mitmed ühenduse liikmed. 17.-18. augustil aitasid ühenduse liikmed korraldada Võru linna sünnipäeva: korraldati kirjanduslik retk “Otsime “Hõbelusikaid” ja avati fotonäitus “Tamula värvid” .
September
7.-9. septembril osalesid E, Timmi ja H. Laanpere (esines ettekandega) Sillamäe Linna Keskraamatukogus toimunud seminaril “Sillamäe Linna Keskraamatukogu Eestimaa raamatukogunduslikul kaardil”. 20.-21. septembril osalesid viis ühenduse liiget Eesti Patendiraamatukogu poolt korraldatud kursusel “Tööstusomandialane informatsioon firma arendustegevuses”. 22. septembril osalesid ühenduse liikmed Võrumaa KRK-s toimunud pidulikul Võru Maavalitsuse 15. B. Kangro kirjanduspreemia üleandmisel Oskar Kruusile. Kohale olid palutud ka varasemad laureaadid, esinesid R. Põder, J. Ellen, K. Kama, H. Sissas, Contra, Võru Instituut. Päeva lõpetasid A. Maasik ja H.-R. Veromann kavaga B. Kangro loomingust “Jõudsime pärale unes”.
Oktoober
6. oktoobril kuulasid ühenduse liikmed Tarbijakaitseameti Võrumaa talituse peainspektori Liilia Laksi väga huvitavat loengut “Tarbijakaitse hetkeolukord”.
7.-8. oktoobril toimus patendialase kursuse II osa.
11. oktoobril võtsid E.Raag ja I. Kuljus osa Täiskasvanud Õppija Nädala avaüritusest Pärnus.
20. oktoobril osales ühenduse esindus raamatukogupäevade avamisel Narvas ja mälumängus saavutati väärikas IV koht.
19. –21. oktoobril võtsid 3 ühenduse liiget Rahvakultuuri Keskuses toimunud täiskasvanute koolitajatele suunatud kursustest.
21. oktoobril osalesid ühenduse liikmed Võrumaa KRK-s toimunud üritusel “Eesti kirjanduse jõujooned”, kus esinesid Leelo Tungal, Eeva Park, Jan Kaus, Urmas Vadi.
29. oktoobril osales tänu EV Kultuuriministeeriumi toetusele 20 ühenduse liiget IV maaraamatukoguhoidja päeval Haapsalus.
November
3. novembril toimunud õppepäeval kuulasid ERÜ Võrumaa ühenduse liikmed Võrumaa Tööinspektsiooni juhataja Kaupo Kuusi loengut töötervishoiust ning osalesid Liive Koppeli näituse “Haanjamaa, halladest puretu” avamisel.
Ühenduse liikmed osalesid mitmetel koolitustel Tartus ja Tallinnas –III kirje päev (4 osavõtjat); “Edukas klienditeenindus ja suhtlemine” (2) ; “Personalijuhtimine raamatukogus”.
23. novembril kuulasid ühenduse liikmed Veljo Runneli loengut “Kuidas kuulata loodust” ning tema selgitusi vastavatud näituse “Liigikaitsest Eestis” kohta.
30. novembril aitas E. Raag läbi viia E.Leimanni luulekogu “Üks hetk!” esitlust Võrumaa KRK-s.
Detsember
7.-9. detsembril võtsid 3 ühenduse liiget osa Rahvakultuuri Keskuses toimunud täiskasvanute koolitajatele suunatud kursustest
15. detsembril toimub rahvusvaheline ümarlaud “Kodulootöö Bauska ja Võrumaa raamatukogudes”, kus esinema tuleb Baiba Tormane, Bauska Rajooniraamatukogu direktor. Õppepäeval avame Võrumaa Kirjanike Galerii ning päeva lõpetame ühise jõululõunaga kultuurimaja “Kannel” kohvikus.
Kokkuvõte
ERÜ Võrumaa Ühenduse poolt 2004. aastaks kavandatu sai põhiliselt teoks, suur tänu koostööpartneritele ja headele abilistel! Koostöö jätkub ühistes ettevõtmistes, sest-ÜHENDUSES PEITUB JÕUD!
üles
 

TEGEVUS 2003. AASTAL

Jaanuar
Traditsiooniliselt võtsid ERÜ Võrumaa Ühenduse liikmed osa Fr. Puksoo päevast.
Veebruar
26. veebruaril tähistas ühendus Helene Johani 100. sünniaastapäeva. O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogu asedirektor Õie Tammissaar esines teemal : "Helene Johani ja Tartu Linna Keskraamatukogu" ning Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm teemal . "Helene Johani-elu koos raamatukogundusega". Mälestuspäevast võtsid peale ühenduse liikmete osa E. Sidorova Sillamäe Keskraamatukogust ja H. Ellermaa Kõrveküla Raamatukogust.
28. veebruaril Rahvusraamatukogus toimunud ERÜ aastakoosolekust ja kõnekoosolekust võtsid osa E. Raag (esines sõnavõtuga), M. Russ, H. Laanpere, M. Heljula, E. Toom, A. Järv, M. Ots, H. Pai, I. Kuljus, S. Pärnaste.
Märts
5. märtsil osalesime Tartu Linna Keskraamatukogu poolt korraldatud mälumängul. 7. märtsil tähistasime ERÜ Võrumaa Ühenduse 3. aastapäeva ja vahendasime kolleegidele ERÜ aasta- ja kõnekoosolekul räägitut.
14. märtsil tähistasime emakeelepäeva, kus Võrumaa Muuseumi teadur Arthur Ruusmaa tutvustas Abel Lee loomingut ja raamatukoguhoidja Signe Pärnaste luges A. Lee ja I. Ivaski luuletusi.
26. märtsil tähistasime Marie Underi 120. sünniaastapäeva Anne Maasiku ja Heiki-Rein Veromanni muusikapõimikut "Laulupihtimus" kuulates. Üritust toetas Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.
Aprill
Aprillis süvenes koostöö Võrumaa Keskkonnateenistusega-tutvusime Rando Omleri fotonäitusega "Vääriselupaiga tunnusliike" ja saime innustust kirjutada MTÜ Järjehoidja poolt projekt Keskkonnainvesteeringute Keskusele 2004. aasta tegevuseks. Projekt "Hoiame Võrumaad, hoiame Eestit" läbis maakondliku vooru ning lõplik otsus selgub jaanuaris 2004.
29.-30. aprillil realiseerus MTÜ Järjehoidja projekt "Võrumaa raamatukoguhoidja tõde ja õigus", mida rahastas Ameerika Ühendriikide Suursaatkond. Esimesel päeval kuulasid ühenduse liikmed õigusalaseid ettekandeid Tiiu Valmilt (Eesti Rahvusraamatukogu) ja Merike Kaldalt (Võrumaa Töövaidluskomisjon). Teisel päeval tutvusime Tartu Maakohtuga, käisime botaanikaaias ja külastasime O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogu L. Koidula nim. haruraamatukogu.
Mai
28.-29. mail võtsid ERÜ Võrumaa ühenduse liikmed osa rahvusvahelisest seminarist "Raamatukogu kui kogukonnakeskus". 28. mail kuulasime Uusikaupunki Raamatukogu juhataja Ritva Kolho ettekannet Soome uuest raamatukogupoliitikast ja tutvusime Võru valla raamatukogude (Võrumaa Kutsehariduskeskus-Parksepa-Kirepi-Puiga) tööga. 29. mail kuulasime Ritva Kolho ettekannet raamatukogunduslikust tarkvaraprogrammist. Seminarist võtsid osa Sillamäe Linna Keskraamatukogu töötajad.
Juuni
4. juunil toimus meeliülendav kohtumine Helga ja Enn Nõuga ning südamlik koostöö ja kirjavahetus nendega jätkub-jaanuarist-märtsini 2004 eksponeerime raamatukogus Helga Nõu maale ja maalitud kive. Samal päeval kuulutasime ühenduse liikmetele välja MTÜ Järjehoidja konkursi "Alati Võrumaale mõeldes".
August
18. augustil aitasid ühenduse liikmed Eesti Entsüklopeediakirjastusel korraldada raamatute müüki ja huvilistel oli võimalik soodushindadega raamatuid osta.
September
3.-5. septembril toimus rahvusvahelise seminari "Raamatukogu kui kogukonnakeskus" II osa, kus MTÜ Võrumaa Keskraamatukogu Ametiühingu juhatus ja mõned liikmed külastasid Bauska Raamatukogu Lätis ja Panevezyse ning Vilniuse rahvaraamatukogusid ning Vilniuse Ülikooli Raamatukogu. Lisaks raamatukogudele tutvusid ühenduse liikmed kauni Leedumaa pealinna ja Trakai lossiga. Seminaril esines venekeelse ettekandega eesti raamatukogunduse hetkeseisust E. Sidorova Sillamäe Keskraamatukogust.
24. septembril toimunud ERÜ Võrumaa Ühenduse kookusaamine oli pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale : külastasime Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi ja avasime raamatukogus Gunnar Neeme Kalevipoja tööde näituse, mis jääb üles aasta lõpuni. Kõigil oli võimalik tutvuda MTÜ Järjehoidja projekti "Alati Võrumaale mõeldes" tulemusena ühenduse liikmete poolt koostatud kodu-uurimuslike töödega, mis paigutati püsiekspositsioonina vitriini. Päeva teises osas külastasid ühenduse liikmed lasteosakonna uut kodu. Seminarist võttis osa O. lutsu nim. Tartu Linna keskraamatukogu asedirektor Õie Tammisssaar.
Oktoober
6. oktoobril aitasime Võru Maavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonnal läbi viia kooliõpilaste maakondlikku õpioskuste olümpiaadi. Täiskasvanud Õppija Nädala raames osalesid ühenduse liikmed Tartus piirkondlikul seminaril ja tutvusid näitusega "Õpioskus on oskus õppida ennast tundma, et end ise aidata-saada enda õpetajaks" Võrumaa Keskraamatukogus.
20. oktoobril Pärnus toimunud raamatukogupäevade avamisel osales ühenduse 16 liiget, samuti osaleti mälumängul.
Raamatukogupäevade "Mitmepalgeline raamatukogu" raames 23. oktoobril toimunud Eesti Raamatu Päeval võtsid ühenduse liikmed osa lasteosakonna üritusest "Mitmepalgeline lasteraamatukogu".27. oktoobril kuulasime Hilda Sabbot, kes rääkis oma raamatute "Võimatu vaikida" saamisloost.30. oktoobril osalesid ja aitasid ühenduse liikmed läbi viia III maaraamatukoguhoidja päeva Võrus, kultuurimajas "Kannel".
November
6. novembril aitasid ERÜ Võrumaa ühenduse liikmed Võrumaa Südamesõprade Seltsil läbi viia südamepäeva sõnas ja muusikas. Tänu sellele võimaldati ühenduse liikmetele tervisekontroll.
19. november oli sisutihe ja meeleoluks ühenduse õppepäev : lasteosakonnas avasime Kirjandusmuuseumi rändnäituse "Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg" ja seejärel vaatasime Kultuurimajas "Kannel" Võru Teatrilabori etendust"Ennola".
28. novembril aga kuulasime Anne Maasiku ja Heiki-Rein Veromanni esituses jutustust koos regilauludega "Kolm ennemuistset juttu".
Novembrisse kavandatud arhiivinduse seminar jäi ära (toimub 2004.a veebruaris), kuid ühenduse liikmetele on antud juhtnööre arhiivide moodustamiseks ja andmete esitamiseks arhiiviregistrile.
Detsember
3 ühenduse liiget võtsid osa Rahvakultuuri Keskuses toimunud täiskasvanute koolitajatele suunatud kursustest.
Oktoobris, novembris ja detsembris toimusid tänu koostööle Avatud Ülikooli ja Võrumaa Keskraamatukogu vahel avalikud loengud erinevatel teemadel. 10. detsembril esineb Francisco Javier Hernandes loenguga "Hispaania kultuur ja traditsioonid", mis tõlgitakse eesti keelde. 16. ja 17. detsembril ootab ERÜ Võrumaa Ühenduse liikmeid ees kohtumine Virve Osilaga Tsooru Raamatukogus ja Võrumaa Keskraamatukogus.
Kokkuvõte
ERÜ Võrumaa Ühenduse poolt 2003. aastaks kavandatu sai põhiliselt teoks tänu koostööpartneritele ja headele abilistele. Koostöö jätkub ühistes ettevõtmistes, sest - ÜHENDUSES PEITUB JÕUD!

üles

 
TARTUMAA KOGU

TEGEVUS 2013 2012 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003

 

Tartumaa Kogul on omavaheliseks suhtluseks postiloend See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Postiloendiga saab liituda aadressil http://lists.ut.ee/wws/info/erytartu

 

TEGEVUS  2013. AASTAL

28. veebruar
Sõit ERÜ aasta- ja kõnekoosolekule. Teatrietenduse "Kevadine Luts" ühiskülastus.
25. märts
Koos giididega Paberimuuseumi ja Trükimuuseumi külastus.
1.-12. aprill   
Osavõtt “Tartu Linnaraamatukogu 100” üritustest.
9. mai
Osavõtt Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogus “Soome kauneimad raamatud2012” näituse avamisest ja Hannu Hyrske loengust.
10. mai
Osavõtt TÜ Raamatukogus kohtumisest Egiptuse Bibliotheca Alexandrina       kultuuriosakonna juhi Mahmoud Ezzatiga.
20.-21. mai
Sõit Eesti raamatukoguhoidjate X kongressile Pärnusse.
8. juuni 
Kultuurireis “Narva ja Ida-Virumaa”.
25. juuni -01. juuli
Kultuurireis “Majesteetlikud Alpid”.
11. oktoober 
Soome Instituudi raamatukogu uute ruumidega tutvumine. Raamatukogu uusi ruume tutvustas Kadri Kaljurand.
18. oktoober
Sõit Viljandisse raamatukogupäevade avamisele.
5. november 
Osavõtt ERÜ kogude toimkonna ja ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ühisseminarist TÜ Raamatukogus.
15. november
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogu, KVÜÕA koosseisus tegutseva muuseumi ja Balti Kaitsekolledži raamatukogu külastus.

TEGEVUS 2012. AASTAL

19.01
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukoguga tutvumine. Tervishoiu Kõrgkooli uut õppehoonetja raamatukogu tutvustas Aire Härmask.
29.02
Sõit ERÜ aasta- ja kõnekoosolekule„ Kuhu lähed, raamatukogu?“.
17.04
Eesti Maaülikooli Raamatukoguga tutvumine. Raamatukogu tutvustas Tiina Tohvre.
9.06
Reis “Eestimaa mõisad”.
10.-16.08
Kultuurireis Portugali
2.09
Osavõtt kirjanduslikust retkest 120-ks saava Jüri Parijõe kodukanti.
3.10
Osavõtt ERÜ kogude toimkonna seminarist “Raamatukogu tegu ja nägu” Tartu Ülikooli Raamatukogus.
19.10
Osavõtt raamatukogupäevade “Kohtume raamatukogus” avamisest Haapsalus.
31.10
Osavõtt näituse “25 Eesti kauneimat ja 5 kauneimat lasteraamatut 2011” avamisest Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogus.
2.11
Osavõtt Aleksander Sibulale pühendatud erialapäevast “Raamatukogu väärtustab: Kirjanduse ja lugeja eripalgelised identiteedid”.
6.12
ERÜ Tartumaa Kogu 2013. aasta plaanide arutelu. Eeskavaga esines Tartu Tamme Gümnaasiumi noorte teatrigrupp Piibe Leigeri juhendamisel.

 2010. AASTA TEGEVUSKAVA

 

I poolasta

Jaanuar Näituse „Hõbeda lummuses“ külastamine Tartu Linnamuuseumis
Veebruar TÜ Raamatukogu uue remonditud osaga tutvumine ning koosviibimine raamatukogu uues kohvikus Gaudeamus
Märts Sõit Tallinna ERÜ aasta- ja kõnekoosolekule  „Lugemise apoloogia“
14.–16. aprill Osavõtt digikonverentsist Tartus
Mai Osavõtt Prima Vista üritustest
29. mai Reis Lätimaale "Lätimaa tundmatud mõisad ja kirikud". Reisi giidiks on Mart Helme.
27. juuni–03. juuli Kultuurireis Kuldne Praha ja Tšehhimaa
September Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu külastamine ja Nukumuuseumiga tutvumine
Oktoober Osavõtt raamatukogupäevade avaüritusest
November Külaskäik Tartu Kõrgema Kunstikooli uuenenud raamatukogusse

üles

 TEGEVUS 2009. AASTAL

27. veebruar Sõit ERÜ aasta- ja kõnekoosolekule Tallinna ja VAT teatri lavastuse „Nürnberg“ ühskülastus
18. märts Le Coqi Õllemuuseumi külastus. Tutvumine õlletehase ajalooga ja ringkäik kaasaegses tootmistsehhis
04. mai Kohtumisõhtu TÜ Raamatukogus. K.Jalas räägib Briti Rahvusraamatukogust
10.–15. august Kultuurireis Hispaaniasse. Reisil käis 10 ERÜ liiget
10. september Infopäev Tartu Lutsu raamatukogus. Muljeid Taani raamatukogudest vahendasid 12 ERÜ liiget, kes võtsid osa suvisest reisist Taani
15. oktoober Sõit Tallinna, et külastada Tallinna Keskraamatukogu ja uut Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
20. oktoober Raamatukogupäevade avamine TÜ Raamatukogus „Rahvas algab raamatust
26. november Näituse külastamine Tartu Kunstimuuseumis „Kõrgem Kunstikool Pallas“. Selgitusi jagas näituse kuraator T.Talvistu

üles

Kersti Jalas
Tartumaa Kogu usaldusisik

 

TEGEVUS 2008. AASTAL

29. veebruar Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastakoosolek Tallinnas ja Draamateatri lavastuse "Jõgi voolab läbi linna" ühiskülastus.
Sõitjaid oli 38.
19. märts Mänguasjamuuseumi ja filmimuuseumi külastus. Samal ajal oli
Mänguasjamuuseumis Ilon Wiklandi raamatuillustratsioonide näitus.
Näitust tutvustas muuseumi kunstiline juht Mare Hunt, püsiekspositsiooni tutvustas giid-pedagoog Kai Tuvik.
23. aprill

Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu ja kooli töökodade külastus.
Meeleoluka ja sisuka tutvustuse tegi raamatukogu juhataja Edith Hermann.
Osavõtjaid oli 23.

21. mai Jalutuskäik Botaanikaaias. Põhjaliku ringkäigu aias ja kasvuhoonetes tegi Tartu Keskkonnahariduse Keskusest Kaarel Kaspar Säre.
Üritusest võttis osa 26 ühingu liiget.
27.-29. juuni Sõit Leedumaale Kaunas-Nida-Palanga.
Kolmepäevase sõidu sisuks: Kaunase linnaekskursioon – linna ajaloo ja kultuuriga tutvumine, Neringa Delfinaariumi külastus, jalutuskäik liivaluidetel, Thomas Manni majamuuseumi külastus, õhtu Klaipedas. Viimasel hommikul jalutuskäik Palangas, tagasiteel peatus Ristide Mäel.
Osa võttis 34 Ühingu liiget koos lastega.
3.-11. august Reis Hollandisse. Amsterdami muuseumid ja sõit kanalitel, Mini Holland, Zaanse-Schansi vabaõhumuuseum, Volendami kaluriküla
Alkmaari linnaekskursioon ja juustuturg, jalutuskäik Delfti linnas, portselanitehase külastus ning rand (tormis ja päikeses) Het Loo palee.
Osa võttis 22 inimest.
17. september Tartu Kultuuritehase lavastuse "Endspiel" ühiskülastus
Huvilisi oli 19.
20. oktoober Sõit Randu raamatukogupäevade avamisele.
19. november Õhtu Tartu Linnaraamatukogu lasteosakonna muinasjututoas.
Ädu Neemre rääkis Egiptuse muljeid.
ERÜ Tartumaa kogu uue usaldusisiku valimine.
Kohal oli 18 ühingu liiget.

üles
 

TEGEVUS 2007. AASTAL

28. veebruar osalemine ERÜ aasta- ja kõnekoosolekul. Õhtul teatrikülastus Eesti Draamateatris.
22. märts külastasime Saksa Kultuuri Instituuti ja vaatasime lavastust “Elling”
25. aprill Tartu Linnaraamatukogu kohvikus kohtumine naisklubi Soroptimistid liikmetega.
Arutasime infoliikumise ja raamatukoguteemasid
23. mai käisime Lodjakojas külas ja lodjaga sõitmas
16. juuni väljasõidul Mooste - Räpina - Maanteemuuseum - Männi turismitalu
19. september külastasime Eesti Maaülikooli raamatukogu uusi ruume
19. oktoober osavõtt Raamatukogupäevade avamisest Keilas
21. november Edith Hermann rääkis oma Hiina reisi muljetest Tartu Linnaraamatukogu kohvikus
13. detsember käisime tutvumas Laulupeomuuseumiga

üles

 

TEGEVUS 2006. AASTAL

7. veebruar Psühholoog Toivo Niibergi loeng inimestevahelistest suhetest ehk tavasuhtluse kuldreeglitest.
28. veebruar ERÜ kõne- ja aastakoosolekul osalemine. Õhtul kuulasime koos Viljandimaa ühinglastega Eva Eensaare ja Maria Petersoni laule Ernst Enno, Juhan Viidingu, Artur Alliksaare, Marie Underi , Uku Masingu jt. tekstidele
30. märts Tutvusime uuendatud O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogu Annelinna harukoguga. Vaatasime kahe Tartumaa Kogu suvise ekskursiooni - Soomaa ja Ahvenamaa kohta Aivar Natuse poolt tehtud filme.
26. aprill Merike Poljakovi loeng raamatukogu mainest.
18. mai Rahvusvaheline muuseumipäev Raadil. Raadi ja veetorni ekskursioonid. Eesti Rahva Muuseumi uue maja asukoha pidulik äramärkimine
14. juuni Uuendatud Tõrvandi ja Elva raamatukogude külastamine. Ekskursioon Luke pargis, giidiks vastavatud kärnerimaja perenaine.
20.-25. juuli Reis Gotlandile. Visby linnaraamatukogu ja Stokholmi Kuningliku raamatukogu külastus.
27. september Sirje Purga loeng Kalevipoja pildikeelest.
20. oktoober Raamatukogupäevade „Lugedes rikkamaks“ avapäeva. Tänan ERÜ juhatust, tänu kelle transpordile tartlased osaleda said.
29. november ERÜ Tartumaa Kogu uue usaldusisiku valimine. Ene Muru loeng „Kas tähed juhivad inimesi või inimesed tähti“.
13. detsember
Imre Vallikivi luuleõhtu O. Lutsu nim. Tartu. Linna Keskraamatukogu Tammelinna harukogus. Ühingu tegevusaasta pidulik lõpetamine

Kuna Tartumaa Kogul on tavaks usaldusisikuid iga kahe aasta tagant vahetada, valiti uus usaldusisik O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogust.
ERÜ usaldusisiku kohustused lähevad üle Halliki Jürmale.

üles
 

TEGEVUS 2005. AASTAL

21. jaanuar Fr. Puksoo ettekandepäev „Kultuurivarad ajas”
24. jaanuar Tööle hakkas ERÜ Tartumaa Kogu list aadressiga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Listi teel on teada antud ERÜ ning ERÜ Tartumaa Kogu üritustest, vahendatud informatsiooni lektorite kohta ning teavitatud erinevates raamatukogudes toimuvatest üritustest
28. veebruar ERÜ kõne- ja aastakoosolekul osalemine. Õhtul kuulasime koos Jõgevamaalt koosolekule tulnutega Estonia talveaias katkendeid menuooperitest. Bussirendi maksid Tartu Ülikooli Raamatukogu ja O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogu
30. märts Tutvumine O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogu Tammelinna harukoguga. Loeti ette raamatukoguhoidjate poolt sahtlisse kirjutatud luuletusi. Tiit Merenäkk kui omaaegne luulekassettide koostaja ning praegune luuletaja arvustas etteloetud luuletusi ning rääkis eesti luuleinflatsiooni põhjustest
27. aprill Einar Laigna loeng juriidilisest teadvusest keskaja kultuuris. Loeng toimus loengutasu eest, mille maksid kuulajad
1. juuni Seoses perioodikas üleskerkinud raamatukogu(hoidja) imago teemaga rääkis Piret Tegova isikupärasest moest
11. juuni Ekskursioon. Külastasime Soomaad ja Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi
11.-14. ja
23.-26. juuli
Ekskursioon Ahvenamaale
13. august Leigo järvemuusika kontserdi ühiskülastus. Peaettekandeks oli CARMINA BURANA
28. september „Raamatukoguhoidja imago: sinisukk või kõhutantsija?“ Olga Einasto rääkis sellest, mis ajakirja RK artiklisse ei mahtunud ning luges ette klassikute teostest olevaid raamatukoguhoidjate kirjeldusi
21. oktoober Raamatukogupäevade „Raamatukogu kaudu e-maailma“ avamisel osalemine. Bussi, millega sõitsid peale Tartumaa veel Võru-, Põlva- ja Valgamaa ühinglased, maksis kinni ERÜ
26. oktoober Muinasjuttudest ja nende tõlgendusest Robert Bly ja Marion Woodmani „Kuiningneitsi“ ainetel. Jungiaanlikku lähenemisviisi muinasjutule vahendas Kristiina Ehin. O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogu ja ERÜ Tartumaa Kogu ühisüritus
16. november Kohtume Kati Murutariga

14. detsember

Einar Laigna loeng/jõuluõhtu
Enne 2005. aasta tööplaani tegemist toimus küsitlus, missuguste ürituste korraldamist ühinglased soovivad. Selgus, et ERÜ lihtliikmete jaoks oli kõige olulisem võimalus koos käia ja üldkultuurilistel üritustel osaleda. Erialaväliste loengute eest oldi nõus maksma ka väikest loengutasu. Erialase enesetäiendamisega saab huviklubi vormis tegeleda erinevate raamatukogude külastamise ja kogemuste vahetamise käigus.

Kaalusime ka nn. EKS-klubi moodustamise vajadust ja võimalust. Ühinglased leidsid, et kuna ERÜ Tartumaa Kogu üritused toimuvad kord kuus, puudub vajadus endistele raamatukoguhoidjatele eraldi ürituste korraldamiseks.

Oluliseks uuenduseks on ERÜ Tartumaa Kogu listi loomine. Listi vahendusel on kerge edastada niisugust informatsiooni, mille teadmine on kasuks erinevate raamatukogude raamatukoguhoidjatele.

Uuendatud sai ERÜ liikmete andmeid ja ERÜ Tartumaa Kogu kodulehekülge.

Vaike Kurel
ERÜ Tartumaa Kogu usaldusisik aastatel 2005/2006

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TEGEVUS 2003. AASTAL

Eelmise aasta jõulupeol Eesti Rahva Muuseumis, millest võttis osa üle 70 inimese ning mis oli minu, kui uue usaldusisiku proovitööks, rääkisime pikalt 2003. a. plaanidest. Enamus planeeritust sai aasta jooksul ka täidetud. Rahapuudusel jäi käimata Pärnu raamatukogudega tutvumas ning kahjuks ei käivitunud vene keele kursus ning sellega seonduv loengusari eesti kultuuri eksistentsist Venemaal ( Peterburi Eesti Kultuuri Seltsi tegevus etc). Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Hasartmängumaksunõukogu vastasid rahaküsimistele eitavalt. Praegu ootame vastust kahele avaldusele Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakonnalt.
Toimusid järgmised üritused:
jaanuar - osavõtt traditsioonilisest Puksoo päevast
28. veebruar - 48 inimest käis ERÜ aastakoosolekul (sponsorid TRÜ Raamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Tartumaa Omavalitsuste Liit) ning õhtul teatris
12. märts - 24 inimest võttis osa Kõrveküla Raamatukogus toiminud õppepäevast teenindajatele “Tee rahuloleva kliendini”, mille viisid läbi TÜ Raamatukogu teenindusdirektor M. Ilus ja osakonnajuhataja M. Poljakov (transport TÜ Raamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu)
19. märts - 27 inimrest käis tutvumas Eesti Ajaloo Arhiivi kogudega
9. aprill - meie (kohalik) suurima üritusena koostöös NATO teabekeskuse ja Eesti NATO Ühinguga teabepäev “Räägime NATO-st”, mis toimus TÜ Raamatukogus ning millest võttis osa ca 75 inimest (esinesid kindralmajor Ants Laaneots ja suursaadik Raul Mälk, sponsoreerisid eelpool nimetatud asutused ja organisatsioonid)
7. juuni -70 inimest võttis osa väljasõidust Riia Vabaõhumuuseumi päevadele (osavõtumaksuga, aga otsisin väga soodsa variandi)
9.- 10. juuni osavõtt aasta tähtsündmusest Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressist (transport TÜ Raamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu)
16. oktoober - 10 inimest käis Tartu Kirjanduse Majas kohtumas Soome kirjaniku Finlandia preemia laureaadi Irja Ranega
25. november - 42 inimest kuulas TÜ Raamatukogus Aune Pasti (TÜ meedia ja kommunikatsiooni õppetool) loengut “Kuidas ennast turundada” (tsükli esimese loengi pidas armastusest raamatukogunduse vastu tasuta)
18. detsember - jõulupidu Eesti Spordimuuseumi ruumides, ühitatud näitusekülastuse ja Kersti Taali vestlusega Aasta Mehe hr Kreutzwaldi eraelust (sponsorid TÜ Raamatukogu, eesti Põllumajandusülikool)
On tore, et inimesed suudavad siduda oma igapäevatöö ja osavõtu meie üritustest, et nad mõtlevad aktiivselt kaasa, genereerivad ideid, kirjutavad artikleid koduleheküljele, annavad välja ajalehti (näit. kongressile pühendatud TÜ Raamatukogu siselehe erinumber) etc. Loodame, et järgmine aasta on rahakam ja meil seega vabamad käed.
Sirje Madisson,
ERÜ Tartumaa Kogu usaldusisik

TEGEVUS 2004. AASTAL

jaanuar

käidi F. Puksoo päeval
veebruar ERÜ aastakoosolekul Tallinnas käis 45 inimest (bussi rahastasid TÜ raamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu)
aprill 50 inimest käis Olustvere lossis vaatamas Rakvere teatri etendust "Onu Vanja" (lisaks lossiekskursioon)
mai seminari “Kuidas ennast turundada” teine osa. Seminari pidas Aune Past
juuni 45 inimest käis Pihkva- Petseri reisil
oktoober käisime koos Põlva ja Võru kolleegidega Narvas raamatukogupäevade avamisel
detsember jõulupidu TÜ majandusteaduskonna hoones Oeconomicum rahvustoitude ja saunaga (rahastasid TÜ raamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu)

15. detsembril 2005

Sirje Madisson
Tartumaa Kogu esinaine

üles
 

 

RAHVARAAMATUKOGUDE KOMPLEKTEERIMISE TÖÖRÜHM

LIIKMED
TEGEVUS 2016 2015  2014  2013  2012 2011  2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Soovitusi kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele

LIIKMED

Tiina Talvet
töörühma juht

Rapla Keskraamatukogu

Aive Alamaa

Tallinna Keskraamatukogu

Maris Oro

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu

Külli Ots

Põlva Keskraamatukogu

Piret Reili

Audru raamatukogu

 

TEGEVUS 2016. AASTAL

Komplekteerimisosakondade juhatajatele ja töörühma liikmetele toimus kaks koolituspäeva.

Kevadine 13. aprillil 2016 Tallinna Keskraamatukogu Paepealse raamatukogus

Eesti Keele Sihtasutuse juhatuse esimees Toomas Väljataga andis ülevaate kirjastuse tegevusest. Kirjastus loodi Eesti Keele Instituudi juurde 1993. aastal ja aastas antakse välja ca 40 raamatut. EKSA pole vaid sõnastike kirjastaja, need ning keeleteaduse alased teosed moodustavad toodangust 40 % . Ülejäänu on Eesti autorite teosed, nii proosa kui luule, ja ca viiendik väärtkirjanduse tõlked. Sõnastike kirjastajaks Eestis jäävadki edaspidi tõenäoliselt vaid EKSA ja EKI. Tulevikus on plaanis e-keskkond, kus sõnastikud veebis saadaval, reeglina tasuta, ja paberraamatuid antakse välja vastavalt vajadusele. T. Väljataga tutvustas ka kirjastuse tulevikuplaane. Esmalt valmib 1000-leheküljeline entsüklopeediline teatmeteos „Eesti kohanimed“. Ilmumist jätkab „Eesti murrete sõnaraamat“, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks saame suure „Eesti-soome sõnaraamatu“, rida meie kirjanike teoseid ootab ilmumist.

Tutvusime raamatukoguga, erilist tähelepanu pöörasime seekord koomiksikogule. Saime häid ideid ka lauamängude komplekteerimiseks/kasutamiseks.

Kirjastus Pegasuse köögipoolest rääkis kirjastaja René Tendermann. Pegasus loodi 2001. ja 2003 jõudis juba kasumisse. Siis oli Eestis majanduskirjanduse buum, „Kotleri turundust“ näiteks anti välja 5 trükki. Järgmised hitid olid „Eragon“ ja „Videvik“. Igal kirjastajal on oma menukid, mis aitavad teisi raamatuid välja anda. Menukeid otsitakse ja meie kirjastajad pakuvad üksteist messidel hoogsalt üle. Problemaatiline on raamatute reklaamimine – kuidas seda teha ja kus? Hoolimata kirjastajate suurest tööst lõpetab iga viies raamat siiski poodide „leiukastides“, lihtsalt ei müü. Raamatute trükiarvud vähenevad ja raamat ostja jaoks aina kallineb. Enamus raamatuid ilmub asta lõpul, detsembris. Siis kipuvad uued aga „ära kaduma“, jõuluks ostetakse aasta jooksul varem ilmunud raamatuid.

Vestlusringis päeva lõpul tõstatus teema kokkusaamiste jätkamisest. Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm tuli kokku ajal, mil infot ja ülevaadet ilmuvast teavikust oli vähe, seda oli keeruline hankida. Töörühm tegi siis väga suure töö kirjandusnimestike kokkupanekul ja komplekteerijate teavitamisel. Praeguseks on olukord muutunud, infot on palju, seda pakuvad erinevad kanalid ja komplekteerijad on leidnud vajadustele vastava allika. Kõlama jäi arvamus, et niisuguseid paar korda aastas toimuvaid kokkusaamisi võiks siiski jätkata. Selline koolituspäev on heaks/parimaks võimaluseks kolleegidega suhelda, kogemusi vahetada ja probleemidest rääkida. Jätkuvalt on vajalikud teadmised kirjandusest ja raamatutest, huvitav on kuulda kirjastajate tööst.

Samuti on pidevalt uudiseid ja uuendusi suurematel hulgikaupmeestel, enamasti komplekteerivad rahvaraamatukogud just läbi nende.

Sügisene koolituspäev toimus 5. oktoobril 2016 Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes ja kinos.

Eesti raamatupoe- ja kinokett Apollo valiti oktoobris rahvusvahelise konkursi The Global Service Design Award finaalis maailma parima teenusekontseptsiooniga ettevõtteks. 2009. aastal alguse saanud uuenduste järel on raamatupoena alustanud Apollo tänaseks meelelahutusbränd, mis lisaks raamatutele, muusikale ja filmidele on nüüd ka Eesti suurim kino- ja mahlabaaride kett. Meie tutvusime Apollo esinduskauplusega. Saime ülevaate poes müüdavast ja kaupluse tööprotsessidest. Tutvusime kauba väljapaneku põhimõtetega, sellega, kuidas käib kauba tellimine nii suurde poodi, mismoodi toimuvad allahindlused vm. kampaaniad ja kuidas korraldatakse (raamatumüügi)üritusi.

Siis kuulasime raamatumüügi ülevaadet M. Kirsipuult. 60,4% Apollos müüdavast moodustab trükitud raamat (seisuga 30. IX 2016). Kui linastub film, siis hüppab ka filmi aluseks olnud raamatu müük, multifilmidega sama lugu. Pikaajaliste kogemustega Kirsipuu sõnul oli 2016. aasta suvel turg erakordselt tühi, uut eesti- ja lasteraamatut peaaegu ei ilmunud. Kümmekond kirjastajat olidki teatanud, et suvel nad ei tööta, nende statistika näitas, et I poolaastal ilmus ca 12 nimetust ja IV kvartali plaanis oli üle 20 nimetuse ilmumine. Apollo andmetel mõjutab raamatute müüki eelkõige meediakajastus ja kirjandusvõistluste, -konkursside ja –preemiate võitmine. Viimaste aastate trendidena tõi esineja välja ostjate huvi kristallide vastu, hästi müüvad raamatud tervisest (Bürkland, Raudsik jt), kohalike autorite positiivse sõnumiga käsiraamatud, psühholoogia-alased teosed, lastele teadust ja tehnikat tutvustavad raamatud ja hämmastavalt massiivne on olnud huvi hiiu kultuuri vastu.

Järgmisena vaatasime üle Apollo e-keskkonna, muudatused e-poes ja kiire küsimuste-vastuste voor oli kahepoolne ning kasulik.

Päeva lõpuks saime võimaluse näha kaasaegse kino köögipoolt. Midagi niisugust enamik komplekteerijaist oodata ei osanud, väga huvitav!

Otsustasime 2017. aastal koolituspäevadega jätkata. Kuigi käimas on suured reformid nii riigis kui raamatukogunduses, plaanime järgmisel aastal ikka kahte kokkusaamist

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht
28.12.2016

üles

TEGEVUS 2015. AASTAL

Komplekteerimisosakondade juhatajatele ja töörühma liikmetele toimus kaks koolituspäeva.

Kevadine koolitus 1. aprillil 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis

See polnudki aprillinali! Kogunesime muuseumi ja alustasime päeva ringkäiguga majas. Nägime nii restaureeritud/renoveeritud vana kui ka uut ja moodsat. Arhiivraamatukogu, kultuurilooline arhiiv, rahvaluule, folkloristika, etnomusikoloogia – kataloogid ja kartoteegid, käsikirjad, fotod, esemed, helid erinevail kandjail, tohutu hulk infot, tohutu väärtus! Kirjandusmuuseumis tundsime teravalt, kuidas koolituspäeva ajagraafik meid ahistas, tuleb tagasi minna, tingimata.

Marju Mikkel EKLA kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise töörühmast tutvustas/tuletas meelde, et kodulehe kaudu on võimalik kasutada suurt hulka digiteeritud materjali. Sügavamalt süvenesime

Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb

Käsikirjade andmebaas ELLEN Ellen: Avalik otsing

Virtuaalne muuseumi kelder KIVIKE Avaleht - Kirjandusmuuseum

Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, juhtis meid kodulehe kaudu terve rea nutikate võimalusteni – anekdoodid, keerdküsimused, piltmõistatused, lühendmõistatused jne. Vaatasime üle ka ajakirjad Folklore ja Mäetagused ja EKM teaduskirjastuse uuemad väljaanded.

Kirjastuse Koolibri juhtivtoimetaja Olavi Teppan tutvustas kirjastuse tööd, väljaandeid ja tulevikuplaane. Kirjastuse põhitegevus on õppekirjanduse väljaandmine, ka lasteaedade ja kutsekoolide jaoks. 2014. aastal ilmus 231 nimetust õppekirjandust ja 204 nimetust muud (sõnaraamatud, lastekirjandus, teatme- ja aimekirjandus, nii originaal- kui ka tõlked). 2014 kirjastas Koolibri 180 lasteraamatut, enamus tõlkeraamatud nn. partnerkirjastustelt (Dorling Kindersley, HarperCollins jt). Huvitav on see, et Eestis müüb suhteliselt halvasti suure pildi ja vähese tekstiga lasteraamat, mis mujal on ostjate lemmik, Eesti inimesed ostavad oma lastele pigem „juturaamatu“. Pikemalt peatusime Koolibri sarjal Ajavaim, jutuks tulid autorid, tõlkimine ja plaanid edaspidiseks.

Päeva lõpetas töörühma koosolek, arutasime järgmisi kokkusaamisi, teemasid ja esinejaid.

Sügisene koolitus 23. septembril 2015 Harjumaal Saku vallas Tänassilmal Apollo Holding OÜ ruumes.

Möödunud aastal käisime külas Rahva Raamatul, sel sügisel tutvusime teise suurema raamatukaupmehe Apollo Holdinguga firma logistikakeskuses Tallinna piiril.

Apollo Grupi tegevjuht Mauri Dorbek andis ülevaate firma kujunemisest tänaseni. Apollo visioon on olla meelelahutusettevõte, suurim, efektiivseim ja kaasaegseim. Meelelahutusmaailmad on omavahel seotud, nii kuuluvad ettevõttelele lisaks poodidele ka kinod, kohvikud, mahlabaar. Raamatut, filmi, muusikat, mänge jm. pakutakse tarbijatele/ostjatele, koos, üks toode aitab teist müüa. Apollo keskendub jaemüügile, e-kaubanduse osakonnnas on käsil e-keskkonna arendus just raamatukogusid silmas pidades. Kui 5 aastat tagasi moodustas raamatumüük Apollo poodides 95%, siis praegu 65%, lisaks filmid, kontoritarbed jne. Müügist rääkides ütles Dorbek, et eesmärgiks ei saa olla võimalikult odav hind (primitiivne strateegia!), mõistlikule hinnale tuleb anda lisaväärtus teeninduse, lojaalsussoodustuse vm näol ja selles suunas Apollo arenebki.

Andre Kaibald, e-kaubanduse ja terviklahenduste juht tutvustas meid firma e-poolega. Apollo on praegu suurim e-raamatute müüja Eestis, samuti suurim filmide ja muusikamüüja ning kõige laiemat lauamängude sortimanti pakkuv firma. Valmimas olid kino äpp ning e-poe lahendused tahvli ja mobiili tarbeks, uuenemas koduleht. Apollo e-luger2 on juba II põlvkonna lahendusega. Lugerid valmivad koostöös PocetBookiga, kuid sisaldavad Apollo tarkvara. Komplekteerijatel oli esinejale palju küsimusi e-poe, kaupluste, hindade jne kohta, küllap aitasid meie küsimused näha kitsaskohti, mis Apollos praegu raamatukogude jaoks on.

Raamatute ja trükiste kategooriajuht Marju Kirsipuu rääkis sellest, kust ja kuidas hangitakse/saabuvad trükised Apollosse. 2014. aastal oli Apollol ca 1300 erinevat hankijat, 1150 neist tõid eestikeelset raamatut. 100 hankijat toovad aastas rohkem kui 40 raamatut, vastukaaluks oli 2014. aastal 800 hankijat, kes andsid välja/müüsid ühe raamatu. Apollol pole piirangut, mitu eksemplari ta trükist müüki võtab, on müüdud ka vaid paari raamatut ja vastu võetakse võimalikult kõik eestikeelse trükise pakkumised. Marju Kirsipuu on raamatumüügiga seotud juba ca 30 aastat, aga kõige keerulisem on tema sõnul ikka veel ennustada, milline raamat müüb ja millises koguses. Esineja tutvustas meid erineva müügistatistikaga, muuhulgas saime näha, kuivõrd erineb müük raamatukogudele müügist jaekaubanduses.

Päeva lõpuks vaatasime logistikakeskust. Laos on ca 20 töötajat, pingelisel jõuluhooajal palgatakse juurde. Laotöö on üles ehitatud nii, et süsteem kontrollib töötajat, eksimusi seega peaaegu ei esine. Firmal omal kaubaautosid pole, aga on pidevad koostööpartnerid. Huvitav oli teada saada, et Apollo-suur firma- oli raskustes Omniva kullerteenuse kasutamisel ja meie külaskäigu ajal Omniva teenust ei kasutatudki.

Tiina Talvet, ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2014. AASTAL

Komplekteerimisosakondade juhatajad ja töörühma liikmed said osa kahest koolituspäevast.

26. märtsil 2014 Rahvusraamatukogus

Mele Pesti (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ) andis sissejuhatuseks kiire ülevaate portugalikeelsest maailmast. Põhjalikumalt oli vaatluse all portugali keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjandus. Esineja tutvustas autoreid ja teoseid, juhtis tähelepanu tõlgetele, järelsõnadele ja paigutas raamatu ilmumise ajaloolisse konteksti. Mitme teose põhjal on valminud filmid, ka see sai ära märgitud. Lisaks juhtis Mele Pesti osalejate tähelepanu ajakirjanduses ilmunud tõlgetele.

Joonas Sildre, illustraator, graafiline disainer ja koomiksikunstnik, kõneles koomiksikunstist ja koomiksiraamatuist. Alustuseks pööras ta kuulajate tähelepanu sellele, et eesti keeles  käibiv sõna „koomiks“ on tegelikult eksitav ja halb – kaugeltki kõik pole ju koomilised ega labased, aga parem variant „pildiriba“ vaevalt enam kasutust leidma hakkaks. Joonas rääkis koomiksi ajaloost, ajalehekoomiksist ja raamatutest, eri maade koomiksikultuurist ja tuntumaist koomiksikangelastest, samuti autoritest. Eraldi tuli vaatluse alla Eestis ilmuv meie autorite koomiks. Esinejal oli kaasas muljetavaldav kogu tuntumatest koomiksiraamatuist.

Järgnes vestlusring jooksvatest küsimustest, seekord oli kõige teravam kõneaine raamatukogutarkvara Urram. Tõdeti, et üleminek U3-le tekitas probleeme, eriti  komplekteerimismoodulis.

Päeva lõpetas töörühma koosolek.

15. oktoobril 2014 Tallinnas, AS Rahva Raamatus Peterburi teel

Seekord saime komplekteerijatega kokku suurima raamatumüüja Rahva Raamatu kutsel nende logistikakeskuses Tallinnas Lasnamäel.

Firma jaemüügijuht Sten-Martin Kreisberg andis firmast väga hea ülevaate. Rahva Raamat on suurim võõrkeelse raamatu maaletooja ja e-raamatu müüja. Ja edukas e-raamatu müük tõstab ka paberraamatu müüki! Eriti huvitav oli viimaste aastate müügistatistika. Muuhulgas saime teada, et aastatel 2010-2014 on kõige paremini müünud eesti autor L. Virkus ja kokaraamatud on müüginumbrite poolest pidevalt 3. – 4. kohal. Kõige rohkem müüakse muidugi ilu- ja lastekirjandust, A. Kivirähk on eesti autorite müügiedetabelis teisel ja I. Hargla neljandal kohal.

Siis järgnes ekskursioon Rahva Raamatu logistikakeskusesse, mis aastast 2012 on paberivaba. Kõik laoprotsessid on „arvutiseeritud“, aktiivlaos on 16 tuhat erinevat toodet ja iga töötaja tähtsaim töövahend on i-pad.

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter tutvustas kirjastuse köögipoolt. Eesti mõistes on bestseller iga raamat, mida müüakse üle 2000 eksemplari. Huvitav oli võrdlusks kuulda, et Venemaal suudab rohkem kui 100000 ekemplari müüa vaid ca10 nimetust aastas. Esineja andis lõpetuseks ülevaate Tänapäeva kirjastuses ilmumisjärge ootavatest teostest.

Viimasena rääkis Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam e-raamatukogust ELLU. Kõne all oli ka lõppev liikumisaasta. Huvitav ja inspireeriv oli tallinlaste kogemus spordivahendite kataloogimisel  ja laenutamisel.

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.

Koolituspäev 20. märtsil 2013 Tartu O. Lutsu nimelises Linnaraamatukogus

Mart Jagomägi, kirjastus Ilmamaa direktor, andis ülevaate 1993. aastal asutatud kirjastuse tegevusest. Praegu ilmub ca 30 raamatut aastas. Tuntuim  on „Eesti mõtteloo“ sari, mida antakse igal aastal välja 6 nimetust. Kirjastusel on ilmunud 9 e-raamatut. Kuna Ilmamaa raamatutes kasutatakse palju eri fonte, viiteid, spetsiifilisi tähti jne, on seda e-raamatutena välja anda väga vaevaline ja väga kallis. M. Jagomägi rääkis ilmumist ootavaist raamatutest ja kirjastuse plaanidest.

Tartu Linnaraamatukogu e-teenuseid tutvustas tehnikakirjanduse osakonna juhataja Ülo Treikelder. Lugejate huvi e-lugerite laenutamiseks on väga suur, suurim probleem on just sisus. Lugerid on väga õrnad, Tartus laenutatakse neid ainult koos kotiga ja otsustati, et 2 aastat pidevat kasutust on maksimum, mida seade võimaldab. Esineja tutvustas ka andmebaasi Tartu ilukirjanduses. See on 6 inimese hobi, mitte otsene töökohustus. Tulemus on suurepärane ja täieneb pidevalt!

Marju Saluste, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja, kaitses 2011. aastal Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas magistritöö teemal “Uue vaimsuse kirjanduse retseptsioon“. Esineja kõneles esoteerilisest kirjandusest ja selle lugemisest - kes loevad, kui palju loevad, miks loevad jne. Esoterism pole religiooniprintsiip, vaid mõttesuund. Tegemist on individuaalse religiooniga, mis levib raamatute ja interneti kaudu. Esineja tutvustas Eestis ilmunud raamatuid ja andis ülevaate nende kasutamisest/kasutajatest raamatukogus.

Tiina Talvet andis ülevaate 2012. aasta statistilistest näitajatest komplekteerimise osas. Riiklikule statistikale tuginedes pole Eestis ühtegi rahvaraamatukogu, millele omavalitsused komplekteerimiseks raha ei anna. Selliseid raamatukogusid, mis saavad komplekteerimiseks riigi poolt rohkem raha, kui omavalitsustelt, leidub enamikus maakondades, samas on rahvaraamatukogusid, mille kogudesse omavalitsus panustab kordi rohkem. Kõik osalejad tõdesid, et riiklik komplekteerimistoetus kasutati sihipäraselt, väiksemad rahvaraamatukogud ostsid nn. RD teavikuid riigi toetusest suurema summa eest.

Päeva lõpetas edasise tööplaani ja jooksvate küsimuste arutelu.

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ja ERÜ kogude toimkonna  ühisseminar TÜ Raamatukogu konverentsisaalis 5. novembril 2013

Elle Tarik Tartu linnaraamatukogust kõneles 1920ndate aastate Tartu väga elavast kirjastuselust ja raamatukogudest.

Kairi Felt ja Ülle Talihärm Rahvusraamatukogust vahendasid muljeid Frankfurdi raamatumessilt ja rääkisid lähima tuleviku raamatust/raamatukogust.

Kristina Pai Tartu Ülikooli Raamatukogust käis Münchenis LIBERil ja Helsingis Põhja- ja Baltimaade rahvaraamatukogude kokkusaamisel ning rääkis meile „millest Euroopas räägitakse“.

Pikema ettekande tänapäeva prantsuse kirjandusest, kirjandusauhindadest ja tõlkimisest eesti keelde pidas „Loomingu Raamatukogu“ peatoimetaja Triinu Tamm.

Lea Rand Toila raamatukogust kõneles maa- ja kooliraamatukogude ühinemisest,selle  plussidest ja miinustest.

Tiina Talvet rääkis sellest, kuidas on nn Langi nimekirjad raamatukogude komplekteerimist (eriti väiksemaid kogusid) mõjutanud. Tegelikult nimekiri muidugi  ei  mõjuta, kogude komplekteerimise aluseks on komplekteerimissummad ja  seadusandlus.

Suur tänu kõigile!

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2012. AASTAL

2012. aastal komplekteerimise töörühma koosseis: Aive Alamaa, Külli Karu, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Merle Aas ja Tiina Talvet. Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.

Korraldati

· kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele

· kaks töörühma koosolekut

Koolituspäev Tallinnas Rahvusraamatukogus 21. märtsil 2012.

Mõisaraamatute ja mõisaprtaali autor Valdo Praust, kõneles teemal „Mõisad ja Eestis ilmunud mõisaraamatud". Ettekandja andis lühiülevaate mõisatest Eestis, ilmestades oma juttu slaidimaterjaliga. Tänu mõisatele kuulus Eesti kindlalt euroopalikku kultuuriruumi. Kuna koolitus toimus Rahvusraamatukogus ja oli võimalik kasutada sealse kogu raamatuid, said koolitusest osavõtjad pea kõiki mõisaraamatuid ka ise vaadata ja uurida. Esimene raamat Baltikumi mõisatest ilmus Riias, saksakeelne ja 3-köites (1926, 1928, 1930) „Das baltische Herrenhaus" koost. H. Pirang

Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest kõneles teemal „Fantastilised tegelased eesti laste ja noorte lugemisvaras". Osalejad said väga hea ja põhjaliku ülevaate fantaasiakirjanduse olemusest. Iga fantaasiakirjanduse kategooria juurde tõi esineja konkreetsete raamatute ja autorite näited, avas teoste sisu.

Järgnes vestlusring komplekteerijate hetke kuumima probleemi - kohustusliku komplekteerimisnimekirja ja sellega kaasneva – teemadel. Koorusid välja järgmised punktid: kultuuriministri nimekiri on ajaliselt nihkes – raamatud enamasti juba ostetud; eriti keerulisse olukorda satuvad suured raamatukogud, kus on kõik nomineeritud raamatud olemas ja sundsoetuse raha raske sihtotstarbeliselt kulutada; nimekirjast on jäänud välja liigikirjandus, tõlkeilukirjandus, paljud eesti kirjanduspreemiad

Otsustati saata raamatukogunõunik Meeli Veskusele kiri ettepanekuga kultuuriministri nimekirja täiendamiseks, lisades sinna mitmed kirjanduspreemiad, eesti kultuuri ja ajalugu puudutavad teosed, koduloolised teosed, eesti tunnustatud kirjanike teosed, mis ei ole saanud auhinda jm. Tekkis küsimus sisulise aruande kohta ja otsustati lisada kirjale vastav punkt aruande kohta – et arvestataks tarkvara(de) võimalustega.

Päeva lõpetas töörühma koosolek jooksvatest probleemidest.

Koolituspäev Tallinna Keskraamatukogus 3. oktoobril  2012

Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi võrdleva kirjanduse lektor Ave Mattheus kõneles saksakeelse kirjanduse uuematest tõlgetest eesti keelde. Ettekandja tõdes, et kuigi on jäänud mulje, et domineerib ingliskeelse kirjanduse tõlkimine, on üldpilt saksakeelse kirjanduse tõlgete osas täiesti hea, on tõlgitud nii klassikat kui ka uuemat popkirjandust, väga erinevaid tekste. Suur osa saksakeelsest kirjandusest tegeleb minevikukogemuse läbitöötamisega. Tänapäevaseid teemasid käsitletakse teravalt, isegi groteskselt. A. Mattheus oli koostanud nimekirja sel sajandil saksa keelest eesti keelde tõlgitud teostest, selle said kõik osalejad.

Hispaaniakeelse ilukirjanduse tõlgetest eesti keelde 2011-2012 rääkis TÜ Tallinna esinduse assistent ja kirjanik Merlin Piirvee. Ta arvas, et eesti inimene hispaania kirjandusest suuremat ei tea. M. Piirvee tutvustas lähemalt 8 hispaania keeles kirjutavat autorit maailma erinevatest riikidest. Uuema hispaania kirjanduse iseloomuliku tunnusena tõi ta välja, et raamatud on vähemalt kahe süžeeliiniga. Kõne all olid ka erinevad tõlked ja tõlkijad.

Päev jätkus vestlusringis komplekteerijatele muret tekitavates küsimustes. Kõige põletavam teema oli ostmine Eesti autorite auhinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostmise raha , mis võib siiski üle jääda, eriti linnades ja mida siis teha. Kuigi alles tehakse sundsoetuse kohta analüüsi, siiski juba nüüd võib öelda, et kindla % määramine ei õigustanud end. Jutuks oli kevadine kiri nõunikule ja mis sellest edasi sai. Kõige olulisem oli vast see, et meie ettepanek nimekirja täiendada leidis toetust.

Ere Raag puudutas natuke kutsestandardi olukorda. Jutuks oli URRAMi komplekteerimismoodul, aga kuna osa raamatukogusid kasutab teist tarkvara ja teema neid ei huvita, siis otsustasime, et URRAMiga tegeletakse vastavas URRAMI töögrupis. Tõstatus probleem, et kuna kõik on läinud kallimaks, tuleb edaspidi ilmselt igal raamatukogul maksta koolituse eest. Summa tuleks ERÜ arvele komplekteerimise töörühma tarvis.

Töörühma koosolekul päeva lõpus oli arutluse all 2013. aasta. Otsustati korraldada kevadine kokkusaamaine Tartus ja sügisene jälle Tallinnas. Koolituste põhiteemaks on ikka kirjandus.. Kevadel teeme kookuvõtte eelmisest aastast ja nn. Langi nimekirjast. Huvi pakub ELLU ja e-raamatute laenutamine, seda käsitleksime sügisel Tallinnas. Oluline on omavaheline suhtlemine, kogemuste vahetamine.

Tänu kõigile esinejaile, töörühma liikmetele, kolleegidele ja abilistele, võõrustanud raamatukogudele!

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2011. AASTAL

2011. aastal komplekteerimise töörühma koosseis: Aive Alamaa, Külli Karu, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili, Merle Aas ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus e-maili teel. Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.

Korraldati

· kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele

· kaks töörühma koosolekut

Koolituspäev Tallinna Keskraamatukogu Sõle harukogus 23.03.2011.

Krista Kaer, kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija, selgitas, kuidas raamatud jõuavad kirjastajateni. Ettekandja tõdes, et tõlkekirjanduse tiraažid on suhteliselt väikesed ja see tõstab raamatu hinda. Eesti autorid, tõlkijad, toimetajad on ilmselgelt alamakstud, hoolimata KULKA ja AER rahastamisest ning toetusprogrammidest. Ilukirjanduse tõlkimine on oluline, sest eesti autorid vajavad võimalust ennast teistega võrrelda ja kaugeltki kõigi inimeste võõrkeeleoskus pole nii hea, et originaalkeelse teose lugemine nauditav oleks. Osalejaile tutvustati kirjastuse „Varrak" lähiajal ilmuvaid raamatuid nii tõlke kui omakeelsete teoste vallas ja anti ülevaade 26.-29.05.2011 toimuvast Tallinna Kirjandusfestivali programmist ja esinejaist.

Galina Uibo ja Janek Heinola, Rahva Raamatu müügijuhid, tutvustasid 3 eri tüüpi e-lugerit. E-raamatute hinnad maailmas on 2/3 tavaraamatu hinnast, Eestis kallimad. Arutelul jäid kõlama järgmised mõtted: raha puudumine seab piirid nii e-lugerite kui e-raamatute ostmiseks ja kuna e-raamatutel laenutusluba ei ole, siis pole mõttekas raha nende ostmiseks kulutada. E-raamatute väljaandjad pole huvitatud raamatukogudele müümisest, puudub süsteem, kuidas (rahva)raamatukogud selliseid teavikuid laenutada saaksid.

Kai Idarand, Eesti rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhtiv spetsialist, tegi kokkuvõtte lugemisaastast 34 raamatukogu ankeedi põhjal. Ettekandja tundis heameelt selle üle, kui palju erinevate ürituste korraldamisel rakendati fantaasiat. Positiivse poole pealt leidis äramärkimist, et korraldati väga mitmekesiseid üritusi väga erinevate koostööpartneritega; suurem tähelepanu pöörati erivajadustega lugejatele; kirjanikud külastasid tavalisest rohkem raamatukogusid; raamatukogutöötajad said teadmisi täiendada, eriti IT lahenduste vallas ja andsid ise välja hulga vahvaid trükiseid; raamatukogudele annetati lugemisaastal suur hulk raamatuid. Negatiivsena toodi välja, et lugemisaasta veebileht oli segane ja reklaammaterjalid jõudsid raamatukogudesse liiga hilja.

Osalejad said tutvuda Tallinna Keskraamatukogu Sõle harukogu tööga. Päeva lõpetas töörühma koosolek

Koolituspäev Tallinna Keskraamatukogu Pelguranna harukogus 28. septembril 2011

Ülo Treikelder, Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna juhataja, jagas Tartu Linnaraamatukogu kogemust e-raamatute laenutamisel. E-raamatute ja lugeritega tutvumise ja lugejatele tutvustamise projektiks saadi raha Tartu linnavalitsuselt, projekti eesmärgiks tutvustada e-raamatu lugemisvõimalust kirjandusklassika baasil. Praegu on Tartu Linnaraamatukogus kasutusel 6 lugerit ja nendest 5 on pidevalt välja laenutatud. Turvalisuse huvides tehakse lugerile pärast tagastamist uus alglaadimine. Raamatukogu plaanib lugerite arvu suurendada, muretseda puutetundlikke jm uuemat selles vallas. Tehakse koostööd EKM eesti kirjanduse varasemate tekstide e-raamatutena laenutamiseks, kõik failid plaanitakse kättesaadava teha ka raamatukogu kodulehe kaudu.

Ilona Martson, tõlkija ja ajakirja Täheke peatoimetaja, kõneles vene kirjanduse eestindustest 21. sajandi 1. kümnendi II pooles. Ettekandja jagas sel sajandil eesti keelde tõlgitud raamatud tinglikult neljaks, tutvustas autoreid ja teoseid ning soovitas lugejale.

Toomas Etverk, OÜ Teek direktor, esitles uuemaid tarvikuid - komplaktplaatide taastamisseade DISC REPAIR PRO, CD plaatide kaitsekile, raamatuliim, nahkköidete jm. hooldusvahendid. Ettekandja näitas praktiliselt plaatide taastamise seadme tööd, tutvustas tagavaraosi.

Viive Noor, kunstnik, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert, kõneles 21. sajandi eesti lasteraamatu illustratsioonist. Kuldaeg oli 1970 – 1980ndatel, raamatuillustraatoreid õpetati siis ERKis. Ettekandja muretses, et illustratsioonide tase on jäänud viletsamaks ja ühe peamise põhjusena nägi ta seda, et kirjastajad kiirustavad illustraatoreid, kunstnikule ei anta aega. Samas on 21. sajandi lasteraamat läinud siiski ilusamaks ja keskmine illustratsioonide tase on kõrge ka maailma mastaabis.

Reet Oruste, Tallinna Keskraamatukogu IT juht, tutvustas Tallinna KR kogemust e-raamatuga. E-lugerite riigihange toimus aprillis. Tallinnas on 4 lugerit, erinevalt Tartust kasutamiseks kohapeal. Külastajad on huvi tundnud, aga loetakse ikka pigem paberil. Tallinna KR eesmärk on hakata 2012. aastast e-raamatuid laenutama. Plaanis luua e-raamatu keskkond, mille jaoks saadi raha hasartmängu nõukogult ja kultuuriministeeriumilt. Sooviks on, et raamatukogu ei peaks tegelema autoriõigustega, see jääks ikkagi kirjastuste mureks. E-raamatute keskkonnaga liitujad - kõik RK võivad liituda - on seal oma lugejate ja oma raamatutega, iga liitunud raamatukogu saab juurdepääsu oma kodulehelt. Keskkonna serverit renditaks Digiraamatute Keskuselt, sinna saaks integreerida ka mujalt pärit raamatuid ja keskkond oleks ESTERiga vastastikku lingitav

Päeva alustuseks vaadati raamatukogubussi Katariina Jee, tutvuda sai Pelguranna harukoguga, päeva lõpetas töörühma koosolek, kus arutati 2012. aasta plaane.

Tänu kõigile esinejaile, töörühma liikmetele, kolleegidele ja abilistele, võõrustanud raamatukogudele!

Tiina Talvet
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2010. AASTAL

2010. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili, Merle Aas ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus e-maili teel.

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Korraldati

  • kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele
  • kaks töörühma koosolekut

Koolituspäev Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas 31. märtsil 2010.

Päevakorras:
Tutvutmine Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteteeninduse ning komplekteerimispõhimõtetega. Võrreldes enamiku Eestimaa rahvaraamatukogudega on Tartu Linnaraamatukogu suur, paljud probleemid on aga väikeste kogudega sarnased.

Laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre andis ülevaate uue algupärase laste- ja noortekirjanduse kasutamisest ning tööst lugemise ja raamatute populariseerimisel. Raamatud muutuvad aina suuremaks, värvilisemaks, mängulisemaks, samas infovaesemaks ja laste huvi pealiskaudsemaks.

Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõud Anneli Saro rääkis uuemast eesti näitekirjandusest, olulisematest autoritest ja värskematest suundumustest. Moodne näitekirjandus pole õieti ei kirjandus ega teater. Raamatukokku komplekteerimise kohapealt võib kvaliteedinäitajaks lugeda seda, kui tükki on teatris mängitud ja seejärel ilmub teos ka raamatuna.

Ere Raag andis ülevaate komplekteerimise olukorrast 2009. Möödunud aasta oli keeruline, väga tugeva löögi andis rahvaraamatukogudele riigipoolse toetuse vähenemine kolmandiku võrra. Murelikuks teeb teavikute eksemplaarsuse vähenemine raamatukogudes, selle tõttu väheneb kasutaja jaoks oluliselt raamatu(info) kättesaadavus.

Vahetati mõtteid teemal, kas lugemisaastal lugemist jätkub? Enamus komplekteerimisosakondade juhatajatest  muretses, et 2010. aasta tuleb keeruline, paljude omavalitsuste eelarved olid veel vastu võtmata.

Päeva lõpetas ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolek. Tehtu eest tänati töörühma juhti Ere Raagi, ameti võttis üle Tiina Talvet. Osalejate tänusõnad Tartu Linnaraamatukogu abivalmis töötajatele!

Koolituspäev Eesti Rahvusraamatukogus 29. septembril 2010
Päevakorras:
Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent Maire Liivamets tutvustas käesoleval sajandil ilmunud väärtkirjandust. Luule on väga võimsalt esindatud ja parem kui proosa. Esile on tõusnud noored vihased luuletajad, kes kirjutavad uue ajastu luulet. Esineja tõi välja aastate kaupa väärtteoseid, mis peaksid/võiksid meie raamatukogudes olemas olema.


Soome Instituudi kultuurisekretär, kirjanik Maimu Berg, tutvustas uuemat soome kirjandust. Paljud head teosed on eesti keeles ilmunud ja  mitmed on veel ilmumisel. M. Berg kutsus raamatukoguhoidjaid soome kirjandust lugema ja propageerima ka oma lugejate seas.

Tiina Talvet vaatles statistikat komplekteerimise vaatenurgast. Eesmärk on koguda tähenduspäraseid andmeid, andmeid, mida saaks analüüsida ja võrrelda oma raamatukogus, vallas, maakondade, ka riikide vahel. Mida statistika meile annab? Kas ja kuidas statistilisi andmeid oma töös kasutada? Mõnel järgmisel kokkusaamisel võiks paluda, et Margit Jõgi Eesti Rahvusraamatukogust räägiks meile raamatukogustatistikast.

Töörühma koosolekul arutati 2011. aasta tegevusplaani. 

Tänu töörühma liikmetele, kolleegidele ja abilistele, kes aitasid koolituspäevi ette valmistada ja läbi viia, kaasa mõtlesid, kõnelesid ja protokollid kirjutasid, samuti ERÜ büroole, Eesti Rahvusraamatukogule ja Tartu Linnaraamatukogule.

 

Tiina Talvet
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

14. detsember 2010

üles

TEGEVUS 2009.  AASTAL

2009. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks. Peamine suhtlus e-maili teel.
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Korraldati kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele ja kaks töörühma koosolekut Koolituspäevade materjalid saadeti e-postiga kõigile osavõtjaile ja neile, kes ei saanud kohale tulla. Täname koolituspäevade  protokollide koostajat Aive Alamaad.

 

Kooitupäev Eesti Lastekirjanduse Keskuses 01.aprill 2009
Päevakorras:
Eesti Lastekirjanduse Keskuse maja ja selle võimalustega tutvumine.
Direktor Anne Rande tutvustas Eesti Lastekirjanduse Keskuse maja, mis on väga ilus, lastepärane ja terves maailmas ainulaadne sellepoolest, et ta on just eesti keelse lastekirjanduse keskus.

Ülevaade Keskuse tegevussuundadest.
ELK lastekirjanduse konsultant lugejateeninduse alal Anne Kõrge tutvustas uuemat lastekirjandust. Ta jagas autorid vanema ja uuema põlvkonna järgi. Vanemad autorid kirjutavad oma mälestuste järgi, mis kohati tänapäeva lastele jäävad kaugemaks.  Tänapäeva lapsed ei taha lugeda vanast ajast, vaid ikka sellest, mis praegu aktuaalne on. Ta näitas ka erinevate autorite raamatuid, sarju jne.   

Ülevaade uuemast lastekirjandusest. ELK kogude talituse juhataja Tiia Suls tutvustas keskuse kogude kujundamise põhimõtteid s.h. lastekirjanduse kogumise ja säilitamise aluseid,andmebaaside koostamist ja teabe vahendamist; anti ülevaade lugemisuuringutest, üritustest jm.

Komplekteerimise olukorrast (rahvaraamatukogude 2008.a. aruannete põhjal). Komplekteermise töörühma juht Ere Raag tegi ülevaate komplekteermise olukorrast eelmise aasta aruannete põhjal. Kui eelmisel aastal suudeti ikka enam vähem soovitud teavikud hankida, siis käesolev aasta on toonud komplekteermisrahade vähenemise ja säästueelarved. Paljud maakonna raamatukogud ootavad valdadelt lepinguid tagasi ja veel ei teata täpselt palju keegi kohalikult omavalitsuselt raha saab.

Kirjastus TEA/Ilo lastekirjanduse tutvustus. Kirjastus TEA/Ilo lastekirjanduse toimetuse töötajad eesotsas Tiiu Valmiga tutvustasid ilmunud ja kohe ilmuvaid lasteraamatuid ja sarju. Tutvustati ka tellimise võimalusi.

Vabas vormis arutelu teemal: kuidas napi rahaga tagada kogude järjepidev täiendamine? Vabas vormis arutelul rääkisid kõik maakondade ja linnade raamatukogud, kuidas käesoleval aastal vähenenud rahaga püütakse komplekteerida teavikuid, kes missuguse säästuplaani on välja töötanud. Saadi üksteiselt mõtteid oma töö tegemiseks.  

ERÜ komplekteerimise töörühma koosolek.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolekul arutati töörühma senist tegevust ja peeti tulevasi plaane. Töörühma liikmed suhtlevad omavahel telefoni ja interneti teel, kui selleks tekib vajadus.  

Otsustati:
Komplekteerimise töörühm ootab ära, kui maakonna raamatukogud saavad valdadega lepingud sõlmitud ja siis saab teha järeldusi ja otsuseid, kuidas edasi tegutseda.
Informatsiooni saamiseks suheldakse interneti teel.  
Otsustati koguda keskkogudest 2008-2009 I kvartali andmed (laenutused, lugejad ja külastused, kohalikelt omavalitsustelt saadud teavike komplekteerimise summad).  P.S. Koostöös Krista Talviga kogutud  statistilisi näitajaid analüüsiti pearaamatukoguhoidjate kogunemisel.

Koolituspäeva Eesti Rahvusraamatukogus  23. septembril 2009

Päevakorras:
Põhjamaade raamatukogunädal ja Põhjamaade kirjandus.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain tutvustas käesoleva aasta Põhjamaade raamatukogunädalaga seonduvat. Selle aasta  teema on “Sõda ja rahu Põhjalas”. Ta tegi  ülevaate Põhjamaades enim tähelepanu pälvinud autoritest ning tutvustas Põhjamaade kirjandusauhinna saanud autoreid.
Vestlusringi “Komplekteerimise võimalustest majanduslikus madalseisus” juhtisid Ere Raag ja Linda Kask.
Ere Raag tegi ülevaate komplekteerimise olukorrast käesoleval hetkel. I kv lugejate, külastuste, laenutuste ja komplekteerimise eelarvete põhjal tuli välja, et enamus maakondade ja linnade eelarvetes on tagasiminek; näiteks Saaremaal -14,7%, Viljandimaal -9,6 %, Võrumaal -8,4 %. Mõnes maakonnas on olukord parem ja ollakse plussis näiteks Ida-Virumaa +1,9 %. Samas eksemplaarsus on vähenenud, kuid lugejate, külastuste ja laenutuste arvud suurenenud.
Vabas vormis arutelul rääkisid kõik maakondade ja linnade komplekteerimisosakondade juhatajad, kuidas käesoleval aastal vähenenud rahaga on püütud teavikuid komplekteerida. Kellel on veel raha, kellel  lõpukorral. Teavikuid tellitakse arukamalt  ja läbimõeldumalt. Palju kasutatakse sooduspakkumisi. Üldine seis on selline, et kõik raamatukogud püüavad säästa ja olemasolevaga toime tulla. Kuhu me pääseme – peame ju.
Meie contra eesti luule: arutame ETV luulesaadet jpm.
Rahvusraamatukogu teaduse ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent Maire Liivamets tegi ülevaate eesti luulest. ETV luulesaade  ja autorid, kes seal on esinenud. Ta tutvustas noori autoreid, keda meie raamatukoguhoidjatena peaksime teadma : Triin Tasuja, Andra Teede, Paavo Piik,Timo Maran, Triin Soomets , Liisi Ojamaa, Maria Lee jt
ERÜ komplekteerimise töörühma koosolekul tänas E. Raag  töörühma sisuka koostöö eest ja tegi ettepaneku valida 2010. aasta kevadest  töörühmale uus juht  – Tiina Talvet (Rapla Keskraamatukogu). Töörühma oodatakse uusi liikmeid!

 

Tänan töörühma liikmeid, kolleege ja häid abilisi, kes aitasid koolituspäevi ette valmistada ja läbi viia, tõsist arutelu algatada ja asjalikke  ettepanekuid teha-  Reet Olevsoo, Linda Kask ja Krista Talvi.
Lugupidamisega
Ere Raag,

Rahvaraamatukogu komplekteerimise töörühma juht aastatel 2003-2009
03. november 2009

üles

TEGEVUS 2008.  AASTAL

Töörühm samas koosseisus, ka töökorraldus jäi samaks. Peamine suhtlus toimus e-maili teel.
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Korraldati

  • kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele ja töörühma liikmetele
  • kaks töörühma koosolekut
  •  

23. aprillil 2008 Rapla Keskraamatukogus
Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Tiina Talvet tutvustas oskonna tööd, sealhulgas rahalist  arvepidamist, vähe tellitud aga väärtusliku kirjanduse ülevaadetest ja maakonna (valla) raamatukogudega suhtlemisest.
Peamiseks komplekteerimispõhimõtteks on demokraatia. Iga raamatukogu komplekteerib seda, mida tema tahab.
Ere Raag tegi ülevaate rahvaraamatukogude aruannetest, mis olid aasta 2007.a. jooksul tähtsamad tegemised ja sündmused, seda just komplekteerimise osas.
Tiina Sulg andis meile hea ülevaate eesti ulmekirjandusest. Ta rääkis eesti ulme eripärast, erinevatest vooludest ja tähtsamatest autoritest. Peale raamatute saime teada mitu interneti aadressi, kus vastavat infot otsida. Internetis on alati kõige värskem informatsioon.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolekul arutati töörühma senist tegevust ja peeti tulevasi plaane. Töörühma liikmed suhtlevad omavahel telefoni ja interneti teel, kui selleks tekib vajadus.  
Otsustati: Sügisesele teabepäevale kutsutakse Krista Kaer ja kui on tema nõusolek olemas, siis otsustatakse, kus teabepäev läbi viia. ERÜ büroo töötajad arvasid, et vahelduseks võiks peale Rahvusraamatukogu kokku  saada mõnes teises raamatukogus. Aive Alamaa pakkus välja Tallinna Keskraamatukogu mõne harukogu, kus on eraldi ürituste ruum, mida saaks terveks päevaks reserveerida. Ühtlasi saaks tutvuda ka raamatukoguga.

Koolituspäev toimus 17. septembril Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke harukogus:
Krista Kaer pidas ettekande Inglise kirjandusest, Reet Ojasoo tutvustas Kännukuke harukogu sh. Komplekteerimispõhimõtteid, Ere Raag võttis kokku 2007. a. aruannete põhjal "Komplekteerimine – rahvaraamatukogude vajadused ja tegelikkus"

Korraldati vestlusring: komplekteerimispõhimõtted ja tegelikkus:
2009. aasta –  lugemise aasta ja pingelise eelarvestrateegia kokkupuutepunktidest tulenevad ohud;
ilukirjanduse – teadmiskirjanduse – lastekirjanduse osakaalud komplekteerimises ja tegelik vajadus
Kodune töö:
Kahe kuu jooksul esitada E.Raagile andmed keskraamatukogusse ostetud
2007. a. ilmunud eestikeelsete 0-laenutusega teaberaamatute  kohta, et  saada ülevaade, kui palju teavikest ja millised nimetused ei ole leidnud kasutust. 0-laenutused näitavad, et neid nimetusi  ei vajata. Edasi saab juba igaüks välja selgitada, miks antud nimetus ei ole leidnud kasutajat- kas samal teemal on piisavalt raamatuid, lugejad ei tunne teema vastu huvi vms.  
Kogutavad andmed on  abiks eelkõige kogude analüüsimisel ja täiendamisel, aga ka aastaaruande koostamisel.
Igas maakonnas peaks juba järgmisel seminaril külaraamatukoguhoidjatega arutlema teemal, millest nad kavatsevad  loobuda, kui  komplekteerimisraha on järgmisel aastal oletatavalt 1/4 võrra vähem.
Mõtleme koos, kuidas napi rahaga võimalikult paremini toime tulla.

15. detsembriks k.a. on saatnud laenutuseta jäänud raamatute nimekirjad ja analüüsi 13 raamatukogu:
Harju Maakonna Keskraamatukogu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, Jõhvi Keskraamatukogu, Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Kärdla Linnaraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Tartumaa Maakonnaraamatukogu, Valga Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu ja Võrumaa Keskraamatukogu.

TÄNAN!
Eriline tänu kuulub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerijale Iivi Kasele, kelle poolt esitatud  analüüsi kokkuvõtte saatsin tema lahkel loal teistele maakondadele eeskujuks ja julgustuseks.

Koolituspäevade materjalid  (saadeti e-postiga kõigile osavõtjaile ja neile, kes ei saanud kohale tulla):
Komplekteerimismaastik 2007/2008 (PP esitlus)
Loengukonspekt inglise kirjandusest (koostaja Külli Ots-täname!)
Komplekteerimise vajadused ja tegelikkus (PP-esitlus)
Koolituspäevade  protokollid (tänan Aive Alamaad!)

Kokkulepetest:
2009. a. kevadine koolitus otsustati korraldada 1. aprillil 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Teemaks lastekirjandus ja tutvumine keskuse tegemistega.
Sügisene kokkusaamine sõltub uue eelarveaasta võimalustest.

Tänan töörühma liikmeid, kolleege ja häid abilisi, eriti ERÜ büroo töötajaid, kes aitasid koolituspäevi ette valmistada ja läbi viia, tõsist arutelu algatada ja asjalikke  ettepanekuid teha.

Tänuga Ere Raag
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht
15. detsember 2008
üles

TEGEVUS 2007. AASTAL

2007. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus toimus e-maili teel.

ERÜ aastakoosolekul esines komplekteerimise rahastamise teemal sõnavõtuga E. Raag.

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist teabepäevadel:

25. aprillil Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus. Pärast raamatukogu direktori Asko Tamme tervitussõnu ja töörühma juhi Ere Raagi sissejuhatust tutvustas raamatukogu peaspetsialist kogude arenduse alal Ivi Purje oma raamatukogu komplekteerimispõhimõtteid ja –praktikat. Ere Raag andis aruannete põhjal ülevaate kogude komplekteerimisest ja hoiust 2006. aastal, tuues välja häid ja halbu külgi ning arutledes selle üle, millist koolitust vajab komplekteerija – kas raamatukoguhoidja vajab rohkem raamatututvustust või tõsist tõlgendust. Linna Keskraamatukogu asedirektor Krõõt Kaljusto-Munck esitles raamatukogu kodulehekülge raamatusoovitajana kolleegilt kolleegile, nädala autori ja kirjanduskohviku tegevuste tutvustajana. Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa tutvustas lugemiselamuste kajastamist Tartumaa raamatukoguhoidjate elektroonilises ajalehes “Meie Leht”. Elle Tarik tegi ülevaate Eesti romaanivõistlustest aastatel 1927 – 1940, mil romaanivõistlusi peeti arvukalt ja, nagu tänapäevalgi, saadeti võistlusele palju väheväärtuslikku ilukirjandust. Kuid positiivne oli siis ja on praegu, et osalejate hulgas on palju noori.

26.septembril Eesti Rahvusraamatukogus tutvustas infoteaduste saali juhataja Margit Stamm meile olemasolevaid infoväljaandeid, sh komplekteerimist puudutavaid ajakirju. Tutvusime raamatukogu infoteaduste saali koguga ja infoteaduse, s.h. komplekteerimisalaste andmebaasidega. Ere Raag refereeris Eesti Ekspressis ilmunud artiklit eestlaste lugemiseelistustest ning andis ka ülevaate, kuidas raamatukogud on rahul Liivametsa lugemistega, tõdedes, et need ülevaated on head ja meile kõigile vajalikud. Eesti kirjanduse referent Maire Liivamets rääkis pikemalt Ene Mihkelsoni romaanist Katkuhaud, Mats Traadi romaanist Naised ja pojad. Nendes romaanides on väljendunud meie rahva kollektiivne mälu ja mäletamine ning seda eesti rahvale omast annavad oma teostes edasi pea kõik eesti autorid. Tõlkija Tiina Tarik andis oma ettekandes Tõlkes püsima jäänud: noppeid nüüdiskirjandusest ülevaate eesti keeles väga heas tõlkes ilmunud raamatutest ja ka parematest tõlkijatest. Tähtsa küsimusena kerkis üles riigihangete korraldamine raamatukogudes. Aive Alamaa rääkis selleteemalisest koolitusest, kus asjad päris selgeks ei saanud, sest lektor esitatud küsimustele vastata ei osanud.

Arutati, kuidas töörühma teabepäevadega edasi minna. Sooviti, et kirjandusloenguid oleks rohkem ning antaks kursuse läbimise kohta ka vastav tunnistus. Arvati, et kaks korda aastas peaksime ikka koos käima: kevadel oleks ühepäevane, aga sügisel kahepäevane, põhirõhuga kirjandusloengutele.

Töörühm pidas kaks koosolekut

25. aprillil 2007
1. Töörühma senisest tegevusest ja plaanidest.
2. Komplekteerijate ootused lugejaküsitlusele.

26. septembril 2007
1. Töörühma senisest tegevusest ja 2008. aasta plaanidest.
2. Otsustati ka edaspidi kaks korda aastas kokku saada: kevadise kokkusaamise kohaks on Rapla Keskraamatukogu, sügisel saame kokku Rahvusraamatukogus.
3. Aive Alamaale anti ülesanne koostada kirjandusloengute plaan.

7. novembril 2007 lahkus meie hulgast komplekteerimise töörühma juht aastatel 1999–2002 ja hilisem mõttekaaslane Mare Ektermann, hea sõber ja kolleeg, tänu kellele sai teoks ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma moodustamine ja rahvaraamatukogude komplekteerimispõhimõtete sõnastamine.
üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

2006. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks. Peamine suhtlus e-maili teel.

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Toimus 2 koolituspäeva:
19. aprillil Viljandi Linnaraamatukogus

  • Tutvuti Viljandi Linnaraamatukogu komplekteerimisosakonna tööga
  • Lugejauuringutest ja kogude vastavusest lugejanõudlusele
  • Komplekteerimise korraldusest 2005. aastal
  • Ajaviiteline tõlkekirjandus
  • Vestlusring: maakonna/linna keskraamatukogude komplekteerimisest

27. septembril Eesti Rahvusraamatukogus

  • Lühiülevaade tänapäeva rootsi kirjandusest
  • Anu Saluäär, „Loomingu Raamatukogu” toimetaja
  • Kultuuriministeeriumi koostööst Eesti Kirjanike Liiduga
  • Meeli Veskus, Kultuuriministeeriumi nõunik
  • Kolleegilt kolleegile:

 

Küsimustele ISBNist jms. vastas Mai Valtna, Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist, Eesti ISBN agentuuri direktor
Oma kogemusi ilmunud teavikute kohta info otsimisel jagasid Ülli Tõnissoo ja Aive Alamaa. Otsingut sai arvutil kaasa teha.
  • Vestlusring:
Kirjanduse valiknimestikud abiks järelkomplekteerimisel
Komplekteerimiseks vajaliku info kättesaamisest ja selles orienteerumisest
Kriitilise bibliograafia koostamise võimalustest, näit. soovituse TOP10

Toimus 2 töörühma koosolekut:
19. aprillil

  • arutati komplekteerimisega seonduvaid jooksvaid küsimusi (info kättesaamine, edastamine jms.);
  • kirjanduse valiknimestike vormistamisega seotud probleemidest;
  • vaeti uusi võimalusi, mis asendaks valiknimestikke (kriitiline bibliograafia , soovituse TOP 10)

27. septembril

  • kokkuvõte töörühma senisest tegevusest ja edaspidistest plaanidest
  • komplekteerijate koolitusvajadusest
  • töörühma uue koosseisu valimine
  • lugejauuringutest ja lugejauuringu metoodika välja töötamise vajadusest

Jätkati koostööd maaraamatukogude sektsiooniga

Osaleti maaraamatukogude seminar-laagris Hiiumaal (Linda Kask, Külli Ots) ja maaraamatukoguhoidja päeval (Külli Ots, Linda Kask, Ere Raag).

Kirjanduse valiknimestike koostajate töörühm jätkas Tiina Tariku juhtimisel osaliselt uuenenud koosseisus: Krista Kumberg (hiljem Helle Laanpere), Tiina Kull, Eva Viira, Tiina Tarik ja Jaana Koppel.
Töörühma ja ERÜ büroo kaasabil sai valmis Kirjanduse valiknimestik: 2004.aasta I poolaasta ja II poolaasta, mis on kättesaadav ERÜ kodulehelt. 2005. aasta kirjandusest tehtud valik on nimestikuks vormistamata. 2006. aastal lõpetas töörühm tegevuse.

Soovituslikud valiknimestikud olid mõeldud eelkõige raamatukoguhoidjaile ilmuvast kirjandusest ülevaate saamiseks ja järelkomplekteerimiseks, samuti lugejate teavitamiseks. Algusaastatel prinditi maaraamatukogudes nimestikud välja ning lugejatel oli võimalus nende põhjal saada informatsiooni. Aastatega muutusid nimestikud mahukamateks ning nendega saab tutvuda ERÜ kodulehel.

Täname töörühma juhti Tiina Tarikut ja nimestike koostajaid: Kaja Hõimoja, Jaana Koppel, Reet Kukk,Tiina Kull, Krista Kumberg, Helle Laanpere, Külli Ots, Tiiu Pihlakas, Rutt Rimmel, Merle Rang, Elle Tarik, Tiina Tarik, Eva Viira.

Eriline tänu Reet Olevsoole ja Linda Kasele abi eest komplekteerimise töörühma koolituspäevade organiseerimisel ja valiknimestike vormistamisel. Avaldame tunnustust Maire Liivametsale eesti kirjanduse tutvustamisel.

Tänu ja lugupidamisega
Ere Raag
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht
15. detsember 2006
üles


TEGEVUS 2005. AASTAL

2005. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili (ei võtnud osa ühestki kogunemisest) ja Tiina Talvet.

Töörühma liikmed osalesid maaraamatukoguhoidjate seminar-laagris Saaremaal, võeti osa rahvaraamatukogude seminar-laagrist Toilas ja V maaraamatukoguhoidjate päevast Raplas. Peamiselt suheldi e-posti kaudu, telefoni ja kirja teel.

Koostöös Eesti Rahvusraamatukogu, ERÜ juhatuse, ERÜ büroo ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguga Põltsamaal jätkati ühisseminaride korraldamist komplekteerimisosakondade juhatajatele, ERÜ komplekteerimise töörühma liikmetele ja Kirjanduse valiknimestike koostajatele.

20. aprillil toimus seminar Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal. Maris Oro andis põhjaliku ülevaate keskraamatukogu komplekteerimisosakonna tööst. Räägiti komplekteerimise korraldusest ja kirjanduse valiknimestike koostamisest. Arvutiprogrammidega seonduvaid probleeme arutati sektsioonides. Elvi Lumet andis ülevaate norra kirjandusest.

28. septembril toimus koolituspäev Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse koolituskeskuses. Maire Liivamets arutles teemal “Kellele on eesti kirjandust tarvis?”, standardnumbri süsteeme ja komplekteerimise allikaid tutvustas Mai Valtna, kes juhtis ka arutelu teemal “Kust ja kuidas leida usaldatavat informatsiooni trükitoodangu kohta?” Kohtuti Maalehe vastutava väljaandja Agu Veetammega ja arutati Mait Rauna koostööpakkumist raamatukogude otsevarustamiseks kirjandusega. Tehti plaane 2006. aastaks. Muuhulgas räägiti ERÜ komplekteerimise töörühma tegevuse muutmise vajadusest.

Kirjanduse valiknimestike koostajatel omapoolne valik 2004. aastal ilmunud kirjandusest tehtud. ERÜ büroo kaasabil loodeti nimestik valmis saada järgmise aasta I kvartalis. 2006. aasta jaanuarist on Kirjanduse valiknimestik: I poolaasta ja II poolaasta kättesaadav ERÜ kodulehelt.

2006. aastal jätkab töörühm (Tiina Tariku juhtimisel) koosseisus: Krista Kumberg, Tiina Kull, Eva Viira, Tiina Tarik, Rutt Rimmelit hakkab asendama Jaana Koppel.
üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004. aastal jätkas komplekteerimise töörühm osaliselt uuenenud koosseisus. Jätkasid: Aive Alamaa, Kaja Hõimoja, Linda Kask, Külli Ots ja Ere Raag. Uute liikmetena: Maris Oro ja Rita Peussa (lahkus septembrist seoses uuele tööle siirdumisega); konsultandina jätkas endine kolleeg ja praegune arhivaar Mare Ektermann.

Töörühma liikmed said kokku 3 korral. Lisaks osaleti maaraamatukogude suveseminaril Järvamaal, keskraamatukogude laagris Võrumaal ja IV maaraamatukoguhoidja päeval Haapsalus. Peamiselt suheldi e-posti kaudu, telefoni ja kirja teel.

Koos ERÜ büroo, Tallinna ja Põlva Keskraamatukoguga korraldati ühisseminarid komplekteerimisosakondade juhatajatele, ERÜ komplekteerimise töörühma liikmetele ja kirjanduse valiknimestike koostajatele.

21. aprillil 2004 Tallinna Keskraamatukogus oli peamiseks arutlusteemaks väärtkirjandus. Maire Liivametsa asjatundlikul juhtimisel. Elle Tarik tõi paralleele 1930-ndate aastate kirjandussõjaga, kirjandusnimestike koostamise põhimõtteid tutvustas Tiina Tarik Komplekteerimise hetkeseisust andis ülevaate Ere Raag. Aive Alamaa juhtimisel tutvuti Tallinna Keskraamatukogu töötlusosakonnaga.

21. septembril 2004 Põlva Keskraamatukogus saadi Ene Jaamaste kaasabil põhjalik ülevaade raamatukogu komplekteerimisosakonna tööst. Teavikute rahast ja selle kasutamisest andis ülevaate Meeli Veskus, maaraamatukogude probleemidest ja EMOLiga koostööst rääkis Sirje Bärg. Helve Pai algatas arutelu: Kirjanduse valiknimestik- komplekteerija hea abiline.

Põlva Gümnaasiumi õpetaja Niole Vananurm rääkis kooliraamatukogu võimalustest ja põhimõtetest nn. kohustusliku kirjanduse komplekteerimisel ning koostööst emakeele õpetajatega. Arutati ka komplekteerimisotsuste tegemist keskraamatukogus (kas on olemas komplekteerimistoimkond, kaasatud teised osakonnad jms) Arutati ka Urrami ja Riksiga seonduvaid küsimusi.

2. detsembril Võrumaa Keskraamatukogus toimunud 4 maakonna (Valga-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaa) keskraamatukogude esindajate nõupidamisel (19 osavõtjat) arutati muude küsimuste kõrval ka komplekteerimisega seonduvat, sh. kirjanduse valiknimestike koostamist ja kasutamist.

8. detsembril 2004 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud nõupidamisel saadi ülevaade Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse ning ERÜ tööplaanidest; Eesti Hoiuraamatukogu tegevusest; Hans Christian Anderseni aasta tähistamisest 2005. aastal. Kuulati loengut Põhjamaade kirjandusest ja tehti koos Kirjanike Liidu esimehe Jan Kausiga plaane uueks aastaks.

E. Raag tegi kokkuvõtte ERÜ komplekteerimise töörühma töödest ja tegevusest lõppeval ja uuel aastal ning raamatukoguhoidjate arvamustest kirjanduse valiknimestike kohta. Otsustati nimestike koostamist jätkata, sest see on tänuväärne ja vajalik töö. (2004. aastal sai valmis Kirjanduse valiknimestik 2003 I-II, 2004. aasta valiknimestik peaks meieni jõudma 2005. aasta I kvartali lõpus.) Nimestike koostamise töörühm jätkab Tiina Tariku juhtimisel 2005. aastal osaliselt uuenevas koosseisus: taas liitub Tiina Kull (Adavere), nõusoleku on andnud Eva Viira (Kõrveküla), endiselt jätkavad Tiina Tarik, Krista Kumberg ja Rutt Rimmel.

ERÜ komplekteerimise töörühma poolt 1997. ja 2002. aastal läbiviidud teabekirjanduse leidumust käsitlevate küsitluste kokkuvõtete põhjal kirjutas Külli Ots artikli „Teabekirjanduse leidumusest maaraamatukogudes“. Töörühm tegi koostööd ERÜ juhatusega, ERÜ bürooga ja maaraamatukogude sektsiooniga. Töörühma liikmed osalesid aktiivselt maaraamatukoguhoidjate seminarlaagris maaraamatukogude probleemide lahendamiseks loodud ja EMOLiga koostöövõimalusi kavandavas töögrupis. Maaraamatukogudele koostati perioodika leidumust ja tellimisraha käsitlev ning kvaliteetse lugejateeninduse tagamiseks vajaliku ajalehtede ja ajakirjade valiknimestikku pakkuv metoodiline kiri. Võeti osa rahvaraamatukogude seminar-laagrist ja IV maaraamatukoguhoidjate päevast.

2005. aastal uueneb töörühma koosseis.
Jätkavad: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots ja Ere Raag.
Uued liikmed: Tiina Talvet (Rapla Keskraamatukogu) ja külaraamatukogude esindaja Piret Reili (Audru).
üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

Töörühma tõsisemaks saavutusteks oli 2002. a. lõpul läbi viidud teabekirjanduse leidumuse küsitlusest kokkuvõtete tegemine ja analüüsi tulemustega esinemine maaraamatukoguhoidjate seminar- laagris ning komplekteerimisalasel nõupidamisel ; valmistumine Eesti Raamatukoguhoidjate VIII kongressiks ning ettekande ja artikli "Kas rahvaraamatukogud vastavad lugejanõudlusele?" koostamine; maaraamatukogudes perioodika leidumuse välja selgitamine ning kokkuvõttega esinemine III maaraamatukoguhoidja päeval.

Töörühma liikmed said kokku kahel korral (Tallinnas, Tartus), kus kavandati aasta tegevusplaan, arutati maakogude teabekirjanduse küsitluse kokkuvõtetega ja kongressi ettekandega seonduvat, maaraamatukogude seminar- laagris kogude ja komplekteerimisalaste teemade käsitlemist ning jagati jooksvaid ülesandeid (töökoosolekute protokollid on esitatud ERÜ büroole). Peamiselt suheldi e-posti kaudu ja kirja teel.

Tänuväärse töö tegid kirjanduse valiknimestike koostajad. Küsitlusega ilmnes, et valiknimestikke kasutasid raamatukoguhoidjad enda harimiseks ja uudiskirjandusega kurssi viimiseks, suurt abi said nimestikest lugejad.

Aasta lõpuks sai valmis “Kirjanduse valiknimestik“ 2002 I ja 2002 II, mis on kõigile kättesaadav ka ERÜ koduleheküljel. Koostamisel on 2003 I. Kirjandusnimestiku koostamise töögrupi koosseisu kuulusid Kaja Hõimoja (Harju Maakonnaraamatukogu), Reet Kukk ja Rutt Rimmel (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu), Krista Kumberg (Lääne Maakonna Keskraamatukogu), Merle Rang (Vastsemõisa külaraamatukogu) ja Tiina Tarik (Tartu Linna Keskraamatukogu)

Teabekirjanduse leidumuse uuringu kokkuvõtete tegemisel olid suureks abiks Eestimaa rahvaraamatukogude statistilised andmed. Täname Rahvusraamatukogu statistikasektori töötajaid, tänu kellele saime kasutada 10 aasta statistilisi andmeid.

Julgeme loota, et riigi lisaeelarvest eraldatud 3,7 miljonit teavikute soetamise raha saamisele aitas kaasa ERÜ poolt läbiviidud uuringud ning analüüsi tulemustele toetuvad Kultuuriministeeriumile esitatud põhjendused.

Koostööd tehti Sirje Bärgi juhitud maaraamatukogude sektsiooniga. Töörühma liikmed osalesid aktiivselt maaraamatukoguhoidjate seminarlaagri töös Valgamaal. Käsitleti järgmisi teemasid: maaraamatukogude komplekteerimise rahastamisest, väikeraamatukogude komplekteerimise võimalustest, kultuuriperioodika leidumusest maaraamatukogudes, info osatähtsusest komplekteerimisel, raamatuvalikust ja raamatukoguhoidjast oma kogu koostajana ning otsiti vastust küsimusele, kas rahvaraamatukogud vastavad lugejanõudlusele. Ka maakondlikel seminaridel esinesid töörühma liikmed komplekteerimise ning teabekirjanduse leidumuse küsimustes.

Koos Rahvusraamatukoguga korraldati sügisel komplekteerimisosakondade juhatajatele kahepäevane seminar, kus arutati komplekteerimisküsimusi, kuulati kirjandusloengut ja tutvuti Hoiuraamatukogu tööga ja võimalustega.

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika
töörühma juht Ere Raag
üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma tegevuses oli 2002. aasta muudatuste ja uuenduste aasta. Töörühma senine juht Mare Ektermann lahkus raamatukogutöölt, kuid osales rühma töös edasi peamiselt interneti vahendusel.

Töörühma tõsisemateks saavutusteks olid ERÜ juhatuse poolt heaks kiidetud “Soovitusi rahvaraamatukogudele kogude kujundamiseks” ilmumine, „Kirjanduse valiknimestiku“ koostamise jätkamine /2001 ja 2002 I/ ja novembris-detsembris küsitluse korraldamine teabekirjanduse leidumusest maaraamatukogudes. Nimetatud analüüs on jätkuks viis aastat tagasi läbi viidud samalaadsele komplekteerimisalasele analüüsile Eesti maaraamatukogudes, mille kokkuvõtete tulemusena rakendatigi tööle ERÜ juhatuse otsusega Rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühm 1998. aastal.

2002. aastal kuulusid komplekteerimispoliitika töörühma :

Töörühma liikmed said kokku kahel korral /Tallinnas, Tartus/, kus kavandati aasta tegevust, arutati maakogude teabekirjanduse-küsitlusega seonduvat ja jagati jooksvaid ülesanded. Suur osa töösuhtlusest toimus e-posti kaudu ja kirja teel.

Tänuväärse töö tegid Elle Tarik, Asta Leiten (Laiuse rmtk.) ja Tiina Tarik, kes koostasid lühikese ajaga valiku väärtkirjandusest ning vormistasid korrektse nimestiku, et maaraamatukogude teabekirjanduse analüüs käivitada.

Veebruaris esitati EV Kultuuriministeeriumile ERÜ juhatuse poolt 14. veebruaril 2002. aastal heaks kiidetud Rahvaraamatukogude komplekteerimise soovitavad põhimõtted vastava määruse väljatöötamiseks. Suvises maaraamatukogude laagris tõstatas raamatukogunõunik Meeli Veskus küsimuse: kui komplekteerimise põhimõtted seadustatakse, kuidas saada kontrolli selle täitmise üle? Tehti ettepanek kasutada koostatud soovitusi komplekteerimise juhenddokumendina. Lõplikul kujul ilmuski “Soovitusi rahvaraamatukogudele kogude kujundamiseks” 2001. a. ERÜ aastaraamatus ja on lugeda ka ERÜ koduleheküljel.

Jätkati „Kirjanduse valiknimestike“ koostamist.

Suvises maaraamatukogude laagris Raplamaal arutleti kirjanduse valiknimestike vajaduse üle. Eranditult kõik osavõtjad tunnustasid mitme aasta vältel tehtud suurt tööd ja nimestike vajadust. Küsitlusest selgus, et nimestikku kasutatakse peamiselt järelkomplekteerimiseks. Samuti saab raamatukoguhoidja endale ülevaate ilmunust ja kasutab nimestikku lugejate informeerimiseks.

Aasta lõpuks jõudis igasse keskraamatukokku “Kirjanduse valiknimestik 2002 I “. Kirjandusnimestiku koostamise töögrupi uuenenud koosseisu kuulusid Kaja Hõimoja /Harjumaa KRK/, Reet Kukk ja Rutt Rimmel /Jõgeva MK KRK/, Krista Kumberg /Lääne MK KRK/ Merle Rang /Vastsemõisa külaraamatukogu/ ja Tiina Tarik /Tartu Linna KRK/. Tänu siinkohal eksperthinnangu andnud Elle Tarikule.

Analüüsimaks põhjalikumalt rahvaraamatukogude komplekteerimistegevust, esitati RR statistikasektorile päring rahvaraamatukogude komplekteerimise arvandmete kohta aastail 1991- 2001, millest on kavas teha 2003. aastal kokkuvõte maakogudes leiduva teabekirjanduse analüüsi taustaks.

Komplekteerimise töörühma liikmed osalesid teavikute rahastamist käsitlevate märgukirjade koostamisel ja edastamisel rahastajatele.

Probleemi tõsidust väljendati ka kohtumistel Riigikogu liikmetega. Kahjuks ei toetanud Riigikogu rahvaraamatukogudele raamaturaha tõusu ka 2003. aasta eelarves ja see on juba viis aastat /alates 1999. aastast/ püsinud samal tasemel – 18.35 krooni inimese kohta.

Kohtumisel kultuuriminister Margus Allikmaaga, kus muuhulgas käsitleti raamatukogude komplekteerimise riigieelarvelist finantseerimist, osales ka komplekteerimise töörühma esindaja.

2002. aasta septembris koostas töörühma initsiatiivgrupp kirjaliku pöördumise Eesti Kirjastajate Liidule ebarahuldavate trükiandmete asjus.

Töörühma liikmed osalesid aktiivselt raamatukoguhoidjate seminarlaagrite töös. Maaraamatukogude suvelaagris Raplamaal arutati rahvaraamatukogude komplekteerimise alarahastamisega seonduvaid küsimusi: kuidas ja mida saaks teha raamatukoguhoidjad, et teavikute raha raamatukogu eelarves suureneks.

Eeloleval aastal hakkab töörühm 2002. aasta lõpul maaraamatukogudes läbiviidud küsitluse tulemuste põhjal analüüsima teabekirjanduse leidumust. Analüüsi üks osa on ka väikeraamatukogude (teeninduspiirkonnaga kuni 300 elanikku) komplekteerimise analüüs.

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika
töörühma juht Ere Raag
üles

TEGEVUS 2001. AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma tegevuses oli 2001.aastal peamiseks EV Kultuuriministeeriumi kantsler hr. Margus Allikmaa poolt ERÜ aastakoosolekul pakutud ühtse komplekteerimiskeskuse rajamise idee analüüs ja vastavalt sellele koostöös keskraamatukogude komplekteerimisosakondadega kirjaliku arvamuse ja põhjenduste koostamine, miks see idee ei vasta komplekteerimise tegelikele vajadustele. Vastav materjal edastati nii Kultuuriministeeriumi kantslerile kui raamatukogunõunik Meeli Veskusele ning kõigile keskraamatukogudele.

Komplekteerimise töörühma poole pöördus abi saamiseks ERA Peakomitee palvega kaasa aidata valitsuselt saadud 1 miljoni krooni raamatukinke rahade otstarbekamaks jagamiseks. Komplekteerimise töörühm kogus keskraamatukogude komplekteerimisosakondade vahendusel kinkeraamatute soovid ja edastas ERA Peakomiteele rahvaraamatukogude sellekohase pingerea.

Keskraamatukogude roll ja ülesanded seoses maakogude komplekteerimisega oli aktuaalne teema maaraamatukoguhoidjate seminaril Viljandis. Maakogude sellealased probleemid edastas töörühma liige Tiina Kull Adavere raamatukogust nii rahvaraamatukogude suvelaagris Põltsamaal kui maaraamatukoguhoidjate teabepäeval Paides.

Töörühma poolt jätkati komplekteerimise põhimõtete viimistlemist keskraamatukogude tarbeks, millest kasvas välja vajadus “Soovitusi kogude komplekteerimiseks rahvaraamatukogudele” tervikuna – see ideelahendus püstitati Viljandis maakogude seminarlaagris ettepanekuga, et vastavad põhimõtted peaksid EV Kultuuriministeeriumi määrusega kinnitatud saama. Komplekteerimissoovitused rahvaraamatukogudele põhinevad töörühma poolt 1999/2000 koostatud juhendmaterjalil “Soovitusi kogude kujundamiseks külaraamatukogudele”.

EV Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskusele valmistati ette koondavad põhimõtted rahvaraamatukogude kogude kujundamiseks, mis võiksid olla vastavasisulise määruse aluseks.

Novembris koguti keskraamatukogude komplekteerimisosakondade arvamusi rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete uuendatud variandi kohta. Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Rahvaraamatukogude Nõukogu algatusel vastasid keskkogud põhjalikule ankeedile komplekteerimistegevuse kohta maakondades- ankeedi koostas ja analüüsi teostab Harjumaa Keskraamatukogu direktor Rutt Enok.

Tõhusaks saavutuseks tuleb lugeda seda, et 2001.aasta aprilliks valmis järjekordne kirjanduse valiknimestik maakogudele, mis sisaldas enam kui 800 kirjet 2000.aastal ilmunud teavikuid, mida peaksid külakogud oma kogude täiendamisel ja järelkomplekteerimisel arvestama.. Nimestike koostamise töörühm koosseisus Elle Tarik ja Tiina Tarik Tartu Linna KRK-st, Tiiu Pihlakas Põltsamaalt, Tiina Kull Adaverest ja Külli Ots Põlvamaa Keskraamatukogust tegid järjekordselt mahuka lisatöö missioonitundest. Vaatamata ERÜ ja töörühma poolt esitatud rahalistele taotlustele nii Eesti Kultuurkapitalile kui läbirääkimistele EV Kultuuriministeeriumi nõunik M. Veskusega, on meie rahataotlustele nimestike koostajate töövaeva finantseerimiseks juba kolmandat korda eitavalt vastatud. Töörühm püüab nimestike koostamist “elus hoida”, kuid töö suure mahu tõttu on see praegu meie ees probleemiks, sest oleme eelmise nelja nimestiku koostajaile töö võlgu ja saame vaid maakoguhoidjate tänusõnadega tasuda. Nimestikku vajavad maakogude töötajad aga endiselt, et olla kursis ilmunud trükistega ja teavitada nendest oma lugejaid. Praegu on arvestatav paberkandjal variant, sest veel väga paljudes maakogudesse ei saa seda elektrooniliselt edastada.

Analüüsimaks rahvaraamatukogude komplekteerimistegevust, esitati RR statistikasektorile põhjalikum päring rahvaraamatukogude komplekteerimise arvandmete kohta aastail 1991- 2001, millest saame kokkuvõtteid teha eeloleval aastal.

Murettekitav on rahvaraamatukogudele riigipoolse raamaturaha toetuse suuruse konstantsus, mis on aastail 1999 – 2002 jäänud samale tasemele: 18. 35 krooni ja arvestades trükiste ning muude teavikute pidevat hinnatõusu, on rahvaraamatukogude komplekteerimine väga pingestatud.

ERÜ ja komplekteerimise töörühma üheks ülesandeks eeloleval aastal saab olema märgukirjade koostamine ja edastamine rahastajatele.

Mare Ektermann
Töörühma juht
üles

TEGEVUS 2000.  AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühm jätkas oma tegevust 2000.aastal järgmises koosseisus: Elle Tarik (Tartu linna KRK), Ere Raag (Võrumaa KRK), Kaja Kivisaar (Raplamaa KRK), Sirje Bärg (Kose-Uuemõisa raamatukogu Harjumaal), Kaja Hõimoja (Harjumaa KRK), Aive Alamaa (Tallinna KRK), Linda Kask (ERÜ), Helle Kaljusaar ja Mare Ektermann (Läänemaa KRK).

2000.aasta I kv. avaldati Elle Tariku initsiatiivil maaraamatukogudele mõeldud komplekteerimise põhimõtete juhendmaterjal SOOVITUSI KOGUDE KUJUNDAMISEKS KÜLARAAMATUKOGUDELE, mis ERÜ vahendusel jõudis iga maakonna kaudu külaraamatukoguhoidjateni üle Eesti.

2000.aastal keskenduti linna ja maakonna raamatukogude komplekteerimise põhimõtete soovituste sõnastamisele. Selleks korraldas töörühm kaks põhikoosolekut – 14.märtsil ja 29.novembril 2000. Kevadisel töökoosolekul jagati täpsemad ülesanded ja määratleti see küsimuste ring, mis hõlmab keskkogude ülesandeid nii sisulise komplekteerimise kui trükiste hankimise töö paremaks korraldamiseks. Ere Raag esitas suve hakul linna/ maakonna keskraamatukogude komplekteerimise põhimõtete soovitusliku “ kondikava”, mida edasi laiendati ja sügisel said töögrupi liikmed oma arvamust avaldada ja täiendavaid ettepanekuid teha. Soovitusi kogude kujundamiseks linna- ja maakonnaraamatukogudele esimene töövariant (kokku kirjutas M. Ektermann) leidis hulgaliselt ettepanekuid teksti vähendada ja mõtet tihendada. Kriitiliselt ja parandusettepanekutega arutati seda töörühma novembrikuu nõupidamisel. Komplekteerimise soovituslikud põhimõtted linna/maakonna raamatukogudele saavad avaliku
arutelu küpseks 2001.aasta märtsiks.

2000.aasta mais koostas M. Ektermann ka kirjaliku ettekande Balti kongressiks “Eesti rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtetest”.

Kõige tulemuslikumalt tegutses meie töörühma töögrupp koosseisus: Tiina Kull (Adavere Raamatukogu), Külli Ots (Põlvamaa KRK), Tiiu Pihlakas (Jõgeva Maakonna KRK), Elle Tarik ja Tiina Tarik (Tartu linna KRK), kes koostasid 2000.aasta aprillis külaraamatukogude tarbeks KIRJANDUSE VALIKNIMESTIKU 1999.a. ilmunud
trükiste kohta, jätkates seega töörühma ühe põhiülesande elluviimist. Nimestik saadeti ERÜ büroo vahendusel maakonnaraamatukogudesse, kust see edastati külaraamatukogudele. Kahel korral (III ja IV kv.) taotleti ERÜ juhatuse ja töörühma poolt sellele vajalikule projektile ka rahalist toetust Eesti Kultuurkapitalilt, kuid seni
tulemusteta. Nimestiku koostamist on vaja jätkata seni, kuni väiksemad raamatukogud maal ei oma internetiühendust suurte Eesti raamatukogude kataloogidega. Kohapeal on see nimestik raamatukoguhoidjale hea abimaterjal järelkomplekteerimise teostamiseks.

Töörühma algatatud traditsiooni jätkati ka maaraamatukoguhoidjate suvelaagris Võrumaal Kiidil, kus Võrumaa KRK oli korraldanud valiknimestikust 1999.aastal ilmunud kirjanduse valiknäituse, mida kommenteerisid Võru KRK komplekteerimisosakonna juhataja Helve Pai ja peaspetsialist Ere Raag.

2000.aasta sügis tõi tormilisi meeleolusid Eesti raamatukogunduse maastikule ja et päevakorral olid arutelud Eesti Akadeemilise Raamatukogu , Meditsiiniraamatukogu jaeriti teadusraamatukogude saatusest ja staatusest, ei olnud seda õiget väljundit võidelda 2001.aasta rahvaraamatukogudele mõeldud riigipoolsete komplekteerimisrahade
eest, kuigi see summa on juba mitu aastat olnud sama ja rahvaraamatukogusid mitterahuldav. 2001.aastal peab meie töörühm selles osas omalt poolt koos ERÜ
juhatusega taas märgukirju koostama.

Mare Ektermann
Töörühma juht
üles

TEGEVUS 1999.  AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma loomine sai alguse 1999.aasta veebruaris, mil ERÜ juhatuse liige Mare Ektermann asus täitma juhatuse otsusega temale pandud ülesannet moodustada uus töörühm.

Ülevaate saamiseks vabariigi rahvaraamatukogude komplekteerimise hetkeseisust ja probleemidest, koostati esimese tööna initsiatiivgrupi poolt "Küsimustik rahvaraamatukogude komplekteerimistöö ja põhimõtete kohta", millele vastasid keskraamatukogude komplekteerimisosakonna juhatajad.

Rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma (edaspidi "töörühm") ettepanekul kutsuti kokku keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad 18. märtsil 1999.a. komplekteerimisalasele nõupidamisele Rahvusraamatukogusse. Sellel nõupidamisel analüüsiti ankeedivastuseid ja paluti komplekteerimisosakondade juhatajatel panna kirja oma ettepanekud komplekteerimise põhimõtetest ja reastada 25 vajalikumat trükist 1998.a.ilmunud teabekirjandusest ning näidata ära problemaatilised kirjastused, millede toodang on ebakvaliteetne. Selgusid ka ettepanekud komplekteerimispoliitika töögrupi moodustamiseks ja M. Ektermann asus läbirääkimisi pidama mitmete aktiivsete kolleegidega, kellest sai töörühma tuumik: Elle Tarik (Tartu Linna KRK), Ere Raag (Võru KRK), Kaja Kivisaar(Rapla KRK), Sirje Bärg (Kose-Uuemõisa raamatukogu Harjumaal), Ly Haaviste (Pühajärve raamatukogu Valgamaal), Kaja Hõimoja (Harju KRK), Helle Kaljusaar (Läänemaa KRK).

15.aprillil 1999.a. tutvustati uue töörühma plaane ja eesmärke Tartu KRK-s ERÜ maaraamatukogude sektsiooni töökoosolekul.

21.aprillil 1999.a. kutsuti ERÜ juhatuse ja komplekteerimispoliitika töörühma poolt taas kokku keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad ja kohtuti Kirjastajate Liidu esimehe Tõnu Kogeriga; otsustati koostada teabekirjanduse mahukam TOP- nimekiri külaraamatukogude tarvis ja sõnastada komplekteerimise põhimõtted esmajoones külaraamatukogude jaoks

31.mail 1999.a. korraldas töörühm oma koosoleku, kus määrati kindlaks töösuunad ja jaotati ülesanded liikmete vahel

ERÜ komplekteerimispoliitika töörühm seadis oma töös 1999.a. eesmärgiks:

  • sõnastada külaraamatukogude komplekteerimise põhimõtted (juuli 1999),
  • koostada Teabekirjanduse TOP-´98 külaraamatukogudele (juuli 1999),
  • uurida väikeste külakogude komplekteerimise olukorda (dets.,1999),
  • tutvustada oma töörühma tegevust ja töötulemusi vabariiklikel seminaridel.


1999.aasta juunikuus valmisid E. Tariku eestvõttel ja T. Pihlakase, S. Bärgi , L. Haaviste, E. Raagi kaasabil "Külaraamatukogude komplekteerimise põhi- mõtted", mida tutvustati ja arutati nii maakogude suvelaagris Viitnal 29.07.1999 kui ka raamatukoguhoidjate suvelaagris Pakri poolsaarel Paldiskis 5.08.1999.a.

Töörühma liikmete ja kaastööliste K. Kivisaare, T. Pihlakase, K. Otsa ja H. Kaljusaare poolt koostati külakogude tarvis Teabekirjanduse TOP-110 1998.aastal ilmunud trükistest, mille alusel Aili Höövelsoo Lääne-Virumaa Keskraamatukogust kujundas näituse külaraamatukoguhoidjaile Viitna suvelaagris, mis oli väga huvitav ja vajalik kõigile osalejaile. Neil töönõupidamistel jagati kõigile osavõtjaile kaasa komplekteerimise põhimõtted kui teabekirjanduse TOP-110 materjalid.

21.septembril 1999.a. esinesid töögrupi liikmed E. Tarik ja E. Raag Rahvusraamatukogus toimunud seminaril "Raamatu tee raamatukogusse", mille korraldajaks oli ERÜ kogude toimkond (teadusraamatukogud).

Samal seminaril tutvustati osalejaile ERÜ juhatuse esimehe ja ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma märgukirja- pöördumist Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole seoses 2000.aasta riigieelarve projektis raamatukogudele mõeldud komplekteerimissummade vähendamisega rohkem kui kolmandiku võrra. ERÜ juhatus jätkas hiljem mitmete pöördumistega võitlust komplekteerimissummade taastamiseks 2000.aasta riigieelarves tõhusalt ja tulemuslikult.

02.detsembril 1999.a. kogunes töörühm oma aastalõpu koosolekule, kus E. Tarik esitas "Soovitusi kogude kujundamiseks külaraamatukogudele" parandatud variandi , millele töörühm ootab täiendusi 01.02.2000.a.

Töörühma juhi poolt koostati ankeet, millele vastasid väikese teeninduspiirkonnaga külaraamatukogud (teeninduspiirkond kuni 300elanikku), et analüüsida nende kogude kirjanduse hankimist ja komplekteerimismuresid. Analüüs valmib 2000.a. I kvartalis.

Samas püstitasime töörühma ülesanded 2000. aastaks:

  • koostada komplekteerimisalased soovituslikud põhimõtted maakonna ja linnade keskraamatukogudele (2000.a. esimesel poolel),
  • tegelda ühitatud küla-ja kooliraamatukogude komplekteerimis- - probleemidega,
  • analüüsida väikese teeninduspiirkonnaga raamatukogude komplekteerimise ja rahastamise olukorda (2000.a. I. kv.),
  • jätkata töörühma tegevuse ja töötulemuste aktiivset tutvustamist; kaasata kolleegide abi komplekteerimisprobleemide tõstatamisel ja lahendamisel,
  • jätkata ilmunud ilu-ja teabekirjanduse paremiku - TOP - soovitusnimestiku koostamist kord aastas, tutvustada seda näitusega suvelaagris Võrumaal .

Tänan ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma nimel kõiki kolleege, kes oma aktiivse kaastööga, väärtuslike mõtete, ettepanekute ja nõuannetega toetasid meie töörühma tegevust 1999.aastal. Loodame, et meie koostöö on tõhus ja toimiv ka aastal 2000, Eesti Raamatu Aastal!

Tänu ja lugupidamisega
Mare Ektermann
ERÜ töörühma juht
üles

Komplekteerimisosakondade juhatajatele ja töörühma liikmetele toimus kaks koolituspäeva.

Kevadine 13. aprillil 2016 Tallinna Keskraamatukogu Paepealse raamatukogus

Eesti Keele Sihtasutuse juhatuse esimees Toomas Väljataga andis ülevaate kirjastuse tegevusest. Kirjastus loodi Eesti Keele Instituudi juurde 1993. aastal ja aastas antakse välja ca 40 raamatut. EKSA pole vaid sõnastike kirjastaja, need ning keeleteaduse alased teosed moodustavad toodangust 40 % . Ülejäänu on Eesti autorite teosed, nii proosa kui luule, ja ca viiendik väärtkirjanduse tõlked. Sõnastike kirjastajaks Eestis jäävadki edaspidi tõenäoliselt vaid EKSA ja EKI. Tulevikus on plaanis e-keskkond, kus sõnastikud veebis saadaval, reeglina tasuta, ja paberraamatuid antakse välja vastavalt vajadusele. T. Väljataga tutvustas ka kirjastuse tulevikuplaane. Esmalt valmib 1000-leheküljeline entsüklopeediline teatmeteos „Eesti kohanimed“. Ilmumist jätkab „Eesti murrete sõnaraamat“, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks saame suure „Eesti-soome sõnaraamatu“, rida meie kirjanike teoseid ootab ilmumist.

Siis tutvusime raamatukoguga, erilist tähelepanu pöörasime seekord koomiksikogule. Saime häid ideid ka lauamängude komplekteerimiseks/kasutamiseks.

Kirjastus Pegasuse köögipoolest rääkis kirjastaja René Tendermann. Pegasus loodi 2001. ja 2003 jõudis juba kasumisse. Siis oli Eestis majanduskirjanduse buum, „Kotleri turundust“ näiteks anti välja 5 trükki. Järgmised hitid olid „Eragon“ ja „Videvik“. Igal kirjastajal on oma menukid, mis aitavad teisi raamatuid välja anda. Menukeid otsitakse ja meie kirjastajad pakuvad üksteist messidel hoogsalt üle. Problemaatiline on raamatute reklaamimine – kuidas seda teha ja kus? Hoolimata kirjastajate suurest tööst lõpetab iga viies raamat siiski poodide „leiukastides“, lihtsalt ei müü. Raamatute trükiarvud vähenevad ja raamat ostja jaoks aina kallineb. Enamus raamatuid ilmub asta lõpul, detsembris. Siis kipuvad uued aga „ära kaduma“, jõuluks ostetakse aasta jooksul varem ilmunud raamatuid.

Vestlusringis päeva lõpul tõstatus teema kokkusaamiste jätkamisest. Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm tuli kokku ajal, mil infot ja ülevaadet ilmuvast teavikust oli vähe, seda oli keeruline hankida. Töörühm tegi siis väga suure töö kirjandusnimestike kokkupanekul ja komplekteerijate teavitamisel. Praeguseks on olukord muutunud, infot on palju, seda pakuvad erinevad kanalid ja komplekteerijad on leidnud vajadustele vastava allika. Kõlama jäi arvamus, et niisuguseid paar korda aastas toimuvaid kokkusaamisi võiks siiski jätkata. Selline koolituspäev on heaks/parimaks võimaluseks kolleegidega suhelda, kogemusi vahetada ja probleemidest rääkida. Jätkuvalt on vajalikud teadmised kirjandusest ja raamatutest, huvitav on kuulda kirjastajate tööst.

Samuti on pidevalt uudiseid ja uuendusi suurematel hulgikaupmeestel, enamasti komplekteerivad rahvaraamatukogud just läbi nende.

Sügisene koolituspäev toimus 5. oktoobril 2016 Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes ja kinos.

Eesti raamatupoe- ja kinokett Apollo valiti oktoobris rahvusvahelise konkursi The Global Service Design Award finaalis maailma parima teenusekontseptsiooniga ettevõtteks. 2009. aastal alguse saanud uuenduste järel on raamatupoena alustanud Apollo tänaseks meelelahutusbränd, mis lisaks raamatutele, muusikale ja filmidele on nüüd ka Eesti suurim kino- ja mahlabaaride kett. Meie tutvusime Apollo esinduskauplusega. Saime ülevaate poes müüdavast ja kaupluse tööprotsessidest. Tutvusime kauba väljapaneku põhimõtetega, sellega, kuidas käib kauba tellimine nii suurde poodi, mismoodi toimuvad allahindlused vm. kampaaniad ja kuidas korraldatakse (raamatumüügi)üritusi.

Siis kuulasime raamatumüügi ülevaadet M. Kirsipuult. 60,4% Apollos müüdavast moodustab trükitud raamat (seisuga 30. IX 2016). Kui linastub film, siis hüppab ka filmi aluseks olnud raamatu müük, multifilmidega sama lugu. Pikaajaliste kogemustega Kirsipuu sõnul oli 2016. aasta suvel turg erakordselt tühi, uut eesti- ja lasteraamatut peaaegu ei ilmunud. Kümmekond kirjastajat olidki teatanud, et suvel nad ei tööta, nende statistika näitas, et I poolaastal ilmus ca 12 nimetust ja IV kvartali plaanis oli üle 20 nimetuse ilmumine. Apollo andmetel mõjutab raamatute müüki eelkõige meediakajastus ja kirjandusvõistluste, -konkursside ja –preemiate võitmine. Viimaste aastate trendidena tõi esineja välja ostjate huvi kristallide vastu, hästi müüvad raamatud tervisest (Bürkland, Raudsik jt), kohalike autorite positiivse sõnumiga käsiraamatud, psühholoogia-alased teosed, lastele teadust ja tehnikat tutvustavad raamatud ja hämmastavalt massiivne on olnud huvi hiiu kultuuri vastu.

Järgmisena vaatasime üle Apollo e-keskkonna, muudatused e-poes ja kiire küsimuste-vastuste voor oli kahepoolne ning kasulik.

Päeva lõpuks saime võimaluse näha kaasaegse kino köögipoolt. Midagi niisugust enamik komplekteerijaist oodata ei osanud, väga huvitav!

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad