VANARAAMATU TOIMKOND

EESMÄRK
ÜLESANDED
LIIKMED

TEGEVUS 2017  2016  2015  2014  2013 2012  2011  2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999
TÄIENDÕPE
VÄLJAANDED

Vanaraamatu toimkond tegutseb alates 3. märtsist 1994. aastast

"Die Wol-eingerichtete Buchdruckerey..."
Nürnberg, Johann Andre? Endters seel. Erben, 1733.

TEGEVUSE EESMÄRK

  • Tööalase informatsiooni vahetamine, erialase ühistegevuse ja täiendõppe organiseerimine.

ÜLESANDED

  • vanatrükiste (sh. Eestis kuni 1944.a.ilmunud kirjanduse) komplekteerimise, kirjeldamise ja säilitamisega seotud probleemide teadvustamine ning võimaluste otsimine nende lahendamiseks, koostöö nendes valdkondades;
  • kontaktide loomine ja süvendamine, infovahetuse tõhustamine raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides töötavate kolleegide vahel;
  • erialane täiendõpe (seminaride ja konverentside korraldamine, vanatrükiste kogudega tutvumine).

Toimkond suudab vajadusel lahendada ka ühist seisukohta või lahendust vajavaid küsimusi vanaraamatu valdkonnas. Näiteks automatiseeritud raamatukogusüsteemi INNOPACiga seotud probleeme vanatrükiste kataloogimisel (kirjeelementide paiknemine, märkuste- ja märksõnadeväljade kasutamine, terminoloogia täpsustamine ja ühtlustamine jne.) tõstatakse ja arutatakse toimkonna koosolekutel koos vastavate spetsialistidega, kokkulepped fikseeritakse kirjalikult ja edastatakse INNOPACi töörühmale kooskõlastamiseks. Toimkond on alustanud vanatrükiste kirjeldamisel kasutatava terminoloogia ühtlustamist. Materjalide ettevalmistamine on jagatud raamatukogude vahel järgmiselt: köiteterminid - Eesti Rahvusraamatukogu; provenientsiterminid - Tartu Ülikooli Raamatukogu; paberiterminid - Eesti Akadeemiline Raamatukogu; žanriterminid - Eesti Akadeemiline Raamatukogu

LIIKMED

   
Aira Võsa
toimkonna juht
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia keskus
Liivi Aarma
TLÜ digitehnoloogate Instituut
Tiina Aasmann
Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskus
Marje Burenkov TÜR kogude arenduse osakond
Malle Ermel
TÜR käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
Ruth Hiie Eesti Rahvusraamatukogu kogude osakond
Aita Jõulu TLÜ Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakond
Ulvi Kalpus Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
Helje-Laine Kannik TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia keskus
Katrin Kaugver  
Kaspar Kolk TÜR käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
Ene Kütt
Tallinna Linnaarhiiv
Mare Lott
TLÜ emeriitprofessor
Sirje Lusmägi
Eesti Rahvusraamatukogu kogude osakond
Mare Luuk
 
Pille Martin
Eesti Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakond
Ülle Mölder 
TÜRi käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
Irina Opletajeva
TÜRi käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
Marita Paas
TTÜR bibliograafiaosakond
Larissa Petina
Eesti Rahvusraamatukogu kogude osakond
Ave Pill 
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
Janika Päll
TÜR teaduskeskus
Mare Rand
TÜR käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
Liia Rebane
 
Tiiu Reimo
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia keskus
Siiri Reinola
TÜR kogude arenduse osakond
Heino Räim 
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
Olga Rüütel
Eesti Rahvusraamatukogu kogude osakond
Aija Sakova
TLÜ Akadeemise Raamatukogu arendus- ja kommunikatsioonijuht
Urve Sildre
Eesti Rahvusraamatukogu kogude osakond
Liis Tamm
Eesti Rahvusraamatukogu kogude osakond
Kadri Tammur
TÜR käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
Mari Tiits
 
Tiina Valgma
Eesti Ajalooarhiivi raamatukogu
Jelena Vammus
Rahvusarhiivi raamatukogu
   

 TEGEVUSKAVA 2017. AASTAKS

Toimkonna väljasõiduseminar Tartus, Ajalooarhiivi ja ERMi uue hoone külastus

Reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud konverents

 

TEGEVUS 2016. AASTAL

4. veebruaril külastas vanaraamatu toimkond Tartu Ülikooli raamatukogus näitust „A nagu Aldus Manutius”, mis oli pühendatud kuulsa Itaalia humanisti ja trükkali raamatupärandile. Seejärel kuulati Mare Ranna ettekannet tema raamatu „Ajaloolise kultuurivara jälgedel: Konrad Gessneri taimejoonistused Tartu Ülikooli Raamatukogus” saamisloost.

Järgnenud ERÜ vanaraamatu toimkonna koosolekul valiti toimkonna uueks juhiks TLÜAR vanaraamatu peaspetsialist Aira Võsa, kes võttis ameti üle Aija Sakovalt.

13.-14. mai toimus toimkonna väljasõit Kuressaarde. Esimesel päeval külastasime Saare arhiivraamatukogu ja muuseumi. Raamatukogu juhataja Katrin Äär ja muuseumi vanemteadur Maret Soorsk tutvustasid nimetatud mäluasutuste kogusid, töökorraldust ja ekspositsioone.

Teisel päeval tutvusime EELK vaimuliku Anti Toplaane juhatusel Kuressaare Laurentsiuse kiriku ja Püha Jakobi kiriku ajalooliste hoonetega.

Peale Saaremaa väljasõidu on vanaraamatu toimkonna liikmete korraldamisel ja osalusel toimunud terve rida üritusi:

  • 5. apr TLÜAR 70. aastapäevale pühendatud ettekandepäev „Raamatukogu kui võimalus”
  • 5. apr Eesti Kirjandusmuuseumis Leida Laidvee mälestuspäev
  • 3. juun Rahvusraamatukogus näitus „Päris ja prii. 200 aastat pärisorjuse kaotamisest Eestimaal”
  • 16. sept TLÜAR ning ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanaraamatualane ettekandepäev „Kyra Robert 100”.
  • 25. okt Oskar Kallase päev ehk XXVI eesti raamatuteaduse konverents Eesti Kirjandusmuuseumis.
  • 24.-25. nov Tiiu Reimo Riias konverentsil „Books and Society in Latvija until 1945" ettekandega „Retrospective National Bibliography of Foreign Language Books published up to 1830 in Estonia as Imprint of the Travelling Res Publica Literatorum”
  • 12.-13. dets Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja Kreutzwaldi päevade 60. konverents „Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised“
  • 15. nov TLÜAR Vanaraamatu keskuse näitus „Maskeeritud kirjandus” baltika kogudest ja välismaa raamatukogudest

Publikatsioonid

Tiiu Reimo, „Swedes Publishing in Estonia up to the End of the Second World War”. – Knygotyra = Book Science, 66 (616), 148−172.

Aija Sakova, Aira Võsa, „Raamatukogu kui teadusasutus”. – Sirp, 22.04.2016

Merike Kiipus, Leida Laidvee mälestuspäev. – Raamatukogu 3/2016, lk 35.

Aija Sakova, Kaja Tiisel, „Meenutades Kyra Robertit (1916-1997)”. –- Raamatukogu 5/2016, lk 24-25.

Aira Võsa
Toimkonna juht

üles

2015. AASTA TEGEVUS

ERÜ vanaraamatu toimkonna 2015. aasta suursündmuseks oli Läti Rahvusraamatukogu külastus 11. septembril, mis võeti ette ERÜ egiidi all ja koostöös mitme teise toimkonnaga (koolitus, noored, seeniorid).

Riia reisi grupijuhiks oli vanaraamatu toimkonna esinaine Aija Sakova-Merivee. Läti Rahvusraamatukogus tehti ERÜ liikmetele ja toimkondade liikmetele 1,5 tunnine üldekskursioon (3 grupis, sh 2 inglise ja 1 vene keeles). Pärast seda jagunesid toimkondade liikmed oma huvidest lähtuvalt. ERÜ vanaraamatu toimkond on kokku leppinud kohtumise Läti Rahvusraamatukogu erikogude direktori dr. Ineta Kivle ja erikogude valdkonda kuuluvate osakondade juhatajatega. Pärast dr Kivle üldist erikogude tutvustust oli vanaraamatu toimkonna liikmetel külastada erifonde. Väiksemad grupid tutvusid haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonna, Letonica ja Balti keksraamatukogu tööga; samuti külastasid konservaatorid-säilitajad Läti Rahvusraamatukogu digiteerimis- ja restaureerimiskeskust. Pikem ülevaade Läti RR külastusest ilmus ajakirjas Raamatukogu 6/2015 (vt Aira Võsa ja Ave Teesalu artikli viidet all)

2015. aasta jaanuaris toimus Tartu Ülikooli Raamatukogus Malle Ermeli eesvedamisel Puksoo päev, kus oli mitmeid ettekandeid, mis seotud vanaraaaatuga ja mida pidasid toimkonna liikmed. (vt viidet Malle Ermeli ülevaatele all)

Retrospektiivse rahvusbibliograafia uurimise ja koostamise seisukohast oli kahtlemata märkimisväärne 2015. aasta 16. veebruaril toimunud kirjepäev, mis oli pühendatud raamatuteadlase ja Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia isa Endel Annuse 100. sünniaastapäevale. Tegemist oli ERÜ, aga mitte otseselt ERÜ vanaraamatu toimkonna egiidi all toimunud üritusega.

Vanaraamatuga töötavate raamatukoguhoidjate jaoks oli 2015. aasta kahtlemata ka uue ühise andmebaasi ESTER/Sierraga harjumise aasta. Algas töö vanaraamatu kirjete toimetamise ja liitmisega, ühtlasi alustas tööd ELNET vanaraamatu kirjete toimetamise infolist. Vastavad kirjete toimetamise kokkulepped sõlmiti 2014. aasta septembris ERÜ vanaraamatu toimkonna juhi eesvedamisel ja nelja teadusraamatukogu (RR, KMAR, TÜR ja TLÜAR) töötajate osalusel.

Rahvusvahelise koostöö seisukohast on oluline märkida, et TLÜ AR teadur Katre Kaju, kes esindab Euroopa teadusraamatukogude konsortsiumis CERL Tallinna ülikooli akadeemilist raamatukogu ja Tartu ülikooli raamatukogu, osales CERLi kevadisel tööseminaril 16.–17. märtsini Viinis. Sügisesel CERLi üldkoosolekul ja raamatukogude ajalugu puudutaval seminaril Antwerpenis 27. – 28. oktoobrini asendas Katre Kajut TLÜ AR vanaraamatu peaspetsialist Aira Võsa. Info on edastatud nii vanaraamatu kui ERÜ üldisesse postiloendisse.

Toimkonna üritused

11. september Läti Rahvusraamatukogu erikogude külastus

Toimkonna liikmete korraldatud vanaraamatu ja raamatuteaduse alased konverentsid-üritused ja näitused

Puksoo päev, 23. jaanauar 2015 (TÜR)

Bibliograafiapäev. Endel Annus 100, 16. veebruar 2015 (ERÜ, TLÜ AR)

TLÜAR Vanaraamatu keskuse egiidi all toimusid järgnevad ettekanded SIIT

Näitused:

Ülle Mölder, Janika Päll ja Kaspar Kolk (TÜR) 9.09.2015–09.02.2016 näitus „A nagu Aldus Manutius“

Populaarne ja tutvustav tegevus

Otseselt toimkonna tegemistega seotud artiklid:

Võsa, Aira; Teesalu, Ave; Haljasmäe, Rene; Vaaro, Ilmar; Nool, Maris: Väljasõit Läti Rahvusraamatukokku. Raamatukogu 6/2015, lk 9-10.

Ülevaade Puksoo päevast:

Ermel, Malle: Tartus tähistati Friedrich Puksoo 125. sünniaastapäeva ettekandepäevaga. Raamatukogu 2/2015, lk 37.

Muu vanaraamatuga seotud:

Sakova-Merivee, Aija: Tallinna linna- ja gümnaasiumi trükikoda ehk 380 aastat trükikunsti Tallinnas. Raamatukogu 2/2015, lk 30.

Sakova-Merivee, Aija: Saksakeelne kultuuripärand Ida-Euroopas ja selle digiteerimine. Raamatukogu 4/2015.

üles

TEGEVUS 2014. AASTAL

 

2014. aastal tähistas ERÜ vanaraamatu toimkond 20 aasta möödumist toimkonna asutamisest. Sel puhul toimus vestlusring toimkonda seni juhtinud vanaraamatu spetsialistide vahel. Toimkonna tegevust alates 2014. aastast vedav Aija (Sakova-)Merivee vestles toimkonna senistest tegemisest Tiiu Reimoga Tallinna Ülikoolist, Kadri Tammuriga Tartu Ülikooli Raamatukogust ja Ruth Hiie ning Urve Sildrega Eesti Rahvusraamatukogust. Kiriusutelu senistest tegevustest ja plaanidest edaspidiseks ilmus ajakirjas Raamatukogu 2/2014.

Toimkonna 20. aastapäeva tähistati samuti ühise näitusekülastuse ja töökoosolekuga 3. märtsil Tallinna Linnaarhiivis. Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis esimehe Olev Liiviku tutvustamisel vaadati näitust „Baltisaksa jäljed Eesti muuseumikogudest“ ja peeti infovahetuse koosolekut.

Toimkonna tavapärane suveseminar toimus sel korral 27.–28. juunini Pärnu Muuseumis ja Võistes. Seminari raames tutvus toimkond Pärnu Muuseumi püsiekspositsiooni ning vanaraamatu- ja kunstikogudega ning osales Aldur Vungi temaatilisel linnaekskursioonil „J.V. Jannseni ja Lydia E. F. Jannseni kodutee“. Samuti tutvuti Koidula majamuuseumi ja selle ekspositsiooniga. Teisele seminaripäevale oli planeeritud Pärnu ajaloo uurija Inna Jürjo ettekanne „Kaksiklinnad Uus- ja Vana-Pärnu 13.-16. sajandil“ ning toimkonna plaanide arutelu. Osales 21 vanaraamatuhuvilist kuuest erinevast mäluasutusest.

2014. aastal suvel liitis ELNET Konsortsium oma Tallinna ja Tartu andmebaasid. See mõjutas oluliselt ka ELNET Konsortsiumi raamatukogudes töötavate vanaraamatu spetsialistide tööd. Toimkonna liikmetest osales ELNET kataloogimise ja nimenormandmete töörühma töös Ülvi Kalpus Eesti Kirjandusmuuseumist, kes on töörühma alaline liige. ELNETi töörühma tööga liitusid perioodiliselt ka Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik (normandmed) ja Aija Sakova-Merivee Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust.

10. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis nelja vanaraamatuid säilitava ja kataloogiva teadusraamatukogu vanaraamatu kolleegide kohtumine, et arutada koostööd eesti- ja võõrkeelse vanema rahvusteaviku kirjete toimetamise ja mestimise asjus. Samuti lõi ELNET igapäevase kataloogimise ja kirjete toimetamise töö paremaks korraldamiseks vanaraamatu listi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Teadur Katre Kaju, kes esindab Euroopa teadusraamatukogude konsortsiumis CERL Tallinna ülikooli akadeemilist raamatukogu ja Tartu ülikooli raamatukogu, osales nii CERLi kevadisel tööseminaril 17.–18. märtsini Edinburghis kui ka sügisesel koordineeriva komitee koosolekul ja digiteerimisalasel konverentsil 28.–29. oktoobrini Oslos. Oma kogemusi ja saadud infot vahendas ta vanaraamatu toimkonna postiloendi vahendusel (kirjad 16.04.2014 ja 2.12.2014) .

Ehkki toimkonna egiidi all sel aastal peale suveseminari ühtki muud eraldiseisvat täiendkoolitust ei toimunud, on toimkonna liikmed korraldanud mitmeid vanaraamatu ja raamatuteaduse alaseid konverentse, seminare ja ettekandepäevi. Toimunud on ka mitu väga kõrgetasemelist ja äramärkimist väärivat vanaraamatu-alast näitust.

Toimkonna üritused

- 3. märts toimkonna 20 tegevusaasta tähistamine näituse külastuse ja toimkonna töökoosolekuga

- 27.–28. juuni toimkonna suveseminar Pärnu Muuseumis ja Võistes

Toimkonna liikmete korraldatud vararaamatu ja raamatuteaduse alased konverentsid-üritused ja näitused

- Aija Sakova-Merivee ja TLÜAR vanaraamatu keskus: Ettekandepäev „Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634–1828)“ ja samanimelise näituse avamine, 10. okt.

- Merike Kiipus (KMAR): Oskar Kallase XXV raamatuteaduse päev, 24. okt.

- Tiiu Reimo (TLÜ), Aija Sakova-Merivee (TLÜAR): Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia seminar, 20. nov

- Malle Ermel ja Kadri Tammur (TÜR) 27.01.2014–21.03.2014 näitus „Ilus raamat. Illustreeritud raamatuid trükikunsti esimesest sajandist Tartu Ülikooli Raamatukogus“

http://www.utlib.ee/index.php?mod=ntx&cmd=sisu&e_id=162&id=290&e=1

- Katre Kaju, Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Rene Haljasmäe (TLÜAR) ja Triin Krönströöm (TLA) 10.10.2014-18.12.2014 näitus „Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634–1828)“

http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/keskused/vanaraamatukeskus/hortuslibrorum/hortus-librorum-30

Kindlasti on väärt märkimist, et Rahvusraamatukogu vanemteaduril Piret Lotmanil ilmus 2014. aastal monograafia „Heinrich Stahli elu ja looming“. See on vanaraamatu uurijatele oluline verstapost! Samuti on rõõm tõdeda, et mitmed toimkonnaga seotud kolleegid osalesid Piret Lotmani ja rahvusraamatukogu korraldatud teadusseminaril „Konfessioon ja kirjakultuur“ (23. okt)

TLÜAR Vanaraamatu keskuse egiidi all toimusid10. detsembril saksakeelse ettekanded loteriidest ja kirjaoskusest varauusajal.

http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/keskused/vanaraamatukeskus/ueritused

Populaarne ja tutvustav tegevus

Otseselt toimkonna tegemistega seotud artiklid:

- Merivee, Aija; Reimo, Tiiu; Tammur, Kadri; Hiie, Ruth; Sildre, Urve (2014). Vanaraamat spetsialisti töös. Raamatukogu, 2, 31 - 34.

- Frei, Lauri; Merivee, Aija (2014). Vanaraamatu toimkonna suveseminar. Raamatukogu, 5, 37 - 38.

Laimemalt vanaraamatu uurimisega seotud:

Sakova-Merivee, Aija; Plath, Ulrike (2014). Varauusaeg ja Vanaraamat. Aija Sakova-Merivee intervjuu Ulrike Plathiga.


Aija Sakova-Merivee
ERÜ vanaraamatu toimkonna esinaine alates 2014. aastast

Tallinnas, 7. jaanuaril 2015


üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

ERÜ vanaraamatu toimkonna kahepäevane seminar9. -10. mail Valgas ja Läti Valkas hõlmas ettekandeid, kogude tutvustusi ja ekskursioone. Üritusest võttis osa üle 20 vanaraamatu spetsialisti Tallinna ja Tartu mäluasutustest. Seminari ettekannete osa toimus esimesel päeval Valga muuseumis. Toimkonna liikmetest esinesid  ettekannetega Tiina Valgma (Ajalooarhiiv) ja Mare Rand (TÜ raamatukogu). T. Valgma rääkis Valga trükkalist Ferdinand Kajanderist. ja  M. Rand tutvustas kolme 19. sajandi Valgaga seotud ajaloolist isikut, nende käsikirjalist ja  trükitud pärandit, mida säilitatakse TÜ raamatukogus. Valka muuseumi peavarahoidja Ingrid Kivest.andis ülevaate muuseumi vanatrükistest ja käsikirjadest. I. Kivest tutvustas peale ettekandeid  ka linna ajaloolist südant. Teisel päeval hommikul tegime visiidi Valga Keskraamatukokku, mida tutvustas raamatukogu direktor Endla Schasmin. Seejärel külastasime Valka koduloomuuseumi, mis paikneb Jānis Cimze seminari endises hoones. Tutvusime seminari ajaloole pühendatud näitusega.

Külaskäigust lähemalt ajakirjas „Raamatukogu”: Hiie, R., Sildre, U. Vanaraamatu toimkond Valgas ja Valkas // Raamatukogu, 2013, 4., lk. 32-33.

3. oktoobril toimus ERÜ vanaraamatu toimkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös ettekandepäev, kus esinesid vanaraamatu spetsialistid erinevatest Eesti mäluasutustest. Kuuest ettekandest kaks (Larissa Petina, Katre Kaju) olid unikaalsetest käsikirjalistest reisialbumitest, mis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Juttu tuli nii aadli (Ene Hiio), kui talupoegade raamatukogudest (Liis Tamm) ning eestikeelsest harduskirjandusest (Marita Paas). Anti ka ülevaate vanaraamatu uurimise praegusest seisust (Tiiu Reimo).Ettekandepäeval osales ligi 80 kuulajat, kes soovi korral said mapid ettekannete teesidega. Päeva lõpetas näituse “Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu tutvustus RRi harulduste saalis (Sirje Lusmägi).
Ettekandepäeva kohta ilmub Kadri Tammuri ülevaade ajakirjas „Raamatukogu”.

Osasvõtt konverentsidest jm. üritustest:
Toimkonna liikmed võtsid osa ERÜ ja mäluasutuste korraldatud konverentsidest nii esinejate, kuulajate kui ka korraldajatena. Arvukamalt oli osalejaid kahel toimkonna korraldatud üritustel, kuid toimkonna liikmed osalesid aktiivselt ka teistel vanaraamatuga seonduvatel ettevõtmistel nagu Friedrich Puksoo päev, TLÜAR vanaraamatu keskuse loengusari, Tallinna Linnaarhiivis toimunud pärgamendi ajaloo-alane loeng.
Postiloendi vahendusel jagasid välismaal nähtust muljeid Katre Kaju  (ülevaade Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi seminari „Peatage vargad” ettekannetest) ja  Aija  Sakova-Merivee (Berliini riigiraamatukogu ajalooliste trükiste osakonna külastusest).
Postiloendis on 42 liiget, pikaajalisi toimkonna liikmeid ja aktiivsemaid üritustel osalejaid on üle 20 (ERÜ liikmed). Postiloendiga liitusid sel aastal ka mitmed muuseumitöötajad üle Eesti.

Toimkonna poolt esitatikandidaat Friedrich Puksoo preemiale ning toimkonna ettepanekul anti Eesti Kirjandusmuuseumi töötajale ja kauaaegsele vanaraamatu toimkonna liikmele Heino Räimele ERÜ auliikme staatus.

2014. aastal möödub 20 aastat vanaraamatu toimkonna asutamisest.Uuest aastast hakkab toimkonna tööd juhtima TLÜAR baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna juhataja Aija Sakova-Merivee.

Urve Sildre
Toimkonna juht aastatel 2009-2013
17. detsember 2013

üles

TEGEVUS 2012. AASTAL

17. - 18. mail toimus Vilniuses ERÜ vanaraamatu toimkonna väljasõiduseminar, millest võtsid osa 17 toimkonna liiget Tallinna ja Tartu mäluasutustest. Tutvuti Vilniuse Ülikooli Raamatukogu, Leedu Rahvusraamatukogu ja Leedu Teaduste Akadeemia raamatukogu haruldaste raamatute kogudega ja nendega tehtava tööga.

Vilniuse Ülikooli raamatukogus oli meie võõrustaja raamatukogu teadus- ja kultuuripärandi keskuse juhataja Nijolė Klingaitė-Dasevičienė. Keskus koondab mitmeid valdkondi ja tegevusi, siia kuulub harulduste ja käsikirjade kogu ning arhiiv- ja kunstikogu. Tutvusime keskuse töösuundade ja tähtsamate käsilolevate projektidega.

Leedu Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonna töötajad tegid ettekanded osakonna ajaloost ja haruldastest leedu trükistest, analüüsiti vanaraamatu kirjeid elektonkataloogis ning tutvustati provenientsi andmebaasi Leedu Teaduste Akadeemia Raamatukogus tutvusime raamatukogu ajalugu selgitava väljapanekuga, samuti oli meie jaoks välja pandud haruldasi raamatuid ja käsikirju.

Kõigis kolmes raamatukogus tutvustati Leedu kultuuripärandi digiteerimise ühisprojekti, külastasime ka digiteerimisosakondi.
Külaskäigu tutvustus kirjasõnas: Sildre, U. Vanaraamatu toimkond käis Vilniuses // Raamatukogu. 2012. Nr. 5. Lk. 38.

Osasvõtt konverentsidest jm. üritustest:
Toimkonna liikmed võtsid osa ERÜ ja mäluasutuste korraldatud konverentsidest nii esinejate kui kuulajatena, arvukamalt oli osalejaid Oskar Kallase päeval (Eesti Kirjandusmuuseum.. 29.10.)  ja  TLÜ Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi saksa filoloogia osakonna seminaril "Varane uusaeg Eestis - keel ja kultuur (9. november).

Ruth Hiie ja Katrin Kaugver osalesid Londonis Briti raamatukogus 30. oktoobril toimunud Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) aastaseminaril ja jagasid toimkonnakaaslastele ürituse kohta muljeid postiloendi vahendusel.

 

Urve Sildre
Toimkonna juht

üles

TEGEVUS 2011. AASTAL

2011. aastal korraldas vanaraamatu toimkond seminari Järvamaa Muuseumis, samuti võeti osa raamatuteadlase Voldemar Milleri 100. sünniaastapäeva ürituste korraldamisest.

Voldemar Milleri sünniaastapäeva üritustel osaleti nii korraldajate kui osavõtjatena. Eesti Kodu-uurimise Seltsi korraldatud mälestuskonverentsil 7. veebruar esines ettekandega Tiiu Reimo, 8. veebruar avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus, mille initsiaator ja üks koostajatest oli Urve Sildre.

Arvukalt osaleti Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu juubelikonverentsi vanaraamatupäeval 6. aprillil, mille korraldas baltikaosakond V. Milleri ja K. Roberti sünniaastapäevade tähistamiseks. Toimkonna liikmetest esinesid ettekannetega K. Kaugver, T. Reimo, H. Kannik.

6. mai vanaraamatu toimkonna seminar Järvamaa Muuseumis.

Paides asuva Järvamaa muuseumi ekspositsiooni tutvustas programmijuht Elle Näppo. Toimkonna liikmed Liivi Aarma ja Mare Ranna esinesid Paide kultuurieluga seotud ettekannetega:

-Liivi Aarma. Wilhelm Friedrich Tuglas Paide köstrina andis välja esimese eestikeelse põllumajandusliku nõuande raamatu (1866. aastal).

-Mare Rand. "Alexander vaid, ja üksnes tema, lõi Sulle, Dorpat! Sinu noorussära" : Adalbert Philipp Cam(m)erer - Tartu üliõpilasest koolimeheks ja luuletajaks Eesti-, Liivi- ja Kuramaal.

Muuseumi vanemteadur Malle Hõbemägi oli vaatamiseks välja pannud arhiivkogu vanemaid trükiseid, samuti huvitavamate omanikumärkidega raamatuid.

Pealelõunal toimus ekskursioon Paide vanalinnas, giidiks ühenduse Weissenstein juht Rainer Eidemiller.

Seminarist kirjutas ajakirja Raamatukogu jaoks ülevaate Marita Paas.

Toimkonna postiloendi vahendusel tutvustas TLÜAR baltikaosakonna juhataja Katrin Kaugver novembris Vatikanis toimunud Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) seminari ettekandeid.

 

Urve Sildre
Toimkonna juht

5.01.2012

üles

TEGEVUS 2010. AASTAL

Toimkond sai 2010. aastal kokku koosolekul Tallinnas ja väljasõiduseminaril Rakveres.

25. veebruaril oli vanaraamatu toimkonna koosolek Eesti Rahvusraamatukogus: vanaraamatu MARC kataloogimise juhendi koostamisega seotud arutelu. Koosolekust võttis osa 12  toimkonna liiget. Lisaks osalesid Kristel Veimann RRst, Tiiu Illipe TLÜARst ja Tatjana Šahhovskaja TÜRst.Koosoleku eesmärk oli abistada juhendi koostamiseks loodud töögruppi, mis moodustati ELNET Konsortsiumi kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juurde. Ülevaate probleemidest andis töögrupi juht Ülle Mölder, kes fikseeris ka erinevate raamatukogude seisukohad. 
Töögrupp, kuhu kuulusid toimkonnast veel Ruth Hiie ja Helje Kannik said juhendi valmis kevadeks. Juhend kinnitati 13.05.2010 ja on kättesaadav ELNETi kodulehelt.

6. mail toimus seminar Rakvere Näitustemajas (s/a Virumaa Muuseumid)
Seminaril tutvuti Rakvere Näitustemaja ekspositsioooniga ja peavarahoidja Rutt Ojaranna välja pandud eestikeelsete vanaraamatute ja baltikakirjanduse ning käsikirjadega. Kuulati kolme ettekannet: muuseumi teadur Odette Kirss rääkis Rakvere esimestest trükikodadest ja trükkalitest 18.–19. sajandil, TLÜ Infoteaduste Instituudi dotsent Liivi Aarma esines teemal “Rakverele kui raamatulinnale alusepanek kaupmeeste Ernade aegadel” ja Eesti Rahvusraamatukogu konservaator Urve Kolde tegi ülevaate peamistest paberi- ja köitekahjustustest. Päeva lõpetas ekskursioon Rakvere linnuses. Rakvere seminarist võttis toimkonna poolt osa 21 inimest. Virumaa Muuseumid reklaamisid üritust kui vanaraamatu päeva ja olid kutsunud sinna maakonna väikemuuseumide töötajaid ning teisi huvilisi.
Rakvere teemalised ettekanded avaldati ajakirjas „Raamatukogu” nr. 5:
Kirss, O. Rakvere trükkalid 18. -19. sajandil.
Aarma, L. Rakvere raamatulinnana.

Vanaraamatu toimkond trükisõnas:
Sildre, U. Vanaraamatu toimkond [toimkonna tegevus aastatel 1999–2008] // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat, 1. 2008 (2010). Lk. 51–55.
Sildre, U. Vanaraamatu toimkond Rakveres. // Raamatukogu. 2010. Nr. 4. Lk. 38.

Osavõtt konverentsidest jm. üritustest:
4. veebruaril osalesid  Urve Sildre ja Mari Tiits ERÜ usaldusisikute ja struktuuriüksuste juhtide väljasõiduseminaril Haapsallu. Arutleti ERÜ päevaplaanide ja probleemide üle, kuulati Piret Hallik-Sassi loengut "Kuidas ennast turundada?" ning  tutvuti Lääne Maakonna Keskraamatukogu vastrenoveeritud lasteosakonnaga

Toimkonna liikmed võtsid osa ERÜ ja mäluasutuste korraldatud konverentsidest nii esinejate kui kuulajatena, arvukamalt oli osalejaid Oskar Kallase päeval (Eesti Kirjandusmuuseum, 25.10)  ja  TLÜ Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi korraldatud konverentsil "Baltisaksa kultuuritekstid ja postkolonialism” (TLÜ, 9.11).

Katrin Kaugver ja Ruth Hiie osalesid Kopenhaagenis toimunud Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) seminaril ja jagasid hiljem toimkonnakaaslastele ürituse kohta infot postiloendi vahendusel.

Infovahetus toimkonna liikmete vahel toimus peamiselt postiloendi abil (2010.a. liitus postiloendiga Rene Haljasmäe TLÜARst).

 

Urve Sildre
Vanaraamatu toimkonna juht
5. jaanuaril 2011

TEGEVUS 2009. AASTAL

2009. aastal korraldas vanaraamatu toimkond seminari Võrus ja ekskursiooni TTÜ raamatukokku. Toimkonna liikmed tegid ettekandeid Friedrich Puksoo päeval ning TLÜ AR ja Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi ühisseminaril.Vanaraamatu toimkonna juht 2009. aastast on Urve Sldre Toimkonnaga liitusid kolm uut liiget: Liis Tamm (RR), Olga Rüütel (RR) ja Liia Rebane (TTÜR).Fr. Puksoo auhinnahinna komisjoni kuulusid Tiiu Reimo (esimees), Malle Ermel ja Mare Rand.Suhtlusehõlbustamiseks loodi toimkonna postiloend.

23. jaanuaril Friedrich Puksoo 119. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäeval "Raamatust, raamatukogust, raamatukoguhoidjast" esinesid Mare Rand, Larissa Petina, Malle Ermel ja Tiiu Reimo.

 

Auhindamiskomisjon tunnustas Larissa Petinat artikli Собрание книжных знаков Иваска и Руси в Национальной библиотеке Эстонии autorina ja artiklikogumiku "Omanikumärgid vanaraamatus" koostajana ja toimetajana.

ERÜ vanaraamatu toimkonna seminar Võrus 23.- 24. aprillil 2009. Seminariga Võrus tähistas vanaraamatu toimkond oma 15. tegevusaastat. Väljasõidul osales 18 toimkonna liiget. Võrumaa Muuseumis tutvustas peavarahoidja Arthur Ruusmaa nii ekspositsioonis esitatud kui ka muuseumi kogudes hoitavaid vanu trükiseid, käsikirju ja dokumente. Samuti tutvustas ta praegu kasutusel olevalt infosüsteemi KVIS ja rääkis üleminekust uuele veebipõhisele infosüsteemile MuIS.

 

Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimus Tiiu Reimo avalik loeng "Kui vana on vana raamat ja kes sellega töötavad." Muuseumi direktor Aimi Hollo tutvustas muuseumi ekspositsiooni ja säilinud osa Kreutzwaldi isiklikust raamatukogust. Külastasime ka Võrumaa Keskraamatukogu ja Võru raamatuklubi presidendi bibliofiil Erik Kambergi kodu. Järgmisel päeval tutvusime Haanja ja Rõuge kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsustega, teejuhiks Arthur Ruusmaa.
 

18. juunil TLÜ Akadeemilise Raamatukogu ja Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) ühisseminaril European Printed Heritage in Estonian Libraries, (korraldas Katrin Kaugver) esinesid kolm toimkonna liiget.Tiiu Reimo, Malle Ermel ja Larissa Petina. CERLi esindajad tutvustasid konsortsiumi hallatavaid vanaraamatu andmebaase, portaale ja teenuseid ning rääkisid organisatsiooni edasistest arengusuundadest. Eesti kolleegid andsid ülevaate vanaraamatu kollektsioonidest Eesti raamatukogudes.


4. detsembril toimus ekskursioon Tallinna Tehnikaülikooli uude raamatukokku. Raamatukogu direktor Jüri Järs esines ettekandega raamatukogu ehitusloost, teenindusosakonna juhataja Tuuli Tõiste tutvustas raamatukogu ruume ja toimkonna liige, Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi juhataja Liia Rebane näitas rajatava muuseumi ruume ja tutvustas tulevikuplaane

 

Urve Sildre
Toimkonna esimees
16.12. 2009

üles

TEGEVUS 2008. AASTAL

20.-21. mail toimus Peterburis ERÜ vanaraamatu toimkonna, Venemaa Rahvusraamatukogu, Vene Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Peterburi Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu spetsialistide ühisseminar Eesti ja Estonica kogud Peterburi raamatukogudes. Eesti poolt võttis seminarist osa 19 vanaraamatu spetsialisti Tartu Ülikooli raamatukogust, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Ülikooli Raamatukogust, Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Rahvusraamatukogust. Meie seltskonnal oli võimalik tutvuda Venemaa Rahvusraamatukogu rikkaliku rariteetide koguga ajaloolises Sadovaja tänava peahoones. Moskva prospektil asuvas uues hoones on rahvuskirjanduse osakond kus leidub ka eestikeelset kirjandust. Seminari teisel päeval kohtusime kolleegidega Venemaa Teaduste Akadeemia Raamatukogus ja Peterburi Ülikooli raamatukogus. Seminari ettevalmistamise ja läbiviimise eest suur tänu Larissa Petinale. Eelnevalt koostatud ja Peterburi kolleegidele tutvumiseks saadetud küsimustik tõi välja vastastikust huvi pakkuvate teemade ringi – vana ja haruldase raamatu elektroonilise kirjeldamise, eesti ja estonica trükise kollektsioonid, koopiate tellimise võimalus, digitaliseerimine, andmebaaside kasutamise võimalus jne. Tänu Eesti Kultuuriministeeriumi toetusele oli vanaraamatu spetsialistidel võimalus tutvuda Eestimaa kunagise tähtsaima metropoli suurepäraste ja rikkalike kogudega, kohtuda naaberriigi äärmiselt sümpaatsete kolleegidega.

 

25. novembril toimus Rahvusraamatukogus vanaraamatu toimkonna seminar Vene vanatrükis Eesti kogudes. Seminari korraldas ja viis läbi RRi vanemteadur, Ph. D. Larissa Petina. Käsitletavad teemad olid: Kirillitsatrükised suuremates Eesti raamatukogudes ja muuseumides; Raja vanausuliste koguduse raamatukogu. Kirillitsatrükiste kirjeldamise ja atribueerimise probleemidele andis asjatundlikke vastuseid Larissa Petina läbiviidud workshop. Toimkonna liikmed on võtnud osa ERÜ ja raamatukogude korraldatud seminaridest, koosolekutest ja konverentsidest.2009. aastast on ERÜ vanaraamatu toimkonna esinaine Urve Sildre Eesti Rahvusraamatukogust.

Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine 2004 - 2008
üles

TEGEVUS 2007. AASTAL

Vanaraamatu toimkonna teabepäev toimus 25. aprillil TLÜ AR-is 1. Vanaraamat Euroopas - mis toimub? (Katrin Kaugver)CERL 2007 ja 2008-2011. Kuhu suundutakse? Milliseid teenuseid arendatakse? Juurdepääs andmebaasidele. CERL Portal, CERL Thesaurus. Publikatsioonid.2. Vanaraamatu uudised TLÜ AR-ist:Andmebaas ERICUS (Kertu Maasik); Vanaraamatu Keskus. (Katrin Kaugver)3. Hand Press Book (HPB) - rekataloogijate kogemused 2007. (Helje Kannik).7.-8. juuni seminarist "Vanaraamatu kogud Läänemaal" said osa 16 vanaraamatu toimkonna liiget.

 

7. juuni andis rääkis direktor Ilme Sepp Lääne Maakonna Keskraamatukogu kujunemisloost, olevikust ja tulevikust ning tutvustas kogusid s.h. Madis Oviiri raamatukogu. Tutvuti Toomkirikuga, kus Tiit Salumäe abikaasa näitas kirikut ja nende erakogu haruldasemaid piibleid, kohtuti tuntud Haapsalu bibliofiili Ilmar Jõesooga tema kodus ning käidi ka Iloni Aias. 8. juuni tutvustas Eve Otstavel Läänemaa Muuseumi arhiivraamatukogu käsikirju ja trükiste kogu. Vaadati Rannarootsi Muuseumi raamatukogu, tutvuti Lyckholmi Muuseumi rannarootsi vanade trükiste ja käsikirjade koguga, Noarootsi Katariina kiriku, Rooslepa kabeli jm. Planeeritud üritustest jäid ära Inge Tederi loengud köitekunsti ajaloost kolm korda a' 3 tundi TÜR-is, mis olid planeeritud aprill/mai – Lektorile ei sobinud väljapakutud aeg. Loengutsükli püüame läbi viia aastal 2008

Kadri Tammur
ERÜ vanaraamatu toimkond
üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

16. märts - vanaraamatu kataloogimisele pühendatud praktiline seminar: Vana raamatu kirjeldamise kogemusi eri raamatukogudes, CERL-ist võetud kirjete konverteerimine. Toimumiskoht RR-is20. aprill – toimkonna liikmed võtsid osa Põltsamaal toimunud konverentsist "Raamatukogude roll Põltsamaa ajaloos". Korraldajaks Jõgeva maakonna keskraamatukogu. Ettekanded toimkonna liikmetelt Larissa Petinalt (RR) ja Mare Rannalt (TÜR).

 

13.-16. september - seminar: Vanaraamatu ja Baltika kogud Riias. Tutvumine Läti Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Läti Rahvusraamatukogu ajalooliste kogudega. Septembri keskel viibis 21 eesti vanaraamatu spetsiaslisti Riias, et tutvuda vanaraamatu ja Baltica kogudega Riia suuremates raamatukogudes. Koos läti kolleegidega peeti maha ühisseminar, kus kumbki pool sai vahetada kogemusi ja kavandada tulevikuvisioone seoses vanaraamatu ja erikogude säilitamise, uurimise ja avamisega. Ka Läti raamatukogudes on juba mõnda aega olnud aktuaalseks teemaks vanaraamatu konverteerimise ja digitaliseerimisega seotud probleemid.Kolleeg Viesturs Zanders tutvustas Balti Keskraamatukogu ja selle saamislugu. Balti Keskraamatukogu on suhteliselt uus kogu, mille põhituumiku moodustab 1995. aastal Lüneburgist tagasitulnud Otto Bonge Baltica kogu – raamatud, käsikirjad, fotod. !939. aastal Saksamaale ümberasunud Bongel olid tihedad sidemed 1920.-30. aastate Eesti ja eesti kultuuritegelastega, eriti fotograafidega, mistõttu on kogus rikkalik eesti kultuurilugu kajastav aines.Läti Rahvusraamatukogus oli põhjalikum tutvumine haruldaste raamatute ja käsikirjade, kartograafia ja Lettonica osakonna kogude ja töösuundadega. Suuremad projektid on seotud läti rahvusbibliograafia, lätikeelse luterliku kirjanduse ja läti kuluuritegelaste portreede andmebaasi koostamisega. Sealsete kolleegide ootused ja lootused on seotud uue hoone valmimisega. Läti Akadeemilise Raamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade kogu on Läti vanim ja rikkaim vanaraamatu kollektsioon. Kogu aluseks on Euroopa ühe vanima avaliku linnaraamatukogu, 1524 aastal asutatud Bibliotheca Rigensis, kuhu koondati ka reformatsioonituultes suletud kloostrite raamatud. ainuüksi inkunaableid on 210. Vanimaks trükiseks on leht 1460 aastal Mainzis Johan Guttenbergi trükitud Catholiconist, manuskriptide kogu vanimateks pärliteks on 13.-14. sajandist pärit rikkalikult illumineeritud tunniraamatud. Siinses kultuuriruumis on Riia olnud läbi sajandite tähtis polügraafiakeskus. Esimese trükikoja Riias asutas 1588. aastal Antverpenist pärit Nicolaus Mollyn. Oli võimalus sirvida J. Ch. Brotze kommentaartidega varustatud joonistuste kogu. See kogu on unikaalne informatsiooniallikas Liivi- ja Eestimaa ajaloomälestiste uurimisel. Suure nõudluse tõttu oli see üks esimesi kogusid, mille digitaliseerimist alustati juba läinud sajandi 90-ndate aastate esimesel poolel. Kümnest Brotze albumist on seni ilmunud kolm Läti teemalist, tänavu septembris lisandus neile suurepäraselt toimetatud ja kujundatud Eesti temaatikat kajastav album. Akadeemia raamatukogusse kuulub suure väärtusega Läti bibliofiili ja bibliograafi Janis Misinsi raamatukogu oma rikkaliku läti keelse ja läti kultuuri kajastava muukeelse trükiste kogu.Toimkonna reis Riiga õnnestus igati. Kõik, mis planeeritud, sai ka teoks. Läti kolleegid näitasid meile selliseid aardeid, mida meie kogudes paraku ei ole. Veendusime, et Riia on olnud ja on Läänemere lõunakaldal srateegiliselt tähtis keskus ning Euroopa kultuurile seega tunduvalt lähemal.Toimkonna liikmed on võtnud osa ERÜ ja raamatukogude korraldatud seminaridest, koosolekutest ja konverentsidest.

 

Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine
üles

TEGEVUS 2005. AASTAL

21. jaanuaril toimus koosolek TÜ raamatukogus.Larissa Petina pidas ettekande Omanikumärkide uurimise hetkeseis ja CERL-is esitletud Baieri Riigiraamatukogu koostatud inkunaablite andmebaas. Järgnes elav arutelu retrokataloogimisest, CERL-iga ühinemise vajalikkusest ja võimalusest.

27.-29. maini oli Hiiumaa muuseumis seminar Kirjasõna Hiiumaal ja Hiiumaast. Seminari kavas olid ettekanded:Helgi Põllo. Vanaraamatu ja käsikirja kogu Hiiumaa muuseumis - Muuseumi ekspositsioonSirje Lusmägi. Hiiumaal ringelnud publikaadidLarissa Petina. Hiiumaa venekeelses trükisõnas : Karl Weltmanni kartoteegi põhjal ja mitte ainultMarita Paas. Hiiumaad puudutavad trükised ja käsikirjad TÜ AR Baltika osakonnasTiina Valgma. Hiiumaa olusid kajastavad reisikirjad jm trükised Eesti Ajalooarhiivi raamatukogusKadri Tammur. Hiiumaa aines Tartu Ülikooli Raamatukogu kogudes: dissertatsioonid, isikuarhiivid, varasem perioodika.Seminarile järgnes tutvumine Hiiumaa huviväärsustega. Üritust toetas ERÜ ja seminarist Hiiumaal ilmus ülevaade ka RK-s nr.4,2005Kultuuriministeeriumi kokkukutsutud arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes oleva kultuuripärandi säilitamise riikliku strateegia väljatöötamiseks moodustatud töögrupis on vanaraamatu toimkonna poolt prof. Tiiu Reimo.

Toimkonna liikmed on võtnud osa ERÜ ja raamatukogude korraldatud seminaridest, koosolekutest ja konverentsidest.


Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine
üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

28. jaanuaril toimus Eesti Rahvusraamatukogus seminar, mis käsitles CERL-i organisatsiooni, andmebaase ning võimalikku liitumist sellega. Toimkond tõdes liitumise kasulikkust, kuid soovis eelnevat katsetusaega. CERL-iga hakkab läbirääkimisi pidama Konsortsium.

7.- 8. mail korraldas ERÜ vanaraamatu toimkond koos Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetooliga seminari teemal Mõisate ajaloo uurimise allikad.Ettekannetega esinesid prof. Enn Tarvel, Tiiu Oja (Eesti Ajalooarhiiv), Sirje Annist (Eesti Ajaloomuuseum), Ants Hein, Anne Lõugas (Eesti Kunstimuuseum), Sirje Kivimäe.8. mail ekskursioon Ants Heina juhendamisel Järvamaa mõisates.Seminaril osales 53 inimest raamatukogudest, arhiividest ja muuseumidest.

12. novembril osales Kadri Tammur Kultuuriministeeriumi kokkukutsutud vestlusringis arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes oleva kultuuripärandi säilitamise strateegia teemal. Jõuti seisukohale, et ühtne, üleriiklik strateegia on tarvis välja töötad. Riikliku strateegia väljatöötamiseks moodustatakse töögrupp. Vanaraamatu toimkonna poolt ettepanek kaasata töögruppi prof. Tiiu Reimo. Ettepanekut on arvestatud.

Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine

üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

Vanaraamatu toimkonnas oli 2003. aastal 24 tegevliiget: prof. Tiiu Reimo ja dotsent Liivi Aarma Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetoolist, prof. emer. Mare Lott, Heino Räim Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Mare Rand, Kadri Tammur,Valvi Hiir, Ülle Mölder Tartu Ülikooli Raamatukogust, Tiina Valgma Eesti Ajalooarhiivi raamatukogust, Mari Tiits Eesti Patendiraamatukogust, Ene Reepalu Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust, Marita Paas, Mare Luuk, Aita Jõulu, Tiiu Pukk, Helje Kannik, Katrin Kaugver, Tiina Aasmann Tallinna Pedagoogika Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Larissa Petina, Urve Sildre, Sirje Lusmägi, Juta Siitam, Pille Martin ja Ruth Hiie Eesti Rahvusraamatukogust. Toimkonna esimees alates 2000. aastast on Ruth Hiie.

2003. aastal võtsid vanaraamatu toimkonna liikmed osa 3 ERÜ korraldatud suurüritusest: Friedrich Puksoo 113. aastapäeva tähistavast ettekandepäevast TÜRis, ERÜ kõne- ja aastakoosolekust (28.02) RRis ja Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressist “Ühiskonna teenistuses” (9.-10.06) Viljandi teatris “Ugala”.

Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 28. märtsil külastasime Eesti Rahva Muuseumi, kus meile esitleti raamatu-, foto- ja kunstikogu ning näitusemaja püsi- ja ajutisi näitusi. Tartus olles käisime ka Kirjandusmuuseumis õnnitlemas kolleegi ja vanaraamatu toimkonna liiget Heino Räime tema 70. sünnipäeval.

Toimkonna liikmed osalesid vanaraamatu elektroonilise kataloogimise õppusel RRis (6.03), kus arutati suure ja väikese algustähe kasutamist pealkirja- ja vastustusandmete alas, ISBD(A) ja ISBD(M) ajalisi piire ning provenientsiandmete esitamist kirjes.

Ruth Hiie osales neljandat aastat järjest Fr. Puksoo auhinna konkursi žürii töös. Konkursile esitatud 3 tööst määrati Fr. Puksoo auhind Ene-Lille Jaansonile aastakümnete kestel tehtud raamatu- ja trükilooliste uurimistööde eest. Tunnustati Olaf-Mihkel Klaasseni ja Mare Randa TÜ Raamatukogu orientalistika kogude kujunemislugu ja koostist käsitlevate uurimuste eest, mis ilmusid raamatus "Keiserlik Tartu Ülikool (1802-1918) ja Orient: Eesti-Oriendi kultuurisuhete üldisel taustal"

Toimkonna esimees R. Hiie võttis osa ERÜ juhatuse laiendatud koosolekutest (28.01, 25.09, 16.12), kus arutati mittetulundusühingu loomist, raamatukoguhoidja kutsestandardi kava ja toimkondades 2003. a. tehtut ja edasisi plaane. Toimkond esitas kandidaadid ERÜ aasta- ja teenetepreemiale. R. Hiie kuulub ka ERÜ revisjonikomisjoni.

üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

Aasta jooksul võtsime osa 3 rahvusvahelisest teaduskonverentsist Tallinnas ja Tartus, külastasime Pärnu Muuseumi ja osalesime vanaraamatu elektroonilise kataloogimise ja märksõnastamise õppustel.

2002. aastal võtsid vanaraamatu toimkonna liikmed osa 3 rahvusvahelisest teaduskonverentsist Tallinnas ja Tartus:

Tallinna Oleviste raamatukogu 450. aastapäevale pühendatud konverentsist “Raamat ja raamatukogud Läänemere kultuuriruumis 16.–18. sajandil” 3.–5. aprillil EAR-is.

vanaraamatute ja ajalooliste kogude provenientsi uurimist käsitlevast konverentsist “Omanikumärgid vanaraamatus: Ajalugu. Kirjeldamine. Atribueerimine” 12.–13. septembril RR-is. Tartu Ülikooli Raamatukogu 200. aastapäeva juubelikonverentsist “Trükiväljaandest digitaalseni” 12.–15. oktoobril TÜRis.

Neist kaks esimest, spetsiaalselt vanaraamatut käsitleva konverentsi organiseerisid vastavalt Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna ja Eesti Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonna töötajad.Ettekannetega kolmel konverentsil esinesid 9 vanaraamatu spetsialisti EAR-ist, RRi-st ja TPÜ-st, kes on ühtlasi ka vanaraamatu toimkonna liikmed.Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 23. mail külastasime Pärnu Muuseumi, kus teadusdirektor Inge Laurik tutvustas püsiekspositsiooni, kogusid, hoiutingimusi, muuseumi töötajate töid-tegemisi ning lähemaid plaane.Toimkonna liikmed osalesid kahel vanaraamatu elektroonilise kataloogimise õppusel Eesti Rahvusraamatukogus (8.02, 5.03), kus arutati koodkirjete, kollektiivautorite ja märksõnastamisega seotud probleeme.Ruth Hiie osales kolmandat aastat järjest Fr. Puksoo auhinna konkursi žürii töös. Konkursile esitatud 5 tööst määrati 2001.a. Fr. Puksoo auhind Ilse Hamburgile monograafia “Eesti bibliograafia ajalugu 1901-1917” (Tallinn, 2001) koostamise eest ja tunnustati Tiiu Reimot monograafia "Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel" (Tallinn, 2001) eest. Toimkond esitas kandidaadid Fr. Puksoo auhinnale ning ERÜ aasta- ja teenetepreemiale.2001. aastal doktorikraadi ja ERÜ 2000. a. aastapreemia pälvinud Tiiu Reimost kirjutas R. Hiie artikli “Vivat Ph. D. Tiiu Reimo!”, mis ilmus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamatus (13/2001. Tallinn, 2002, lk.78-79).Toimkonna esimees R. Hiie võttis osa ERÜ juhatuse laiendatud koosolekust 30. mail Eesti Rahvusraamatukogus ja andis lühiülevaate toimkonnas 2002. a. tehtust ja eesseisvatest ülesannetest.

R. Hiie kuulub ka ERÜ revisjonikomisjoni.

Ruth Hiie
Vanaraamatu toimkonna juht
16.12.2002.a.
üles

TEGEVUS 2001. AASTAL

Aasta jooksul korraldasime konverentsi Tallinnas ja seminari Narvas, külastasime Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajalooarhiivi, osalesime 2 žürii töös, organiseerisime vanaraamatu elektroonilise kirjeldamise õppusi, valgustasime ajakirjas “Raamatukogu” toimkonna ettevõtmisi, võtsime vastu auhindu, pidutsesime Eesti Raamatu Aasta pidulukul lõpetamisel “Estonias”.

15. veebruaril korraldasime koostöös Eesti Akadeemilise Raamatukoguga konverentsi “Raamat kui kultuuriväärtus” EARis. 6 ettekannet, neist 3 toimkonna liikmetelt, käsitlesid eesti vanemat raamatulugu, peamiselt reformatsiooniajal 16. sajandil. Uurimistulemustega astusid üles ajaloolased Inna Põltsam TA Ajaloo Instituudist, Piret Lotman RRist, restauraator Endel Valk-Falk EARist ja raamatuloolased Liivi Aarma, Tiiu Reimo ja Sirje Lusmägi vanaraamatu toimkonnast. Konverentsi juhatas ja avasõnaga esines toimkonna esimees Ruth Hiie. Konverents oli lülitatud ka Eesti Raamatu Aasta ürituste programmi.

11.-12. mail viisime koostöös Narva Muuseumiga läbi kahepäevase seminari “Narva kultuuriloost” Narva Muuseumis. Seminaril kuulati ettekandeid Narva ajaloost, tutvuti Narva Muuseumi ekspositsiooni, fondide ja raamatukoguga, külastati Kunstigaleriid ja vaadati linna. Seminari keskaegses Hermanni kindluses avas Narva Muuseumi direktor Eldar Efendijev. Sissejuhatava sõnavõtuga esines toimkonna aseesimees, seminari peaorganisaator ja juhataja Larissa Petina. Ettekannetega esinesid Narva Muuseumi töötajad Galina Sinjakova ja Karin Taidre, Sirje Lusmägi vanaraamatu toimkonnast ja arhitektuuriajaloolane Jevgeni Kaljundi Eesti Restauraatorist.

Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 21. mail külastasime Tallinna Linnamuuseumi, kus uut ekspositsiooni tutvustas Elo Jakobi ja Tallinna Linnaarhiivi näitust “Gooti ja renessanssköited”, kus seletusi jagas näituse koostaja, Linnamuuseumi peavarahoidja Liia Rebane.

9. novembril said toimkonna liikmed kokku Tartus Eesti Ajalooarhiivis. Arhivaar Kalev Jaago abiga saime kuulda palju huvitavat arhiivi ajaloost ja näha fondides leiduvaid haruldasi arhivaale. Peaspetsialist Tiina Valgma, kes ühtlasi valmistas ette kogu ekskursiooni arhiivis, tutvustas arhiivi raamatukogu, seal leiduvaid vanu ja haruldasi trükiseid ning andmebaasi Urram. Konserveerimisosakonna juhataja Jaan Lehtaru selgitas arhivaalide konserveerimise ja restaureerimise põhimõtteid ning demonstreeris pooleliolevaid töid. Tutvuti ka tagatiskoopiate valmistamisega.

Samal päeval külastati ka näitust “Rara bellica” Tartu Ülikooli Raamatukogus näituse koostajate Kiira Schmidti ja Elna Hanssoni kommentaaride saatel.

Toimkonna esimees Ruth Hiie osales kahe žürii töös. Eesti Raamatu Aasta raames korraldatud konkursi “Parim koguduseraamatukogu” žüriisse kuulusid lisaks idee autorile ja peaorganisaatorile praost Tiit Salumäele ka Eesti Piibliseltsi juhataja Jaan Bärenson, ERÜ esinaine Krista Talvi ja Ruth Hiie vanaraamatu toimkonnast. Konkursi eesmärgiks oli kutsuda kogudusi üles taaslooma, korrastama ning teadvustama oma raamatukogusid. Konkursile registreerus 15 kogudust üle kogu Eesti. Nende külastamine andis huvipakkuva ülevaate koguduste raamatukogudes tehtavast tööst ja seal leiduvatest materjalidest, eriti aga vanaraamatust. Tihti küsiti nõu vanade raamatute kirjeldamiseks ja säilitamiseks.

Teist aastat järjest osales Ruth Hiie Fr. Puksoo auhinna konkursi žürii töös. Konkursile esitatud 8 tööst määrati 2000. a. Fr. Puksoo auhind vanaraamatu toimkonna liikmele Tiiu Reimole väljaande “Eesti raamatu kronoloogia” ja 2000. aastal avaldatud uurimuste eest.

2001. aasta oli tähelepanuväärne ja edukas Tiiu Reimole veel mitmeti. Nimelt pälvis ta ka teise kaaluka auhinna - ERÜ 2000.a. aastapreemia, mis anti talle üle ERÜ kõne- ja aastakoosolekul 28. veebruaril.

Aasta lõpul kroonis Tiiu Reimo Eesti trükinduse alast ja raamatuloolist uurimistööd doktorikraad - filosoofiateaduste doktor infoteaduste alal, mida ta kaitses edukalt Tallinna Pedagoogikaülikoolis 7. detsembril. Kaitsmise ajaks ilmus doktoritöö raamatuna ka trükist (Reimo, T. Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2001).

Vanaraamatu toimkonna töid ja tegemisi valgustasime ajakirjas “Raamatukogu”:
M. Tiits “Kodulookirjanduse seminarist” RK, nr.1
R. Hiie “Raamat kui kultuuriväärtus” RK, nr.2
K. Talvi, R. Hiie “ Pilgu all on koguduseraamatukogud” RK, nr.3
R. Hiie “ Vanaraamatu toimkond Narvas” RK, nr. 4
K. Talvi, R. Hiie “Parim koguduseraamatukogu” Eesti Kirik, 21.03.

Koostööd tehakse ka ERÜ teiste komisjonidega, näiteks täpsustati terminoloogiakomisjoni palvel kahel korral vanaraamatuga seotud termineid. Toimkonna liikmed osalesid kolmel vanaraamatu INNOPAC-i õppusel 20.03, 4.10, 8.11. Igal aastal esitab toimkond kandidaate Fr. Puksoo auhinnale ning ERÜ aasta- ja teenetepreemiale. Eesti Raamatu Aasta pidulikule lõpetamisele “Estonias” kontserdisaalis oli kutsutud 9 vanaraamatu toimkonna liiget.
Toimkonna esimees R. Hiie võttis osa 2 ERÜ juhatuse laiendatud koosolekust:

1. - 2. veebruar “ERÜ roll ja ülesanded” Roosta puhkekülas
30. mai “Lühiülevaade toimkonnas 2001.a. tehtust ja eesseisvatest ülesannetest” Eesti Rahvusraamatukogus
R. Hiie kuulub ka ERÜ revisjonikomisjoni.

Ruth Hiie
Toimkonna Juht
üles

TEGEVUS 2000. AASTAL

Vanaraamatu toimkonnal oli 2000. aastal 22 tegevliiget: prof. Liivi Aarma Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetoolist, prof. emer. Mare Lott, Heino Räim Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Mare Rand, Kadri Tammur,Valvi Hiir, Katrin Kaugver Tartu Ülikooli Raamatukogust, Tiina Valgma Eesti Rahvusarhiivi raamatukogust, Mari Tiits Eesti Patendiraamatukogust, Ene Õun Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust, Tiiu Reimo, Marita Paas, Mare Luuk, Aita Jõulu, Tiiu Pukk, Helje Kannik Eesti Akadeemilisest Raamatukogust, Larissa Petina, Urve Sildre, Sirje Lusmägi, Juta Siitam, Pille Martin ja Ruth Hiie Eesti Rahvusraamatukogust. Toimkonna esimees alates 2000. aastast on Ruth Hiie.

Aasta jooksul korraldati 2 täienduskoolituse seminari, tutvuti Eesti Rahvusarhiiviga Tallinnas, võõrustati raamatuteadlasi Helsingi Ülikoolist ja Helsingi Ülikooli Raamatukogust, võeti osa Eesti Raamatu Aasta ürituste ettevalmistamisest ja läbiviimisest ning osaleti “Raamatukogude arenduskava 2000-2001” ümber puhkenud arutelul.

Vanaraamatu toimkond peab tähtsaks ja vajalikuks oma liikmete pidevat erialast täiendamist. Selleks korraldatakse seminare ja käiakse tutvumas ajalooliste kogudega Eestis ja välismaal.

14. septembril korraldati ERRis seminar Euroopa vanaraamatu andmebaasi koostamisest, kus Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi liikmed andsid põhjaliku ülevaate oma sellealasest tegevusest. Seminaril esinesid konsortsiumi sekretär dr. Lotte Hellinga, tegevdirektor dr. Marian Lefferts, dr. Claudia Fabian Baieri Riigiraamatukogust, pr.Gunilla Jonsson Rootsi Kuninglikust Raamatukogust, konsortsiumi süsteemiadministraator hr. Curtis R. Lavery Ameerika Ühendriikidest. Esinejad rääkisid konsortsiumi loomisest, tegevusest ja edasistest projektidest, vanaraamatu elektroonilisest kataloogimisest, sellega seonduvatest probleemidest ning vanaraamatu andmebaasidest. Kõigil kohalviibijatel oli võimalus ka ise konsortsiumi andmebaasis otsinguid teha. Lisaks konsortsiumi tegevusega seonduvale pikka aega Briti Raamatukogus töötanud dr. Lotte Hellinga Inglismaa raamatukogude ajaloost ja Inglismaa inkunaablite koondkataloogist. Külalised vastasid seminarist osavõtnute arvukatele küsimustele.

7.-8. detsembrini korraldas vanaraamatu toimkond koostöös Eesti Akadeemilise Raamatukoguga kodulookirjanduse seminari EARis, mis oli eeskätt mõeldud maakonnaraamatukogude ja -muuseumide töötajatele ja millest võtsid osa ka pea kõik toimkonna liikmed. Kahe päeva jooksul kuulati 9 huvipakkuvat ettekannet koduloo-uurimise ajaloost Eestis ning Eestis elanud teiste rahvaste (baltisakslased, venelased, rootslased, juudid) kultuuriloost ning kirjandusest. Ettekannetega esinesid tuntud Eesti kultuuri- ja ajaloolased Jaan Eilart, Jaan Undusk, Ea Jansen, Malle Salupere, Noarootsi Muuseumi direktor Alar Schönberg, Eesti Genealoogia Seltsi juhtaja Kalle Kesküla, Eugenia Gurin-Loov Eesti Juudi Kogukonnast, Regina Pats Eesti Rahvusraamatukogust ning vanaraamatu toimkonna liige Tiiu Reimo.

EARi baltica osakond pani seminari ajaks välja näituse kodu- ja kohaloolistest teatmeteostest.

Lühikokkuvõtteid mõlemast eelpoolnimetatud seminarist saab lugeda ajakirjas “Raamatukogu” (R. Hiie, nr. 5/2000, M. Tiits, nr.1/2001).

Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 18. mail külastasime Eesti Rahvusarhiivi Tallinnas, kus riigiarhiiviosakonna teenindustalituse juhataja Mare Olde rääkis arhiivi ajaloost ja arhiivis tehtavast tööst ning Mait Talts tegi ekskursiooni arhiivi raamatukogus.

Vanaraamatu toimkonna üheks eesmärgiks on tööalase informatsiooni ja kogemuste vahetamine, mis eeldab tihedate omavaheliste kontaktide olemasolu ja võimaldab uute loomist. Aasta jooksul peeti kaks töökoosolekut (18.05 ja 14.09), jooksvate ja kiiret lahendamist nõudvate küsimuste ning probleemide arutamiseks suheldi elektonposti teel.

Tööalaste kontaktide loomisele ja arendamisele kolleegidega välismaa raamatukogudes aitas kaasa 1999. a. seminar Helsingi Ülikooli Raamatukogus

1.-2. juunini käisid vanaraamatu toimkonna kutsel Soome raamatuteadlased vastukülaskäigul Tallinnas, nende hulgas Jyrki Hakopää, Juha Koivulahti, Päivi Räisänen, Harri Ahonen, Esko M. Laine Helsingi Ülikoolist, Sirkka Havu ja Tuija Laine Helsingi Ülikooli Raamatukogust. Kahe päeva jooksul tutvusid külalised Tallinna Linnaarhiiviga, Eesti Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonna ja Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltica osakonnaga ning vaatasid lühifilmi “Inkunaabli sünd”. Külastati 2 näitust “Eesti vanimad raamatud Tallinnas” Tallinna Raekojas ja “Eesti bibliofiilne raamat” Eesti Rahvusraamatukogus.

Ilmus S. Lusmäe artikkel “Viljandi muuseum ja vanaraamat” (Viljandi Muuseumi aastaraamat 1999. Viljandi, 2000, lk. 5-18), mis annab ülevaate Viljandi muuseumi raamatukogu kujunemisest ja koostisest. 1999. a. mais ja septembris muuseumi palvel kolleege vanaraamatu kirjeldamisel abistamas käinud S. Lusmägi jõudis kataloogida Viljandi Muuseumi raamatukogu kuni 1790. a-ni ilmunud vanatrükised, kokku u. 300 eks. Tehtud töö ja uuringu põhjal valmis ka eelpoolnimetatud artikkel.

Vanaraamatu toimkonna liikmete tööd ja tegemised raamatukogudes olid tihedalt seotud ka Eesti Raamatu 475. juubeliaastaga.

Liivi Aarma juhtis ERA raamatu-uurijate allkomiteed, Mare Rand ja Tiiu Reimo olid sama allkomitee liikmed.

Võeti osa suurnäituste ettevalmistamisest ja trükiste koostamisest, esineti mitmel Eesti Raamatu Aastale pühendatud konverentsil ja seminaril, tutvustati eesti raamatu ajalugu õpilastele ja rahvaraamatukogude töötajatele, esineti raadios ja televisioonis, viidi läbi ekskursioone näitustel.

Kultuuriministeeriumi koostatud “Raamatukogude arenduskava 2000-2002” põhjustas pika ja tulise arutelu, mille suhtes edastas oma kriitilise arvamuse ministeeriumile ka vanaraamatu toimkond (31.08). ERÜ seisukoha väljaütlemiseks antud probleemi kohta kohtusid ERÜ juhatus, toimkondade- ja töörühmade juhid ministeeriumi raamatukogude nõuniku M. Veskuse ja kunstide osakonna juhataja Reet Mikkeliga (18.09.).
Vanaraamatu toimkond esitas ka omapoolsed ettepanekud 1999. a. Fr. Puksoo auhinna määramiseks.
üles

TEGEVUS 1999. AASTAL

Vanaraamatu toimkonnal oli 1999. a. 19 tegevliiget: prof. Liivi Aarma ja prof. Mare Lott Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetoolist, Heino Räim Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Ruth Hiie, Sirje Lusmägi, dr. Larissa Petina, Juta Siitam ning Urve Sildre Rahvusraamatukogust, Valvi Hiir, Katrin Kaugver ja Mare Rand Tartu Ülikooli Raamatukogust, Tiina Valgma Eesti Ajalooarhiivi Raamatukogust, Mari Tiits Eesti Patendiraamatukogust, Ene Õun Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust, Tiiu Pukk, Marita Paas, Mare Luuk, Aita Jõulu ning Tiiu Reimo Eesti Akadeemilisest Raamatukogust. Toimkonna esimehena jätkas Tiiu Reimo.

Korraldati 2 erialase täienduskoolituse seminari, aidati kaasa F. Puksoo päeva läbiviimisele Tartu Ülikooli Raamatukogus, tutvuti Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu ning restaureerimisosakonna tööga ja Helsingi Ülikooli Raamatukogu ajalooliste kogudega.

Tähistamaks toimkonna viiendat tegevusaastat tegime ettepaneku Tartu Ülikooli Raamatukogule pühendada F. Puksoo päev seekord Eesti raamatuloo varasema perioodiga seotud teemadele. Toimkonna hooleks jäi päeva sisulise poole ettevalmistus. Kavas oli 6 ajaloolist ettekannet, nendest toimkonna tegevliikmetelt kolm: Liivi Aarma "Georg Mülleri raamatulooline areng", Larissa Petina "Krahv Bobrinski raamatukogu Põltsamaal" ja Tiiu Reimo "Trükiprivileegidest Baltimail 17. ja 18. sajandil". Raamatukogu pakkus võimaluse avaldada esitatu artiklina TÜR 1999. a. aastaraamatus. Toimkonna viie aasta tegemistest annab ülevaate T.Reimo artikkel "Viis aastat koostööd vanaraamatu vallas" ERÜ viimases aastaraamatus.

Aasta suurürituseks kujunes 12.-15. okt. Helsingi Ülikooli Raamatukogu poolt toimkonnale korraldatud jätkukoolitusseminar. Seminarist võtsid osa: R.Hiie, S.Lusmägi, U.Sildre, L.Petina ja J.Siitam RR-ist, M.Luuk, A.Jõulu, M.Paas, T.Pukk ja T.Reimo EAR-ist, K.Tammur, V.Hiir, K.Kaugver ja E.Taevere TÜR-ist, H.Räim ja Ü.Kalpus KMAR-ist, M.Tiits EPR-ist, L.Kõiv TLA-st, T.Valgma ERA-st, L.Aarma ja M.Lott TPÜ-st (kokku 21 inimest). Kolme tiheda ja pika päeva jooksul tutvustati meile Helsingi Ülikooli Raamatukogu ajaloolisi kogusid, nende kirjeldamisega seotud projekte, kogude hoiutingimusi ning kasutuspõhimõtteid, elektronkataloogide tulevikuperspektiive, digiteerimisprojekte ja digiteerimispõhimõtteid. Eraldi käsitleti raamatuloolist uurimistööd Soomes, vanaraamatu kaardistamise projekti tulemusi ning varsti ilmuvat Soome tüpograafilist atlast. Seminari avas raamatukogu direktor prof. Esko Häkli, kellelt oli seminaril ka kaks ettekannet. Seminari korralduse ning kava olid suurepäraselt kokku seadnud Leena Pärssinen ja Sirkka Havu, oma töid ja projekte tutvustas lisaks eelpool nimetatuile 11 teadlast ja raamatukogutöötajat.
Seminar sai teoks tänu Helsingi Ülikooli Raamatukogule. Sõitu toetasid ERÜ, raamatukogud ning arhiivid. Suur tänu neile!
Lühikokkuvõtet seminarist saab lugeda ajakirja "Raamatukogu" selle aasta viiendast numbrist (S.Lusmägi "Seminaril Helsingis". )

Seminarist osavõtjad Helsingi Ülikooli Raamatukogus

Grupp seminarist osavõtjad Helsingi Ülikooli Raamatukogu Monrepos saalis.
Vasakult teine: Sirkka Havu

Automatiseeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC rakendamiseks vanatrükiste ning retrospektiivse rahvusbibliograafia valdkonda kuuluvate trükiste kirjeldamisel toimus 25. - 26. märtsil seminar, mille viisid läbi Janne Andresoo, Riin Olonen ja Sirje Nilbe. Seminarist võtsid osa: K. Kaugver, M. Rand, N. Vorobjova, Ü. Mölder ja V. Hiir TÜR-ist, Ü. Kalpus KMAR-ist, L. Petina, A. Ainz, U. Sildre, S. Lusmägi ja R. Hiie RR-ist, A. Jõulu, M. Paas, T. Aasmann, P. Miljan, H. Kannik, M. Raid ja T. Reimo EAR-ist (kokku 18 inimest). Lisaks praktilistele õppustele lepiti kokku mitmete oluliste kirjeelementide paiknemise, märkuste- ning märksõnaväljade kasutamise kohta. Kokkulepped fikseeriti kirjalikult ning edastati ka INNOPAC-i töörühmale.

Jätkati tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 24. märtsil tutvuti Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu ning restaureerimisosakonna tööga, ühiselt vaadati kunstiteadlase Anu Allvee selgituste saatel näitust "Barokk Eestis". Päeva aitas korraldada Tulvi Vanaselja EAR-ist.

Eelmisel aastal Viljandi Muuseumi raamatukoguga tutvumisel arutati toimkonna võimalusi muuseumi abistamiseks vanatrükiste kirjeldamisel. Sel aastal sai konkreetne abi ka teoks. Toimkonna liikme Sirje Lusmäe abiga (3.-14. mai; 6.-18. september) said kataloogitud kuni 1789. a-ni ilmunud trükised. Tehtud töö võtab kokku Viljandi Muuseumi aastaraamatus S.Lusmäelt ilmuv artikkel "Viljandi Muuseum ja vanaraamat".

Pea kõik toimkonna liikmed on seotud ettevalmistustega Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks. Liivi Aarma juhib ERA raamatu-uurijate allkomiteed, Mare Rand ja Tiiu Reimo on sama allkomitee liikmed.

Oktoobris toimus toimkonnas võimuvahetus ning uuest aastast asub esimehe ametisse Ruth Hiie.
Tema asemikuna jätkab Larissa Petina, tartlaste kontaktisikuna jätkab Katrin Kaugver.

TIIU REIMO
13.12.1999.a.
üles

TÄIENDÕPE

Seminarid

  • Usuteaduslik ja kirikukirjandus.
    13.–14.03.1997 EAR-is
  • Vana ja haruldane raamat: kirjeldamine, kasutamine, hoid.
    18.–19.04.1998 EAR-is
  • Seminar Helsingis.
    13.–15.10.1999 Helsingi Ülikooli Raamatukogus
  • Seminar Euroopa vanaraamatu andmebaasi koostamisest.
    14.09.2000 RR-is
  • Kodulookirjanduse seminar.
    7.–8.12.2000 EAR-is
  • Narva kultuuriloost.
    11.–12.05.2001 Narva Muuseumis
  • ERÜ vanaraamatu toimkond korraldas koos Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetooliga seminari "Mõisate ajaloo uurimise allikad" 7.- 8. mail 2004 RRis
  • Seminar "Kirjasõna Hiiumaal ja Hiiumaast"
    27.-29. maini 2005 Hiiumaa muuseumis
  • Vana raamatu kirjeldamise kogemusi eri raamatukogudes, CERL-ist võetud kirjete konverteerimine.
    16. märtsil 2006 RR-is
  • Seminar "Vanaraamatu ja Baltika kogud Riias".
    13.-16. september Riia
  • Seminar "Vanaraamatu kogud Läänemaal"
    7.-8. juuni 2007 Haapsalus
  • ERÜ vanaraamatu toimkonna, Venemaa Rahvusraamatukogu, Vene Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja
    Peterburi Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu spetsialistide ühisseminar Eesti ja Estonica kogud Peterburi raamatukogudes.
    20.-21. mail 2008 Peterburis
  • Seminar "Vene vanatrükis Eesti kogudes". Seminari korraldas ja viis läbi RRi vanemteadur, Ph. D. Larissa Petina.
    25. novembril 2008 Rahvusraamatukogus

Konverentsid

  • Raamat kui kultuuriväärtus.
    15.02.2002 EAR-is

Tutvumine vanaraamatu kogudega:

  • Eesti Akadeemilises Raamatukogus 1994
  • Tartu Ülikooli Raamatukogus 1994
  • Eesti Rahvusraamatukogus 1995
  • Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus 1995
  • Eesti Ajalooarhiivis 1995, 2001
  • Eesti Ajaloomuuseumis 1996
  • Tallinna Linnaarhiivis 1996
  • Saaremaa Arhiivraamatukogus 1997
  • Saaremaa Muuseumis 1997
  • Juhan Saare erakogu Saaremaal 1997
  • Viljandi Keskraamatukogus 1998
  • Viljandi Muuseumis 1998
  • Eesti Kunstimuuseumis 1999
  • Eesti Rahvusarhiivis Tallinnas 2000
  • Tallinna Linnamuuseumis 2001
  • Narva Muuseumis 2001
  • Pärnu Muuseumis 2002
  • Eesti Rahva Muuseum 2003
  • Hiiumaa muuseum 2005
  • Läti Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Läti Rahvusraamatukogu ajaloolised kogud 2006
  • Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Läänemaa Muuseum, Rannarootsi Muuseum, Lyckholmi Muuseum 2007

üles

VÄLJAANDED

Vanatrükised ja haruldased raamatud XV - XIX sajandist: Bibliograafiad ja
trükikataloogid Eesti raamatukogudes
.
Tallinn, 1997
Täiendav tiraaz 1999.

MAARAAMATUKOGUDE SEKTSIOON

LIIKMED
TÖÖKORD
TUNNUSTUSE "AASTA MAARAAMATUKOGUHOIDJA" REEGLISTIK
TEGEVUS 2017 2016  2015  2014  2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Sektsioon moodustati 19. märtsil 1991. aastal väikeste raamatukogude toimkonnana

LIIKMED

Lea Rand
sektsiooni juhataja
Toila raamatukogu
Ida-Virumaa
Liige
Asendusliige
Maakond
Marju Purgats
Oru raamatukogu
-
Harjumaa
Maili Uibo
Käina raamatukogu
-
Hiiumaa
-
Heli Nigul
Avinurme raamatukogu
Ida-Virumaa
Maris Paas
Vaimastvere raamatukogu
Lagle Räga
Palamuse raamatukogu
Jõgevamaa
Katrin Vooremäe
Türi raamatukogu


Järvamaa
Tiina Ulm
Lihula raamatukogu
Ulvi Põhako
Lihula raamatukogu
Läänemaa
Maarika Lausvee
Muuga raamatukogu


Lääne-Virumaa
Tiina Hoop
Saverna raamatukogu
Eha Kütt
Värska raamatukogu
Põlvamaa
Urve Salumaa
Pärnu-Jaagupi raamatukogu
Malle Kiis
Aruvälja raamatukogu
Pärnumaa
Aili Erm
Kodila raamatukogu


Raplamaa
Sirje Tarvis
Orissaare raamatukogu
 
Saare maakond
Anne Toome
Alatskivi raamatukogu
 
Tartumaa
Õnne Paimre
Kuigatsi raamatukogu
Riina Siik
Aakre raamatukogu
Valgamaa
Anne Järvis
Õisu raamatukogu
Merle Rang
Vastemõisa raamatukogu
Viljandimaa
Tea Kallaste
Lasva raamatukogu
Tuuli Eksin
Kirepi Raamatukogu
 
Võrumaa

 

TEGEVUSKAVA 2017. AASTAKS

2017. aastal jätkame traditsiooniliselt – toimub kaks sektsiooni koosolekut, kevadine maaraamatukogude teabepäev toimub märtsikuus Tartus, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Raplamaal ja 2017. aasta maaraamatukoguhoidja päev toimub Haapsalus.

TEGEVUS 2016. AASTAL

Suuri muudatusi sektsiooni töökorralduses 2016. aastal ei olnud. Töötasime väljakujunenud rütmis. Pidasime kaks koosolekut, kevadel toimus Rahvusraamatukogus maaraamatukogudele teabepäev, suvel toimus traditsiooniline suveseminar ning raamatukogupäevad lõppesid maaraamatukoguhoidja päevaga.

Sektsiooni liikmeskonnas toimus muudatus – Viljandimaa esindaja Piret Viira teatas oma loobumisest sektsiooni töös ja tema asemel hakkab seda ülesannet täitma Anne Järvis Õisu raamatukogust.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev toimus 21. märtsil 2016.a. Rahvusraamatukogus.

E-rahvusraamatukogu ja selle võimalusi tutvustas Eesti Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist Kristina Rood. Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino püüdis leida ühisosa muuseumide ja raamatukogude vahel. Haldusreformist ja raamatukogude osast selles rääkis Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Küngas.

Kultuuriministeeriumi rmaamatukogunõunik Ülle Talihärm tutvustas uue Rahvaraamatukogu seaduse ettevalmistust ja rääkis maaraamatukogude probleemidest/lahendustest. Põhjamaade kirjandust tutvustas Loomingu Raamatukogu peatoimetaja ja Skandinaavia kirjanduse tõlkija Anu Saluäär. EV100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu tutvustas ja kutsus kaasa lööma Eesti Vabariik 100 üritustest.

Teabepäevast võttis osa rõõmustavalt palju inimesi. Tagasiside oli igati positiivne.

Maaraamatukogu sektsiooni suveseminar toimus Viljandimaal 8.-10. juunil 2016.a.

Sünnipäevahõnguline seminar kandis seekord pealkirja „Raamatukogu kui kogukonnakeskus Läänemere maades“.

19. märtsil 1991 moodustati väikeste raamatukogude toimkonna baasil ERÜ maaraamatukogude sektsioon. Esimene maaraamatukoguhoidjate õppe- ja puhkelaager toimus juba sama aasta augustikuus Värskas, kus Külli Ots Põlvamaa Keskraamatukogust organiseeris osalejatele, keda tookord oli lausa 80, huvitavate loengute ja ekskursioonidega laagripäevad. Sellest ajast alates ongi maaraamatukogude töötajad igal suvel kokku saanud – töised ja meeleolukad kokkusaamised toimuvad igal aastal erinevas maakonnas ja tänaseks oleme juba nö teisel ringil. Iga kord on pakkunud vahvaid ja põnevaid kohtumisi, kolleegide arvamusi ja mõtteid, ettepanekuid maaraamatukogude töös esinevate probleemide lahendamiseks jne. Nii ka tänavu.

8.-10. juunil 2016 said Viljandis 25. maaraamatukogude sektsiooni suveseminaril kokku 41 (maa)raamatukogude töötajat üle Eesti.
Kolme päeva sisse mahtus meeleolukaid kohtumisi imeliste inimestega, kes väikestes kohtadest oma südameasja tehes hoiavad elus ja alles kogukonna vaimu, loenguid teemadel, kuidas müüa raamatukoguteenust meediale ja fotograafia osast lugemise turundamisel, õppekäiku Viljandi linnas ja väljasõitu Ruhja, kus tutvusime kohaliku raamatukogu ja hariduskeskusega.

25. maaraamatukogude suveseminaril toimunud rühmatöös "Kes me oleme, kuhu läheme?“ tulid jutuks raamatukoguteenuste arendamine ja turundamine, rahvaraamatukogude võrk ja haldusreform. Rühmatööd juhtis TÜVKA kultuurikorralduse lektor Piret Aus.

Peamised teemad, mille üle rühmades arutleti, olid raamatukoguteenuste arendamine ehk millised on olemasolevate pakutavate teenuste arenguvajadused; tulevikuteenused (kas on teenuseid, mida kliendid on küsinud, kuid mida raamatukogud täna ei paku, milliseid ressursse on uute teenuste pakkumiseks vaja) ja kuidas teenuseid turundada ja müüa (mida teha, et olemasolevaid teenuseid efektiivsemalt pakkuda, kuidas müüa uusi teenuseid).
Täname kõiki Mulgimaa inimesi, kes meie mõnusaks olemiseks oma panuse andsid.
Ja muidugi täname Üllet ja Reeta koos meeskonnaga Viljandi Linnaraamatukogust, ilma kelleta poleks seda kõike toimunud ja tänu kellele tundsime, et oleme oodatud ja hoitud.

Suveseminari võõrustajaks ja kaaskorraldajaks oli Viljandi Linnaraamatukogu, toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuuriministeerium.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp anti üle Raplamaale ja 2017. aastal kohtume juba seal!

Sügisesel sektsiooni koosolekul 26. septembril tegime kokkuvõtte ERÜ maaraamatukoguhoidjate suveseminarist Viljandis, tutvusime Aasta maaraamatukoguhoidja 2016 nominentidega ja toimus tunnustuse saaja valimine, arutasime Raamatukogupäevadega seonduvat ja tegime plaane 2017. aasta kevadiseks sektsiooni teabepäevaks.

Maaraamatukoguhoidja päev toimus 28. oktoobril Võrumaal Navi külas.

Kui sadakond ja natuke peale raamatuhaldjat Navisse jõudis, tervitas meid laus-sadu ja kõle tuul. Õnneks ootasid Navi seltsimajas lahke pererahvas, soe tuba ja kuum kohv, nii et õuemöll unus sootuks ja päev jätkus enamuses mehiste ettekannetega, millele pakkus vaheldust päevajuht Aigi Mäesaar Võrumaa Keskraamatukogust.
Tervitusi olid tulnud tooma Võru vallavanem Georg Ruuda, Riigikogu liige Ivari Padar ja ERÜ juhatuse esinaine Katre Riisalu.

Kui Georg Kruuda ja Ivari Padar rääkisid oma vallast, Navi külast ja kohalikust elust, siis Katre Riisalu võttis põgusalt kokku 2016.a. raamatukogupäevad.

Pikemate esinemistega jätkasid EELK Pindi koguduse õpetaja Argo Olesk teemal "Alguses oli sõna", kirja- ja rännumees Marko Kaldur, kes rääkis oma ~12 aasta jooksul kirjutatud raamatutest ja merest või veekogudest nendes ja kui juba Navi külas külas ollakse, siis muidugi ka Heiki Trolla ehk Navitrolla.

Navitrolla kiitis päeva selle eest, et nii palju toredaid asju on kokku sattunud - ilus sügispäev kodukülas, kutse raamatutega seotud üritusele ja terve saalitäis naisi, kes tegelevad raamatutega.

Pealelõuna jätkus tunnustamisega.

Esitleti ja tänati "Aasta maaraamatukoguhoidja 2016" nominente:

Meili Andreller Kivi-Vigala raamatukogust Raplamaalt
Kairit Alver Luunja raamatukogust Tartumaalt
Neidi Ruven Urvaste raamatukogust Võrumaalt
Sirje Bärg Kose raamatukogust Harjumaalt
Anneli Erik Jüri raamatukogust Harjumaalt
Aili Anderson Tarvastu raamatukogust Viljandimaalt
Malle Maimann Viisu raamatukogust Järvamaalt
Mall Kõpp Vastse-Kuuste raamatukogust Põlvamaalt
Tuuli Klaas Randvere raamatukogust Harjumaalt
Maie Alas Salme raamatukogust Saaremaalt
Aili Luik Libatse raamatukogust Pärnumaalt

Parimaist parim maaraamatukoguhoidja kuulutatakse koos teiste ERÜ autasude saajatega välja 2017. aasta veebruaris ERÜ aastakoosolekul.

Tänu ilusa päeva ja lahke vastuvõtu eest ka võrukestele, eriti Ingale ja tema meeskonnale!

Maaraamatukogudest ja maaraamatukogude sektsiooni tegemistest on ajakirjas „Raamatukogu“ 2016. aastal ilmunud artiklid:

„Kõige tähtsam on lastega tegelemise tahe“. Mihkel Voldi intervjuu Lea Rannaga. Raamatukogu 4/2016

„ERÜ maaraamatukogude sektsioon tähistas 25. sünnipäeva Viljandis“. Raamatukogu 4/2016

Lea Rand
Sektsiooni juht
27.12.2016

üles

TEGEVUS 2015. AASTAL

 

Erilisi muudatusi sektsiooni töökorralduses 2015. aastal ei olnud. Töötasime väljakujunenud rütmis. Pidasime kaks koosolekut, suvel toimus traditsiooniline suveseminar ning raamatukogupäevad lõppesid maaraamatukoguhoidja päevaga.

Suuremaks ettevõtmiseks oli maaraamatukogude küsitluse korraldamine.

Kevadisel sektsiooni koosolekul 23. märtsil

tutvustas Inga Kuljus suveseminari päevakava ja korraldust, 13. aprillil Tartus toimuvat teabepäeva tutvustasid Lea Rand ja Anne Toome, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamisega seotud ettevalmistustest andis ülevaate Maris Paas. Lea Rand rääkis, mis seisus on maaraamatukogude mälestuste raamatu väljaandmine. Raamatu materjal on koos. Ilmar Vaaro on nõus raamatu toimetamisel koostööd tegema. Kahjuks peab nentima, et eelkõige ajanappuse tõttu on raamatu koostamine 2015. aasta lõpuks samas seisus, kus ta oli kevadel. Loodame, et uus aasta toob positiivseid muudatusi.

13. aprillil toimus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.

Kuna teabepäev toimus seekord Tartus, siis oli rohkem osalejaid just Lõuna-Eestist.

ERM-i avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand tutvustas uue hoone valmimist. Saime ülevaate hoone ehitusest ja selle käigus tekkinud probleemidest.

Hüdrobioloog Kristjan Piirimäe rääkis ökoloogilise katastroofi närvikõdist, Tiina Tarik Tartu Linnaraamatukogust tutvustas 2014. aasta parimaid proosateoseid ja Liivi muuseumi giid Berit Petolai pakkus välja põnevaid võimalusi, kuidas noortele kirjandust tutvustada. Semiootik Valdur Mikita rääkis oma kogemustest seoses raamatutega.

Muusika-aastale kohaselt tõi Jaak Joala ja Silvi Vraidi lauludega muusikalise tervituse Alo Kurvits.

Päeva lõpus andis sektsiooni juhataja aru maaraamatukogude sektsiooni tegevusest 2014. aastal ja tutvustas 2015. aasta kava.

Päeva korraldamise eest tänu Kõrveküla raamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule ning Anne Toomele, kes huvitava päeva kokku pani.

Teabepäevast saab pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu 3/2015 Viive Vink „Mida teabepäeval pakuti“.

10.-12. juunini said maaraamatukogude töötajad suveseminaril kokku Võrumaal.

Kolme mõnusa päeva jagu tegemisi ja käimisi Mehkamaal lõppesid sellega, et 12. juunil andsid võrukesed Ala-Rõuge külalistemajas maaraamatukogude sektsiooni leherohelise lipu üle mulkidele ja see tähendab seda, et järgmisel aastal kohtume maaraamatukogude 25. suveseminaril Viljandimaal.

Võrumaal nägime mitmed väikseid, armsaid raamatukogusid, kus töötavad inimesed, kes teevad südameasja ja hoiavad oma kodukoha vaimsust ja kultuuri; käisime metsavenna retkel ja olime lummatud sellest, kuidas üks mees hoiab elus mälestust metsavendadest; jõime punkris puskarit ja kujutasime ette, milline oli metsavenna elu; asetasime lilled ja küünla Raimond Kolga lapsepõlvekodu juurde ja sama tegime küüditatute memoriaali "Eesti kodu" juures; „vallutasime“ Eestimaa lõunatipu ja nautisime nii väikeste kui suurte Mehkamaa taidlejate esinemist; kuulasime Valdur Mikita loengut ja ärkasime koos ööbikutega – tegime varahommikuse linnulaulumatka Rõuge pargis; kohtusime Lauri Sommeriga; võtsime kokku 2015. aasta kevadel toimunud maaraamatukogude uuringu ja tegime rühmatööd. Siia saab lisada veel filmiõhtu "Filmiaasta Võrumaa raamatukogudes: Eesti film 100" ja ööülikooli, kus toimus töö sektsioonides.

Viimase päeva hommikul ühines meiega ka Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ere Raag, kes tänaseks päevaks on küll juba igapäevasest raamatukogutööst eemale jäänud. See ei tähenda aga seda, et ta mõtetes ikka raamatukogu juures ei oleks. Tänutäheks pika ja viljaka koostöö eest maaraamatukogude arendamisel kinkis ERÜ maaraamatukogude sektsioon Erele Tartumaa sõba ja andsime lubaduse, et hoiame teda meie tegemistega jätkuvalt kursis.

Täname Ala-Rõuge külalistemaja lahket ja rõõmsameelset perenaist. Kõiki neid imelisi "lõunamaa" inimesi, kes täitsid need päevad armsate kohtumistega ja tänu kellele tundsime igal sammul, et oleme tähtsad ja oodatud. Reet Olevsood, kes need päevad meiega veetis ja kõik meie tegemised/käimised fotodele püüdis.
Ja muidugi Inga Kuljust ja tema meeskonda, tänu kellele need päevad üldse võimalikuks ja teoks said!

Tänu toetuse eest ka Kultuuriministeeriumile, Hasartmängumaksu Nõukogule ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile.

Mehkamaal toimunud suveseminarist saab pikemalt lugeda Lea Ranna artiklist „Ikka kirjandus ja ajalugu loodusega käsikäes – see on meie moodi“ ajakirjas Raamatukogu 4/2015.

Samas ajakirjanumbris on ka pikem ülevaade (Lea Rand „Kas võtta elu nii, nagu see on?“) suveseminaril tehtud rühmatööst. Võrumaal toimunud ERÜ maaraamatukogude suveseminarist osavõtjad tegid rühmatööd neljal teemal:

  1. Kui loodaks raamatukogude kompetentsi või arenduskeskus, siis millised on maaraamatukogude ootused sellele?
  2. 21. sajandi raamatukogu – valuküsimused ja kuidas neid lahendada?
  3. Praktilised näpunäited ajakirjas Raamatukogu
  4. Mida peaks tegema olukorras, kus rahvastik maal väheneb ja raamatukogude hõlve väheneb? Mida teha, et raamatukogud alles jääksid, hõlve suureneks?

Suveseminaril tegi sektsiooni juhataja Lea Rand ka kokkuvõtte 2015. aasta kevadel läbiviidud maaraamatukogude uuringust.

2015. aasta kevadel, 1. aprillist kuni 15. maini, kaardistas ERÜ maaraamatukogude sektsioon maaraamatukogude olukorda ja hetkeseisu. (Võimalik, et praeguseks on olukord mõnes kohas juba muutunud.)

Selleks palusime maaraamatukogude töötajatel vastata 26 küsimusest koosnevale ankeedile, kus ootasime vastuseid palkade ja koolitusrahade, koosseisude vähendamise, ühendamiste ja töökoormuse, lisaülesannete ja nende tasustamise, aga ka koolitusvõimaluste ja –soovide kohta.

Ankeedile vastas 346 maaraamatukogude töötajat. Mitme protsendi maaraamatukogude olukorda see päriselt kajastab, seda on tegelikult üsna keeruline välja tuua, kuna statistilised andmed erinevad. Näiteks Eesti Statistika 25.05.2015 uuendatud andmed ütlevad, et Eestis on 442 külaraamatukogu. Rahvusraamatukogu statistika näitab, et 2014. aasta lõpu seisuga on Eestis 382 külaraamatukogu (põhikogud+harukogud). Ilmselt tekitab siin segadust ka see, et osa maaraamatukogusid on vallaraamatukogud, nende arvu aga statistikast välja ei tule. Kui lähtuda Rahvusraamatukogu andmetest, siis vastas meie ankeedile 90% maaraamatukogudest, mis on ju iseenesest suurepärane tulemus, kuigi ilmselt mitte päriselt õige.

Aga olgu selle osalusprotsendiga kuidas on, päris hea pildi olukorrast maaraamatukogudes saime me siiski.

Kõige rohkem vastajaid oli Pärnumaalt, Tartumaalt, Harjumaalt ja Viljandimaalt. Kõige vähem vastuseid saime Jõgevamaalt ja Hiiumaalt.

Pikem ülevaade läbiviidud uuringust on loetav ajakirjas Raamatukogu 5/2015 Lea Rand „26 küsimust ja 346 vastajat. Maaraamatukoguhoidjate ankeedi kokkuvõte.“

Sügisesel koosolekul 21. septembril

tegime kokkuvõte 10.-12. juunil 2015 Võrumaal toimunud suveseminarist (sh seal toimunud rühmatöödest ja kevadel läbiviidud maaraamatukogude uuringust.

Tutvusime „Aasta maaraamatukoguhoidja 2015“ nominentidega. Neid oli tänavu esitatud 12:

Viimsi Raamatukogu direktor Tiiu Valm Harjumaalt,
Toila Raamatukogu juhataja Lea Rand Ida-Virumaalt,
Imavere Raamatukogu juhataja Allika Jürise Järvamaalt,
Kadrina Valla Raamatukogu juhataja Ene Heide Lääne-Virumaalt,
Värska Raamatukogu juhataja Eha Kütt Põlvamaalt,
Surju Raamatukogu juhataja Riit Lillemets Pärnumaalt,
Märjamaa Valla Raamatukogu direktor Ede Talistu Raplamaalt,
Taritu Raamatukogu juhataja Urve Vakker Saaremaalt,
Nõo Raamatukogu juhataja Helle Voore, Teedla Raamatukogu raamatukoguhoidja Piret Terve ja Rannu Raamatukogu juhataja Viive Vink Tartumaalt,
Kuutsi Raamatukogu juhataja Helgi-Loviise Kõivumägi Võrumaalt – nemad on need, keda kolleegid on pidanud sel aastal tunnustuse ja äramärkimise vääriliseks.

Kõik nominendid said tunnustatud 30. oktoobril maaraamatukoguhoidja päeval Palamusel.
Tublimaist tublim selgub koos teiste ERÜ auhindade saajatega ERÜ aastakoosolekul 28. veebruaril 2016.

30. oktoobril võõrustas Palamuse rahvamaja maaraamatukoguhoidjaid kogu Eestist. Viieteistkümnendal üleriigilisel maaraamatukoguhoidja päeval osales umbes 130 raamatukogutöötajat.

Päeva esimene pool kulus ettekandeid kuulates. Jõgevamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor, meedia alal magistrikraadi omav Raivo Suni arutles selle üle, kuidas tänapäeva infotehnoloogia kasutamine muudab inimese lugemisharjumust.

Jõgevalt pärit ulmekirjanik Maniakkide Tänav ehk Agur Karukäpp kutsus kuulajad seiklema eesti ulmekirjanduse põneval maastikul, Eesti Rukki Seltsi president, Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Vahur Kukk kõneles aga sellest, mida tähendab rukis eesti rahvale ning kuidas on kulgenud tänavune Eesti rukki aasta. Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi pedagoogi Aili Kalavuse suu läbi sai rahvas teada, mida kajastab muuseum ja milliseid programme külastajatele pakub.

Kultuurilist meelelahutust pakkusid seekord noored artistid: Põltsamaa noortebänd S&M’s ning Palamuse lapsed-noored, kes osalesid MTÜ Sokuturi tänavuses muusika- ja tantsulaagris, kus toodi lavale Kaari Sillamaa muusikal “Üks kõigi ja kõik ühe eest”.

Maaraamatukoguhoidjapäevast saab pikemalt lugeda ajalehes Vooremaa ilmunud Riina Mägi artiklist „Raamatukogupäevadele pandi punkt Palamusel“ http://www.vooremaa.ee/raamatukogupaevadele-pandi-punkt-palamusel/

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja

üles

TEGEVUS 2014. AASTAL

 

2014. aasta möödus ERÜ maaraamatukogude sektsioonile traditsiooniliste sündmuste rütmis.

Toimus kaks sektsiooni koosolekut, kevadine teabepäev, suvine seminar-laager ja aasta lõpetas maaraamatukoguhoidja päev.

Sektsiooniga liitus Marju Purgats Harjumaalt Oru raamatukogust. Tore, et peale pikemat puhkust on taas meiega Maris Paas Jõgevamaalt.

Endine sektsiooni liige Ülle Siska Jüri raamatukogust valiti ERÜ juhatusse ja seoses sellega tema maaraamatukogude sektsiooni töös enam ei osale.

Kevadine koosolek toimus 24. märtsil.

Koosolekul arutati ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev korraldamist 28. aprillil 2014, suveseminari korraldust 11.-13. juunil 2014 Lääne-Virumaal, 2013. aastal alustatud raamatukogutöötajate mälestuste kogumisega seonduvaid küsimusi ja staažikate kolleegide tunnustamist. Arutati ka, kuidas elavad raamatukogud erinevates maakondades. Toimus ka osavõtjate tutvusring, et uued tulijad saaksid meiega tuttavaks. Teemaks olid veel raamaturahad, uus kutsestandard jm.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev muutis tänavu oma traditsioone ja toimus seekord aprillikuu lõpus 28. aprillil 2014 Rahvusraamatukogu väikeses saalis, mitte märtsis nagu tavaliselt.

Millised teemad seekord kavas olid?

Päeva alustas Rahvusraamatukogu arendus- ja koolituskeskuse juhtiv spetsialist Margit Jõgi, kes tegi küllaltki põhjaliku ülevaate rahvaraamatukogude 2013. aasta statistikast. See teema oli ka põhjus, miks teabepäeva toimumisaega kuu võrra hilisemaks nihutasime.

Statistika võib kokku võtta sellega, et vähemaks on jäänud nii raamatukogusid, raamatukogutöötajaid kui ka raha. Veidi saab rõõmustada selle üle, et komplekteerimiskulu omavalitsuselt ühe elaniku kohta on võrdluses 2012. aastaga igal pool tõusnud. See aga ei muuda paremaks üldist pilti sellest, et viie aastaga on teavikute ja raamatute hankimine vähenenud 14,5%, seitsme aasta võrdluses -30%.

Wikipeedia vabatahtlik Teele Vaalma rääkis raamatukogudest Wikipeedias.

Selle esinemise mõte oli ärgitada ja julgustada raamatukogutöötajaid lisama Wikipeediasse artikleid oma raamatukogudest. Aprillikuu lõpu seisuga oli veebientsüklopeedias 108 artiklit Eesti raamatukogudest. Neid võiks aga olla tunduvalt rohkem. Mitmes maakonnas on toimunud vastavad koolitused, mille tagajärjel on lisandunud nii mõnigi artikkel.

Väga huvitava ja sisuka ülevaate tegi „kirjandusminister“ Mart Juur. Ehkki eelnev kokkulepe oli, et pilgu alla peaks jääma 2013. aasta kirjandus, tegi Mart Juur palju laiema kokkuvõtte ja tõi välja need teemad ja raamatud, mis talle viimaste aastate jooksul silma on jäänud.

Pealelõunal jätkus päev Võtikvere raamatuküla lainel. Nimelt sai see tore algatus möödunud aastal juba 15. aastaseks. See oli piisav põhjus kutsuda rääkima Võtikvere raamatuküla „ema“, kirjanik ja režissöör Imbi Paju, kes ütles, et tal on neli last: raamatud, film, Võtikvere ja poeg.

Päeva viimane esineja oli Avatud Meele Instituudi koolitaja Ene Kulasalu, kes püüdis läbi praktiliste harjutuste anda näpunäiteid ja tehnikaid, kuidas panna lugejat eesmärgistama ja väljendama oma lugemissoovi, kuidas aidata lugejaid oma muljeid reflekteerida.

Ene Kulasalu pani inimesed mõtlema ja arutlema selle üle, milliseid mõtteid tekitas see loengu teema, kuidas see haakub meie igapäevatööga. Usun, et koos läbiviidud harjutused panid nii mõnegi osaleja mõtlema selle peale, kuidas igapäevatöös oma lugejatele ja nende tunnetele lähemale jõuda ja läbi selle aidata neil õige raamat leida.

Teabepäevast võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 34-35.

11.-13. juunil toimus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXIII suveseminar. Kohtumispaik Lääne-Virumaa ja läbivaks teemaks oli „Raamatukoguhoidja kui koolitaja ja õpetaja“.

Kolme päeva sisse mahtus loenguid ja kohtumisi, õppekäike raamatukogudesse, ekskursioone ja tutvumiskäike – õppekäigud Võsupere, Uhtna, Sõmeru ja Kunda raamatukogudesse, ekskursioonid Rakveres, tsemendilinnas Kundas ja kaptenite külas Käsmus, tutvumine Vihula mõisa ja Käsmu Meremuuseumiga.

Kõigi osavõtjate nimel täname korraldajaid Lääne-Virumaa Keskraamatukogust.

Eriti suur tänu Leale, Marjule ja Kailile, kes need kolm päeva tekitasid igal sammul tunde, et oleme oodatud ja hoitud.

Suveseminarist võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 36-37.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp sai üle antud võrukestele, nii et käesoleval aastal kohtume juba Võrumaal. Aga siis on juba hoopis uued teemad ja uued kohtumised.

Sügisene sektsiooni koosolek toimus 20. septembril.

Arutusel olid:
Raamatukogupäevad ja maaraamatukoguhoidjate päev 30.oktoobril Paides.
Päeva kava oli kutsutud tutvustama Malle Kull Järvamaa Keskraamatukogust.

Auhinna „Aasta maaraamatukoguhoidja“ 2014 nominendid ja valimine.
Auhinnale esitati 10 kandidaati:

  • Helme Vendel Liivi raamatukogu juhataja Läänemaalt
  • Sirje Leini Koosa raamatukogu juhataja Tartumaalt
  • Karmen Liping Kääpa ja Lasva raamatukogude juhataja Võrumaalt
  • Sirje Bärg Kose raamatukogu direktor Harjumaalt
  • Hille Väljaotsa Iisaku raamatukogu juhataja Ida Virumaalt
  • Anu Saul Pala raamatukogu juhataja Jõgevamaalt
  • Ly Vihtol Koeru raamatukogu direktor Järvamaalt
  • Lea Saaremäe Võõpsu raamatukogu juhataja Põlvamaalt
  • Maie Kalmiste Kehtna raamatukogu direktor Raplamaalt
  • Marlin Pärn Orissaare raamatukogu raamatukoguhoidja Saaremaalt

Parimaist parim kuulutatakse välja koos teiste ERÜ aunimetustega 27. veebruaril ERÜ aastakoosolekul.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suuremad ettevõtmised 2015: teabepäev ja suveseminar.

Tegime ka vahekokkuvõtte staažikate kolleegide tunnustamisest maakondades ja mälestuste kogumisest.

Nagu ikka, nii ka seekord, lõpetas raamatukogupäevad maaraamatukoguhoidja päev. Seekord saadi kokku Paides ja juba XIV korda.

Katre Riisalu tegi kokkuvõtte raamatukogupäevade üritustest, Järvamaa Keskraamatukogu tutvustas om 155. sünnipäevaks koostatud raamatut, kuulati ülevaadet eesti Rahvamajade ühingu tegemistest ja ajakirja Maale väljaandmisest. Liikumisaastale oli kohane üle vaadata maakonna matkarajad ja seenemetsad, seda küll virtuaalselt.

Naiste südamed võitsid noormehed Üle-eestilisest Noorte Muusikaliteatrist, kes juhatasid sisse sündmuse olulisema osa - „Aasta maaraamatukoguhoidja 2014“ nominentide tutvustuse.

Tänu Järvamaa Keskraamatukogu naiskonnale toreda päeva korraldamise eest!

Aasta jooksul on toimunud suhtlus listi vahendusel ja maaraamatukogudele on operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.

Ajakirjas Raamatukogu on aasta jooksul maaraamatukogudest ilmunud artiklid:
Teabepäevade traditsiooni tuleb hoida / Lea Rand
Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 34-35

Kolm harivat päeva Lääne-Virumaal / Lea Rand
Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 36-37

Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013. Kuna tähtajaks laekus vaid 4 kaastööd, siis otsustasime tähtaega pikendada. 2014. aasta lõpuks on mälestuste kogumine jõudnud sellisesse faasi, et oleks võimalik mõelda raamatu avalikuks tegemisest. Mälestusi oleks võinud olla rohkem erinevamatelt inimestelt, kuid koguseliselt on neid saabunud päris palju. Nüüd tuleks mõelda, millises vormis ja kuidas teha need kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale. Mälestustega samasse raamatusse on plaan kaasata ka kaks aastat varem raamatukoguhoidjate poolt saadetud luuletused, mis on kokku köidetud kogumikku „Sahtlipõhja laulud.“

2014. aastal algatas maaraamatukogude sektsioon koostöös maakondade keskraamatukogudega staažikate kolleegide tunnustamise.

Tunnustuse ja tänukirja koos väikese meenega said aasta jooksul kõik kolleegid maaraamatukogudest, kellel tööstaaži raamatukogus vähemalt 35 aasta. Möödunud aasta alguses oli neid 90 , 11 raamatukoguhoidjat on töötanud raamatukogus üle 50 aasta. Nemad on meie raudvara.

Lea Rand
Sektsiooni juhataja

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevuse 2013. aastal võib kokku võtta märksõnadega traditsiooniliselt toimekas.

Aasta jooksul toimus sektsiooni liikmeskonnas kaks muudatust – Tartumaa esindajaks sai ANNE TOOME Alatskivi raamatukogust ja lahkus Võrumaa asendusliige Siiri Kartsepp.

Tavapäraselt toimus aasta jooksul kaks koosolekut.

Kevadine koosolek toimus 24. aprillilja seekord tegime väljasõiduistungi Jüri raamatukogusse, kus võttis meid vastu sektsiooni liige, Jüri raamatukogu direktor Ülle Siska.
Peale ekskursiooni Jüri raamatukogus ja gümnaasiumis olid arutusel järgmised küsimused:

Kokkuvõte maaraamatukogude sektsiooni teabepäevast.
Lea Rand tegi lühikese kokkuvõtte maaraamatukogude teabepäevast, mis toimus 18. märtsil Rahvusraamatukogus. Seekord oli päris keeruline ettekandjaid leida, oli mitmeid äraütlemisi. Sellegipoolest pakkus teabepäev palju huvitavaid teemasid.

Maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Läänemaal 12.-14. juunil 2013.

Maaraamatukoguhoidja päev Harjumaal Keilas.

Auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja” statuudi muutmine.
Lea Rand selgitas „Aasta maaraamatukoguhoidja“ statuudi muutmise vajadust. Statuudi punkt 13. Auhind antakse üle iga-aastasel maaraamatukoguhoidja päeval ja samas saavad ka nominendid tänukirja.
Muuta järgmiselt: 13. Nominendid kuulutatakse välja maaraamatukoguhoidja päeval oktoobris ja „Aasta maaraamatukoguhoidja“ auhind antakse üle ERÜ aastakoosolekul.

Ühendatud rahva-ja kooliraamatukogud.
Ülle Siska on koostanud soovitused ühendatud raamatukogule tuginedes kooli- ja rahvaraamatukogu seadustele. On teinud koostööd antud teemal ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhataja Kristel Rannaäärega.

Üleskutse mälestuste kogumiseks.
Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013.

Teine sektsiooni kokkusaamine toimus 24. septembril Rahvusraamatukogus.

Päevakorras oli:
Kokkuvõte maaraamatukogude suveseminarist Läänemaal.
Tiina Ulm tegi lühikokkuvõtte suveseminarist Läänemaal. Vastutus oli suur, kuid tagasiside põhjal tundus, et saadi hakkama. Suveseminariga oldi väga rahul, suur tänu korraldajatele Läänemaalt.

Kokkuvõte küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.
Lea Rand tegi kokkuvõtte küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.

Raamatukogupäevad 2013 „Kohtume raamatukogus“.

Maaraamatukoguhoidja päev Keilas 25. oktoobril 2013.

Auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja” nominendid ja parima valimine.
2013.a. oli auhinnale esitatud 12 kandidaati, kelle hulgast valiti salajase hääletamise tulemusel Aasta maaraamatukoguhoidja.

„Ühendatud“ kooli- ja rahvaraamatukogud. Kuidas edasi?

Kokkuvõte Balti- ja Põhjamaade raamatukoguhoidjate konverentsist Helsingis.

2014. aasta maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.

Teised traditsioonilised üritused.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev toimus 18. märtsil Rahvusraamatukogus.

Teabepäeval osalejatel paluti vastata väikesele ankeedile, kus olid küsimused koolitusvõimaluste ja rahastamise kohta ning paluti välja tuua oma ootused sektsioonile ja oma maakonna esindajale. Kokkuvõte teabepäevast ja ankeedi vastustest siit.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXII suveseminar toimus sel aastal 12.-14. juunini Läänemaal. Kokkuvõte suveseminarist loe siit

Maaraamatukoguhoidja päev Keilas 25. oktoobril.

Maaraamatukoguhoidjaid võõrustati meie pidupäeval seekord Keila  Gümnaasiumis. Vastuvõtjaks Harju Maakonnaraamatukogu. Päeva, mille juhtmõtteks oli „Elu võimalikkus maal“, juhtis Keila lehe toimetaja Agu Veetamm.

Nagu ikka - möödus päeva esimene pool tõsisemas ja ametlikumas võtmes. Elu võimalikkusest maal ja raamatukogude osast selles kõneles Saida farmi juht, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. Tema esinemisest jäi ehk enim meelde mõte, et raamatukogu on nagu mets – kasvab küll aeglaselt, aga on kogu aeg olemas. Sulev Oll Maalehest rääkis Eesti asjast uues ajas. Tema võttis oma esinemise kokku mõttega, et kui maale jäävad elama need, kes tahavad, mitte need, kes peavad, siis on kõik korras. Elust külas nimega Euroopa rääkis liikumise Kodukant esindaja Anneli Kana. Kõigi nende esinemisest jäi kõlama positiivne hoiak ja arusaam, et ka maal on võimalik vägagi hästi elada, kui ainult endal tahtmist ja pealehakkamist jagub.

Pealelõuna jätkus pidulikumas meeleolus - tunnustati Aasta maaraamatukoguhodija 2013 nominente, keda seekord oli kokku 12:

Rita Merekivi – Järvakandi Aleviraamatukogu juhataja Raplamaalt
Sirje Moorus – Ruusmäe Raamatukogu juhataja Võrumaalt
Ülle Siska - Jüri Raamatukogu direktor Harjumaalt
Tiina Tõnurist – Mäetaguse raamatukogu juhataja Ida-Virumaalt
Eha Marrandi – Türi Raamatukogu Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja Järvamaalt
Külli Vardja – Ahja raamatukogu juhataja Põlvamaalt
Liia Uussaar – Metsküla raamatukogu juhataja Saare maakonnast
Liivi Paumets – Tõrvandi raamatukogu direktor Tartumaalt
Tiiu Aasrand – Lihula Valla ja Kirbla raamatukogu raamatukoguhoidja Läänemaalt
Tiina Ulm – Lihula Valla ja Metsküla raamatukogu, Lihula Valla raamatukogu juhataja KT Läänemaalt
Malle Pajo – Are raamatukogu juhataja Pärnumaalt
Merle Rang – Vastemõisa raamatukogu raamatukoguhoidja Viljandimaalt.

Aasta Maaraamatukoguhoidja 2013 kuulutatakse koos teiste ERÜ auhindadega välja järgmise aasta veebruaris ERÜ aastakoosolekul.

Meelelahutuseks demonstreeris kohalik firma „Protten“ oma toodangut ja päeva lõpetas nagu ikka väike vein ja suupiste. Enne kojusõitu kasutasid raamatukoguhoidjad Protteni firmakaupluses võimalust garderoobi täiendada ja nii mõnigi meist lahkus poest uue kleidi või kostüümi omanikuna.Oli kena ja meeleolukas päev.

Aasta jooksul on toimunud tihe suhtlus listi vahendusel. Jaanuaris palus maaraamatukogude sektsiooni abi Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar, kellel oli plaanis kirjutada raamatukogudest artikkel. Sektsiooni liikmed tegid ära suure töö, kuid kahjuks ei ole seda artiklit tänaseni ilmunud. Augustis kogusime andmeid lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.

Detsembris pöördus meie poole Maalehe ajakirjanik Heli Raamets, kes tundis huvi pika staažiga maaraamatukoguhoidjate kohta. Eesmärgiks kirjutada sellel teemal artikkel. Artikkel ilmus 18. jaanuaril 54 aastat Võõpsu raamatukogu juhtinud Lea Saaremäest

2013. aastal on maaraamatukogudele operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.

Ajakirjas Raamatukogu on aasta jooksul maaraamatukogudest ilmunud artiklid:
„Oma sektsiooni koolitustel jõuab ikka käia“ (U. Salumaa, E. Marrandi, L. Rand)
Raamatukogu 3/2013. Samas ilmus ka üleskutse mälestuste kogumiseks.
„Kohalike omavalitsuste mõju kasvab“ (L. Rand) Raamatukogu 5/2013.

Raamatukogupäevade ajal andis sektsiooni juhataja Lea Rand intervjuu KUKU raadiole.

Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon kevadisel koosolekul välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013. Aasta lõpuks on oma mälestusi saatnud 4 raamatukogutöötajat.

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

 

TEGEVUS 2012. AASTAL

2012. aasta alguses vahetus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees. 6 aastat sektsiooni juhtinud Irma Raatma andis „teatepulga“ üle ja alates 1. jaanuarist 2012 on maaraamatukogude sektsiooni esimees Toila Raamatukogu juhataja Lea Rand.

Sektsioon jätkas tööd juba väljakujunenud rütmis. Koosolekutel saadi kokku kahel korral – kevadel ja sügise hakul. Kevadel toimus samuti juba traditsiooniks saanud teabepäev ja suvel maaraamatukogude suveseminar. Raamatukogupäevad lõpetas ka tänavu maaraamatukoguhoidja päev, seekord Tartumaal, Alatskivil.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev “Eesti kirjandus meedia haardes” toimus 19. märtsil. Kava pani kokku Irma Raatma.
Irma Raatma tegi kokkuvõtte TOP 10 laenutustest maaraamatukogudes, Maire Liivametsa ettekande teema oli „Eesti kirjandus kestab edasi“. Mahajäetud majast kuni Lõpuaktuseni ehk siis viimaste aastete laste- ja noortekirjandusest rääkis Anne Kõrge.
Eesti ulmest kirjandusmaastikul rääkis Siim Veskimees ja Eesti kirjanduse ja tema stereotüüpide üle arutles Jan Kaus.
Käesoleva aasta alguses läbiviidud ühinenud kooli- ja rahvaraamatukogude uuringust tegi kokkuvõte Lea Rand. Uuringust saab pikemalt lugeda siit. (Pdf fail lisatud uhendatud_raamatukogud.pdf). 
Teabepäeva kokkuvõtte leiab ajakirjast Raamatukogu 3/2012.

23. aprillil toimunud sektsiooni koosolekul olid arutusel järgmised teemad:
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäeva “Eesti kirjandus meedia haardes” kokkuvõte.
Kokkuvõte ühendatud rahva-ja kooliraamatukogude uuringust.
Kultuuripoliitika raamatukogude valdkonna arengusuunad.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXI suveseminar 13.-15. juuni 2012 Ida-Virumaal Toilas. Raamatukogupäevad. XII maaraamatukoguhoidja päev Tartumaal Alatskivil. Liikmemaksud. Kutseomistamine raamatukogunduses. Raamatukogude auhindade andmine.

Maaraamatukogude suveseminar toimus tänavu juba 21. korda.
13.-15 juunil said maaraamatukogude töötajad üle Eesti kokku Ida-Virumaal, Toila vallas, Alujoa Puhkekeskuses.
Kolme päeva sisse mahtusid erialajutud ja loengud - KM raamatukogude nõunik Meeli Veskus rääkis raamatukogude päevaprobleemidest, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi dotsent Maria Tilk rääkis SÕNA jõust, sellest, kuidas sõnaga võib teha midagi väga head, aga ka väga halba; luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuh tutvustas kaasaegset vene kirjandust.

Palju elevust tekitas õhtune agitkavade ülevaatus, mida küll väga tõsiselt ei olnud vaja võtta, sest pigem oli see mõeldud ikka meelelahutusena iseendale, mitte "mõisa" peale võistlusena. Aga Jõuluvana enne jaani jagas tema arvates kõige toredamate kavade esitajatele ka väikesed kingitused. Jõuluvana kalli said kõik osalejad:)

Üks päev kulus tutvumiseks Ida-Virumaaga – külastasime Kohtla-Nõmme Kaevandusmuusemi, kus saime koos staažikate kaevuritega üsna korraliku ettekujutuse sellest, kuidas maa-alune töö käib; silmale ja hingele pakkus palju elamusi Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster Kuremäel; käisime vaatamas Kurtna ja Vaivara raamatukogusid – viimases oli tore võimalus kohtuda tänavuse Virumaa kirjandusauhinna laureaadi, Andrei Hvostoviga; ekskursioon Sillamäe linnas oli suurele osale osalejatest esimene tutvus selle omapärase linnaga. Õhtune kultuuriprogramm koos folklooriansambliga Suprjadki andis omaette elamuse ja võimaluse ka endal kaasa lüüa. Pildid

Lisaks veel hommikused-lõunased-õhtused "ümarlaua"jutud kolleegidega ja viimasel päeval Toila raamatukogu külastus ja jalutuskäik kaunis Oru pargis.
Maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp koos järgmise suveseminari korraldamise auga said üle antud Läänemaale! Pildid.

Kokkuvõte suveseminarist ajakirjas Raamatukogu 4/2012.

Sügisene sektsiooni koosolek toimus 24. septembril.
Päevakorras olid järgmised teemad:
Auhinna "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominendid. Auhinna "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominente oli esitatud kokku üheksa kaheksast maakonnast.
Kokkuvõte XXI maaraamatukogude suveseminarist Ida-Virumaal 13.-15. juunil 2012.a. Suveseminaril osalejad olid korraldusega väga rahul, seminar oli õpetlik ja lõõgastav.
Kohtumisest Jõgeva Keskraamatukogus 12. septembril 2012.a. Lea Rand kohtus Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatega Jõgeva Keskraamatukogus 12. septembril k.a. seminaril. Kohtumise eesmärgiks oli teha kokkuvõte sektsiooni tööst, leida asendaja sektsiooni liikmele, rääkida ühendatud rahva- ja kooliraamatukogude uuringust. Kohtumine oli edukas ja meeldejääv, lisaks tore rännak läbi Voore- ja Virumaa.

Raamatukogupäevad. XII maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril 2012. a. Alatskivil Tartumaal. Juhatuse poolt andis juhised edasi Lea Rand: kuidas sidusus ja solidaarsus võiks väljenduda nii reklaamis kui üritustel, mida siis edastada ka raamatukogude listi maakondades.
Hele Ellermaa tutvustas XII Maaraamatukoguhoidja päeva kava Alatskivi lossis 30.10.2012.

Arutati järgmise aasta suuremaid ettevõtmisi:

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XII teabepäev 2013.a. aprillis.
XXII maaraamatukogude suveseminar Läänemaal 2013.a. Tiina Ulm tutvustas järgmise aasta suveseminari plaane. Kohaks pakutakse esialgselt Kullamaa, mis on kultuurilooliselt huvitav koht, kultuurilembene koht jm. Arutati sobivat toimumise aega ja oldi pakutuga rahul.
XXII maaraamatukogude suveseminar toimub Lääne maakonnas Kullamaal 12.-14. juunil 2013.a.

Uuest kutsestandardist.
Abimaterjalist ühendatud raamatukogudele.

Maaraamatukoguhoidja päev toimus tänavu Tartumaal, Alatskivil.
Kui esimesed raamatuhoidjad Alatskivile kohale jõudsid, oli lahke pererahvas juba uksel vastas ja hubane kaminatuli tervitas tulijaid.

Päeva alustuseks tegid Alatskivi lossi perenaised lossis huvitava ja hariva ekskursiooni, tänu millele said loss ja nende kunagised peremehed Nolckenid palju tuttavamaks, kui nad ehk seni olid.
Peale Alatskivi vallavanema Andu Tõrva tervitust oli võimalus kuulata kolme huvitavat ettekannet.
Rein Veidemann arutles seotusest ja sidususest nii elus üldiselt kui ka seostes kirjandusega. Selle ettekande teksti on autori loal võimalus lugeda ka ERÜ aastaraamatust.
Juhan Liivi Muuseumi direktor Mari Niitra abiga tegime väikese ekskursi Kodavere kihelkonna aja- ja kultuurilukku ning Aasta kirjanik Meelis Friedenthal rääkis imaginaarsetest maailmadest.
Väikese, aga meeleoluka muusikalise vahepalaga Eduard Tubina loomingust kostitasid meid Alatskivi Kunstide kooli õpetajad.
Päeva teise poolde mahtusid veel Tartu maavanema, Reno Laidre, tervitus ja päeva tähtsaim osa "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominentide väljakuulutamine.

Tänavu väärisid tunnustust:
Alili Ansel, Kullamaa raamatukogu Läänemaa
Ilse Aigro, Valgjärve raamatukogu Põlvamaa
Malle Kiis, Aruvälja raamatukogu Pärnumaa
Hele-Mai Truuts, Kabala raamatukogu Raplamaa
Lembi Mets, Kaarma raamatukogu Saaremaa
Anne Toome, Alatskivi raamatukogu Tartumaa
Viive Vink, Rannu raamatukogu Tartumaa
Ingrit Porkanen, Abja raamatukogu Viljandimaa
Merike Kender, Varstu Raamatukogu Võrumaa

"Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" kuulutatakse välja 2013. a. veebruarikuus toimuval ERÜ aastakoosolekul koos kõikide teiste ERÜ preemiate saajatega.
Päeva lõpetas kehakinnitus Alatksivi lossi restoranis.

Avalikustasime ka ERÜ maaraamatukogude sektsiooni pöördumise kohalike omavalitsuste poole, millele kirjutas alla 103 maaraamatukoguhoidja päeval osalenut. Pöördumine.
ERÜ poolt edastatakse pöördumine Linnade Liidule ja Eesti Omavalitsuste Liidule. Maakogude sektisooni liikmete ülesandeks jäi pöördumise levitamine oma maakonnas ja raamatukogudes, et see võimalikult kiiresti ja operatiivselt kohalikesse omavalitsustesse jõuaks.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni nimel tahan öelda „Suur aitäh!“ Tartumaale ja Alatskivile, eriti Hele Ellermaale ja Anne Toomele, kes ilusa ja huvitava päeva kokku panid!
Pildid.

Koostöös ERÜ kooliraamatukogude sektsiooniga alustati nö juhendmaterjali koostamist ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogudele. Selle dokumendi koostamisel on suure töö teinud sektsiooni liige Ülle Siska. Loodetavasti jätkub koostöö ühendamise teemadel ka järgmisel aastal ja selle tulemusel peaks valmima dokument, milles välja toodud teemad on abiks raamatukogudele, kus ühinemine veel ees seisab ja ka nendele, kus see juba teoks on saanud.

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

TEGEVUS 2011. AASTAL

2011. aastal maaraamatukogude olukord ei ole paranenud. Mõnedes raamatukogudes on vähendatud koosseisu, raamatukogusid on tööle pandud lühema lahtiolekuajaga, raha raamatute soetamiseks ja tegevuskuluks on endiselt väga väike. Koolitusrahade kärpimine või hoopis äravõtmine on mõjutanud ka osavõttu maaraamatukoguhoidjate ühisüritustest.

Sektsioon käis koos kahel korral.

11. aprillil arutati suveseminariga seotud teemaderingi, laagrite kroonikatest, viimistleti auhinna statuudi teksti, kavandati maaraamatukogupäeva korraldamist Lääne-Virumaal jm.

28. novembril kuulati ära 2011. a. aruanne, kavandati 2012.a. tööplaan.

25. märtsil 2011 toimus teabepäev "Kirjandusmuuseumi virtuaalsest keldrist lugemispessa", mille kava pani kokku Lea Rand.

Vanaraamatute digiteerimisest kõneles EKM projektijuht Kadri Tüür. Ajakirja "Lugu" tutvustas peatoimetaja Kätlin Kaldmaa. Ülevaate 2010. a. eesti algupärasest lastekirjandusest tegi Krista Kumberg. Mälu ja mäletamise teemast eesti kirjanduses kõneles EKM teadur Rutt Hinrikus. Eesti Lugemisühingu projektist "Lugemispesa" saime etenduseelamuse Pirita-Kose lasteaia lastelt, kes olid selgeks õppinud E. Valteri jutustuse "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist". Lugemispesade mentor Helle sõber jagas oma kogemusi tööst lastega. Värskeid ideid pakkus veel ELÜ juhatuse esimees Maili Vesiko-Liinev. 25. märtsil peetud teabepäev loeti kordaläinuks. Ülevaade

Maaraamatukogude sektsiooni suveseminar 13.-15.06.2011 Pärnumaal keskendus e-raamatu ja e-raamatukogu teemadele, mille kohta tegi väga põhjaliku ja huvitava ettekande Piia Salundi Sauga raamatukogust, uut kodulooportaali Uranias käsitles Heda Piiriste Pärnu Keskraamatukogust. Islami kultuurist ja kommetest pidas särava ettekande Kattri Ezzoubi, kes ka õhtul kõigile islamimaades nii tuntud kõhutantsu õpetas. Tore oli pikast päevasest istumisest õhtul tantsu abil lõõgastust leida. Tori raamatukogus kogesime kahe erineva kogu sõbralikku kooseksisteerimist (kool ja külakogu), kus kummalgi oli oma fond ja erinev tarkvaraprogramm, oma eelarve, aga ühised ruumid. Külastasime Vihtra külakeskust ja raamatukogu, Vändras raamatukogu ja vaibavabrikut. Õhtul oli temaatiline Kreeka õhtu ehtsa ajaloolise näitemänguga "Philemon ja Baukis", kreekapärase õhtulaua ja sirtaki tantsimisega. Hilisõhtul lugesime luulekonkursi "Sahtlipõhja laulud" paremaid luuletusi. Parimaks tunnistati Kallaste raamatukogu Siiri Ušakova meeleolukad luuletused. Konkursile saadetud luuletused pandi kokku omaette luulekoguks ja säilitatakse ERÜ büroos.

Viimasel seminaripäeval Pärnus kuulasime Meeli Veskuse ettekannet "Raamatukogud meil ja mujal", mis keskendus Euroopa raamatukogude otsingutele majanduskriisist võimalikult valutult väljatulemisele ja mitmetele muutustele sellega seoses. Margus Küppar rääkis veelkord e-raamatute revolutsioonilisest Pildid

Maaraamatukogude sektsioon oli teinud ulatusliku küsitluse palkadest raamatukogudes.

Majanduslanguse tõttu vähenes suuremas osas raamatukogudes raamatu- ja perioodikaraha, vähendati töötasu, vähendati ametikohta ja kohamäära, raamatukogusid suleti või muudeti teeninduspunktideks.

Küsitlusele vastas 576 raamatukoguhoidjast 526, so 91,3%.

Selgus, et 12 täiskohaga töötajat saavad miinimumpalka 278€, neist üheksal on kõrgharidus. Täistööajaga töötab 401 inimest (76,2%), osaline tööaeg on 125 inimesel.

383 - 511€ palka saavad 53,44% töötajatest. Eesti keskmisele palgale lähedast või suuremat palka (2011 I kv ) 792€ saavad 9 töötajat – 1,7%.

47 (8,9% kõrgharidusega töötajat saavad 479 – 511€ palka, 3 keskharidusega inimest saavad 639 – 734€.

Keskmine maaraamatukoguhoidja palk Eestis oli 2011. a. 433 eurot.


Irma Raatma

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

 

TEGEVUS 2010. AASTAL

2010.a. jätkuv majanduslik madalseis mõjutas maaraamatukogude tegevust üsna tugevalt. Eelarveraskustes vallad kaalusid mitmete raamatukogude sulgemist, vähendati koosseise, vähendati palkasid, raamatu- ja tegevuskulu rahad vähenesid oluliselt. Paljudes kohtades kärbiti koolitusraha või võeti üldse ära. See kõik mõjutas ka mingil määral sektsiooni tööd, sest tebepäevast ja laagrist osavõtjate arv oli väiksem.

Sektsioon käis koos kahel korral.

26. aprillil arutati suvise seminarlaagri korraldamisega seotud küsimusi. Juttu tehti laagrite kroonikatest, mis tuleks kohe peale iga laagri toimumist büroosse meie kroonikaraamatusse saata. Kavandati X maaraamatukoguhoidja päeva Põlvamaal, tutvuti ERÜ uute toimkondade tööpõhimõtetega, soovitati juhatuse liikmetel osaleda töörühmade töös.

08. novembril kuulati ära 2010 aasta aruanne, kavandati 2011.a. tööplaan. Otsustati korraldada teabepäev 25. märtsil 2011, arutati läbi võimalikud teemad ja esinejad. Teabepäeva korraldab  Lea Rand. Suveseminari toimub 13.- 15. juunil Pärnumaal. Otsustati korraldada luulekonkurss raamatukoguhoidjate vahel. Arutati Aasta maaraamatukoguhoidja statuudi teksti. Maaraamatukoguhoidja päev 28. 10. 2011 toimub  Lääne-Virumaal. Esitati kandidaat ERÜ  juhatusse.

17. märtsil 2010 teabepäev “Koduloolisest uurimistööst virtuaalses keskkonnas” Tegime maaraamatukogude hulgas küsitluse lugemisaasta õnnestunumate ettevõtmiste kohta,  Power Point ettekanne andis neist teabepäeval värvika ülevaate. Maire Liivametsa ettekanne “Nullindate lõpuaastad eesti kirjanduses: kas ainult vägivald ja roppused” oli tõeliselt heal tasemel ja pakkus kuulajaile infot ja elamust. Edasi suundusime lastekirjanduse maile Jaanika Palmi kaasabil, kelle ettekanne hõlmas 2009.a. lastekirjandust “Aimlast Wimbergini”. Teabepäeva teine pool andis teadmisi kodulooalasest uurimistööst. Rahvusarhiivi töötajad Indrek Kuuben, Lea Teedemaa ja Edith Seegel tutvustasid Rahvusarhiivi digitaalseid andmebaase. Koduloolisest tööst Sonda raamatukogus rääkis Anne Valdru. Urramis varsti valmivast koduloo portaalist ja analüütiliste kirjete tegemisest kõneles Lauri Post.

Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar 16.-18. juunil Tartumaal arutles bloginduse üle raamatukogus. Rapla maakonnast tõi näiteid Mariina Madisson.  Küsitluse pühjal oli koostatud ettekanne ühendatud valla raamatukogudest.  Arutleti ja tehti ettepanekuid “Aasta maaraamatukoguhoidja” statuudi üle. Kuulajad pani ägedalt kaasa rääkima Ere Tammeoru uurimus maaraamatukogude teavikute rahadest ja palkadest. Huvitavad ja informatiivsed olid Mari Niitra, Johanna Rossi, Kristiina Praakli kirjandusalased loengud ja Terje Paesi praktilised ülesanded tasakaalu ja elurõõmu leidmiseks iseendas.

Tutvuti Tartumaa kaunite huviväärsustega, Rannu ja Rõngu raamatukoguga, Järvemuuseumi ning Tartu observatooriumiga. Tänud Hele Ellermaale huvitava laagri korraldamise eest.

29. oktoobril  X maaraamatukoguhoidja päev Põlva kultuuri- ja huvikeskuses.

Viimast korda tunnustati iga maakonna tublimat maaraamatukoguhoidjat. Järgmisest aastast valitakse ainult üks auhinna saaja.

Tervitused sõnas ja muusikas Põlva linnapealt Tarmo Tammelt ja folklooriansamblilt Käokirjas Ülle Podekrati juhtimisel. Põlva käsitööklubi  ja Himmaste Seltsingu “Nobedad näpud” näitusmüük lõi laheda meeleolu juba kultuurikeskusesse astudes.

Lugemisaastat tähistamaks kõneles Krootuse Põhikooli õpetaja Sigrid Mallene “Nippidest laste lugemishuvi süvendamisel”, “Inimeseks olemisest” rääkis Põlva Maavalitsuse tervisedenduse spetsialist Ene Mattus ja “Elu kutsest” koolitaja Terje Paes. Tõeliselt head ettekanded.

Tunnustatud raamatukoguhoidjate auks andsid väikese kontserdi lõõtspillimängijad, peetakse ju Põlvat Eesti lõõtsapealinnaks.

Fotod, autor Aado Kuhlap.

Irma Raatma
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles

TEGEVUS 2009. AASTAL

2009. aastale jättis tugeva jälje majanduslik surutis, mis mõjutas kogu Eesti majandus- ja kultuurielu, sealhulgas ka maaraamatukogude tegevust. Sellele vaatamata õnnestus meil plaanitu siiski teoks teha.

Sektsioon käis koos ühel korral veebruaris. Seekord oli sektsiooni liikmeteks valitud maakondadest mitmed uued inimesed. Tutvuti liikmetega, valiti esimees. Tagasivalituks osutus Irma Raatma, asetäitjaks Lea Rand. Tehti kokkuvõtteid eelmise aasta tööst, kavandati järgmisi ettevõtmisi. Jagati sektsioonisiseseid ülesandeid. Otsustati kaasata teabepäeval, laagris jm. Viljandi Kultuurikolledži tudengeid. Nii osalesid meie laagris ja maapäeval Pille-Riin Kranich, Tiina Talvet, Lea Rand. Otsustati kinnitada ürituste esialgsed kavad ja neid täpsustada.
Kuna paljudel raamatukogudel vähendati komandeeringusummasid, siis püüdsime muud küsimused lahendada sektsioonis meilitsi ja sel aastal jätsime juhatuse aasta teise poole koosolekud ära.
Teabepäev “Raamatukogud muutuste ajal”  23. märtsil.
Kuulati riigikogu liikme Ivi Eenmaa ja kultuuriministeeriumi nõuniku Meeli Veskuse arutlusi küsimustest, mis kõiki raamatukoguinimesi vaevavad. Ootused raskel ajal toimetulemise retsepti saada olid küll suured, kuid tegelikult peab iga töötaja oma pea ise tööle panema ja leidma võimalusi ka keerulistel aegadel toime tulla. Vajame enam sõbralikkust ja tolerantsi enda ümber. Nutikust ja arukust. TALO jurist Kati Ojamaa tegi väga informatiivse ülevaate käesoleval aastal jõustunud uuest töölepinguseadusest.  Suure huviga kuulati Anneli Sepa õpetussõnu  e-kataloogi ja andmebaaside kasutamiseks. Laste lugemishuvist ja Eesti Lugemisühingu töödest kõneles Mare Müürsepp. Teemal “ Enesejuhtimine ja enesekujundamine” andis nõu psühholoog Tõnu Ots. Kõige olulisem mõttetera päevast kõlas nii: “Kui tahad olla õnnelik, siis ole!”

Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar “Maaraamatukogude tulevik majanduslikult keerulisel ajal” peeti  28. juunist 01. juulini 2009 Harjumaal Kurtnas.

Katrin Nikluse eestvedamisel arutleti maaraamatukogude võimaluste üle majanduslikult keerulistel aegadel ellu jääda ja toime tulla, rühmatöös mõeldi erinevate variantide peale, kuidas raamatukogud külas edasi toimida saaksid. Räägiti raamatukogude ühendamisest, palkadest, komplekteerimisest, erinevatest kehtivatest ja uutest lisateenustest. Eraldi ettekanne oli postiteenuse pakkumise võimalustest raamatukogus. Leidsime, et see on raamatukogus liiga aeganõudev ja liiga spetsiifiline teenus, nõuab eritingimusi ja väljaõpet ning tasustatakse liiga odavalt. Räägiti raamatukogu tutvustamisest lugejatele ja lugemiskultuuri tundide taaselustamise ning lugejakoolituse vajadusest, haldusreformist Taani kogemuse kaudu, RVL maaraamatukogus ja Web 2.0 kasutusest. Tutvuti kohalike  huviväärsustega ja külastati Kurtna, Kiili ja Saku raamatukogu.

30. oktoobril oli IX maaraamatukoguhoidja päev Avinurmes.
Tunnustati aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid ja kuulati Mikk Sarve kaasahaaravat ettekannet “Õppimine õuest ja raamatust”. Kirjaniku ja näitleja Malle Pärna ettekanne “Kultuuri hoidmine” kutsus üles hindama õigeid väärtusi ja hoiduma kommertskultuuri eest. Toila raamatukogu juhataja Lea Rand andis ülevaate Ida-Virumaa raamatukoguhoidjate kultuuritarbimise uuringust. Kokkuvõttes tõdes ettekandja, et tänapäeva raamatukoguhoidja on tark, aktiivne, heas vormis ja koostööaldis. Päevale andis sära ka Avinurme puhkpilliorkestri särtsakas esinemine ning kohalike käsitöömeistrite kunstipärased taiesed.

 

Irma Raatma
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

üles


TEGEVUS 2008. AASTAL

18. märtsil teabepäev “Saa teada!”  Rahvusraamatukogus.
Digitaalajastust ja raamatu tulevikust mõtiskles Hardo Aasmäe, E-raamatutest ja E-raamatukogust kõneles Toomas Schvak. Uudiseid raamatukogude programmi URRAM uutest võimalustest andis edasi Lauri Posti, kes tutvustas URRAMis kavandatud uut koduloolist andmebaasi. Värsket ja väärt lastekirjandust tutvustas Krista Kumberg, eesti noorsookirjanduse hetkeolukorrast andis ülevaate ajakirja “Värske Rõhk” toimetaja Mati Song.

30.06.-2.07. toimus 17. seminarlaager Jõgevamaal teemal “Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskinnas”.
Tutvuti kauni Jõgevamaa ja paljude raamatukogudega. Kassinurme, Kuremaa, Laiuse, Mustvee, Raja, Voore jne. Põhiettekande integratsioonist ja integreerimisest tegi Ants Paju. Ühise tegutsemise tulemuslikkusest Soome näite põhjal kõnelesid Järvenpää raamatukogu juhataja Tuula Pulkkinen ja Eva Mähönen. Laagri rühmatöö vaagis ühendatud raamatukogude plusse ja miinuseid. Meeli Veskuse ettekanne oli pühendatud raamatukogude arengukavale. Tehti kokkuvõtted raamatukogude küsitlustest ühinenud raamatukogude ja keskmiste palkade kohta. Põhjaliku ettekande “äraunustatud” lugemistundidest tegi Ädu Neemre.

30. oktoobril oli VIII maaraamatukoguhoidjate päev, seekord Viljandis. Tunnustati aasta tublimaid ja kuulati Viljandi maavanema Kalle Küttise filosofeerimist teemal “Loomalik inimene ehk inimlik loom”. Kalju Tammaru rääkis oma kogemustest  rahvusvahelistelt IFLA kongressidelt ning Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder mõtiskles rahvaraamatukogude tulevikuvõimalustest.

Suvelaagris kokkupandud lugemiskultuuritundide näidiskava said kõik maaraamatukogupäeval osalenud.  Kava on antud tutvumiseks kooli- ja lasteraamatukogude sektsioonidele. Sellega tuleb veel edasi töötada.

Sektsiooni juhatus käis koos aprillis ja septembris.

Irma Raatma
maaraamatukogude sektsiooni esimees
üles


TEGEVUS 2007. AASTAL

19. märts – ühisteabepäev “ Tea, mida loed!” Rahvusraamatukogus.

Koos kolleegidega laste- ja kooliraamatukogudest kuulati loengut tõlkekirjandusest ja kirjastuse Varrak raamatuuudistest (Krista Kaer), lastekirjandusest (Aidi Vallik), lasteraamatu illustratsioonist (Viive Noor). Tutvuti noorkirjanike taimelava ajakiri “Värske Rõhk” väljaandega (Priit Kruus) ja elati kaasa Kiili Gümnaasiumi luulekavale “Kas “Värske Rõhk” on värske õhk?” ning omanäolise raamatukogu tegevusele Kuldre raamatukogus (Riina Ermel).

3.- 5.07. toimus 16. seminarlaager Põlvamaal.

Tutvuti imekauni Põlvamaaga, Tavasuhtluse reeglitest ja enesekehtestamisest kõneles ja juhtis vestlusringi Toivo Niiberg, vaadati slaidiprogrammi Rootsi raamatukogudest, arutleti rahvaraamatukogu seaduse rakendamise üle, kohtu kaudu viivise sissenõudmise korrast, räägiti kutsekvalifikatsioonist, tehti kokkuvõte tehnilise varustatuse uuringust.
Külastati Himmaste, Räpina, Värska raamatukogusid, vaadati etendust Mooste Veskiteatris, kuulati folkloorikontserti Setu Talumuuseumis.

30. oktoober - VII maaraamatukoguhoidja päev Valgas.

Jagati tunnustust iga maakonna parimale raamatukoguhoidjale, kuulati sõnavõtte – kirjandusteadlane Peeter Olesk arutles teemal “Olgem avatud raamatute rahvas”, Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, kõneles raamatukoguhoidja imagost, koloriitsetest isikutest Valgamaa kultuuriloos tegi kokkuvõtte Esta Mets, Valga Muuseumi direktor.

 

üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

Maaraamatukogude sektsioon korraldas 13. märtsil kolme sektsiooni – maa-, kooli- ja lasteraamatukogutöötajate kirjandusliku ühisteabepäeva “Tea, mida loed!”.

27.-30. juunini viidi läbi suveseminarlaager, seekord Hiiumaal. (15!)

30. oktoobril peeti VI raamatukogutöötaja päev Pärnus.

Viidi läbi küsitlus maaraamatukogude varustatusest arvutite ja programmidega ning muu tehnikaga.

Koostati tunnustuse Aasta maaraamatukoguhoidja reeglistik ja kandidaatidele esitatavad nõuded.

Koostati suveseminarlaagrite kroonikaraamat, koguti laagriliste mälestusi.

Irma Raatma
Sektsiooni juhataja
üles

TEGEVUS 2005. AASTAL

Sektsiooni juhatuse koosolekud toimusid kahel korral.
Seoses Sirje Bärgi lahkumisega sektsiooni esimehe kohalt 2005.a. veebruaris oli sektsioon aprilli keskpaigani ilma tegeliku juhita.

Koosolekutel arutati

  • Võimalikku koostööd EMOLiga ja ühtlustati omavalitsustele esitatavaid maaraamatukogu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke eeltingimusi tööaja, töötaja lisaülesannete, rahastamise (töötasu, täienduskoolitus, kogude täiendamine, infotehnoloogia vahendid) osas.

  • 2005. aasta suveseminari korraldamisega seotud küsimused.

  • Anti hinnangud 14. maaraamatukoguhoidjate suveseminarile ja V Maaraamatukoguhoidja päevale, analüüsiti tagasisidet.

  • 2006. a. suveseminari toimumise koht. Seminar otsustati korraldada Hiiumaal.

  • 15. suveseminariks otsustati koostada suvelaagrite kroonikaraamat, koguda mälestusi. Kroonika toimkonda paluti vedama kauaaegset sektsiooni juhti Heljo Järvelaidi.

  • Arutati VI maaraamatukoguhoidjate päeva toimumise kohta.

  • Otsustati koostada parima maaraamatukoguhoidja nimetuse andmise reeglistik.

  • Otsustati korraldada koos kooliraamatukoguhoidjatega ühine kirjanduslik infopäev.

Teostati

  • Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjonile saatsime märgukirja palvega suurendada riigipoolset teavikute raha 2006. aastaks. Kahjuks saime sealt eitava vastuse.

  • Koostöös Saaremaa Keskraamatukoguga korraldati 14. seminarlaager Saaremaal, Kipi-Koovil, kus arutluste põhiteemaks olid raamatukogu teenused ja maaraamatukogu maine.

  • Koos Rapla Keskraamatukoguga korraldati V Maaraamatukoguhoidja päev Rapla Kultuuri- Ja Huvikeskuses. Autasustati iga maakonna parimat maaraamatukoguhoidjat 2005.

Maaraamatukogude sektsiooni juhatuse tööd lihtsustab oluliselt käivitatud infolist.
üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004 kogunes sektsioon kolmel korral, kus arutati raamatukogu töökorraldusjuhendiga seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist.

Koostati kiri Eesti Maaomavalitsusliitude poole, et paremini selgitada maaraamatukogude probleeme ja leida neile üheseid lahendusi. Moodustati väike töörühm, kes tegi ettepanekuid, kuidas maaraamatukogude probleeme võiks, saaks, peaks lahendada. Töörühma liikmete ettepanekute põhjal kiri koostatigi ja edastati U. Silbergile, EMOLi büroo juhatajale. Antud kirja põhjal koostas sektsiooni juhataja artikli avaldamiseks ajakirjas Raamatukogu lootuses, et leidub veel teisigi, kes pöörduksid lahendusettepanekutega sektsiooni liikmete poole.Meie pöördumine arutati läbi EMOLi juhatuse koosolekul ja sektsioonile tehti ettepanek kohtuda hiljemalt veebruaris 2005.

Tiina Arike Tartumaalt uuris maaraamatukogude kohta leiduvat infot internetis ja kirjutas sellest ajakirjas Raamatukogu

Sektsiooni juhataja on püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.

Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi kaks suurüritust:

  • Maaraamatukogude seminar- laager Järvamaal, Türil 8.-10. juunil

  • IV maaraamatukoguhoidja päev Haapsalus.

Sektsiooni töö kokkuvõtteks võib öelda, et sektsioon töötas loiult, seda nii juhataja suure töökoormuse tõttu kohapeal kui ka liikmete vähese aktiivsuse tõttu. On liikmeid, kes pole suutnud kahal käia ühelgi sektsiooni koosolekul, ega vastanud ka minu pöördumistele meilitsi.

Sektsiooni liikmetest väärivad esile tõstmist Tiina Arikut ja Eha Marrandit, kes on suhtunud oma liikmeks olekusse täie tõsidusega.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja
üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

2003 aastaks planeeritud sektsiooni töö põhieesmärgid on täidetud.

Koostati ülevaade maaraamatukoguhoidja töökohustustest, mida töögrupi juht Ille Riisk tutvustas ERÜ aastakoosolekul. Sektsiooni liikmed edastasid meili teel oma ülevaated töökohustustest, mida arutati ühiselt töökoosolekutel. Puuduseks pean, et me ei suutnud määratleda keskmiseid näitajaid (lugejate, laenutuste, külastuste arv) täiskohaga töötamise korral.
Sektsioon kogunes koosolekutele neljal korral, arutati raamatukoguhoidja töökoormusega seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist. Tehti parandusettepanekuid kutsestandardi kohta. Sektsiooni juhatajana olen püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.
Arutati sektsiooni töökorraldust. Liikmed tegid ettepaneku vähem kokku saada, rohkem suhelda meilitsi.
Arutati ajalehes "Sirp" 21. novembril 2003. a. ilmunud kirjutist "Anarhia raamatukogusüsteemis" ja kujundati oma seisukoht, mille sektsiooni juhataja edastas ajalehele.
Sektsiooni koosolekutel on esinenud K. Kaugver saksa kirjanduse tõlkimisest ja M. Jõgi töökorralduse juhendi uuendamiste küsimustes.
Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi 2 suurüritust:

  • Maaraamatukogude seminar-laager 17. – 19. juunini Nüplis Valgamaal

  • III maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril Võrus.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja
üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

2002 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös aktiivne ja teguderohke aasta.

Toimus sektsiooni 5 töökoosolekut, kus arutati maaraamatukogu probleeme ja püüti leida neile lahendusi. Sektsiooni liikmed edastasid koosolekutel saadud informatsiooni ka oma maakonnas, seda nii seoses infotehnoloogia küsimustega kui ka muudes valdkondades.

Päris mitu aastat on raamatukoguhoidjad oodanud abi ERÜ palgaküsimuste osas. Sektsioon otsustas koostada ja läbi viia küsitluse maaraamatukoguhoidjate palkadest.

Moodustati töörühm, kuhu kuulusid Taie Saar Harjumaalt, Helen Voogla Läänemaalt, Asta Leiten Jõgevamaalt. Maakondades viidi läbi küsitlus, saadud tulemused edastati töörühmale, kes tegi kokkuvõtted maakondade kaupa. Nii võib öelda, et maaraamatukoguhoidja keskmine töötasu on 3220 krooni. Töörühma liikmed edastasid saadud tulemused suvisel seminar-laagris kõigile osavõtjatele. Töötasude keskmised näitajad toodi välja ja edastati ka kõigile maaraamatukoguhoidja päevast osavõtjatele Jõgeval. Koostasime pöördumise ja edastasime selle Kohalike Omavalitsusliitude Ühendusele. Suulise vastuse oma murele saime Jõgeval, maaraamatukoguhoidja päeval, kus omavalitsusliitude esindaja selgitas, et erilist palgatõusu oodata ei ole, kuna riik eraldas soovitust vähem raha omavalitsustele.

Riigi poolt eraldatav teavikute raha on muutumatuna püsinud juba 4 aastat. Kohalikud omavalitsused samal ajal on seda vastavalt võimalustele suurendanud. Raha vähesuse tõttu on tekkinud olukord, kus valikute tegemine on muutunud keeruliseks, seetõttu tellib raamatukoguhoidja ka kergemasisulisi armastus- ja kriminaalromaane, mida osa lugejaid väga nõuab. Nii tekkib oht, et maal raamatukogud vaesustuvad ja võivad muutudagi kergemasisuslisteks kogudeks, omamata suurt väärtust järgmistele põlvkondadele. Koos komplekteerimise töörühmaga kirjutasime pöördumise Kultuuriministeeriumisse ja Riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjonile.

Antud küsimustes oli võimalik kohtuda kultuuriminister Margus Allikmaaga. Kohtumisest võtsid osa ka ERÜ juhatuse esinaine K. Talvi ja komplekteerimise töörühma liige E. Tarik. Meie muret küll mõisteti, kuid 2003 aastal täiendavalt raha eraldada ei peetud võimalikuks. Samal kokkusaamisel oli võimalus rääkida ka maaraamatukoguhoidjate palgaprobleemidest.

Ajakirjandusest läbi käinud repliikidele, nagu eesti raamatukogud ei telliks kaasaegset eesti kirjandust vastasid sektsiooni liikmed ajakirjas “Raamatukogu”

Algatati maaraamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamist. On moodustatud töörühm, mida juhib Ille Riisk Viljandimaalt. Suvises laagris alustati maaraamatukoguhoidja töökohustuste väljaselgitamist. Töörühm on koos käinud ühel korral, sektsiooni liikmed on edastanud oma tööülesanded, ootame, et kõik raamatukoguhoidjad maal saadaksid oma tööülesannete kirjeldusi. Siis saaksime näidata kui mitmekülgne on raamatukoguhoidja töö maal.

Viidi läbi kaks suurüritust

  • maaraamatukogude seminar- laager Raplamaal

  • maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval.

Seminar-laagrite korraldamine on traditsioon ja toimub igal suvel eri maakondades. Laagrid on väga oodatud ja eripalgelised. Kahjuks on osavõtjate arv piiratud, sest kohapealsed majutusvõimalused ei võimalda arvu suurendada. 2002 aastal toimus laager Raplamaal, Kehtnas. Palju tänu korraldajatele. Küsisime seal, kuidas tuleks edasi jätkata. Vastajad olid üksmeelel, et töine ja meelelahutuslik pool peaksid olema vaheldumisi ja ikka tasakaalus. Kõige enam vastanutest ootaks kirjanduslikke kohtumisi ja loenguid. Peeti vajalikuks ka tööga seotud arutelude läbiviimist.

Vaieldamatult oli aasta suursündmuseks 2 maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval. Nüüd võib küll juba öelda, et see päev on muutumas traditsiooniks. Püüdsime kava kokku pannes arvestada, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju teavet, samas oleks aga üritus pidulik ja meeldejääv. Oli väga asjalikke ettekandeid, oli meeldivaid tunnustussõnu, oli meeleolukas kontsert. Ka sellel aastal autasustati maakondade parimaid raamatukoguhoidjaid Päev õnnestus igati, palju tänu korraldajatele Jõgeva Maakonna Keskraamatukogust.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogu Nõukogu töös.

Kuid samas jäi palju mõeldut ja kavandatut korda saatmata.

Sektsiooni juhataja oli küll telefoniühenduses Kohaliku Omavalitsusliitude Ühenduse esimehega, kokkusaamiseni me aga ei jõudnud. Kokkusaamine oleks vajalik olnud raamatukogude vajaduste ja võimaluste paremaks selgitamiseks.

Suhted ajakirjandusega ei olnud nii aktiivsed, kui oli planeeritud. Üksikud artiklid, mis ilmusid, olid tendentslikud ja ei kajastanud täpselt raamatukogudes valitsevat olukorda. Sektsiooni liikmed ise peaksid aktiivsemalt kirjutama ajakirjas “Raamatukogu”. Järgneval aastal tuleks tegeleda täiendkoolituse küsimustega. Vajalik oleks tihedam koostöö komplekteerimise töörühmaga. 2003 aastal peab jätkuma raamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamine.

Sektsiooni töös pean äärmiselt oluliseks, et liikmed on valmis aktiivselt kaasa lööma, oma arvamust avaldama ja tegutsema, mitte ainult kuulama.

Maaraamatukogude sektsiooni töö korraldamine on keeruline. Üheltpoolt on kõige lihtsam koos käia Tallinnas, siis saavad tulla ka liikmed Saaremaalt, Hiiumaalt . Raske on siis Põlva- ja Võrumaa inimestel. Kui kokkusaamisi teha Tartus, siis on probleemid jälle Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Väga sageli kooskäia ei võimalda ei majanduslikud võimalused ega ka töökorraldus.

Pean ebaõnnestunuks ka nn. sektsioonis veel juhatuse valimist. Sisuliselt juhatus sellises koosseisus ei töötanud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et 2002 aasta oli sektsiooni töös aktiivne ja sisutihe aasta.

Sirje Bärg
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataj
üles


TEGEVUS 2001. AASTAL

2001 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös muudatuste ja uuenduste aasta.

Toimus sektsiooni töökoosolek, kus püüti valida juhatus, et sektsiooni tööd hoogustada. Seni olid maaraamatukogude sektsiooni aktiivsemad liikmed just maakonnaraamatukogude peaspetsialistid, kes oma tegevusega ärgitasid ka maaraamatukoguhoidjaid endid aktiivsemalt tegutsema. Ajad ja olud on muutunud, sektsioon on koos käinud juba üle10 aastat, on vahetunud sektsiooni juhataja, aeg oli soodne muudatuste tegemiseks. Oli tekkinud vajadus, et maaraamatukoguhoidjad hakkaksid ise endi huvide eest seisma. Juhatuse liikmeteks esitati aga jälle needsamad keskkogude peaspetsialistid, seega kukkus esimesel koosolekul valimine läbi. Otsustasin välja töötada sektsiooni töökorra ja teha ettepanekud maakonnaraamatukogudele esitada uued sektsiooni liikmed. Töökoosolekul arutati ka suvise seminar-laagri korraldamist.

Suvine seminar- laager toimus Viljandis, kus arutuse all olid suhted maakonnaraamatukoguga, planeeritavad komplekteerimiskeskused, infotehnoloogiaga seotud küsimused. Räägiti ka enesetäiendamisega seotud probleemidest, külastati Viljandi Kultuurikolledžit, vaadati Viljandimaa ilusamaid raamatukogusid, puhati. Laagris läbiviidud küsitluse tulemused edastati rahvaraamatukogude laagris ka maakonnaraamatukogude direktoritele ja peaspetsialistidele.

Sektsiooni aktiivsemad liikmed kogunesid augustis töökoosolekule, et ette valmistada maaraamatukoguhoidja päeva Paides 30 oktoobril.

Sellel koosolekul otsustasime välja selgitada parimad maaraamatukoguhoidjad ja neid meeles pidada. Päeva planeerides pidasime silmas, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju informatsiooni ja et päev kujuneks ka meeldejäävaks sündmuseks. ERÜ juhatus pidas võimalikuks eraldada parimate maaraamatukoguhoidjate premeerimiseks raha, millest osteti meeldivad vaasid, kuhu oli graveeritud ERÜ logo ja kuupäev. Tänati tehtud töö eest ka maaraamatukogude sektsiooni liikmeid. Paides osalesid omavalitsuste esindajad ja KM raamatukogunõunik M. Veskus. Üllatas rohke osavõtt, järelkajad on olnud äärmiselt positiivsed, seda üritust võib lugeda õnnestumiseks sektsiooni töös. Päeva kajastati ka ajalehes “ Sirp” ja “Postimees”.

20–30. oktoobrini toimunud raamatukogupäevadel pöörati suurt tähelepanu rahvaraamatukogudele, sealhulgas ka maaraamatukogudele. Ajalehes “Postimees “ ilmus Vaida raamatukogu kajastav artikkel, veidi hiljem avaldas “Sirp” artikli maaraamatukogude probleemidest.

Sektsiooni juhataja viibis koos ERÜ juhatuse liikmetega Raplamaal sealsete raamatukoguhoidjate seminaril tutvustades sektsiooni töökorda ja selgitades eelarve koostamise probleeme kohalikus omavalitsuses.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogude Nõukogu töös. Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud rahvaraamatukogude internetiseerimist nõustav töögrupp, kus juhataja osaleb.

Kokkuvõttes võib öelda, et tööaasta oleks võinud olla aktiivsem, uuendatud sektsiooni töökoosolek jäi küll aasta lõpus pidamata, kuid igati õnnestunuks tuleb lugeda sektsiooni liikmete väljavahetamine ja töökorra sisseseadmine. Maaraamatukoguhoidjate kokkusaamiste tihedam korraldamine on raskendatud, sest väga paljudes kohtades töötab üks inimene, kellel on äärmiselt raske tihti raamatukogu sulgeda ja ära käia. Ei tohi unustada ka rahalisi probleeme, sest maaraamatukogude eelarved on siiski väga piiratud.

Plusspoolele tuleb arvata ka suvise seminar-laagri korraldamine, maaraamatukoguhoidjate päev Paides. Kui suvise ürituse puhul on tegemist traditsiooniga, mida raamatukoguhoidjad kõik hindavad, siis teabepäeva korraldamine oli esmakordne, nõudis küllalt suuri rahalisi kulutusi, kuid maaraamatukoguhoidjad hindasid seda kõik väga kõrgelt ja pidasid niisugust kokkusaamist vajalikuks.

Märkimist vääriv on, et esmakordselt tunnustasime avalikult parimaid maaraamatukoguhoidjaid, ajakirjanduses leidis maaraamatukogude töö elavat kajastamist.

Sirje Bärg
Sektsiooni esinaine
üles

TEGEVUS 2000.  AASTAL

Kogu aastale on jätnud oma jälje Eesti Raamatu Aasta.

16. aprillil  2000. a. Tartus toimunud ERÜ maaraamatukogude sektsiooni koosolekul räägiti sellest, mida toob juubeliaasta kaasa maaraamatu- kogudele. Enamikes kohtades olid hästi läbimõeldud tegevusplaanid koostatud. Leiti, et vajalik on igas vallas moodustada vallakomiteed (kus seda veel tehtud pole), kes abistaksid ja koordineeriksid ürituste läbiviimist kohapeal.

Nõupidamisel käsitleti veel suvelaagri korraldamist Võrumaal, teabekirjanduse TOP-i koostamist, väljasõidukoosoleku korraldamist. Seoses läbiviidava haldusreformiga on mitmetes omavalitsustes ühendatud kooli- ja külaraamatukogusid. Maaraamatukogude sektsiooni väljasõidukoosolekul 04.04.2000.a. Rapla maakonnas külastasime ühendatud Hagudi põhikooli ja Hagudi rahvaraamatukogu ning Kehtna Kõrgema Majanduskooli ja Kehtna rahvaraamatukogu. Järgnenud arutelul jagasid oma kogemusi juba ühendatud raamatukogude töötajad Elvi Mägi Olustverest ja Taimi Russki Leiest (Viljandimaa), Mall Kõpp Vastse- Kuustest (Põlvamaa). Ühiselt jõuti järeldusele, et kooli- ja külaraamatukogu ühendamine ei ole reegel vaid erand ja sõltub alati konkreetsetest tingimustest. Enne ühendamist tuleks üksikasjalikult kaaluda:
kas ja kuidas tagatakse mõlema raamatukogu küllaltki erinevate põhiülesannete täitmine
kas ühendamine on majanduslikult põhjendatud
kui suureks kujunevad täiendavad investeeringud

Kahe erineva põhifunktsiooniga raamatukogu ühendamisega seotud probleemide väljaselgitamiseks otsustati moodustada töörühm. 19.aprillil  toimunud töörühma nõupidamisel Vastse-Kuustes Põlvamaal koostati meelespea raamatukoguhoidjale, kus olid kirjas soovitused, mida võtta arvesse, kui tõepoolest osutub vältimatuks kooli- ja rahvaraamatukogu ühendamine. Leiti, et kõigepealt on vajalik korraldada ühine koostöönõupidamine, millest võtaksid osa kõik osapooled – kohalik omavalitsus, kool, raamatukogu. Koos on vaja hästi läbi kaaluda nii poolt kui vastuargumendid.

07. detsembril Tartus toimunud maaraamatukogude sektsiooni nõupidamisel tegi Heljo Järvelaid kokkuvõtte ankeetküsitluse tulemustest. Küsimustele vastasid juba ühendatud kooli- ja külaraamatukogude töötajad. Tähelepanu pöörati komplekteerimise, aruandluse, töökoormuse, ruumide jne. probleemidele. Arutelust võttis osa ka kooliraamatukogude sektsiooni esindaja Vaike Kurel. Saadud teavet otsustati kasutada töörühma poolt koostatud meelespea täiendamiseks.

Ere Raag Võrumaa Keskraamatukogust tutvustas täiendkoolituse võimalusi rahvaraamatukogude töötajatele, Mare Ektermann Läänemaa Keskraamatukogust teavitas koosolijaid äsja vastu võetud Avaliku Teabe seadusest. Ühtlasi juhtis ettekandja tähelepanu sellele, mida seadus toob kaasa rahvaraamatukogudele.

25.–28. juulini toimus Võrumaal Kiidil IX maaraamatukoguhoidjate suveseminar-laager teemal “Külaraamatukogu täna”.

Rahvaraamatukogu ja haldusreformiga ning küla- ja kooliraamatude ühendamisega seotud probleemidele otsiti lahendusi 4-s erinevas töörühmas. Üks seminaripäevadest sisaldas huvitavaid ettekandeid kirjandusteemadel – esinesid Maire Liivamets, Krista Kumberg, Tiina Tarik.

Meelelahutuseks oli jalgsimatk Rõuge ümbrusesse, kohtumine luuletaja Contraga, sportlikud mängud ja viktoriin.

Suur tänu Võrumaa Keskraamatukogu rahvale sisuka laagri korraldamise eest! Järgmine laager toimub Viljandimaal juunis 2001.

07. detsembril valiti  maaraamatukogude sektsiooni uueks esimeheks Sirje Bärg Kose-Uuemõisa raamatukogust.

Heljo Järvelaid
Maakogude sektsiooni esinaine
üles

TEGEVUS 1999.  AASTAL

15. aprillil Tartus toimunud töökoosolekul tutvustas Mare Ektermann Lääne Maakonna Keskraamatukogust komplekteerimise töörühma esialgseid mõtteid ja ettepanekuid külaraamatukogude komplekteerimispoliitika väljatöötamisel. Eelnevalt olid keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad täitnud ankeedid, millede kokkuvõtted näitasid komplekteerimise kitsaskohti.
Põhiprobleemid: Raha kirjanduse ostmiseks vähe Puudub õigeaegne ja ülevaatlik info ilmuvast kirjandusest Raamatute trükikvaliteet halb (osal kirjastustel) Trüki- ja autoriandmete puudulikkus Komplekteerimise prioriteedid
Mare Ektermann andis ülevaate ka koostatavast teabekirjanduse nimestikust TOP 1998, kus tuuakse välja parimad teatmeteosed.
Koosolekul arutleti veel Lääne-Virumaal toimuva suvise laagriga seotud probleeme, tõsteti üles küsimus vallaraamatukogude osast ja vajadusest, külaraamatukogude olukorrast infotehnoloogia valdkonnas.

27.-29. juulini toimus maaraamatukogude seminar-laager Viitnal, mille korraldajaks oli seekord Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Osavõtjaid kogunes kõikidest maakondadest kokku 55, mis näitab ka laagri vajalikkust.
Esimesel päeval tutvuti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu uue hoonega, käidi Kadrina raamatukogus. Eriti toredaks kujunes Tapa Lasteraamatukogu külastamine, mis kutsub kõiki külastama oma väga ilusa ja lastesõbraliku sisustuse ning avarate valgusküllaste ruumidega.
Kuna selle aasta põhiprobleemiks maaraamatukogudes on kogude komplekteerimine, siis käsitleti sellega seonduvat põhjalikult ka Viitnal. Mare Ektermann tegi vahekokkuvõtte tema poolt juhitava töörühma senisest tegevusest.
Põhiprobleemidena tõstatati järgmised küsimused: Raha vähesus Puudulik info ilmuva kirjanduse kohta Raamatukoguhoidja pädevus
Elava arutelu tekitas rahaprobleem – iga tellimus on vaja väga hoolega läbi mõelda.
Elle Tariku eestvedamisel koostati rahvaraamatukogude komplekteerimise projekt, mille kohta igaüks sai oma arvamust avaldada.
Otsustati külaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete ning prioriteetide projekte tutvustada kõikidele raamatukogudele, ka kooli- ja teadusraamatukogudele.
Töörühma liikmete poolt koostatud TOP'98 kirjandusega said osavõtjad tutvuda tänu Aili Höövelsoo koostatud väljapanekule.
Viimasel laagripäeval käsitleti infotehnoloogia rakendamist külaraamatukogudes. Probleeme on tarkvaraga – kasutatakse Kirjasto 3000 ja väiksemates raamatukogudes ka RAAMAT 2, mis on tunduvalt odavam. Infotehnoloogiaprobleeme on vaja jätkuvalt käsitleda.
Vallaraamatukogude probleeme Harju maakonna näidete põhjal käsitles Marju Tarve. leiti, et vallaraamatukogude moodustamisel arvestada kohalikke olusid.
Meelelahutuslikus osas külastasime Käsmut, käisime Palmse ja Sagadi mõisas. Kirjanduslikku meeleolu pakkus Rakvere teatri näitleja Heilo Aadla, kes esitas Artur Alliksaare luule.
Järgmine suvelaager otsustati korraldada Võrumaal.

HELJO JÄRVELAID
üles

 

 

KOOLITUSE TOIMKOND

PÕHISUUNAD
LIIKMED
KUTSEKVALIFIKATSIOONI OMISTAMISEGA SEOTUD DOKUMENDID

TEGEVUS 2016  2015  2014  2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999


Koolituse toimkond loodi 1988. a. novembris

 
PÕHISUUNAD:

  • kutse-eetika probleemid
  • kaugkoolitus ja raamatukogud;
  • täiendõppe vajadus ja võimalused raamatukogutöötajatele.

 
LIIKMED

Ilmar Vaaro
koolituse toimkonna juht
alates 31.01.2003
Tartu Ülikool
Ühiskonnateaduste Instituut
Malle Ermel
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Vallo Kelder
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Aira Lepik
Tallinna Ülikool
Sigrid Mandre
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Reet Olevsoo
ERÜ büroo
Evi Rannap
koolituse toimkonna auliige
Aivi Sepp
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Krista Talvi
Eesti Rahvusraamatukogu
Veronika Rogalevitš
Tallinna Ülikool

 
KUTSEOMISTAMISEGA SEOTUD DOKUMENDID

Raamatukoguhoidja, tase 6

Raamatukoguhoidja, tase 7

Raamatukoguhoidja, tase 8

Kutse andmise kord raamatukoguhoidja kutsetele

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Kutsekomisjoni statuut

Raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programm

 

2016. AASTA TEGVUKAVA

Olulisemad tegevussuunad 2016. aastal

  • kevadseminar „AK: aktuaalne koolituses“   
  • väljasõiduseminar
  • tihe koostöö ühingu struktuuriüksustega
  • koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga
  • koolitusalase olukorra seire      

2015. AASTA TEGEVUS

Lisaks traditsioonilistele ettevõtmistele iseloomustas aastat tihe koostöö ERÜ Noorteklubiga.

9. veebruaril osales Ilmar Vaaro Tartus Antoniuse Gildi ruumides toimunud noorteklubi seminaril “Kui infospetsialist tööle jõudis …”, kus elavas arutelus räägiti lahti erinevaid töökeskkonnaga seonduvaid teemasid. Koolitustemaatika kerkis kõige rohkem esile tudengite praktikaga seonduvalt.

Vt lähemalt: Liina Tamm. Kui infospetsialist tööle jõudis … // Raamatukogu (2015) nr. 3, lk. 41-42.
 

11. mail toimus TÜ Ühiskonnateaduste Instituudis koostöös noorteklubiga kevadseminar „AK: aktuaalne koolituses“ mis seekord oli pühendatud noorte töökeskkonda sulandumise temaatikale. Sõna võtsid üliõpilased, töötavad noored ja tööandjad. Ühiselt püüti lahata teemasid:  

  • millised on eriala õppijate foobiad seoses tööleasumisega;
  • kuidas on toimunud noorte adapteerumine töökeskkonnas;
  • millised on erinevate raamatukogu tüüpide kogemused noorte töötajate lõimumisel;
  • millised võiksid olla olukorda parandavad meetmed.


Pikemate sõnavõttudega esinesid Krista Sildnik, Liina Tamm, Tuuliki Tõiste, Katrin Niklus ja Krista Talvi. Tõdeti, et õppijate ja noorte töötajate hirmudes on kattuvusi, kuid raamatukogude süsteemne integreerimine raamatukoguellu aitab neid leevendada.

Vt lähemalt: Maris Nool. Keegi ei ole kõiketeadja // Raamatukogu (2015) nr. 4, lk. 41-42.

Koolituse toimkonna liikmed osalesid 11. septembril toimunud ERÜ väljasõidul Läti Rahvusraamatukokku. Pärast raamatukogu üldekskursiooni vahetasid toimkonna liikmed mõtteid Läti Rahvusraamatukogu koolituskeskuse töötaja Jānis Kosītis'ega. Saime rohkem aimu Läti erialase täienduskoolituse suundumustest, probleemidest, tulemuslikkusest. Arutelu käigus ilmnesid sarnased ja erinevused. Avanes võimalus tutvustada meie uuelaadseid kogemusi. Kuna Läti Raamatukoguhoidjate Ühingul pole koolitusega tegelevat toimkonda, siis sai rohkem selgemaks meie ühingu vastava toimkonna olulisus.

Vt. lähemalt: Ilmar Vaaro. Koolituse toimkonna kohtumine kolleegiga // Raamatukogu (2015), nr. 6, lk. 10.

10. novembril korraldati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga koolitusalane infopäev, mille käigus tutvustati uut kehtima hakanud täiskasvanute koolituse seadust, kutsestandardi omistamisega kaasnevat, erialaste õppeasutuste arenguid ning planeeritavaid täiendkoolitusi 2016. aastal. Esimeses pooles käsitlesid uut täiskasvanute koolituse seadust Haridus- ja Teadusministeeriumi asjatundjad Terje Haidak ja Elen Ruus. Päeva teises pooles peatuti kõrgharidustasemel kutsestandardi omistamise problemaatikal (Ilmar Vaaro) ning tutvustati erialahariduse arenguid, sh järgmisel aastal toimuvaid täiendkoolitusi (Sirje Virkus, Krista Lepik, Krista Talvi). Elava mõttevahetuse käigus said selgemaks räägitud ebakõlad ning tutvustati maakondades toimuvate koolituste kogemusi.

Ilmar Vaaro
koolituse toimkondd juht

üles

 

TEGEVUS 2014. AASTAL

  • Olulisemaks tegevuseks oli uuest kutsestandardist Raamatukoguhoidja, tase 6 lähtuva koolitusprogrammi koostamise lõpuleviimine. 2013. aasta septembris alanud protsessi algul leiti, et programmi väljatöötamine võiks toimuda kutsestandardi viiel kohustuslikul kompetentsil põhinevate moodulite alusel.

    Edasiste arutelude käigus leiti, et viiele kutsestandardi kohustusliku kompetentsi valdkonnale tuleks terviklikkuse huvides lisada kuuendana nn. alusmoodul, mis püüab kujundada arusaamu raamatukogunduse alustest, raamatukogu- ja info-tegevuse kujunemisest ning peamistest seaduspärasustest.

    Moodulite väljatöötamist juhtisid: Kaire Lass (kogude kujundamine) ja Jane Makke (kogude töötlemine) Eesti Rahvusraamatukogust, Tiiu Reimo (kogude säilitamine) ja Aira Lepik (arendustegevus) Tallinna Ülikoolist, Vallo Kelder (raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused) ja Mai Põldaas (lugejateenindus, andmekogude loomine ja vahendamine) Tartu Ülikoolist.

    Moodulite mahud kujunesid välja koostamise käigus. Üldmaht 25 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) ehk 650 akadeemilist tundi kujunes sama suureks kui eelmises kutsekoolituse programmis. Eraldi õppetööd ei planeeritud arvuti- ja keeletasemete kompetentsidele. Nõutud pädevusi jälgitakse läbivalt kõikide moodulite õppetöös. Moodulite lõikes esitatakse selle eesmärgid, õpiväljundid, mahud, kontrolli ja hindamisvormid. Mooduli lühikirjeldustes tuuakse välja käsitletavad teemad, iseseisva töö sisu, soovituslik kirjandus.

    Programmi esialgne kavand valmis märtsi alguses. 6. märtsil toimus Rahvusraamatukogus moodulite väljatöötajate ja toimkonna liikmete ühiskoosolek. Kokkulepitud lähenemisega moodulite ühtlustatud tekstid valmisid aprilli teisel poolel. 24. aprillil saadeti kutsekoolituse programm hinnangu ja täienduste tegemiseks kümnekonnale moodulite valdkondade asjatundjaile. Maikuu keskpaigaks laekusid ekspertide arvamused. Samaaegselt said moodulite väljatöötajad ja toimkonna liikmed avaldada arvamust esitatud ettepanekute suhtes. 22. mail Tartus korraldatud koolituse toimkonna kevadseminari üheks põhiteemaks oli valmiv kutsekoolituse programm. Valmisid kaks programmi varianti: esimeses esitatud ettepanekud koos kommentaaridega, teises ilma nendeta. 5. juunil esitati koolitusprogramm ühingu juhatusele. Ühingu juhatus tegi omapoolseid ettepanekuid. Nende läbikaalumise järel esitati 30. augustil juhatusele 25-leheküljeline kutsekoolituse programm, mille juhatus oma 4. septembri koosolekul kinnitas.
  • Raamatukoguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi väljatöötamise mooduli juhtide ja koolitustoimkonna ühiskoosolek toimus 6. märtsil 2014 Rahvusraamatukogus. Kokkusaamine algas mõttevahetusega tasemeõppe olukorrast ning koostöö võimalustest. Põhiosa kokkusaamisest kulus raamatukoguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi läbiarutamisele. Moodulite lõplikuks koguarvuks kujunes 6. Täpsustusid moodulite teemad, paiknevused, ülesehituse põhimõtted ja mahud. Lepiti kokku koolitusprogrammiga seonduvad edasised tegevused ja tähtajad. Vahetati mõtteid laiemate tegevussuundade osas.
  • 14. aprill 2014 esines Ilmar Vaaro ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäeval teemal „Aktuaalne erialahariduses“.
  • ERÜ koolituse toimkonna kevadseminaride traditsioon jätkus 22. mail Tartus korraldatud kokkusaamisega „AK: aktuaalne koolituses“, mis oli pühendatud kutsestandardiga seonduvatele temaatikatele.

    Viieosalise seminari alguses tõi ERÜ esinaine Katre Riisalu välja, miks on ühingu jaoks oluline raamatukoguhoidja kutsestandard. Kutsestandardite Raamatukoguhoidja, tase 6, 7, 8 väljatöötamisel osalenud Ilmar Vaaro andis ülevaate nende olemusest ning arengutest, mis viisid just selliste dokumentide valmimiseni.

    Teises osas astusid üles ERÜ kutsekomisjoni liikmed. Kutsekomisjoni esimees Krista Talvi tutvustas muudatusi kutse andmise korras. Aira Lepiku slaidimaterjal avas õpimapi olemust. Katrin Niklus püüdis lahti seletada kirjaliku enesehindamise koostamist. Kolmandas osas tutvustasid uuest kutsestandardist lähtuva Raamatukoguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi selle kohalviibinud moodulite väljatöötajad (Kaire Lass, Jane Makke, Tiiu Reimo, Mai Põldaas). Neljandas osas sõbruneti uue koolituskeskkonnaga Lossi tänaval ning vana ülikooli raamatukoguga Toomel. Arutlusteemasid jagus ka viiendasse ossa Tartu Ülikooli kohvikus.
  • Sügisene väljasõiduseminar toimus 20. novembril Sisekaitseakadeemiasse. Lisaks tavategevustele lisandus sellel korral kokkusaamine ERÜ noorteklubiga, kes on oma südameasjaks võtnud ka koolitustemaatika. Seminari avas akadeemia nõuniku Priit Männiku ülevaade kooli üldarengutest, täiendkoolituse süsteemist ja eelkutseõppest. Erialaraamatukogude töötajate täiendkoolituse olukorrast ning vajadustest tegi ülevaate ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni ja akadeemia raamatukogu juhataja Raile Reigo.

    Noorteklubi liikmetega arutleti erialase tasemeõppe ettevalmistuse ning reaalse töö vahekordade, mentorite võrgustiku, edasiste koostöövõimaluste jmt üle.

    Lisaks rohke omavahelise info jagamisele sõbruneti päeva teisel poolel akadeemia õppekeskkonnaga. Tutvuti virtuaalsimulatsiooni keskuse, Justiitskolledži õppekambri ning akadeemia raamatukoguga.

Ilmar Vaaro
Toimkonna juht

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

Koolituse toimkond koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga korraldas 18. aprillil seminari „Koolitajalt koolitajale“, millega tähistati ühtlasi 100. aasta möödumist eriala täiendkoolituse algusest Eestis. Kultuuriakadeemias toimunud kokkusaamisel osales 42 koolitusega otsesemalt või kaudsemalt seotud huvilist.  

Koos vaheajaga 5 tunniliseks kujunenud arutelul koordusid välja nii valupunktid aga ka lahendused erinevatele probleemidele. Rõhutati, et koolitusi tuleb arendada süsteemse protsessina. Üheks rohkem mõtteelamusi tekitavaks teemaks kujunes stažeerimine nii riigisiseselt kui kaugemal. Lisaks uute ideede tekkimisele peeti oluliseks erineva taustaga koolitajate infovahetust. 

Soovides koheselt arutleda ülestõstatatud teemade üle – polnud seminaril täpset kellaaegadest lähtuvat ajakava. Eelnevalt kokkulepitud-planeeritud pikemate sõnavõttudega esinesid: Katrin Niklus Rapla Keskraamatukogust, Lea Lehtmets Lääne-Virumaa Keskraamatukogust, Kersti Brant Lääne Maakonna Keskraamatukogust, Anne Kõrge Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Kärt Miil Tartu Ülikooli Raamatukogust, Kristi Mets Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Tiiu Reimo Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudist, Hela Ojasaar ja Krista Talvi Eesti Rahvusraamatukogust, Ülle Rüütel Viljandi Linnaraamatukogust ning Ilmar Vaaro Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Pikemalt on seminarist võimalik lugeda Krista Talvi ülevaatest ajakirja Raamatukogu kolmandas numbris.  

Pärast uue kutsestandardi Raamatukoguhoidja 6, 7, 8 kinnitamist ning kutse andmist reguleerivate dokumentide väljatöötamist pöördusid toimkonna pilgud standardist lähtuva Raamatukoguhoidja 6 koolitusprogrammi koostamisele. Kuna kutsekoolitust on läbi viinud kolm institutsiooni (Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool), siis esimeseks sammuks oli nende esindajate (Krista Talvi, Tiiu Reimo, Ilmar Vaaro) kokkusaamine 10. septembril, kus mõttevahetuse käigus püüti selgeks rääkida tulevase tegevuse üldpõhimõtted. Leiti, et programmi väljatöötamine võiks toimuda kutsestandardi viie kohustusliku kompetentsil moodustuvate moodulite alusel. Samuti täpsustus võimalike isikute ring, kes hakkaksid moodulite kokkupanemist kureerima.

Edasiste läbirääkimiste käigus andsid oma nõusoleku moodulite väljatöötamist juhtida: Kaire Lass, Jane Makke (Eesti Rahvusraamatukogu), Tiiu Reimo, Aira Lepik (Tallinna Ülikool) ja Mai Põldaas (Tartu Ülikool).  

29. novembril toimus Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Õpikeskuses toimkonna ja moodulite väljatöötamise juhtide kokkusaamine. Sellel arutati koolitusprogrammi koostamise erinevaid võimalusi ja variante. Leiti, et koolituse mahud ja sisu peaksid olema lähedased ülikoolide tasemeõppe kavadele. Viiele kompetentsi alusel moodustunud moodulile lisanduks kuuendana nn. alusmoodul, mis peaks kujundama arusaamu raamatukogunduse alustest, raamatukogu- ja infotegevuse kujunemisest ning peamistest seaduspärasustest. Ülesehituselt sarnaneks uus kutsekoolituse programm varasema Raamatukoguhoidja III programmiga. Tehti huvitavaid ettepanekuid koolituste tehnilise läbiviimise osas. Pärast koosoleku lõppemist oli huvilistel võimalik tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Õpikeskuse ning Balti Filmi- ja Meediakooli raamatukoguga.

Ilmar Vaaro
Toimkonna juht

üles

 TEGEVUS 2012. AASTAL

  • Koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga.
  • Uue kutsestandardi koostamisprotsessis osalemine konkreetselt (Aira Lepik, Krista Talvi, Ilmar Vaaro) ning silmapealhoidvalt.
  • 9. augustil 2012 toimus koolituse toimkonna, Tallinna Vangla ja Goethe Instituudi ühisel ettevõtmisel vanglaraamatukogude alane koolitusseminar. Tallinna Vanglas toimunud ürituse avasid Tallinna Vangla direktor Rait Kuuse ja koolituse toimkonna juhataja Ilmar Vaaro. Põhiesinejaks oli Gerhard Peschers loenguga „Raamatud avavad maailma inimestele trellide taga: raamatukogutööst ja teenindusest kinnipidamiskohtades“. Lektor, diplomeeritud raamatukoguhoidja koordineerib lisaks Münsteri Vangla raamatukogu juhtimisele Nordrhein-Westfaleni Liidumaa 30 vanglaraamatukogu tööd. 2007. aastal pälvis Münsteri Vangla raamatukogu Saksamaa aasta raamatukogu tiitli. 2012. aasta Helsingi IFLAl tunnistati tema poster parimaks. Oma loengus rääkis ta nii täiskasvanute kui noorte kinnipeetavate raamatukoguteenindusest. Kaasaegselt sisustatud Münsteri Vangla raamatukogus on ilu- ja populaarteaduslikku kirjandust, koomikseid ning audioraamatuid kolmekümnes erinevas keeles. 80 % kinnipeetavatest kasutab raamatukogu. Väga slaidirohket loengut vahendas emakeelde Herdi Vaakmann Goethe Instituudist. Ürituse üheks osaks oli näitus "Libertree“ – l (Raamatupuud ületavad müüre) kinnipeetavate joonistustest ja luuletustest. Loengule järgnes aktiivne arutelu teema üle. Edasi tutvustasid Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja Asta Vaks ning raamatukoguhoidja Viivi Hallik oma töövaldkondi. Piiratud osavõtuga seminaril oli 24 osalejat. Toimunust püüame pikemalt kirjutada ajakirja "Raamatukogu"veergudel ning leida võimaluse veelkord eksponeerida „Libertree“ näitust.
  • Toimkonna traditsiooniline väljasõit toimus 4. detsembril Harju Maakonnaraamatukokku.  Esmalt tehti ringkäik maakonna ja Keila Kooli raamatukogus. Koos Harju Maakonnaraamatukogu juhtivtöötajatega arutati ja vahetati infot koolitusega seonduvatel aktuaalsetel teemadel. Pikema tähelepanu all olid taseme- ja täienduskoolituse arengud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudis. Mööda ei pääsetud uuest kutsestandardist.  Raamatukoguhoidjad olid huvitatud üliõpilaste praktika tagasisidest. Kuulati praktikute soove seoses täienduskoolitusega. Kavandati järgmise aasta 18. aprillil Viljandis toimuva eriala täienduskoolituse 100. aasta juubeli tähistamist. Ühingu ja toimkonna auliige Evi Rannap meenutas kaasahaaravalt ning inforikkalt eriala õpetamisega seonduvat. Evi Rannapi kaasamise ajendiks oli tema detsembri lõpul uue teetähiseni jõudmine. Tema meenutustest koordus välja, et „iga asja loomisprotsess on see, mis kõiki innustab“.

üles

 TEGEVUS 2011 AASTAL

  • Koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga.
  • Uue kutsestandardi koostamise protsessil silma pealhoidmine ning parandusettepanekute tegemine.
  • Kevadisel toimkonna kokkusaamisel Eesti Rahvusraamatukogus 29. aprillil arutati koolitusega, raamatukoguhoidja kutsestandardiga, raamatukoguhoidja kutse-eetikakoodeksiga seonduvaid (kas eetikakoodeksit on vaja muuta või ei) jt päevakajalisi küsimusi.Ajakirjas "Raamatukogu" 3/2011 ilmus Krista Talvi artikkel "Kutseala väärtushinnangud on kirjas eetikakoodeksis".
  • Traditsiooniline toimkonna osalemine maakondlikul koolitusel toimus seekord Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 25. oktoobril. Ilmar Vaaro esinemine „Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi" püüdis viimastel aastatel kirjutatud raamatukogude ajalugude taustal välja tuua õpetlikke momente sellelaadses tegevuses.
  • 9. novembril 2011 toimus Eesti Rahvusraamatukogus koostöös Sihtasutusega Kutsekoda ja ESF programmiga "Kutsete arendamine" teabepäev "Raamatukoguhoidjate täiendkoolituse ja uue kutsestandardi võimalused". Teabepäeva eesmärk oli pakkuda informatsiooni ning arutelu võimalust erialaste kompetentsusnõuete üle. Oma institutsiooni täienduskoolituse üldarengud ning 2012. aastal toimuvaid koolitusi tutvustasid Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Ürituse materjalid on kättesaadavad ühingu koduleheküljel
  • Koolituse toimkonna liikmed 2011. aastal olid Ilmar Vaaro (toimkonna juht), Malle Ermel, Vallo Kelder, Aira Lepik, Sigrid Mandre, Reet Olevsoo, Aivi Sepp, Krista Talvi, Evi Rannap auliige.

Ilmar Vaaro
Koolituse toimkonna juhataja

17. jaanuar 2011

üles

  TEGEVUS 2010. AASTAL

  • Koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel.
  • Silma peal hoidmine kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi arengutel.
  • Koostöös ühingu kutsekomisjoniga toimus 31. mail Eesti Rahvusraamatukogus infopäev „Uue kutsestandardi lävel“. Kutsekoja juhatuse liikme Olav Aarna ettekande  „Kutsesüsteem liidesena töö- ja haridusmaailma vahel“ olulisemad märksõnad olid kompetentsus, kvalifikatsioon ja kutsesüsteem. Kutsekoja vanemkoordinaator Kersti Rodese ettekanne „Uuendused kutsestandardis“ tutvustas konkreetseid eesootavaid muudatusi. Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu/Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling ärgitas mõtteid vahetama teemal „Kas on võimalus kutsekvalifikatsiooni aste siduda palga tõusuga?“
  • Traditsiooniline toimkonna koolitusseminar toimus seekord Tartumaa raamatukoguhoidjatele 10. novembril Kõrvekülas. Ilmar Vaaro ettekanne „Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi“ püüdis välja tuua õpetlikke momente ajaloo talletamisel. Eristati ajastutele omaseid olulisemaid seaduspärasusi ning toodi välja see, millele võiks uurimistöös rohkem tähelepanu pöörata. Kuna Tartumaa rahvaraamatukogud on aktiivselt tegutsenud ajaloo talletamisega ning nende ülevaated on kättesaadavad kodulehekülje  vahendusel, siis toodi tekstidest analüüsivaid näiteid.
  • Aivi Sepa ettekandes "Blogid ja sotsiaalsed võrgustikud raamatukogunduses" oli kõne all raamatukogu ja raamatukoguhoidja veeb 2.0 ajastul, võimalused blogide ja sotsiaalsete võrgustike toel raamatukogu nähtaval hoida. Vaadeldi lühidalt veeb 2.0 rakendusi, mida raamatukogutöötaja võiks teada, kasutada ja teistele tutvustada. Arutleti, milline võiks olla veeb 2.0 blogi, mida pidada silmas blogi loomisel ja haldamisel ning kuidas tutvustada raamatukogu sotsiaalvõrgustikes. Lõpuarutelus tõstatus kvaliteedi-kvantiteedi küsimus ja jäi kõlama mõte, et ehk oleks vähemalt alguses paremini toimivaks lahenduseks väikeste ühe piirkonna maaraamatukogude koostöös tekkiv blogi.
  • Pärast esinemist tutvuti põgusalt Kõrvekülaga ning siirduti Äksi, kus Anita Priks andis meeleoluka ülevaate ühes majas koos tegutsevast rahvaraamatukogust, Saadjärve looduskeskusest ning Soomepoiste muuseumist.
  • Traditsiooniline toimkonna väljasõit toimus seekord 11. novembril Viimsi. Viimsi Vallaraamatukogu juhataja Kristiina Puura andis igakülgse ülevaate raamatukogust ja selle tegevusest. Rannarahva Muuseumis süvenesime paikkonna varasemasse elu-olusse. Viimsi Keskkooli puhul ei piirdunud tutvumine ainult raamatukoguga vaid terve kooliga. Kooli raamatukogu juhataja Aime Miil ja raamatukoguhoidja Anne Pürg jagasid selgitusi ülekerkinud küsimustele. Viimsi valla arendusameti juhataja Enno Selirand tutvustas valla arengusuundi ja võimalusi. Päev lõppes bussiekskursiooniga valla huvitavamates paikades.

 

Ilmar Vaaro
Koolituse toimkonna juht

üles

 TEGEVUS 2009. AASTAL

Peab tunnistama, et toimkonna liikmete hõivatus aga ka majanduslik surutis ei soodustanud toimkonna tegevuse aktiivsuse kasvu.

Tegevustest võiks esile tuua:

  • Tiheda koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel.
  • Kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi arengute jälgimine, nende vastavus kehtivatele nõuetele ning võimalikud lähenemised lähiaastate kaheksa-astmelise kutsestandardi rakendamisel.
  • Koostöös ühingu kutsekomisjoniga toimus 19. novembril seminar „Täiendkoolituse sisendid ja väljundid“ Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus. Arutlusteemadeks olid: kutsetaotlejate täiendkoolitused, erialaseks täiendamiseks sobilikud koolitused, kõrgkoolide VÕTA (Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine) kogemused, ülikoolide koolitusvõimalused, süsteemse hariduse vajadus, eriala institutsioonide väline koolitus, rahvaraamatukogude koolituse võimalused, koolitusalase info levimine, koolituste rahaline külg. Mõttearendajatena astusid üles Jüri Järs, Aira Lepik, Katrin Niklus, Ere Raag, Tiiu Reimo, Krista Talvi jt.Osalema on palutu keskraamatukogude direktorid ja peaspetsialistid. Mõttevahetusele lisaks pakutakse ekskursiooni uues majas.

 

Ilmar Vaaro
ERÜ koolituse toimkonna juhataja
21. jaanuar 2009

üles

  TEGEVUS 2008. AASTAL

Kuna aasta esimene pool kulus akadeemilistel koolitajatel rahvusvahelise akrediteerimise ettevalmistamisele ja läbimisele, siis toimkonna tegevus eriti aktiivne ei olnud.
Tegevused olid traditsioonilist laadi:

  • Jätkus tihe koostöö kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel
  • Jälgiti kutsesüsteemi arenguid, eriti vastuvõetud kutseseadusega kaasnevaid muudatusi, mille alusel tehakse lähemate aastate jooksul ümber kutsestandardid (senise viie-astmelise asemel kaheksa-astmeliseks) ning viiakse kokku nii hariduslikud kui ka kutsekvalifikatsioonid
  • 20. novembril toimus koolitusseminar Pärnu Keskraamatukogu uues suures saalis Pärnumaa raamatukoguhoidjatele.
  • Aivi Sepp tutvustas veebi teatme- ja õppematerjale ning Krista Talvi keskendus raamatukoguhoidja kutse-eetika probleemidele.
  • Pärnus tähistati ka toimkonna 20. sünnipäeva. Lisaks praegustele toimkondlastele olid kohal ka toimkonna eelmised juhatajad. Enne ümmarguse laua taha asumist tutvuti Pärnu kesklinna huvitavate ehituste ja tänavasoppidega ning joodi kohvi Ammende villas.

üles

 TEGEVUS 2007. AASTAL

Koolitustoimkond on tervikuna, suuremate või vähemate kooslustega osalenud järgmistes ettevõtmistes:

  • Tihe oli koostöö ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel ja „Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra” uue redaktsiooni väljatöötamisel.
  • Osalemine uue kutsestandardi Raamatukoguhoidja III, IV, V väljatöötamisel. Toimkonna liikmed olid pidevalt kursis kutsestandardi valmimise käiguga ning said vajadusel sekkuda parandusettepanekutega. 20. septembril osalesid toimkondlased koos kutsestandardi koostamise töörühma, kutsekomisjoni ja ERÜ juhatuse liikmetega ühisel standardi arutelukoosolekul.
  • 26.-27. septembril väljasõit Hiiumaale. Tutvuti  Hiiumaa koolitusasutuste ja raamatukogudega ning viidi läbi koolitusseminar Kärdla Linnaraamatukogus. Toimkonna liikmed käsitlesid koolitusel raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi, teatme- ja õppematerjale veebis, Raamatukogu 2.0, kõneleti ka raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamisest ja kutsestandardist. Tutvuti Hiiumaaga.

üles
 

TEGEVUS 2006. AASTAL

Koolitustoimkond on tervikuna, suuremate või vähemate jõududega osalenud järgmistes ettevõtmistes:
Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsetunnistuse saamiseks laekunud dokumentide läbivaatamine ja kutsekvalifikatsioonide omistamistamine.
Raamatukoguhoidja III, IV, V kutseeksamite vastuvõtmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine.
Tagasisideme kogumine 2005/2006 kutsekoolituse kohta, selle analüüsimine ja parandusettepanekute tegemine ERÜ juhatusele Raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programmi osas.
5. oktoobril koolitusseminari läbiviimine 47-le Saare maakonna raamatukoguhoidjale teemadel:
„Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi” – Ilmar Vaaro
”Kuidas raamatukogu muutuks tänapäevase(ma)ks” – Vallo Kelder
”Suhteturundus raamatukogus: lubadus, vahetus, usaldus" – Aira Lepik

Väljasõiduistungi korraldamine Kuressaares – seda aitasid meeldejäävaks muuta Saare Maakonna Keskraamatukogu juhtivtöötajad Anu Vahter ja Maire Rauk (Kuressaare Linnateatri, Kuressaare Gümnaasiumi raamatukogu, Saare Arhiivraamatukogu, Kuressaare Lossi, Raekoja, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Spordihoone jt külastamisega).

Ilmar Vaaro
Toimkonna esimees

üles
 

TEGEVUS 2005. AASTAL

Tihe koostöö ühingu kutsekomisjoniga
Jätkus tihe side ühingu juurde moodustatud kutsekomisjoniga, valmisid kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud dokumendid.

Raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni koolitusprogrammi uuendamine
Tööd jätkasid moodulite uuendamise viis töörühma, mida juhisid Aira Lepik, Aivi Sepp, Ilmar Vaaro, Anne Uukkivi ja Malle Ermel. Moodulijuhid kaasasid töörühmadesse kutsekoolituses osalevad õppejõud ja juhtivad praktikud. 16. veebruari moodulijuhtide kokkusaamisel otsustati olulisemana: aluseks võtta moodulite süsteem, kuid tundide arvu tõsta 500le; mitte koostada üldoskuste-teadmiste ning raamatukogutüübi praktilisi mooduleid; loobuda mooduli eksami mõistest, samas programmis lahti kirjutada kontrollivormid ning iseseisva töö sisu. Märtsi keskpaigaks avalikustasid moodulite juhid seisukohavõtuks moodulite tekstid. 23. märtsil toimunud koolitustoimkonna koosolekul käsitleti peateemana raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programmi. Lõplikuks ainepunktide mahuks kujunes 15. Moodulijuhid viisid koosoleku tagasisideme põhjal sisse täiendused. Edasised parandused tehti elektronkeskkonnas ning juuni algul kinnitas toimkond programmi. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus kiitis programmi heaks 15. juunil 2005. a. 2005/2006. õppeaasta sügissemestril algas uue programmi alusel kutsekoolitus Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

6. aprilli teabepäev “Raamatukoguhoidja haridus ja kutsekvalifikatsioon”

Teabepäeval Eesti Rahvusraamatukogus jagati informatsiooni “Raamatukoguhoidja kutsestandardi” rakendamisest, tutvustati raamatukoguhoidja eriharidust, kutse- ja täienduskoolitust. Esinejateks olid: Janne Andresoo, Aira Lepik, Vallo Kelder, Elviine Uverskaja, Kurmo Konsa, Malle Ermel, Ilmar Vaaro, Veronika Rogalevitš, Egle Krull, Krista Talvi ja Margit Stamm. Ettekannete slaidid asuvad ERÜ koduleheküljel. Ettekannete tekstid avaldati väiketrükisena.

16. septembri väljasõidu seminar Jõgevamaa Keskraamatukogus
Kohtuti maakonna raamatukoguhoidjatega. Tutvustati taseme-, kutse- ja täiendõppe aktuaalseid teemasid. Püüti näidata probleemide tagamaid ja lahendusi. Kohalolijad said võimaluse küsida või muidu sõna sekka öelda. Pärastlõunal tutvuti kiriku, lossi, muuseumi ja roosiaiaga.

Toimkonna kolm liiget osales 71. World Library and Information Congress`il Oslos. Aira Lepik astus üles sektsiooniettekandega The Nordic-Baltic cooperation in doctoral education: the case of NORSLIS. Aira Lepik on jätkuvalt IFLA sektsiooni Education and Training alalise komitee liige.

üles
 

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004. aasta toimkonna ettevõtmisi mõjutasid rida väliseid tegureid. Kahel toimkonna tegusal liikmel Kai Kalvikul ja Monika Rändil sündisid lapsed ning seetõttu tekkis neil vahe ettevõtmistes osalemisel.

Väikesearvuline toimkond püüdis keskenduda olulisemale. Raamatukoguhoidja kutset omistavaks organiks saab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks ja omistamiseks loodi ühingu juurde kutsekomisjon (esimees Malle Ermel). Toimkonna liikmed püüdsid kaasa aidata komisjoni tööd käivituvate dokumentide valmimisele. Uut kutse tõendamise ja omistamise süsteemi tutvustati mitmetel seminaridel.

Pärast kutsekomisjoni dokumentide põhitekstide valmimist keskendus toimkond raamatukoguhoidja kutseeksami programmi kutsestandardiga vastavusse viimisele. Leiti, et raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni kutsealase koolituse aluseks jääb senine moodulite süsteem. Moodulite uuendamiseks moodustati viis töörühma, mida juhivad:
I moodul: Aira Lepik
II moodul: Aivi Sepp
III moodul: Ilmar Vaaro
IV moodul: Anne Uukkivi
V moodul: Malle Ermel

Toimkonna edasiste suundade arutelul ei leidnud toetust seisukoht, et toimkond moodustuks erinevate haridus- ja raamatukoguinstitutsioonide esindajatest. Leiti, et tegevus peab tuginema põhikirjale, kus rõhutatakse tegevuse rajanemist demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatust ja ühistegevust. Ridade täiendamise probleem tõstatati detsembri ühingu juhatuse laiendatud koosolekul.

Enamus koolitustoimkonna liikmeid olid seotud taseme-, kutse- või täiendkoolituse erinevate vormide läbiviimisega.

Toimkonna 4 liiget osales 30. septembrist kuni 2. oktoobrini Lätis Jumurdas toimunud 7. Balti riikide raamatukoguhoidjate kongressil. Aira Lepik oli sektsiooni Professional and Continuing Education moderaator ning esines seal ettekandega Postgraduate Education in Library and Information Science: Case Studies in the Baltic and Nordic Countries.

IFLA Buenos Airese aastakongressi osavõtust tuli Ilmar Vaarol viimasel hetkel tööülesannete tõttu loobuda. Aira Lepik on jätkuvalt IFLA sektsiooni Education and Training alalise komitee liige.

Ilmar Vaaro koostas ühingu aastaraamatusse ülevaateartikli “Koolituse toimkonna viisteist tegevusaastat”. Selle kirjutamisel olid üheks olulisemaks allikaks 27. novembril 2003 Grand Hotel Viljandi konverentsikeskuses toimunud toimkonna 15. tegevusaasta tähistamise ürituse materjalid.

üles
 

TEGEVUS 2003. AASTAL

2003. aastal olid toimkonna tegevuses olulisemad:

  • raamatukoguhoidja kutsestandard;
  • raamatukoguhoidjate kongress;
  • toimkonna väljasõiduseminar;
  • toimkonna 15. tegevusaasta tähistamine;
  • tegevusmaterjalide arhiveerimine.

Raamatukoguhoidjate kutsestandardi kavandi koostamise töörühma kuulusid Malle Ermel ja Kai Kalvik. Kai Kalvik edastas operatiivselt informatsiooni koostamise seisu ja kavandite kohta, mis võimaldas arvamust kujundada ning anda tagasisidet. 25. märtsi toimkonna töökoosolekul oldi kõige kriitilisemad kutsenõudeoskuste osas.

14. veebruaril 2003 toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna emeriitprofessori ja toimkonna auliikme Evi Rannapi juubelile pühendatud seminar.

9.-10. juunini Viljandis toimunud Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressi programmi- ja korraldustoimkonda kuulusid Reet Olevsoo, Krista Talvi ja Ilmar Vaaro. Kongressi koolitusalane moodul puudutas kolme teemaderingi: tasemekoolitus, kutsestandard, täiendõpe. Tasemekoolituse suundumustest kõnelesid mõlema erialase kõrgkooli esindajad (Elviine Uverskaja, Ilmar Vaaro). Kutsereformi laiemalt tutvustas Mare Johandi Sihtasutusest Kutsekoda ning raamatukoguhoidja kutsestandardit Janne Andresoo. Täiendkoolitust vaadeldi tööandja (Kaie Holm) ja töövõtja (Maia Ruttu) vaatepunktidest. Aktiivselt sekkuti küsimuste ja kommentaaridega saalist.

25. septembril oli kõigil toimkonna liikmetel võimalus osaleda ERÜ juhatuse laiendatud koosolekul, kus arutati raamatukoguhoidja kutsestandardi eelnõu. Teine samalaadne koosolek toimus 24. novembril. Toimkonna sisearutelus toonitati, et kutsekvalifikatsiooni ei peaks saama ilma taseme-, kutse- või täiendkoolitust läbimata.

Enamus koolitustoimkonna liikmeid olid seotud taseme-, kutse- või täiendkoolituse erinevate vormide läbiviimisega.

18.-19. septembril toimus koolitustoimkonna väljasõit Sillamäele, mille olulisemaks ürituseks oli ühisseminar koos sealse keskraamatukoguga. Aira Lepik arutles teemal "Raamatukoguhoidja muutunud keskkonnas". Ilmar Vaaro tuletas meelde ajaloo olulisust, Kai Kalvik tutvustas raamatukoguhoidja kutsestandardit, Ere Raag rääkis Võrumaa KRK ja Sillamäe KRK koostööst. Sillamäe Keskraamatukogu direktori Elviira Sidorova kokkupandud tihe programm sisaldas kohtumist linnajuhtidega, kultuuri-, loodus- ja tööstusobjektide külastamist.

27. novembril 2003 toimus Grand Hotel Viljandi konverentsikeskuses toimkonna 
15. tegevusaasta tähistamine. Ettekanded püüdsid haarata olulisema toimkonnaga seonduvast: Maie Gross käsitles toimkonna algaega, Krista Talvi täienduskoolitust, Evi Rannap kutseeetika probleeme, Malle Ermel kutsestandardini jõudmist, Aivi Sepp viimaseid tegevusaastaid. Tõdeti, et mitmete teemade või lahenduste juurde peaks uuesti pöörduma.

 

Koolituse toimkonna kroonika 1988-2003

Toimkonna liikmetest osalesid IFLA aastakongressil Berliinis Aira Lepik, Monika Ränd ja Ilmar Vaaro. Aira Lepik pidas sektsioonis “Library Theory and Research” ettekande “Past decade - transforming measures and values in Estonian library practice” (kaasesineja Toomas Liivamägi). Aira Lepik on jätkuvalt sektsiooni “Education and Training” alalise komitee liige.

Arhiveerimisel oli kõige edukam Aivi Sepp, kelle juhatamisaegsed materjalid (1998-2002) on korrastatult olemas nii mahukas paberkaustas kui elektrooniliselt. Valmis ka täiendustega toimkonna kroonika (Reet Olevsoo, Krista Talvi). Reet Olevsoo püüab ERÜ koduleheküljel dokumente kättesaadavaks teha.

Ilmar Vaaro
ERÜ koolituse toimkonna juhataja

üles
 

TEGEVUS 2002. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2002.aastal olid:

  • täienduskoolituse vajadus raamatukogu- ja infotöötajatele;
  • kutsekvalifikatsiooni süsteem EVs, selle rakendamine ja muudatused raamatukogunduses, kutsenõukogu loomine;
  • kaugkoolitus;
  • erialase hariduse arengusuunad muutuvas keskkonnas.

2002.a. olid koolituse toimkonna liikmed (A.Lepik, A.Sepp, A.Samp, V.Rogalevitš) jätkuvalt seotud 2000.a. kinnitatud uue kutseeksami programmi rakendamisega. Kutseeksami kursused toimusid nii Tallinnas kui ka Viljandis. 2002.a. lõpul tekkisid probleemid kursuste finantseerimisega – alates 2003.aastast lõpetab Kultuuriministeerium kursuslaste toetamise.

8.aprillil 2002 toimus koolituse toimkonna eestvõttel ERÜ juhatuse, rahvaraamatukogude esindajate ja koolituse toimkonna liikmete ühiskoosolek, kus tutvustati uusi arenguid erialases hariduses. Õppekavasid ja arengusuundi tutvustasid Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna ning Viljandi Kultuurikolledži raamatukogunduse ja infoteaduste osakonna juhatajad E. Uverskaja ja I. Vaaro. Suuremad muudatused toimusid Tallinna Pedagoogikaülikoolis seoses üleminekuga nö 3+2 süsteemile (3 aastat bakalaureuse- ja 2 aastat magistriõpet).

9.mail 2002 tutvustati koolituse toimkonna seminaril innovatiivseid võimalusi koolituses: veebipõhine õpe, audio ja videokonverentsid. Põhiettekanded olid koolituse toimkonna sekretärilt Veronika Rogalevitšilt. Ettekannetele järgnes arutelu veebipõhise koolituse rakendamise võimalustest raamatukogu- ja infotöötajate täiendkoolituses.

Esimesel sügisesel koosolekul tutvustas A.Samp toimkonna liikmetele oma magistritöö tulemusi – töö käsitles Eesti raamatukogu- ja infotöötajate täienduskoolituse vajadust. Koosolekul arutati ka rahvusvahelise projekti käivitamist, mille tulemuseks oleks pikemaajalisem täienduskursus neile raamatukogutöötajatele, kes soovivad oma erialaseid teadmisi täiendada ja kaasajastada. Ühe võimalusena pakkus Tallinna Pedagoogikaülikool aasta lõpul välja infojuhtimise magistriõppe kava.

18.detsembril 2002 toimus Viljandi Kultuurikolledžis koolituse toimkonna laiendatud koosolek, mille põhiteema oli kutsekvalifikatsiooni süsteem Eestis, mida tutvustas Malle Kindel Sotsiaalministeeriumist. Käsitleti veel arengusuundi ja probleeme erialases hariduses, muuhulgas ka seoses kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamisega (I. Vaaro, E. Uverskaja), koolituse toimkonna ja KM koolituse nõukogu tegevust ja võimalikke seoseid kutsenõukoguga ning kutseõppe finantseerimise probleeme. Koosoleku lõpuosas tutvustati esimest korda laiemalt juunis 2003 Viljandis toimuva Eesti raamatukoguhoidjate kongressi temaatikat.

Aivi Sepp,
ERÜ koolituse toimkonna juhataja
Viljandis, 29.jaanuar 2002

üles
 

TEGEVUS 2001. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2001.aastal olid järgmised:

  • täienduskoolitus erialase kõrgharidusega raamatukogutöötajatele;
  • kutseõpe ja kutsenõukogu uue kutseseaduse taustal;
  • raamatukoguhoidja eetikakoodeks;
  • kaugkoolitus ja raamatukogud;

2001.aastat koolituse toimkonna töös iseloomustab eelmise, 2000.a. tegevussuundade jätkumine. Ühegi päris uue teema või projektiga 2001.a. algust ei tehtud.

Läbi kogu aasta olid koolituse toimkonna liikmed (A.Lepik, S.Virkus, A.Sepp, jt) seotud 2000.a. kinnitatud uue kutseeksami programmi rakendamisega. Esimesed kutseeksami kursused uue programmi alusel on toimunud nii Tallinnas kui ka Viljandis. Toimunud kursuste kogemuse alusel on võimalik analüüsida uue kutseeksami programmi eeliseid ja ka puudusi. 2002.a. on plaanis korraldada mõttevahetus, et arutada seoses kutseeksami kursustega esile kerkinud probleeme ja nende lahendamise võimalusi.

2001.a. algusest kehtib Eestis kutseseadus, mis sätestab kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused. Seadus näeb ette kutsenõukogu loomise, mille tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine. 15.märtsil 2001.a. korraldas koolituse toimkond arutelu, millest võtsid osa ka haridus- ja sotsiaalministeeriumis seaduse väljatöötamisega seotud ametnikud. Eesmärgiks oli selgitada raamatukoguhoidjate kutsenõukogu loomise võimalused ja vajadus. Kutsenõukogu loomise initsiaatoriks on Kultuuriministeeriumi koolituse nõukogu, töös osalevad ka koolituse toimkonna liikmed.

Täiendkoolituse programmi väljatöötamine erialase kõrgharidusega raamatukogutöötajatele on olnud koolituse toimkonna tööplaanis olulisel kohal pikemat aega. Kuna tegemist on põhjalikku taustauuringut ja eeltööd vajava teemaga, siis reaalse programmini sellel aastal veel ei jõutud. 2001.a. lõpul viidi Eesti raamatukoguhoidjate hulgas läbi põhjalik täiendkoolituse vajadust selgitav küsitlus. Nimetatud küsitluse tulemuste selgudes tekib kindlasti võimalus panna paika täpsemad täiendkoolituse programmi piirjooned.

1999.a. lõpul loodud kutse-eetika töörühm jätkas tööd eetikakoodeksiga. Plaanis on tõlkida eetikakoodeks inglise keelde ning tutvustada seda rahvusvaheliselt.

Kaugkoolituse töörühma tegevus keskendus 2001.a. eelkõige Eestis toimuva tutvustamisele rahvusvahelistel kokkusaamistel.

Aivi Sepp
Koolituse toimkonna juht

üles
 

TEGEVUS 2000. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2000. aastal olid järgmised:

  • raamatukoguhoidja eetikakoodeksi projekt;
  • kutseeksami programmi kaasajastamine;
  • kaugkoolitus ja raamatukogud

Aasta alguses tegeles 1999.a. lõpul loodud kutse-eetika töörühm eetikakoodeksi projekti koostamisega, mis esitati aruteluks ERÜ aastakoosolekule veebruaris. Töö eetikakoodeksiga jätkub. Päevakorda on kerkinud eetikakomisjoni loomine.

Aasta jooksul olid koolituse toimkonna liikmed seotud kutseeksami programmi uuendamisega.
18.veebruari koosolekul otsustati, et algatatakse kutseeksami programmi kaasajastamine ning peeti sobivaimaks lahenduseks korraldada edaspidi kutseeksami kursused moodulõppe vormis. Otsustati, et iga mooduli sisu töötab välja komisjon, mis on moodustatud vastava ala spetsialistidest ja valdkonna õpetamisega seotud inimestest.

Toimkonna 9. mai koosolekul tutvuti saabunud moodulite programmidega ning kavandati edasist tegevust koostöös Kultuuriministeeriumi koolituse nõukoguga.
Samuti otsustati koosolekul luua koolituse toimkonna koosseisus kaugkoolituse töörühm ning vastav ettepanek esitati ERÜ juhatuse 11.mai koosolekule kinnitamiseks.

12.juunil 2000 toimus TÜ Raamatukogus Kultuuriministeeriumi koolituse nõukogu ja ERÜ koolituse toimkonna ühiskoosolek, mille põhiteemaks olid taas kutseeksami moodulite projekti arutelu ning ERÜ kaugkoolituse töögrupi tegevuskavad. Otsustati peale täienduste ja paranduste sisseviimist esitada kutseeksami programm Kultuuriministeeriumile kinnitamiseks.

Mai lõpul toimus koolituse toimkonna korraldusel Valga Keskraamatukogus maakondlik seminar, kus Viljandi Kultuurikolledži raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri juhataja I. Vaaro tutvustas muudatusi ja õppimisvõimalusi VKK-s. Seminari teises osas tutvustas VKK raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri lektor A. Sepp kohalolijatele kasutatavamaid Interneti teenuseid.

15.novembril toimus Viljandi Kultuurikolledžis VKK, TPÜ, KM koolituse nõukogu ja ERÜ koolituse toimkonna korraldusel mõttevahetus "Raamatukoguhoidja – 21. sajandi elukutse".  Mõttevahetus kujunes väga aktiivseks, eriti nende teemade osas, mis puudutasid personalitööd ning raamatukogutöötaja rolle ja täienduskoolitust.

Aivi Sepp,
ERÜ koolituse toimkonna juhataja

13.detsember 2000
Viljandis

üles
 

TEGEVUS 1999. AASTAL

Kõigepealt tooksin koolituse toimkonna tegevusega seonduvalt välja 1999.a. oktoobris raamatukogupäevade raames toimunud seminari "Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika", mida koolituse toimkond korraldas koostöös Concordia Rahvusvahelise ülikooliga Eestis. Seminari põhiline eesmärk lisaks teavitamisele oli moodustada kutse-eetika töörühm, kes hakkaks tegelema raamatukoguhoidjate eetikakoodeksi koostamisega. Kutse-eetika töörühm moodustati seminari töögruppide ettepanekute alusel.

Koolituse toimkonna raames tegutsema hakkav töörühm kogunes esimesele koosolekule 19.nov. 1999.a. ERÜ aastakoosolekuks veebruaris peaks valmis saama eetikakoodeksi esialgne kava. Töörühma juhiks on emeriitprofessor Evi Rannap.

1999.a. esimesel poolel viisime läbi ka järjekordse ankeetküsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada raamatukogutöötajate täienduskoolituse vajadus. Tegemist on korduvuuringuga - eelmine sarnane küsitlus viidi läbi 1996.a.- ja see annab võimaluse vaadata, kuidas täienduskoolituse vajadus on muutunud.

Alates 1998.a. vahendab koolituse toimkond rahvaraamatukogudele lektoreid Eesti teadusraamatukogudest.
1999.a. kevadel edastasime lektorite ja loenguteemade nimekirja 1999/2000.a. kohta kõigile suurematele rahvaraamatukogudele ja see avaldati ka ajakirjas "Raamatukogu".

1999.a. algatasime ka kaugkoolituse töögrupi moodustamise ja kaugkoolitusega seonduvate teemade laiema tutvustamise.
Kaugkoolituse temaatikat on toimkonnas käsitletud 2 aspektist lähtuvalt:
kaugkoolitus raamatukogutöötajatele;
kaugkoolitust toetavad raamatukoguteenused ja kaugõppurite erivajaduse

Koolituse toimkond teeb koostööd ka Kultuuriministeeriumi raamatukoguhoidjate koolituse nõukoguga.
Septembris toimus Tartus ühisseminar, kus käsitleti peamiselt täienduskoolituse probleeme ja rahvusvahelist koostööd. K. Talvi andis ülevaate IFLA 65. aastakonverentsist Bangokis, A. Lepik Open Society Institute'I poolt Budapestis korraldatud õpikojast täienduskoolituse alal ning K. Talvi tutvustas täienduskoolituse alase ankeetküsitluse tulemusi. M. Ermel tutvustas Saksa Raamatukoguühingute Liidu poolt koostatud dokumenti "Kutsekirjeldus 2000".

Aastat kokkuvõttev koosolek toimus detsembris Viljandi Kultuurikolledžis. Lisaks kokkuvõtetele ja uue aasta tööplaanile tutvustas Viljandi Kultuurkolledži raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri juhataja I. Vaaro uut õppehoonet ja uuendusi õppekavas.

Aivi Sepp

 

EKS KLUBI

PÕHIKIRI
EESTSEISUS
TEGEVUS 2017 2016 2015  2014  2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Klubi koondab pensionile siirdunud (aga ka pensioniealisi töötavaid) raamatukoguhoidjaid.
Asutamiskoosolekust võttis 15. aprillil 1998. aastal osa 62 inimest.

Eks-klubi esimesel sünnipäeval 14. aprillil 1999 (Foto Teet Malsroos).
üles

PÕHIKIRI

  1. Eks klubi on ERÜ juures tegutsev pensionäride ühendus, kelle töö- või huvialaks on raamatukogunduse ajaloo ja tänapäeva probleemid.
  2. Klubi on asutatud 15. aprillil 1998.a. Klubi aadress: ERÜ büroo, Tõnismägi 2, Tallinn.
  3. Klubi eesmärgiks on oma kogemuste ja teadmiste talletamine ja edasiandmine raamatukogunduse järjepideva arengu huvides ning suhtlemisvõimaluse loomine.
  4. Klubi korraldab kokkutulekuid, raamatukogude külastamist, mälestuste kogumist ning kultuurilis- kirjanduslikke meelelahutusüritusi.
  5. Klubi tegevuse aluseks on eestseisuse poolt koostatud tegevuskava, mis saadetakse kõigile liikmetele. Klubi üritustest osavõtt on vabatahtlik.
  6. Klubi tegevust juhib president ja eestseisus, kes valitakse klubi liikmete poolt lihthäälteenamusega kaheks aastaks.
  7. Klubi liikmeks on kõik asutajaliikmed. Uusi liikmeid võetakse eestseisusele esitatud avalduse alusel.
  8. Klubi liikmel on õigus teha ettepanekuid klubi tegevuseks ja kohustus kaasa aidata püstitatud eesmärgi elluviimisele.
  9. Klubi tegevus sõnas ja pildis kajastub eks klubi kroonikas.
  10. ERÜ toetab rahaliselt Eks klubi tegevust vastavalt ühingu võimalustele ja olenevalt klubi liikmete kuuluvusest ERÜsse.
  11. Klubi tegutseb seni kuni leidub asjasthuvitatuid.

üles

EESTSEISUS

Reet Oruste president
Juta Laasma asepresident
Aili Norberg sekretär
Helle Martis kroonikakirjutaja
Mare Mauer tähtpäevaõnnitluste postitaja
Helgi Õismaa laekus
Ester Lepik eestseisuse auliige

üles

TEGEVUSKAVA 2017. AASTAKS

 

Aeg

Mida teeme

Kontaktisik

Kolmap.
25. jaan.
Kell 14.00
Soome suursaatkonna külastus Hannele Valkeeniemi juhtimisel. Näeme ka näitust maja ajaloost
Helle Martis
Teisip.
28. veebr.
Kell 11.00
Osalemine Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üld- ja kõnekoosolekul Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis
Kolmap.
15. märts
Kell 14.00
Uuenenud NUKUmuuseumi külastus. Tutvumine Nukuteatri majaga giidi juhtimisel
Anne Kalvik
Kolmap.
19. aprill
Kell 14.00
Eks-klubi aastakoosolekEesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73
Helle Martis
Juta Laasma
Kolmap.
17. mai
Kell 14.00
TTÜ Eesti Mereakadeemia külastus (end TPI peahoone), sh tutvumine raamatukoguga.
Bussid nr 52 ja 72 Kopli peatus.

Linda Kask
Kolmap.
30.
aug.
Kell 14.00
Ekskursioon Kalarannas Jaak Juskega (täpsem teave augusti alguses).
Helle Martis
Kolmap.
13. sept.
Kell 8.30 – 19.00
Ekskursioon Eesti Rahva Muuseumi.
Sõiduraha klubi liikmele 10,00 eurot, kaaslane 15,00. ERMi sooduspilet 8.00, tavapilet 12.00. Osavõtust teatada hiljemalt 6. septembriks.
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 8.30.
Helle Martis
Juta Laasma
Kolmap.
4. okt.
Kell 14.00
Arne Hiob ja tema uus raamat Pátmosest, Johannese ilmutusraamatu sündimise paigast.
Toimumiskoht Rahvusraamatukogu Milleri salong, 5. korrus.
Mare Mauer
Kolmap.
18. okt
Kell 14.00
Tammsaare muuseumi külastus Maarja Vainoga.
Koidula 12A Kadriorus
Mare Mauer
Laup.
9. dets.
Kell 14.00
Jõulupidu ja kokkuvõte aastast. RR kuppelsaal
Juta Kaps
Juta Laasma
 
TEGEVUS 2016. AASTAL

Kolmapäeval, 20. jaanuaril külastasime Teatri- ja Muusikamuuseumi. Selle väljapanekuid tutvustas ja mälestusi endistest aegadest ning töötavadest andis edasi meie klubikaaslane Merike Saarepera, kes juhtis seda muuseumi pikki aastaid.

ERÜ kõne- ja aastakoosolekul 9. märtsil sai meie klubi tegevuse tutvustamiseks ERÜ töörühmade, toimkondade, sektsioonide seas sõna ka Helle Martis. Kahju muidugi, et tehnilistel põhjustel polnud võimalik toetuda slaididel esitatud teabele.

23. märtsil kohtusime Kännu Kuke raamatukogus staažika filmiamatööri Tõnu Aruga, kes on aastakümneid jäädvustanud filmidele oma kokkupuuteid Eesti tuntud kirjanike, kunstnike ja kultuurisündmustega. Meile näitas ta koos Eve Esteriga tehtud filme Jüri Arraku juubelitest (Jüri Arrak 75), Tallinna vanadest kinodest (On olnud) ja sketši Eve Kivist ning Ada Lundverist (Sõbrannad). Pärast seda tutvusime Kännu Kuke raamatukogu toredate ruumidega.

Kolmapäev, 13. aprill oli Eks-klubi aastakoosoleku päev. Nagu juba mitmeid aastaid, tulime kokku Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Klubi president tegi rohkete piltidega illustreeritud ülevaate klubi 18. tegevusaasta jooksul tehtust. Rääkisime lähemalt eelseisvatest 2016. aasta tegemistest.

Väikeste muudatuste järel kujunes eestseisuse koosseis selliseks:
Helle Martis – president,
Anne Kalvik – asepresident,
Juta Kaps – sekretär,
Linda Kask – laekur,
Mare Mauer – kroonikakirjutaja,
Juta Laasma – juubeliõnnitluste postitaja,
Ester Lepik – eestseisuse auliige

Tallinna Botaanikaaeda külastasime 18. mail. Heitsime pilgu botaanikaaia raamatukogule ning seejärel suundusime Leena Horma juhtimisel kõigepealt Palmihoonesse ja seejärel avamaale. Oli tulpide pöörase õitsemise aeg, ja üldse oli botaanikaaed värsket rohelust ja õiteilu täis.

Ekskursioon Tallinna Loomaaeda – neljapäev, 25. august, ilus päikseline päev. Ametlikku giidi ei olnud meil vaja, kuna klubi president on Loomaaia Sõprade Seltsi aktiivse liikmena sealsete elanike ja tegemistega päris hästi kursis. Oli küll väsitav, aga igati muljeterohke päev.

14. septembril võtsime ette selle aasta bussiekskursiooni, sihiks Lilleoru, Saha kabel, Loo Ajaveski. Kuigi sõit ei olnud kilomeetritelt pikk, oli see muljete poolest rikas. Lilleoru küla vaimsete põhimõtete ning kujundusliku küljega saime kurssi perenaise Iivi juhtimisel ringi kõndides. Saha kabeli juures jagas teadmisi meie Juta Laasma ning Lool MTÜ Ajaveski sündi ja praeguseid tegemisi tutvustas sealne perenaine Margit Pärtel. Päevale pani toreda punkti Jägala juga.

12. oktoobril oli plaani võetud Kadrioru Kunstimuuseumi ja pargi külastamine. Muuseumis oli parasjagu näitus Vene 19. - 20. sajandi graafikast Eesti muuseumides. Ilm ei soosinud pargis pikema jalutuskäigu tegemist, aga Anne Kalvik andis lossi ees ülevaate nii baroksest lossist kui selle juurde kuuluvast pargist.

Teisipäeval, 22. novembril kogunesid klubi liikmed Tallinna Keskraamatukogu hubasesse rõdusaali – kohtuma mitmekülgse isiksuse Ülo Tuulikuga. Kirjanik saab rääkida ainult endast, tõdes ta. Edasine jutt näitaski, et läbi enda võib rääkida paljudel teemadel. Oli ääretult huvitav kohtumine.

Aasta jooksul on meil olnud üks uus tore võimalus. Von Krahli teater võttis meid oma sõprade hulka, mis annab võimaluse nende pakutud etendustele ja muudele üritustele pääseda sõbrahinnaga. Mais nägime teatri uuslavastust ”Paradiis”, septembris eelmise hooaja üht menukamat tükki – Kertu Moppeli „Hipsteri surm“, novembris-detsembris värskelt lavale tulnud Ole Lund Kirkegaardi ”Kummi-Tarzanit”.

Laupäeval, 10. detsembril pidasime Rahvusraamatukogu kuppelsaalis oma traditsioonilise jõuluürituse, kus tegime kohvitassi juures kokkuvõtteid 2016. aastal tehtust. Seegi kord oli meil meeldiv esineja (Urve Kolde kandlel), Linda Kask kandis ette katke Vargamäe jõuludest. Klubi president pakkus taas võimalust muljeid 2016. aasta tegemistest läbi rohkete fotode (ekraanil) värskendada. Juba oli koos 2017. aasta tööplaan, mis osalejaile kätte jagati. Lõpuks tuli ka lahke jõuluvana.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eks-klubi tegevusaasta oli huvitav ja tihe. Sõltuvalt tervisest, ilmast või mõnest kohustusest, mis sattus klubi üritustega ühele ajale, oli meie kokkusaamistel klubi 50 liikmest kohal kümme kuni kolmkümmend inimest (enamasti umbes kahekümne ringis). Seda polegi nii vähe, kui arvestada, et Eks-klubi õige mitmed liikmed on küllalt eakad ja eriti väljas ei liigugi.

Klubi eestseisus on teinud tubli töö. Aasta jooksul oleme pidanud mitmeid töökoosolekuid, et plaanitu võimalikult hästi ellu viia.

Sel aastal kaotasime jäädavalt ühe sümpaatse ja särava klubiliikme, Laine Pärloja (05.11.1925 – 05.11.2016). Kui klubi mõned liikmed teda aprillis külastasid, olevat ta olnud väga ergas ja kirjanduse ning ajakirjandusega hästi kursis.

Helle Martis
Eks-klubi president

üles

2015. AASTA TEGEVUS

Nagu tavaks saanud, käis Eks-klubi 2015. aastal koos kord kuus, pidades suvepuhkust juunis-juulis.

Alustasime aastat 21. jaanuaril muuseumitunniga Loodusmuuseumis. Pädeva giidi vahendusel saime teada ja kogeda mõndagi nii Eesti kui kogu maailma mitmetahulisest loodusest.

Reedel, 27. veebruaril osalesid mitmed meie klubi liikmed ERÜ kõne- ja aastakoosolekul Rahvusraamatukogu konverentsisaalis.

25. märtsil andis meile eluks vajalikke teadmisi anestesioloog dr Rutt Mäeots. Kuidas ära tunda insuldi või infarkti märke, mida sel puhul teha. Kuidas käituda langetõvehoo puhul, mida silmas pidada hädaabikõnet tehes, jnejne. Jutule oli toeks slaidiesitlus.

Kolmapäeval, 15. aprill pidasime Eesti Lastekirjanduse Keskuses klubi aastakoosolekut. Alustuseks esinesid meile Vanalinna Hariduskolleegiumi klaveriõpilased. Laste esinemise järel andis klubi president aru, mida klubi oma 17. tegevusaastal ette võttis. Juttu saatis pildirida suurel ekraanil.

Mälestasime ka aasta jooksul lahkunud kaaslasi: Helju Kaev, Arda Kirsel, Ludmilla Rass.

Väikesi muudatusi tehti klubi eestseisuses, kuhu olid 2013 aprillis valitud: Helle Martis – president, Tiia Nurmelaid – asepresident, Silvi Saul – sekretär, Maie Gross – laekur, Anne Kalvik – kroonikakirjutaja, Juta Laasma – juubeliõnnitluste postitaja, Ester Lepik – eestseisuse auliige.

Silvi Saul taandas end eestseisusest, tema asemel valiti sekretäriks Juta Kaps. Juhatusse valitud Linda Kask sai laekuri ülesanded.

Aastakoosolek on koht, kus aru pidada, kuidas minna edasi, kas ja kuidas teha midagi teisiti. Arutati veel liikmeks oleku tingimusi (liikmeid oli 1. aprilli seisuga 56), liikmemaksu küsimust. Täpsustati mitmeid uue tööplaani ürituste üksikasju. Nagu ikka lõppes aastakoosolek kohvitassi juures juttu puhudes, aga enne tehti ära ühispilt.

12. mail võtsime ette tutvumise Keila-Joa lossi (Schloss Fall ) ja pargiga. Selle auväärse ja kaunilt taastatud lossi ajalooga ning tänase päeva tegemistega tutvustas meid sealne giid. Ekskursioonile järgnes väike pikniklossi lähistel. Oli igati korda läinud päev. Kuna lossiümbruse ja kõrvalhoonete taastamine jätkub, süvenes tahtmine paari aasta pärast tagasi tulla.

19. augustil külastasime Telliskivi loomelinnakut. See on väga spetsiifilise ajalooga koht, mis elab praegu väga aktiivset ja mitmekesist elu olles Eesti suurim loomemajanduskeskus. Selle piirkonna ajaloo ja tänapäeva kohta uurisime teavet omal käel, ja kui teadmised omavahel jagatud, tutvuti loomelinnaku ja selle asutustega rühmadena kõndides.

9. septembril toimus pikem sõit – bussiekskursioon Lääne-Virumaa kaunitesse aedadesse. Päeva jooksul tutvusime tõeliselt kauni koduaiaga Loobul, seejärel Sagadi mõisa pargis tehtud huvitavate uuendustega. Pärast kehakosutust Oandu looduskeskuses, mis on samuti ilusaks kujundatud paik võtsime suuna Tapurla külla Juminda poolsaarel – Tõnu talu puukooli, kus veetsime aega päris pikalt ja ostsime kaasa istikuid.

11. septembril korraldas ERÜ oma üksustele ühepäevase bussireisi Riiga, tutvuma Läti Rahvusraamatukogu uue hoonega. Nn Valguse Paleed sõitsid uudistama vanaraamatu toimkonna, koolituse toimkonna ja Noorteklubi kõrval ka viis Eks-klubi esindajat.

14. oktoobril vaatasime Tallinna keskraamatukogus Vallo Kepi dokumentaalfilmi"Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg." Väga huvitav ja hariv isikulooline film olulisest raamatukogutegelasest on üles ehitatud rohketele foto- ja arhiivimaterjalidele. Filmi tutvustas selle autor ja režissöör Vallo Kepp. Bibliofiili ja kultuuri süvatundjana oli tal palju huvitavat rääkida. Filmi vaatamise järel tutvuti lähemalt keskraamatukogu majaga. Võib öelda, et see üritus oli kolm ühes: huvitav film, huvitav autor ja huvitav maja.

18. novembril toimus uue laiendatud ekspositsiooniga Tervishoiumuuseumi külastus. Giidi juhtimisel sai palju huvitavat näha ning interaktiivse ekspositsiooni abil ühtlasi enda tervisenäitajaid testida.

Laupäeval, 12. detsembril toimus Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Eks-klubi jõulupidu. Meile esinesid noored Suzuki viiuldajad koos õpetajaga. Klubi president kandis rikkalikult fotodega illustreeritud slaidide toel ette klubi kalendriaasta aruande. Arutati ettepanekuid 2016. aasta tööplaani ja jooksvaid küsimusi. Järgnes kohvilaud, ja kinke jagas teada-tuntud jõuluvana.

Klubi liikmed jäid klubi tegevusega rahule, osavõtt üritustest on olnud küllalt aktiivne.

Helle Martis
Eestseisuse president
11.01.2016

 

2015. AASTA TEGEVUSPLAAN

Aeg

Mida teeme

Kontaktisik

Kolmapäev
21. jaanuar
Kell 14.00
 
Muuseumitund Loodusmuuseumis.
Koguneme muuseumis Lai 29A kell 14.00.
Sooduspilet á 2,00
 
Juta Laasma
Reede
27. veebruar
Kell 11.00
 
Osalemine ERÜ kõne- ja aastakoosolekul
Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis
 
 
Kolmapäev
25. märts
Kell 14.00
Arsti loeng. Dr Rutt Mäeots (insult, infarkt jm teemad)
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73
 
Helle Martis
Kolmapäev
15. aprill
Kell 14.00
 
Eks-klubi aastakoosolek
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73
Helle Martis,
Juta Laasma
Teisipäev
12. mai
Kell 10.30
Balti jaamas
 
Keila-Joa loss ja park. Giidiga. Pensionäri pilet 5€.
Buss nr.108 Balti jaamast  kell 10.30 (sõidupilet 2x 2,30€).
Keila-Joal ka pikniku võimalus.
Lähem teave klubi aastakoosolekul.
 
Tiia Nurmelaid
Kolmap.
19. august
Kell 14.00
 
Telliskivi loomelinnakukülastamine. (Trammid nr 1 ja 2, kohtume Telliskivi peatuses kell 14.00)
 
Anne Kalvik
Kolmapäev
9. september
Kell 9.00
 
Kaunid koduaiad. Ekskursioon Lääne-Virumaa
ilusatesse koduaedadesse.
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest 9.00. Istikute ostmise võimalus.
Maksumus klubi liikmele 10,00€, kaaslasele 15,00€.
Osavõtust teatada Helle Martisele  2. septembriks.
Lähem teave klubi aastakoosolekul.
 
Helle Martis
Kolmapäev
14. oktoober
Kell 14.00
Vallo Kepi dokumentaalfilm"Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg".
Tallinna Keskraamatukogus, Estonia pst 8.
Järgneb ringkäik raamatukogus.
 
Juta Laasma
Kolmapäev
18. november
Kell 14.00
 
Tervishoiumuuseumi külastus. Giidiga.
Lai 30 kell 14.00.  Sooduspilet á 4,00.
 
Juta Kaps
Laupäev
12. detsember
Kell 14.00
 
JõulupiduRR kuppelsaalis.  Kingipakk 3€ väärtuses.
Osavõtust teatada hiljemalt 7. detsembriks Linda Kasele või Tiia Nurmelaiule.
 
Linda Kask,
 Tiia Nurmelaid
 

 

2014. AASTA TEGEVUSPLAAN

Aeg

Mida teeme

Kontaktisik

Teisipäev
28. jaan
Kell 14.00
 
Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi külastus.
Kogunemine vana Telemaja fuajees, Gonsiori 27
Tasuta
 
  Helle Martis
Kolmapäev
19.  veebr.
Kell 17.30
KGB muuseum
Viru hotelli 23. korrusel. Maksumus 1,50 €
Kogunemine Viru hotelli fuajees kell 17.15
Piirang: 25 inimest
 
Tiia Nurmelaid
Reede
28. veebr
Kell 11.00
 
Osalemine ERÜ aastakoosolekul
Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis
 
Kolmapäev
12. märts
Kell 14.00
 
Neitsitorni külastus (giidita). Tornis on ehitise ja piirkonna ajaloo tutvustus (animatsioonina) ning näitus Linnamuuseumi klaasikogust. Pilet 2 €
Kogunemine Neitsitorni ees Taani Kuninga aias
 
 Juta Laasma
Kolmapäev
9. aprill
Kell 14.00
 
Eks-klubi aastakoosolek.
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73
 Helle Martis,
 Silvi Saul
Kolmapäev
14. mai
Kell 14.00 – 16.00
 
Kahetunnine bussiekskursioon Koplis Robert Nermaniga.
Maksumus 5,00 €
Kogunemine Rahvusraamatukogu ees Tõnismäel kell 14.00.
Osavõtust teatada 5. maiks Helle Martisele 55611822
 
 Helle Martis
Neljapäev
28. aug
Kell 14.00
 
Jalutuskäik Tondi sõjaväelinnakus (giid: Jaak Haud).
Kogunemine muuseumis, Tondi tänav 55, tuba 101 (bussi nr. 23 Marsi peatus). Tasuta. (Annetusekarp on laual)
 
 Helle Martis
Kolmapäev
10. sept
Kell 9.00 – 17.00
 
Ekskursioon Paidesse.
Sõiduraha klubi liikmele 10,00 €, kaaslasele 13,00 €. Ajakeskuse Wittenstein (Vallimäel) pilet 5,00 €.
Osavõtust teatada 3. septembriks Tiia Nurmelaiule 56611252 või 6578625
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 9.00.
Lähem info sõidu kohta klubi aastakoosolekul
 
 Juta Laasma,
 Tiia Nurmelaid
Kolmapäev
15. okt
Kell 14.00
 
Helle Martise slaidiesitlus: Pelgulinn läbi aegade.
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73
 Helle Martis
Kolmap
12. nov
Kell 14.00
Saku Pruulikoja ja Õllemuuseumi külastamine, ekskursioon Saku Õlletehases.
Degusteerimise soovi ja hinna täpsustame aastakoosolekul aprillis.
 
Tiia Nurmelaid
Laupäev
13. dets
Kell 14.00
 
Jõulupidu RR kuppelsaalis.
Kaasa võtta kingipakk 3€ väärtuses.
Osavõtust teatada hiljemalt 8. detsembriks Juta Laasmale 56616405
 

 Anne Kalvik,
 Juta Laasma

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

 

Klubi alustas 2013. aastat61liikmega. Eestseisusesse kuulusid president Anne Kalvik ning Maie Gross, Juta Laasma, Helle Martis, Tiia Nurmelaid, Linda Pärnoja, Silvi Saul, ja juhatuse auliige Ester Lepik.

Meie 2013. aasta ettevõtmised algasid 30. jaanuaril Tallinna Ülikooli uute hoonete, sh raamatukogukülastamisega. Jüri Jürivee juhatusel saime ülevaate Ülikooli uute hoonete ehitusest ja kasutusotstarbest. Õpperaamatukogu polnud veel uutesse ruumidesse kolinud.

Veebruaris piirdusime osalemisegaERÜ 90. sünnipäeva tähistamise pidulikul aastakoosolekul Eesti Rahvusraamatukogukonverentsisaalis. Seetoimus28. veebruaril.

13. märtsilkülastasime Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni Soolalaos. Lisaks püsiväljapanekule oli väljas Hollandist pärit värviküllane ja vormirikas näitus orgaanilise arhitektuuri arengust 100 aasta jooksul. Selle keskmes oli inimene ja harmoonia tema ümber. Teisel, Riigikogu hoone 90. juubeli näitusel olid muu hulgas väljas ka originaaljoonised ja arhiivikaadrid.

17. aprillil toimus aasta üks traditsiooniliselt kesksemaid sündmusi – Eesti Lastekirjanduse Keskus võttis meid vastu oma ruumides Pikal tänaval. Oli aastakoosolek, nii kokkuvõtete kui uute plaanide arutamise-selgitamise aeg. Anne Kalvik jäi kindlaks otsusele presidendiametist taanduda. Uueks presidendiks valiti ühehäälselt Helle Martis. Kokkutulnud tänasid Anne Kalvikut tehtud töö eest. 2012. aasta töö hinnati igati kordaläinuks.

Valitud eestseisuses jagunesid “ametid“ nõnda:

Helle Martis – president
Tiia Nurmelaid – asepresident
Maie Gross – laekur
Silvi Saul – sekretär
Anne Kalvik – kroonikakirjutaja
Juta Laasma – juubeliõnnitluste postitaja
Ester Lepik – juhatuse auliige

Arutati veel eesseisvaid ettevõtmisi, neist pikemalt Helsingisse sõitu. Kui töised jutud said räägitud, ootas kohvilaud.

15. mailsuundus 28 klubilast 170 m kõrgusele – Tallinna Teletorni. All vaadati filmi ja näitust teletorni kohta, ülal imetleti avanevat panoraamvaadet ja piiluti põrandaakendest alla maapinnale. Interaktiivsed näitusedki nähtud, arutati muljeid kohvikus.

5. juuni jalutuskäigul Kadrioru pargi Jaapani aiasoli meie oma klubi liige Juta Laasma põhjalik giid. Ka ilm oli tellitud suurepärane, ja Jaapani aed ise oli täies õies. Harmooniline ja ilus paik.

28. augustilsõitis meie 34-liikmeline seltskond üle mere Helsingisse sealse ülikooliraamatukogu uue valgusküllase ja igas mõttes kaasaegse peahoonega tutvuma.

Sõidu organiseerija küll haigestus, aga ettevalmistustööd olid tehtud, ja vastuvõtja Soomes – Marja Kosonen andis endast kõik, et külalised võiksid sõitu õnnestunuks pidada. Majas kõndimisel oli teejuhiks kolm eesti keelt õppinud giidi, enne seda näidati videot hoone ehitamisest ning tutvustati raamatukogu tegevust. Kohvipausile järgnes väike ekskursioon Helsingi südalinnas. Päev oli pikk, tihe ja äärmiselt huvitav.

29. septembrikeskpäeval saime kokku Rocca al Mares Vabaõhumuuseumis. Oli mihklipäev ja talvehooaja alguse puhul sissepääs tasuta. Mihklipäevale kohaselt olid tähelepanu keskmes lambad. Õnnestus näha, kuidas tehakse lambarasvast küünlaid, kuidas topitakse vorsti, kuidas käib ketramine, viltimine ja muud villatööd.

Kolmapäeval, 23. oktoobril kogunesime Laia tänava nurgale Nuku- ja Noorsooteatri majja NUKU muuseumiga tutvuma. Muuseum (2010) on paari aastaga kosunud ja tublisti kasvanud. Etendusteenistuse juht Toomas Kreen juhtis meid ruumist ruumi, korruselt korrusele ning tutvustas teatrit ja muuseumi mitmekesiseid valdusi.

13. novembriltutvusime Ukraina kultuurikeskusega. Ukraina kreeka-katoliku kirik, Ukraina Kultuurikeskus ja kloostrikunstide kool LABORA asuvad Tallinna vanalinnas Laboratooriumi tänaval. Väike kirikuhoone on siin juba XIV sajandist. Nii kirik kui selle juures tegutsev kloostrikunstide kool on keskendunud loodussõbralikuelustiilipraktiliseleviljelemisele ja tutvustamisele.

Väljaspool varem tehtud tööplaani käisid klubi liikmed novembris Tallinna

KeskraamatukogusaalisvaatamasHeidiSarapuu kirjutatudja teatris Varius lavastatudetendust" Kuimeelasime raamatukogus...".Loo peategelane Aleksander Sibul töötas sama raamatukogu eesotsas ligi 30 aastat.

7. detsembrilvõtsime aasta kokku jõulupeol Rahvusraamatukogu kuppelsaalis. Seekord oli pidu tavapärasest erinevalt üles ehitatud. Aastaaruanne, kohvilaud ja aasta jooksul toimunust piltide vaatamine kuulusid loomulikult jõuluürituse juurde. Tore vaheldus oli kuulata ansambli asemel lugu Bullerby laste jõuludest ning laulda ühiselt karaokeplaatide saatel. Ja jõuluvana asemel toimetas kingikotiga päkapikk.

2013. aasta jooksul lahkusid meie seast: Ellen Aare (26.07.1926– 08.05.2013), Arli Tammo (20.02.1922– 13.04.2013), Eela Pajupuu, (28.11.1925– 10.07.2013) ja Mare Männik (24.08.1936– 24.10.2013).

Detsembri alguses vaatasime üle oma nimekirja, et see tõelise seisuga kooskõlla viia. Nõnda jäi klubi nimekirja alles 53 liiget vanuses (60 kuni 94 aastat). Uuel aastal loodame oma ridu täiendada.

Helle Martis
Eestseisuse president

 

üles

TEGEVUS 2012. AASTAL

Klubi ettevõtmiste aasta oli edukas, kõik kavatsetu sai tehtud. Kurb on see, et meie hulgast lahkus jäävalt väga toredaid kolleege. Leiname Elvi Valli, Imbi Kaasikut, Evi Ratasseppa, Niina Arsast ja Ivi Tingret.

Meie aasta algas 25. jaanuaril Eesti Pimedate Raamatukogu külastamisega uues asukohas – Eesti Hoiuraamatukogu hoones Suur-Sõjamäe 44A. Vaatamata heitlikule talveilmale saabus Pimedate Raamatukoguga tutvuma 17 Eks-klubi liiget. Meid võtsid vastu EHR direktor Vaiko Sepper, peavarahoidja Kalju Tammaru ja Pimedate raamatukogu osakonnajuhataja Marja Kivihall. Kuulati ülevaadet Eesti Pimedate Raamatukogu tegevusest, raamatukogu võimalustest ja ka tulevikuplaanidest. Seejärel tehti külaskäik töö- ja teenindusruumidesse.

23. veebruaril, kui oli tasuta külastuspäev, käisime Suurgildi hoones Pikal tänaval, Ajaloomuuseumis. Enam modernsemat muuseumi on raske ette kujutada, sinna peaks minema uuesti, sest palju jäi vaatamata, teleuudiste järgi on muuseumisse üllatusi lisatud ka meie käigu järel..

Ka Eesti Panga Muuseumis Estonia puiesteel oli põnevust rohkesti, see päev oli 14.märts. Eesti Panga Muuseumi ekspositsioon on laiateemaline. Lisaks Eesti raha ajaloole tutvustatakse raha rolli ühiskonnas ja keskpanga tegevust. On avatud panga kunagine varakamber, kus on raha valmistamisele pühendatud väljapanek

18. aprillil pidasime aastakoosolekut Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus meid vastu võttis keskuse uus direktor Triin Soone. Tema jutt oli keskuse seostest lasteraamatute kirjastamisega, mitmekülgsest tööst peredega, lugemisklubist, laste sünnipäevade korraldamisest jne. Anne Kalvik tuletas meelde tehtut ja sondeeris huvisid edaspidiste plaanide suhtes. Meile esinesid Toomklubi lapsed, koosolemine lõppes kohvijoomise ja kringlisöömisega.

16. mail käisime kindral Johan Laidoneri Muuseumis Viimsis. See on ühtlasi Eesti Sõjamuuseum, kus kajastub vanem sõjaajalugu, maailmasõjad, Vabadussõda, Eesti kaitseväe arengulugu. Huvitav oli relvatuba, kindral Johan Laidoneri elu ja tegevus.

13. juunil jalutasime Männiku rabas, jalutuskäiku juhtis tütarlaps Nõmme Loodusmajast. Ilm oli ilus, ent jalutajaid vähe, vist on juunikuul mõnus koduaias tegutseda. Kes jalutas, see nautis ja oli rabaga rahul.

Pärast suvevaheaega jätkasime 5. septembril bussireisiga Lääne-Virumaale. Palmses vaatasime slaidiprogrammi Lahemaast, jalutasime Vihula mõisapargis ja mõisahoones, seal sõime ka kerge lõuna ja suundusime Karepale Kalame tallu, kus oli talus ja õues palju kunsti. Hea ülevaate Richard Sagritsa jt. kunstnike suvitamisest ja loomingust sealkandis andis Teet Veispak. Perenaine pakkus kohvi ja õunakooki. Edasi sõitsime Oandu looduskeskusse. Kogu reisi vaimustav juht ja jutustaja oli Helle Martis.

10. oktoobril külastasime Meremuuseumile kuuluvat Lennusadama vesilennukite angaare, suurejoonelist renoveeritud betoonehitist. Sealsed eksponaadid on originaalsuuruses veesõidukid, põnevaim kindlasti allveelaev "Lembitu". Eesti meresõiduajaloo ja -vahendite kirjeldused ning heli-ja valgusefektid on selles muuseumis e-ajastule kohaselt mõjuvad.

14. novembril tutvusime Estonia teatri ajaloo ja kulissidetaguse eluga, saime toreda ülevaate näitlejate kiirest proovide-etenduste õhkkonnast ja garderoobidest, teatrikunstnike ahtakestest tööruumidest ning teatri salapärasest lavatagusest. Kõigest rääkis Liidia Roos, kel samal õhtul pidi operetis "Viini veri" olema 3 rolli.

15. detsembril oli meil jõulupidu, mis algas rahuliku ja pühaliku kontserdiga sajanditevanusest muusikast. Jõime kohvi, sõime kringlit ja Anne Kalvik tuletas 2012 tegutsemisi meelde, pakkus ja küsis ideid 2013.aastaks. Juba tuli noor jõuluvana, kes küsis, kuhu on jäänud raamatukoguhoidjad-mehed? Jagas aga siis salmiütlejatele pakikesi ja jätkasime kohvijoomist. Hääletasime uueks Eks klubi eestseisuse liikmeks Tiia Nurmelaiu ja kinnitasime uueks presidendiks Helle Martise.

Sel aastal oli meie ettevõtmistest osavõtt suur, eriti bussireisil, kus koos mõne klubirahvale lisandunud sõbrale oli meid 48. Ka Lennusadam huvitas ligi 40 inimest.

Tore, et klubirahvas on ikka aktiivne, hoolimata suurtest kaotustest, püüame mitte alla jääda haigustele ja muredele ning endiselt pea igal kuul ühel kolmapäeval koos kultuuri nautida. Suure töö klubikaaslaste ettevõtmiste planeerimisel ja täideviimisel tegi ära Eks klubi eestseisus, mitu korda aastas ERÜ büroo ruumides nõu pidades, nõuandjateks ka auliikmed Ester Lepik, Linda Kask. Kõige kandvam osa meie ettevõtmiste korraldamisel oli aga kindlasti Reet Olevsool.

Anne Kalvik
Eks-klubi eestseisuse president

15.01.2013

üles

TEGEVUS 2011. AASTAL

Aasta 2011 möödus Eks-klubil kavasse võetud käike tehes. Alustasime 19. jaanuaril Kumu külastusega, kus huvitavaim oli väljapanek suure inglise kunstniku John Constable visanditega. J. Constable maalid kuuluvad tänapäeval inglise kunsti kõige väärtuslikumate ja populaarsemate hulka.

2. veebruaril kohtusime Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Ivi Eenmaaga, endise kolleegi, RR eksdirektori, riigikogulase ja igati huvitava isiksusega. Ta kutsus meid külla Riigikogusse, kuhu me suure uudishimuga veebruari lõpus ka läksime.

9. märtsil külastasime Riigiarhiivi aadressil Madara 24.

13. aprillil oli klubi aastakoosolek Eesti Lastekirjanduse Keskuses, juttu ikka tehtust ja kavadest, kringlit ja kohvi maitstes.

11. mail, ilusal kevadpäeval jalutasime Tallinna Botaanikaaias, tutvudes botaanikust raamatukoguhoidja Helen Kösta vahendusel uue kasvuhoonega.

8. juunil oli plaanis rongireis Paldiskisse ja Amandus Adamsoni muuseumi külastus.

7. septembril oli meil bussireis Tartusse. Mäeküla kõrtsis tegime koogi-kohvi peatuse. Kohe Tartu linna piiril kohtusime giid Elina Aroga ja nautisime tema vahendusel Toomemäe ilu, põikasime hiljuti taasavatud 200-aastasesse tähetorni, uudistasime bussiaknast Supilinna, Plaskut ja Tigutorni ning vajusime oma suure kambaga giidi kitsukesse tööruumi-korterisse Karlova mõisa keldrikorrusel. Koduteel peatusime renoveeritud Puurmann mõisas, mis on ka kohalik koolihoone.

12. oktoobril kirjas olnud Lennusadama angaarid ei olnud meie vastuvõtuks valmis, õnneks oli kokkulepitud kogunemiskoha lähedal Rotermanni kvartal, mille eripäraseid ehitisi tutvustas meile Tiina Peegel.

9. novembril kohtusime Nõmme muuseumis, mis asub endises raudteejaamas. Muuseumi juhataja rääkis terve Nõmme ajaloost, väljapanekutest muuseumis, praeguse rahva ettevõtmistest ja tuntud nõmmelaste raamatutest.

10. detsember ja jõulupidu! Teist aastat esines meile vanamuusikaansambel
Juba tuli jõuluvana kinkidega, juba rääkisime aasta jooksul tehtust, jõime jõulukohvi, sõima juustukringlit, kreemisaia, mandariine, piparkooke ja arutasime uue aasta ideesid.

Kokkuvõtteks. Oli kurbi hetki - veebruaris lahkus väga tore inimene Eks-klubi eestseisuse liige Tiia Kaev. Oli ilusaid ühiseid päevi, koos ikka enam kui 20 klubilast (v.a. tulikuuma päevaga Paldiski). Olgu tänatud kõik, kes meie tegevust toetasid, eriti Linda Kask ja Reet Olevsoo! Aitäh Eks-klubi eestseisuse auliikmele Ester Lepikule, juhatuse liikmetele Maie Grossile, Silvi Saulile, Linda Pärnojale, Helle Martisele!

Detsember 2011, Anne Kalvik.

üles

TEGEVUS 2010. AASTAL

2010. aastal oli igal kuul, väljaarvatud juuli ja august, kavandatud  üks ettevõtmine. Klubisse kuulub ligi 70 Tallinna raamatukoguhoidjat-pensionäri ja üritustest võttis osa keskmiselt 30 ringis.

Alustasime jaanuaris Tallinna Tehnikaülikooli uue raamatukogu külastamisega. See huvitas meid paljusid (meid oli 50 ringis), sest direktor Jüri Järs rääkis põhjalikult projekteerimisest, ehitusest ja ümberkorraldustest ning tutvusime ka kõikide ruumidega. Raamatukogu jättis väga hea mulje.

17. veebruaril, möödunud talve ühel lumisemal ja tuulisemal päeval läksime Tallinna Loomaaeda. Õues tarandikes oli küll sarvilisi ja isegi tiiger, ent enamik aega pühendusime soojadele akvaariumimajadele ja kuulasime Aleksei Turovski haaravat juttu putukatest.

3. märtsil võtsime osa ERÜ aastakoosolekust ja 17.märtsil tutvusime Eesti Hoiuraamatukoguga. Pearaamatukoguhoidja Kalju Tammaru jutustas erialastest välisreisidest, meile pakuti kringlit-kohvi.

4. aprillil käisime varsti 300-aastaseks saavas Kadrioru pargis, pargi raamatukogus-muuseumis, imetlesime varaseid krookuseid kevadises roheluses.

12. mail oli kaunis päikseline ilm, ent tuuline. Jalutasime Viimsi muuseumides, tutvusime uusima luteriusu kirikuga, mis on pühendatud rannarahva tava järgi merelkäijate kaitsjale pühale Jakobile ning hukkunuile. Pidasime muuseumiaaias ka piknikku.

16. juunil käisime ringi Kalevi Jahtklubi jahisadamas Pirital, jahtkapten Olev Roosmaa vestles Klubi sünniloost ja tänapäevast.

Pärast paarikuist puhkust sõitsime 8.septembril nii umbes neljakümnekesi bussiga Haapsallu. Meie aupresident Ester Lepik oli kogu väljasõidu toredalt korraldanud. Pärast peatust Ristil küüditatute mälestusmärgi juures jõudsime Haapsallu. Keskaegses majas pesitsevas Lasteraamatukogus ootas meid kohv ja kõrvaline ning Krista Kumbergi maja  uuenemislugu.

Seejärel kuulasime Lääne praost Tiit Salumäe juttu ja tema orelimängu Lossikirikus. Haapsalu ajaloost vestles giid Ülle Ehala ning jalutuskäigul üllatas meid Peeter Suur koos lõõtspilli mängiva Menšikoviga. Oli ka vaba aega käsitööpoodide ja söögikohtade jaoks. Siis alustasime tagasisõitu, aga peatusime Ants Laikmaa majamuuseumis, kus ootas kunstniku elu ja loomingut tutvustav ekskursioonijuht.
13. oktoobril, päikselisel ent jälle tuulisel sügisilmal käisime Lennusadamas jäälõhkujal-aurikul „Suur Tõll” ja allveelaeval „Lembitu”, mõlemal alusel jätkus kaptenitel põnevaid lugusid, meile pakuti kuuma vett ning meil endil olid tee ja küpsised kaasas. Lennusadama angaaride kallal käis äge ehitustöö.

17. novembril läksime vaatama Gustav Ernesaksa maja Oru tänaval. Vello Mäeotsa vahendusel kuulsime-nägime rohkesti asju, mis tuntud ja armastatud helilooja veel austatavamaks muutsid. Meid oli palju – umbes 30, kuid – häid lambaid mahub palju ühte lauta (50-ndatel normide piires ehitatud maja)!

11. detsembril oli Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis meie tore jõulupidu.  Vanalinna Hariduskolleegiumi Vanamuusika stuudio ansambel Inscientia Beata kontsert tegi harda alguse, seejärel jõime kohvi ning juba tuligi kuljuste helinal jõuluvana. Õnneks vitsu ei antud, küll aga jätkus kinke kõigile. Siis kuulasime aastaaruannet, tänasime tragimaid korraldajaid ning tegime uue aasta plaane. Kes selle talve lumerohkuse tõttu tulema ei pääsenud, jäid mõnusast peost ilma.

Anne Kalvik
Eestseisuse president

10.  jaanuaril 2011

üles

TEGEVUS 2009. AASTAL

Klubi tegevuse eest hoolitsesid president Juta Kaps, eestseisuse liikmed Ivi Tingre (kroonikakirjutaja, laekur),
Maie Gross, Evi Ratassepp ja aupresident Ester Lepik.
21. jaanuar
Külastasime Jaan Poska Muuseumi. Seletusi andis Jüri Trei, saime ka maja uudistada.
18. veebruar
Käisime Lastemuuseumis, Kotzebue 16.

18. märts
Näituse "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" külastamine Maarjamäe Lossis Eve Peetsi juhatusel.  
15. aprill
Aruande-valimiskoosolek Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
Uueks presidendiks valiti Anne Kalvik ja eestseisusesse Maie Gross, Linda Pärnoja, Silvi Saul (alustavad 2010. aastal).
Anne Kõrge tutvustas vanaemadele uuemat lastekirjandust.
13. mai
Jätkasime tutvumist Tallinna Rahumäe kalmistuga Muinsuskaitseameti giidi Mare Kase eeskõndimisel.
17. juuni
Jalutuskäik Pirita ürgorus Imbi Kaasiku juhatusel. Osales tosinkond klubilast.
2. september
Väljasõit Ida-Virumaale: Vaivara, Sillamäe, Oru, Toila, Valaste, Tallinn.
Inna Saaret oli tasemel giid nagu varasematelgi kordadel.
21. oktoober
Pirita kloostri varemete ja kabeli külastamine Lagle Pareki. juhtimisel.
18. november
Nurmenuku raamatukogu külastamine Väike-Õismäel.
Raamatukogu juhataja Kaja Palmiste tutvustas raamatukogu, tegi varjuteatrit ja pakkus meile teed.
5. detsember
Jõulupidu Rahvusraamatukogus.
Juhatuse liikmeks valiti Tiia Kaev.
Õnnitleti juubilare (Ludmilla Rass 90, Maara Üksti 80, Anne Klaassen 70).

Ivi Tingre
Eks-klubi eestseisuse liige

üles

TEGEVUS 2008. AASTAL

16. jaanuar         Külastati Sünagoogi giidi saatel 
20. veebruar Tutvuti Rahvusraamatukoguga.
Tiiu Valm tutvustas meile kunstiosakonda, auditooriumi ja näitusi
(Eesti riiklikud teenetemärgid, Eesti trükise 1523-1850 Punane Raamat)
17. märts Rahvusraamatukogu korraldamisel külastasime Variuse teatri etendust “Helisev viis”
19. märts Külastasime Eesti Filmiarhiivi
16. aprill Külastasime Eesti Lastekirjanduse Keskust, tähistasime Eks-klubi 10. aastapäeva
14. mai Kultuurilooline ringkäik Tallinna Rahumäe kalmistul
Muinsuskaitseameti giidi Mare Kase eeskõndimisel
18. juuni Värskendav jalutuskäik Harku mõisa pargis ja Harku metsas
3. september        Bussireis Pärnumaale (Järvakandi, Vändra, Kurgja)
15. oktoober Käidi restaureeritud Bastionikäikudes
19. november Külastati Euroopa Liidu Majaga 
6. detsember Jõulupidu jõuluvanaga  Rahvusraamatukogus

üles

TEGEVUS 2007. AASTAL

17.jaanuar  Külastasime Tallinna Raekoda.
Üritus oli sisukas ja õnnestus hästi. Osales 25 inimest.
 
21. veebruar Traditsiooniline küünlavalgusõhtu Rahvusraamatukogus. G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased esitasid kirjanduslik-muusikalise kava Betti Alveri 100. sünniaastapäevaks. Külastasime ka näitust “25 kaunimat”. Osales 20 inimest.
 
21. märts Külastasime A. H. Tammsaare muuseumi. Üritus ebaõnnestus selles mõttes, et korduvatele kokkulepetele vaatamata ei õnnestunud meil saada giidi. Paljud kohaletulnud lahkusid.
 
18. aprill Külastasime Eesti Meremuuseumi. Üritus läks kõigiti korda, kuigi osavõtjaid oleks võinud rohkem olla (13 inimest).
 
16. mai Kultuurilooline ringkäik Tallinna Metsakalmistul. Muinsuskaitseameti töötaja Mare Kase asjatundlikud selgitused tingisid ürituse väga hea taseme. Osales 23 inimest. Olgu märgitud, et 2006. aastal ta viis samuti väga õnnestunult läbi analoogse ringkäigu Siselinna kalmistul.
 
20. juuni Jalgsimatk Kakumäe poolsaarele. Oli meeldiv kevadpäev ja ilus loodus, kuigi osavõtjaid oli ainult 5.
 
5.september  Väljasõit Järvamaale. Külastasime Sargvere mõisa, kus mõisaprouad korraldasid meeleoluka etenduse kohalikest legendidest. Järva – Peetris oli kohtumine kohaliku kirikuõpetajaga. Edasi käisime Kilplala teemapargis. Esna mõisas oli meeldiv kohtumine mõisa majordoomuse Tõnu Õnnepaluga. Osales 40 inimest.
 
17. oktoober Tutvumine Glehni lossi ja restaureeritud palmimajaga. Lossi haldusjuht Annika Kiisa tutvustas lossi ajalugu ja ruume. Käisime ka Glehni taastatud rahulas. Osales 21 inimest.
 
21.november  Külastasime värskelt remonditud Kalamaja raamatukogu. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Osales 23 inimest.
 
08.detsember  Jõuluüritus Rahvusraamatukogus. Esinesid G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased õpetaja Marika Rinki juhtimisel. Oli kohvilaud ja käis päkapikk. Osales 38 inimest.

üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

23.jaanuar        Estonia Talveaias kontsert “Mozart 250”. Esinesid Estonia ooperisolistid Rauno Elp ja Heli Veskus, klaveril Jaanika Rand-Sirp. Osales 30 inimest.
 
15. veebruar Küünlakuu tähistamine Rahvusraamatukogus. Kontsertkavaga esinesid G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased. Osales 20 inimest.
 
15. märts Tallinna Linnamuuseumi külastamine. Kahju, et soojast ja sõbralikust vastuvõtust ning tasuta põhjalikust ekskursioonist oli tulnud osa saama ainult 7 klubilast.
 
19. aprill Tallinna Sääse raamatukogu külastamine. Raamatukogu juhataja Viivi Suurhans andis põhjaliku ülevaate kogu töödest ja tegemistest. Värskelt remonditud ruumid, meeldiv atmosfäär. osales u 20 inimest.
 
17. mai Kultuurilooline ringkäik Tallinna Siselinna kalmistul. Muinsuskaitse ameti giidi Mare Kase poolt juhitud ringkäik oli tõeliselt huvitav ja hariv. Kõik 25 osalejat jäid väga rahule.
 
6. september Väljasõit Läänemaale: Kirbla, Lihula (mõis, muuseum, linnus jm), Karuse kirik, Kõmsi kalmed, Hanila kirik ja muuseum, Tuudi raamatukogu. Parimad muljed jäid Hanilast ja Tuudi külaraamatukogust. Osales 40 inimest.
 
18. oktoober Okupatsioonimuuseumi külastamine. Okupatsiooniajast annab parima pildi professionaalselt teostatud ja sisukas dokfilmide programm. Ekspositsioon tundus filmide kõrval vähem huvitav. osales u 15 inimest.
 
15.november KUMU külastamine. Huvi ürituse vastu oli suur, osales u 30 inimest. Kõrgtasemel giid andis hea ülevaate nii hoonest kui ekspositsioonist.
 
9.detsember Jõuluüritus Rahvusraamatukogus. Üritus toimus RR kuppelsaalis, osavõtuks registreerus 40 inimest. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased esinesid väikese jõulukontserdiga, vaadati Läänemaa väljasõidu fotosid, käis päkapikk, istuti kohvilauas ja tunti end mõnusalt.

üles

TEGEVUS 2005. AASTAL

19. jaanuar Joh. Pääsukese fotonäituse külastamine Maarjamäel
16. veebruar Küünlakuu tähistamine. Esinesid G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli õpilased
16.märts E. Vilde muuseumi külastamine
20.september  Kohtumine Kalju Mandrega Tallinna Keskraamatukogus
18. mai Peetri maja külastamine kadriorus. Juhatas Jüri Kuuskemaa
15. juuni Matk Viru rabas
7. september Reis Viljandimaale: Olustvere, Pilistvere, Viljandi Linnaraamatukogu, Kondase Keskus, Laidoneri ausammas
19. oktoober Tallinna Raamatutrükikoja külastamine
16. november Pääsküla raamatukogu külastamine
10.detsember  Jõulupidu Kännukuke raamatukogus

üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

21. jaanuar Näituse “Kroonikate aeg” külastamine Eesti Rahvusraamatukogus
11. veebruar Küünlavalgusõhtu Eesti Rahvusraamatukogus. Esinesid G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased
17. märts A. Särevi kortermuuseumi külastamine
14. aprill Eks klubi 6. aastapäeva tähistamine. Presidendi ja eestseisuse valimine. Esines Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse ansambel “Miraaž”
5. mai Albrecht Düreri näituse külastamine Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis
16. juuni Väljasõit, jalgsimatk Paldiskisse 
8. september Väljasõit Viinistusse ja Käsmu
13.oktoober Kristjan Raua majamuuseumi külastamine
11.detsember    Jõulupidu TPÜ Akadeemilises Raamatukogus

üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

29. jaanuar Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu külastamine
12. veebruar Küünlavalgusõhtu Rahvusraamatukogu nurgasaalis. Esinesid sõnalis-muusikalise põimikuga G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased Marika Ringi juhatusel
19. märts Nõmme Muuseumi külastamine
19. aprill Eks klubi 5. aastapäeva tähistamine. Esines ansambel “Jingle Bells”
14. mai Tallinna Linnamuuseumi külastamine
11. juuni Jalgsimatk Keila-Joale
3. september Väljasõit Pärnusse: Sillaotsa Talumuuseum, Pärnu-Jaagupi kirik, Pärnu Linna Keskraamatukogu, Varbola linnus
31. oktoober Nõmme raamatukogu külastamine
19. november Näituste vaatamine Eesti Rahvusraamatukogus: lasteraamatute illustratsioonid, Riigi Teataja 85
13.detsember  Jõuluõhtu TPÜ Akadeemilises Raamatukogus

üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

30. jaanuar   Külastati Underi ja Tuglase kirjanduskeskust
20. veebruar Külastati Eesti Meditsiiniraamatukogu ja kuulati M. Tedremaa vestlust naeruteraapiast
20. märts  Külastati Tallinna Keskraamatukogu
19. aprill Eks-klubi aastapäeva tähistamine ja aruandlus-valimiskoosolek EAR-is
22. mai Vaadati Tallinna Raekojas Eesti Akadeemilise Raamatukogu näitust “Oleviste raamatukogu 450”
12. juuni Jalgsimatk Rohuneemes
4. september Väljasõit Läänemaale (Padise, Nõva, Peraküla, Rooslepa, Roosta, Pürksi, Lyckholm)
16. oktoober Ekskursioon Kadrioru raamatukogusse
13. november Külastati  Loodusmuuseumi
7. detsember Jõulupidu EAR-is
18.detsember Külastati Eesti Rahvusraamatukogus näitust Metsiku raamatukogust

üles

TEGEVUS 2001. AASTAL

8. jaanuar  Raamatunäituse” Antiikaja aarded” külastamine Rahvusraamatukogus
14. veebruar Küünlavalgusõhtu, sõnalis-muusikaline kontsert Rahvusraamatukogus
15. märts Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu külastamine
29. märts Raamatunäituse “Emakeelne kooliraamat“ külastamine EAR-is
18. aprill  Aastapäevapidu EARis. Esines Els Roode kandleansambel “Kukulind”
12. mai  Alfred Karindi 100. sünniaastapäeva tähistamine. Kontserdi külastus
4.–6. juunini Bussireis Peterburi
7. juuni Tallinna Loomaaia külastus 
23. august Eneseabi ja Nõustamiskeskuse külastus (Poska 15).
Psühholoog Lea Viirese loeng
5. september Väljasõit Aegviitu ja Jänedale. Muuseumid ja Urmas Sisaski kontsert
18. oktoober Eesti Muusikaakadeemia Raamatukogu külastus
15.november  Näitus Rahvusraamatukogus
8.detsember     Jõulupidu ja juubelite tähistamine EAR-is
Jooksvalt Mälestuste kogumine ja klubi tegevuse jäädvustamine. Loodame aktiivset osavõttu!

Ivi Tingre
Kroonikakirjutaja
üles

TEGEVUS 2000.  AASTAL

  • 2000. aastal sai eks-klubi omale uue juhatuse.
    Presidendiks valiti Elvi Vall, asetäitjateks Imbi Kaasik ja Aita Karjatse,
    eestseisuse liikmeteks Edith Altpere, Milvi Raamat, Tiia Kaev, Evi Ratassepp, Ivi Tingre ja Milvi Vaher.
  • Eks-klubi tegevus 2000. aastal oli aktiivne ja osavõturohke.
  • Kohtusime 14-l korral. Külastasime raamatukogusid: Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonda,
    Eesti Lastekirjanduse teabekeskust, Eesti meditsiiniraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu kunstiosakonda
    ja Jõgeva Keskraamatukogu.
  • Käisime muuseumides: Tervishoiumuuseum, Kadrioru loss ja muuseum, J. Laidoneri muuseum,
    Siimusti keraamikamuuseum, Palamuse muuseum ja Luua arboreetum.
  • Vaatasime näitusi. Eesti Rahvusraamatukogus: Eesti Vabariigi teenetemärgid,
    Jõulu- ja uusaastatervitused Vabariigi presidendile, J. Kross ja J. Kaarma;
    Meditsiiniraamatukogus: karikatuurid raamatust ja lugemisest;
    Akadeemilises Raamatukogus: Kunstiakadeemia neenetsite juurde ja Haruldusi eesti bibliofiilide kogudest.
  • Kuulasime A. Valmase muljeid Austraalist ja V. Sui loengut “Eakas inimene ja tema liikumisvõime”.
  • Toimus kaks väljasõitu. Kevadel võtsime osa Läänemaa raamatuaasta avaüritusest Kullamaal. Sügisel käisime Jõgevamaal.
  • 2000. a. toimus ka klubi aruandlus- valmiskoosolek ja jõulupidu.üles

TEGEVUS 1999.  AASTAL

  • Eks-klubi tegutses 1999. aastal aktiivselt. Iga kuu toimus mõni üritus, mis kõik olid osavõturohked.
  • Eesti Rahvusraamatukogus tutvuti Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskuse ja
    rahvusbibliograafia keskuse tööga, õiguskirjanduse saalis külastati vanurite aastale pühendatud näitust,
    tutvuti ka näitusega "Lõhmuse nahkehistööd". Akadeemilises Raamatukogus tutvuti Baltika osakonna tööga ja
    külastati näitust "Eestimaa vanadel postkaartidel". Huvitavaks kujunes väljasõit Lääne-Virumaale,
    kus tutvuti maakonna keskraamatukoguga ja Tapa lasteraamatukoguga.
    Käidi ka Rakvere Linnakodaniku muuseumis ja lossimägedes. Tallinnas külastati Lasnamäel asuvat Laagna raamatukogu.
  • Toimusid ekskursioonid Tallinna Botaanikaaeda ja Läti kunsti näitusele Rotermanni Soolalaos.
    Maikuus toimus sõit kevadisse Helsingisse, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja Helsingi Ülikooli Raamatukoguga.
    9 klubi liiget võttis juulikuus osa ekskursioonist Norramaale.
  • Huvitavaks kujunes Kunstimuuseumi külastamine Toompeal, kus tutvuti muuseumi ruumidega.
    Asus ju siin kunagi Rahvusraamatukogu ja väga paljud klubi liikmed on oma tööaastad mööda saatnud just selles hoones.
    Muuseumis tutvuti ka näitusega "Barokk Eestis".
  • Tähistati klubi aastapäeva ja peeti jõulupidu. Kümmekond klubi liiget kirjutas oma mälestustest raamatukogus,
    mis koguti ühisesse mappi.
  • Klubi tänab Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilist Raamatukogu, kes tema tegevust materiaalselt toetasid.

üles

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad