28.-30. juuni 2010 toimubTÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia

Maht: 2 EAP (kokku 52 tundi, sh 24 tundi auditoorset tööd ja 26 tundi iseseisvat tööd)
Koolitustasu: 2400.- (koos ööbimisega 2900.-)

Sisu:
2009. aastal ilmunud lastekirjandus. Jaanus Vaiksoo
Kaasaegne noorsookirjandus. Janek Kraavi
Kas ja kuidas õpetada lapsi raamatukogu kasutama? (seminar-vestlusring). Epp Raudsepp
Laste loovuse areng ja arendamine. Eda Heinla
Lihtsalt ja odavalt. Käeline tegevus. Vilja Volmer
Lugemisraskused. Lugemismängud. Kadi Lukanenok
Raamatukogutunnud väikelastele: mida, kellele ja miks? Tiina Sünter
Tulin, nägin, tapsin: kas fantaasiakirjanduse uus trend?. Sash Uusjärv

Info ja registreerimine http://www.kultuur.edu.ee/654664

Registreerimise tähtaeg: 06. juuni 2010

Kohtumiseni Viljandis!
Ülle Rüütel
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XIX  seminarlaager 16.–18. juunini 2010

Tartumaa Tervisespordikeskuses.

Seminarlaagri kava

16. juuni, kolmapäev


10.45

Kohtume Tartu Zeppelini kaubanduskeskuse parklas

 

(Turu tn. 14), sõit Elva

11.20–12.20

Elva raamatukogu, kohv ja tervitused

12.30

Majutamine Tartumaa Tervisespordikeskuses / Rõngu vald, Uderna küla

12.50–13.30

L õ u n a

13.40

Seminarlaagri avamine

 

Ettekanded

14.00–14.20

Mariina Madisson Rapla maakonna raamatukogude blogid kui väliskommunikatsiooni vahendid Slaidid  pdf

14.20–15.20

Mari Niitra Fantaasiamaailmad eesti lastekirjanduses

15.20–16.20

Johanna Ross  Eesti tänapäeva noorte kirjandusest

16.20–16.50

kohvipaus

16.50 –18.30

Terje Paes  Tasakaal ja elurõõm iseendas

18.30–19.15

Õhtusöök

19.30–21.00

Kristiina Praakli Minu raamatud ja reisid

 

17. juuni, neljapäev

8.00 – 8.30

H o m m i k u s ö ö k

8.40

Väljasõit ekskursioonile

9.00

Uderna mõis

9.30

Hellenurme vesiveski

11.00

Rõngu raamatukogu, kirik, lossimägi

12.15–13.00

L õ u n a Rõngus

13.00–14.30

Sõit Võrtsjärve äärde, Vehendi kivikalmed

14.30–15.00

Järvemuuseum

15.00–16.00

Rannu raamatukogu, kohv

16.30–17.30

Elva linn

18.00–19.00

Õ h t u s ö ö k

19.00–21.00

Tartu observatoorium ( Tõravere)


18. juuni, reede

8.00–8.30

H o m m i k u s ö ö k

8.30–12.00

Meeli Veskus Aktuaalset raamatukogunduses

  Ere Tammeorg Komplekteerimise ja palgarada 2008–2010 Lääne-Virumaa maaraamatukogudes
  Irma Raatma Ühinenud valla raamatukogud

 

“Aasta maaraamatukoguhoidja” statuut ja maapäev

12.00–12.45

L õ u n a

13.00–13.30

Buss Tartusse


 

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma liikmed ja keskraamatukogude komplekteerijaid said kokku koolituspäeval Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas 31. märtsil 2010.
 

Tutvuti Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteteeninduse ning komplekteerimise põhimõtetega. Võrreldes enamiku Eestimaa rahvaraamatukogudega on Tartu Linnaraamatukogu suur, paljud probleemid on aga väikeste kogudega sarnased – raha tuleb hoolega lugeda, komplekteerimisvalikud on keerulised, eksemplaarsus väheneb. Suurt huvi pakkus kolleegidele tartlaste seisukoht, et 0-laenutusega raamatut ei peaks/tohiks kogus olla. Kaks korda aastas tellivad nad nimekirja 0-laenutusega teavikutest ja vaatavad üle. See on suur töö, aga tulemuseks on aktiivselt kasutatav kogu,  osakonna teavikute ringlus on üle 3.

Laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre andis ülevaate uue algupärase laste- ja noortekirjanduse kasutamisest ning tööst lugemise ja raamatute populariseerimisel. Lastel on selged eelistused, mõni raamat jääbki silma vaid üksikutele ja huvitavaks ei tee seda mingi tutvustus-soovitus. Kurvastab laste ja noorte vähene huvi aimekirjanduse vastu. Raamatud muutuvad aina suuremaks, värvilisemaks, mängulisemaks, samas infovaesemaks ja laste huvi pealiskaudsemaks.

Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõud Anneli Saro rääkis uuemast eesti näitekirjandusest, olulisematest autoritest ja värskematest suundumustest. Moodne näite-kirjandus pole õieti ei kirjandus ega teater. Raamatukokku komplekteerimise jaoks on kvaliteedinäitajaks vast see, kui tükki on teatris mängitud ja seejärel ilmub teos ka raamatuna.


Ere Raag andis ülevaate komplekteerimise olukorrast 2009. Möödunud aasta oli keeruline, väga tugeva löögi andis rahvaraamatukogudele riigipoolse toetuse vähenemine kolmandiku võrra. Rahaprobleemide leevendamiseks kasutati aktiivselt järelkomplekteerimist allahindlustelt, mõnele raamatukogule oli see ainsaks võimaluseks raamatuid osta. Murelikuks teeb teavikute eksemplaarsuse vähenemine raamatukogudes. Rahapuudusel püütakse komplekteerida võimalikult palju uusi nimetusi, isegi suuremad rahvaraamatukogud suudavad hankida teavikuid vaid ühes eksemplaris. Selle tõttu väheneb kasutaja jaoks oluliselt raamatu(info) kättesaadavus. Ainsale eksemplarile langeb väga suur kasutamiskoormus, raamat lihtsalt „loetakse ära”. Väljaannete tiraažid on vähenenud, lagunenud või muul põhjusel kogust kustutatud teavikut pole sageli võimalik asendada. Elle Tarik pani raamatukogutöötajatele, eriti  komplekteerijatele, südamele, et võimalusel hangitaks järelkomplekteerimisega topelt-eksemplare. Vahetati mõtteid teemal, kas lugemisaastal lugemist jätkub? Enamus  komplekteerimisosakondade juhatajatest pidi tunnistama, et mitmed omavalitsused ei olnud 30. märtsi seisuga veel suutnud raamatukogude komplekteerimissummasid kinnitada. 2010. aasta tuleb keeruline, kohalolijad pidasid jätkuvalt oluliseks allahindlusi, pidevalt suureneb RVL tähtsus, uut teavikut lisandub kogudesse aina vähem. Kultuuriministri televiisoris väljaöeldu, et riik raamaturaha 2010. aastaks ei vähenda, oli kahtlemata juriidiliselt korrektne. Tegelikult, teades, et 2009. aastal vähenes raha kolmandiku võrra ja 2010. aasta kuulutati lugemisaastaks, tundus see avaldus raamatukogutöötajatele ebaõiglasena.

Päeva lõpetas ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolek. Tehtu eest tänati töörühma juhti Ere Raagi, ameti võttis üle Tiina Talvet. Töörühm sai uue liikme, lisandus Merle Aas Tartu maakonna keskraamatukogust Kõrvekülas. Osalejate tänusõnad Tartu Linnaraamatukogu abivalmis töötajatele!

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

ERÜ kogude toimkonna koosoleku protokoll


Aeg ja koht: 3. detsember 2009, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Teemad: Pisitrükised, Estonica, tutvumine TTÜ uue hoone ja töökorraldusega.
Osalejad: Tiina Feldmanis, Kairi Felt, Maimu Heintalu, Anu Iho, Merike Kiipus, Helle Klementi, Kate-Riin Kont, Kaire Lass, Eve Lipand, Elvira Mutt, Kristina Pai, Ilvi Rauna, Raina Rohumaa, Vaiko Sepper, Ülle Talihärm, Kertu Uri, Kaarin Viirsalu.


I Pisitrükised: definitsioon; süstematiseerimise ja kirjeldamise põhimõtted ja raamatukogude senine praktika. Arutelu eesmärk: kasutaja jaoks maksimaalselt arusaadava ja toimiva süsteemi loomine.

Abimaterjalina saadeti aruteluks välja mitmeid dokumente ja ettepanekuid. Arutleti pisitrükise erinevate defineerimisvõimaluste üle (raamatukoguhoidjad, trükkalid/tootjad, termini sisu Eestis ja Soomes). Käsitleti senist praktikat nii igapäevasel ESTERisse sisestamisel kui ka  Eesti Rahvusbibliograafia koostamisel: millisel juhul on väiksemahuline väljaanne siiski kirjeldatud ESTERis või RB-s, millisel juhul mitte. Eesti Rahvusbibliograafia 1918-1944 koostamisel kirjeldati kõik üle 4 lk. trükised (jätkväljaannete puhul võis maht olla ka väiksem). Sisse olid arvatud ka kontserdi- ja muud kavad, loteriivõitude tabelid ja formularid, millel on juhendav osa.
Toimkonna liikmed andsid ülevaate oma raamatukogus pisitrükistega tehtavast tööst. Suhteliselt sarnaselt käituvad sundeksemplare saavad raamatukogud, kuid ka nende töös on erinevaid nüansse. Enamasti kirjeldatakse põhjalikult raamatukogu spetsiifikale vastavad pisitrükised.

  • EKA rmtk-s kirjeldatakse ESTERis ka 1-leheküljelised näituse nimestikud, sest see võibki olla ainus infoallikas antud kunstniku või konkreetse näituse kohta.
  • TLÜAR – põhjalikumalt kirjeldatakse kasvatusteaduste alased pisitrükised (sh metoodilised materjalid, ka ilma tekstita värviraamatud jm). Peamiselt paiknevad temaatiliste mappidena hoiuosakonnas.
  • EMTA – pisitrükistest kirjeldatakse vaid oma asutuse väljaandeid (kontserdikavad, festivalide brošüürid).
  • RR – pisitrükiseid kirjeldatakse temaatiliste mappidena, lähtudes UDK-jaotusest. Erandina on eesti raamatute (1918-1944) rekataloogimise käigus koostatud individuaalsed bibliograafilised kirjed üksikutele pisitrükiste kogus olevatele trükistele. Trükiseid ümber ei suunata, vastavad kirjed lingitakse (TÜRi ja TLÜARi praktika on siin erinev – individuaalselt kirjeldatud pisitrükis paigutatakse raamatute fondi).
  • TÜR – tõi välja erinevusi sarnase materjali kirjeldamises, nt kataloogide osas: oksjoni katalooge ja kunstinäituste katalooge kirjeldatakse raamatukoguti erinevate põhimõtete alusel. TÜR kirjeldab enamasti kõik sundeksemplarina saabuvad pisitrükised temaatiliste mappidena, teatud teemad avatakse ESTERis ka individuaalselt.
  • EHR – pisitrükiseid kirjeldatud ei ole.
  • TTÜ – seoses uue hoone valmimisega on muutunud ka pisitrükiste paigutus (varem teatmekogus, nüüd otsitakse sobivad kohta). Kirjeldamisel lähtutakse eelkõige oma ülikooli kasutajate huvist.
  • EPR – intellektuaalomandialased väljaanded kirjeldatakse individuaalselt, temaatilisi mappe raamatukogus ei koostata. (Kõnealused väljaanded on suures osas WIPO väljaandeid, aga ka EPO (Euroopa Patendiameti), OHIMi (EU kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste amet) ja üksikute muude organisatsioonide väljaandeid.)

Probleeme analüüsides lepiti kokku:
1) kuna tegu on keerulise ja mitmetahulise teemaga, tasuks korraldada temaatiline seminar. Lepiti kokku, et toimkonna liikmed pakuvad välja esinejaid. Seminari toimumiskohaks valiti TÜR ja ajaks aprill 2010. Seminariga samaaegselt koostatakse TÜRis ka temaatiline näitus.
2) Otsustati saata ettepanekud (s.o täpsem definitsioon) ERÜ terminoloogia toimkonnale pisitrükise mõiste täpsustamise osas.
3) Kuna ELNETi kataloogimise toimkond koostas 2009. a. lõpuks ka pisitrükiste kirjeldamise juhendit, on samad teemad olnud arutusel ka kataloogijate seas. Kõne all on olnud osa väikelehtede, nn kliendilehtede käsitlemine tulevikus pisitrükiste, mitte enam perioodiliste trükistena. Järgmisel korral teemat arutades võtta arvesse ka äsjavalminud kataloogijate juhendit.
4) Toimkonna liikmed olid nõus, et individuaalselt tasuks tulevikus kirjeldada (osaliselt seda on juba ka tehtud) lisaks näitusekataloogidele ka muusika- ja filmifestivalide kavad, mis sageli annavad välja korraliku raamatu mõõdu nii sisu kui mahu poolest.
5) Teema käsitlemist jätkatakse jooksvalt meilitsi ja võetakse tulemused kokku toimkonna järgmisel koosolekul.


II Estonica.
Toimkonna liikmetele saadeti abimaterjalina teemasse süvenemisel RRi ja TÜRi Estonica sisuliste väljaannete komplekteerimise ja töötlemise juhendid. Toimkonnal palus teemaga tegeleda taas Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogus, antud juhul seoses sellega, et raamatukokku saabub nii annetusena kui ka mõnest teadusraamatukogust Estonica teemalisi väljaandeid. Kuidas peaks Hoiuraamatukogu, kus säilitatakse vaid teadusraamatukogudest säilitamisele suunatut, käituma Estonica sisuliste väljaannetega, mida ei ole saadetud ekstra säilitamiseks? Kas sisust lähtudes tuleks kõnealused väljaanded tagasi saata või asuda ise Estonicaga siuliselt tegelema? Probleem on eelkõige ajakirjade-ajalehtede üksiknumbrid, millest tervet aastakäiku ühtegi teadusraamatukogusse komplekteeritud ei ole. Kas Hoiuraamatukogu peaks hakkama ise tegelema Estonica säilitamisega või teevad seda ka edaspidi vaid teadusraamatukogud?
Otsustati:
1) Teadusraamatukogud arutavad teemat veelkord oma majas ja annavad tulemusest toimkonnas teada.
2) Teema käsitlemine jätkub 2010. aastal, mil antakse edasi ka ametlik seisukoht Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogule.  


III Tutvumine TTÜ uue hoone ja töökorraldusega.
Toimkond tänab kolleege huvitava ja meeleoluka ekskursiooni, sooja vastuvõtu ja toreda päeva korraldamise eest!

Protokollis: Kristina Pai

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad