ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna ning ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma korraldusel toimunud

MÄRKSÕNASTAMISE SEMINAR

9. aprillil 2007 algusega kell 11 Rahvusraamatukogu konverentsisaalis

KAVA

 

11.00 – 11.05 Avasõna
11.05 – 11.30 URRAM ja märksõnastamine
Merle Aas, Urania Com OÜ, Urrami analüütik-konsultant
11.30 – 12.00 Kõrgkooliraamatukoguga URRAMis
Eda Pihu, EBSi raamatukogu juhataja
12.00 – 12.30 Märksõnastamine Eesti sõjandusraamatukogudes ja teistes erialaraamatukogudes
Kristina Rallmann, Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu juhataja
12.30 – 13.00 Tehnikakirjanduse märksõnastamisest
Ülo Treikelder, Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna juhataja
13.00 – 14.00  VAHEAEG
14.00 – 14.30 Märksõnastamine Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus
Urve Leemets, EMTA raamatukogu spetsialist
14.30 – 15.00 EÜM – meie igapäevane abimees praegu ja tulevikus
Urve Erm, Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhtiv spetsialist
15.00 – 15.30 Hulgakesi ühte rooga keetmas – kaheksa aastat ühismärksõnastamist ESTERis
Sirje Nilbe, Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhataja,
ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht

 

Seminari avas ja seda juhatas Sirje Nilbe. Kokkutulnuid tervitas ERÜ juhatuse esinaine Anneli Sepp, kes osutas elektronkataloogi kasutajate kasvavale huvile märksõnastamise metoodika vastu ja rõhutas raamatukogudevahelise koostöö toimimist selles valdkonnas. Seminarist võttis osa 134 inimest.

Ettekandega “URRAM ja märksõnastamine” esines Merle Aas ( Urania Com OÜ, Urrami analüütik-konsultant). Urramis on bibliokirjeid ca 567 000, neist märksõnastatud ca 445 000 (78,5%). Lugejaotsing jaotub järgmiselt: pealkirja järgi 30%, autori järgi 23%, (vaba)sõna järgi 23%, märksõna järgi 18%, muu  - sh ISBN, UDK, kohaviit - 6% (ESTERi Tartu baasi andmeil). Urramist on teavikuid otsitud 1 kuu jooksul ca 6 200 korda. Lisaks eestikeelseile on Urramis  kasutusel ka inglis- ja venekeelsed märksõnad.  Märksõnad on esitatud ebaühtlaselt: ainsus - mitmus, pärisnimed eri kujul (Chaplin). Kui teadusraamatukogud teeksid oma normikirjed nähtavaks, oleks võimalik neid Urramisse eksportida. Ettekandja kutsus üles andmebaasi korrastama:  kaotada dubletsed kirjed, märksõnastada sisestatud kirjed, ühtlustada märksõnade kasutus.

Arutelu.
Ülo Treikelder: Kas Urrami programm toetab normikirjete tegemist?
Merle Aas: Jah.
Anneli Sepp: Kuidas toimub märksõnade parandamine?
Merle Aas: Seda peaks tegema Urania Com.
Sirje Nilbe: Normikirjete nähtamatus avalikus kataloogis on süsteemi poolt ette määratud ja INNOPAC/Millenniumis väga raskelt muudetav. Märksõnade õigeks vormistamiseks vajalik põhiinfo on siiski avalikus kataloogis nähtav – nii normkuju kui side- ja äraviited. Põhimõtteliselt saaks normikirjeid n.ö. eraldi kogumina laadida (konverteerida).
Ülo Treikelder: Kui asi on tõsine, siis võiks ju Urram osta INNOPACi litsentsi?
Sirje Nilbe: Probleem on selles, kuidas Urramis normikirjeid töödelda – ESTERi andmebaasis on need eraldi indekseeritud.

Ettekandega “Kõrgkooliraamatukoguga URRAMis” esines Eda Pihu (EBSi raamatukogu juhataja). Süsteemiga ühineti maikuust 2005. Sisestatakse nii eesti- kui ingliskeelseid märksõnu, neis keeltes toimub ka lugejakoolitus. Lugejad saavad otsida mitmeti: mitme otsitunnusega, märksõnastikust (märksõna saab võtta valikmenüüst, nii välditakse vigu), kasutada võrguversioone (nt Eesti Panga toimetised). Internetist saab andmebaasi siseneda parooli või ID-kaardiga, see on suurendanud kataloogi populaarsust üliõpilaste hulgas. Ühise andmebaasiga on ka probleeme: 1) dubletsed kirjed 2) märksõnad sisestatud väga erinevates variantides - kokku või lahku kirjutatud, ainsus või mitmus, mitu märksõna ühel väljal jne. Isikunimed samuti sisestatud mitmel kujul: Hegel – 11 varianti, Tammsaare – 18, Hayek – 6. Ettekandja esitas järgmised ettepanekud: 1) märksõnastamisel võtta aluseks EÜM 2) eri keeltes olevad märksõnad sisestada kindlas järjekorras – eesti-, inglis- ja venekeelsed 3) ühtlustada kirjeldamise ja märksõnastamise tööreeglid, vastav juhend lisada Urramisse 4) varemsisestatud kirjeid ja märksõnu hakata redigeerima (selleks lisaraha vaja ei ole).

Arutelu.
Ülo Treikelder: Kui suur on EBSi raamatukogu?
Eda Pihu: 6 000 nimetust, 28 000 eksemplari.
Eda Pihu: On juhtumeid, kus kirjel on väga palju märksõnu (nt 38) – kui palju märksõnu tohiks olla?
Sirje Nilbe: Eurodirektiiv selle kohta puudub, samuti hea tava. Märksõnade arv sõltub nii kogu(de) kui kataloogi suurusest. Väikese kogu puhul võib teaviku kohta olla rohkem märksõnu, suurte kogude puhul suureneb märksõnade koormus ja otsitulemused kannatavad selle all. Lugeja satub segadusse. Ühtset reeglit pole, asi on kokkuleppeline.
Kersti Naber: Millal Urrami kataloogi korda saaks? Peaks ehk looma vastava töörühma?
Eda Pihu: Tuleks lihtsalt redigeerimisega alustada.
Sirje Nilbe: Koondkataloogide seminaril oli juttu Urrami arengutest. Arvatavasti koondub haldamine firmasse Urania.

Ettekandega “Märksõnastamine Eesti sõjandusraamatukogudes ja teistes erialaraamatukogudes” esines Kristina Rallmann (Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu juhataja). Ettekandja tegi lühiülevaate sõjandusraamatukogude ajaloost Eestis. Esimesi oli Mereraamatukogu Tallinnas, mis avati 1847 Kroonlinnast saadud raamatute baasil. Kaitseväeraamatukogude algus ulatub aastasse 1917. Toimusid raamatukogunduse kursused (1926), ilmus Nigol Hindo käsiraamat (1927). Aastal 1940 likvideeriti kõik sõjaväeraamatukogud, nende varad anti enamikus üle Riiklikule Raamatukogule. Praegu moodustavad sõjandusraamatukogude võrgu 12 raamatukogu: Kaitsejõudude Peastaabi rk (= keskraamatukogu), Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rk, Laidoneri muuseumi rk, Kaitseväe Võru Lahingukooli rk, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni rk, Mereväebaasi rk, Rahuoperatsioonide Keskuse rk, Sidevahendite Väljaõppekeskuse rk, Tapa Väljaõppekeskuse rk, Õhuväe rk, Üksik-sidepataljoni ja Üksik-vahipataljoni rk. Võrguga on ühinemas Kaitseministeeriumi rk, Viru Üksik-jalaväepataljoni ja Balti Kaitsekolledzhi raamatukogu (viimase kogud kajastuvad Tartu ESTERis). Ühiseks aluseks märksõnastamisel on EÜM. Probleemiks on, kas EÜM on valmis vastu võtma erialaraamatukogude ettepanekuid, kas ollakse valmis koostööks terminiandmebaasidega ja mil määral hakkab EÜM sisaldama kitsalt erialaseid termineid.

Arutelu.
Sirje Nilbe: Palun esitada konkreetseid näiteid.
Kristina Rallmann: Näiteks termin “sõjalised operatsioonid” võeti EÜMis maha ja selle asemel tuleb kasutada üldisemat terminit “sõjategevus”. Terminite “infosõda” ja “tsiviil-militaarsuhted” lülitamist EÜMi ootame juba pikemat aega.
Sirje Nilbe: Probleem on üldisemat laadi: kas on võimalik teha nn. globaalset märksõnastikku, mis rahuldaks kogu Eestit? Ei oleks selles suhtes väga optimistlik, see nõuaks ka väga suurt meeskonda. Vaevalt on võimalik kõiki erialasid EÜMis täiuslikult välja arendada. Peastaabi raamatukogu peaks kujundama märksõnastiku oma raamatukoguvõrgu tarbeks. Rahvusraamatukogul, kus EÜMi arendatakse, on sotsiaal- ja humanitaarteaduslik kallak, vajalik kogude tugi spetsiifilistes valdkondades puudub.  Mis puutub terminiandmebaasidesse, siis märksõnastikul ja terminiandmebaasil on oluline erinevus -  kirje struktuur ja tarkvara on erinev. EÜM ei saa kindlasti sisaldada kogu eesti keele terminisõnavara.

Ettekandega “Tehnikakirjanduse märksõnastamisest” esines Ülo Treikelder (Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna juhataja). Ettekandja märkis, et laias laastus moodustab pealkirjaotsing 30%, autori- - 25%, sõna- - 25% ja märksõnaotsing 15 % lugejaotsingutest. UDK järgi otsimine võib olla 0,2%. Samas on selge, et liigitamine-märksõnastamine on raamatukogus töömahukamaid tegevusi. Märksõnastamise metoodika probleemid võimenduvad kitsalt erialase otsingu puhul. Ettekandja peatus lähemalt lugejate motiividel. (Tipp)teadlased kasutavad minimaalselt teemaotsingut, kuna ei vaja seda, otsivad kas konkreetse autori või pealkirja järgi. Lugejad esitasid ka kriitikat EÜMi aadressil (märksõnad liiga üldised) ja märksõnade ning teadusterminoloogia vahekorra kohta ESTERis (väidetavalt märksõnad ebaühtlaselt normitud, vähe äraviiteid mittekasutatavatelt terminitelt või sünonüümidelt, samuti sideviiteid). Ettekandja rõhutas, et veebikataloog suunab lugeja (vaikimisi) sõnaotsingule, mistõttu osa lugejaist ei teadvusta märksõna/vabasõna otsingu erinevust. Lühidalt peatuti Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna arengul (loodud 1966). Kunagine kohaliku tootva tööstuse ja kutsehariduse toetamise funktsioon on praeguseks  teisenenud hobitegevust toetavaks.

Arutelu.
Sirje Nilbe osutas märksõnastamise metoodika (väidetavate) puudustega seoses asjaolule, et otsija ja märksõnastaja vaatekoht ei ühti.

Pärast lõunavaheaega esines ettekandega “Muusikateavikute märksõnastamine EMTA raamatukogus” Urve Leemets (EMTA raamatukogu spetsialist).  Ettekandja tutvustas lühidalt EMTA raamatukogu profiili ja töökorraldust. Raamatukogu ei komplekteeri  nt popmuusikat, pärimusmuusikat komplekteeritakse vähesel määral, džässmuusikaga on tegeldud paar viimast aastat.  2007 alguse seisuga on EMTA raamatukogus: 157 587 nooti, 36 327 raamatut, 17 011 helisalvestist (sh 7 347 CDd), 878 VHSi, 471 DVDd. ESTERis peegeldub ca 36 % kogudest. Kõik CDd, VHSid ja DVDd on sisestatud, vinüülplaate pole praegu jõudu rekataloogida. Märksõnastatakse adekvaatselt, harvemini ka süvatasandil. Üldistavat tasandit enamasti ei kasutata (ei lisata kõigile kirjeile märksõna “muusika”). Kogude eripära tõttu ei kasutata vormimärksõnu “noodid” ja “CD-d”, praegusel hetkel kasutatakse veel “DVD-d” ja “helikassetid”.
Kasutatakse EÜMi märksõnu (650 9 muusikaajalugu) ja nn muusikamärksõnu väljal 697 (indikaator 4 tähistab uusi, (seni) normeerimata märksõnu, nt 697 4 muusika kuulamine). Tavaliste plaatide-nootide puhul märksõnastatakse: mis maa muusika (austria), teose loomisaeg (18. saj. 2. pool, 1770-ndad), muusikazhanr (kontserdid), esituskoosseis (viiul); lisanduda võivad vormimärksõnad, nt partituurid, DVDd. Üks tähtsamaid on märksõna esituskoosseisu kohta, seda ei kasutata vaid väheste žanrite puhul (nt sümfooniad). Seega klassikalise kitarri nootide-plaatide puhul kasutatakse märksõna “kitarr”. Kui on mitu sama pilli, lisatakse arv - kitarr (2). (Kui on tegu sooloviiuliga, siis on esitajaks viiul; märksõna “soololaulud” tähendab, et lisaks häälele on olemas ka saatepill -  klaver.)
Pilli nimest lähtuvad ka liitmärksõnad “-koolid”, “-õpetus” ja “-muusika”. “Koolid” kasutatakse teatud nooditüübi koondterminina, pilli algõpetuse puhul: veidi pilli tutvustust, heliredelid, harjutused, lastepalad jne. “Õpetust” kasutatakse peamiselt raamatute puhul, mis käsitlevad vastava pilli õpetamist/õppimist. “Muusikat” kasutatakse raamatute puhul, milles juttu teatud helilooja, maa või ajastu (kitarri)muusikast; kogumiknootide ja -plaatide puhul, kus palju erinevaid žanre; kaasaegse akadeemilise muusika puhul, mida täpsemalt pole võimalik eritleda.

Arutelu.
Anneli Sepp: Väärib esiletõstmist, et kõik EMTA raamatukogu poolt ESTERisse sisestatu on märksõnastatud.
(?): Kui suur on EMTA raamatukogu koosseis?
Urve Leemets: 11 raamatukogutöötajat ja 1 köitja.

Ettekandega “EÜM – meie igapäevane abimees praegu ja tulevikus” esines Urve Erm (RR NAO juhtiv spetsialist).  EÜMi koostamist alustati 1991 Rahvusraamatukogus. Aluseks võeti ingliskeelne UNESCO teadus- ja tehnoloogiaalane “SPINES thesaurus” ning Soome “Yleinen suomalainen asiasanasto”.  Trükiväljaanne ilmus 1999.  ESTERi andmebaasi konverteeriti märksõnastiku andmebaas aastal 2000.  Täiendusvihik ilmus pdf-failina 2003. Probleemid: EÜM ei olnud kasutajatele küllalt kättesaadav, muudatustest teavitamine võttis kaua aega, haldussüsteem vananes. Parimaks lahenduseks oli viia EÜM veebi. Töö algas aastal 2005. EÜMi lisati kohanimede valdkond, täpsustati avatud sõnarühmade loendit, korrastati valdkondade nimetusi. Juunis 2006 sai EÜM veebi.
Ettekandja tutvustas põhjalikult EÜMi veebiväljaande otsinguvõimalusi. Juttu  oli põhilistest vigadest, mida tehakse märksõnastamisel.  EÜMi arendamisel on kavas luua püsiteadistuse süsteem, laiendada keelte valikut (otsinguvõimalus lisaks eesti ja inglise keelele ka ladina keeles) ning siduda EÜMi märksõnaotsing lisaks ESTERile ka teiste bibliograafiaandmebaasidega (ISE, Urram). Koondkataloogis ESTER on paralleelselt kasutusel kaks universaalse sisuga märksõnastikku – EÜM ja INGRID. Eesmärgiks on nende ühendamine, see sõltub ELNET konsortsiumi edasistest plaanidest ja vastavate ressursside leidmisest.

Viimasena esines Sirje Nilbe (RR NAO juhataja, ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht) – “Hulgakesi ühte rooga keetmas – kaheksa aastat ühismärksõnastamist (ja –liigitamist) ESTERis”.  ESTERi koondkataloogi arvandmed on järgmised. Tallinna andmebaasis (9 osalisraamatukogu) – 1,2 milj. bibliokirjet, 3,7 milj. eks., 53 500 normikirjet. Tartu andmebaasis (4 osalisraamatukogu) – 0,8 milj. bibliokirjet,  2,3 milj. eks., 50 000 normikirjet. Töö alustamisel 1997-1998 olid koondkataloogi osalistel erinevad kasutajarühmad erinevate vajadustega, erineva suurusega kogud ja erinesid ka märksõnastamise töökorraldus ning ressursid. Teiselt poolt, TÜR oli koostanud e-kataloogi ja märksõnastanud alates aastast 1994 (INGRID + üle 30 000 märksõnastatud kirje); EÜM oli valmimisjärgus; MARC-vormingust ja INNOPACi-taolisest kataloogisüsteemist siiski palju ei teatud.
Esimene nõupidamine raamatukogude esindajate vahel toimus 10.02.1997 USMARCi märksõnaväljade asjus. Töörühm loodi 4.11.1997 (8 inimest), praegu on liikmeid 15. Kataloogimist, märksõnastamist ja liigitamist INNOPACis alustati detsembris 1998. On kaks põhiküsimust: 1) kuivõrd suurt ühtsust ja järjepidevust on mõistlik taotleda? – sisult sarnased teavikud peaksid olema leitavad ühe otsinguga, sõltumata märksõnastamise kohast ja ajast  2) kuivõrd suurt ühtsust ja järjepidevust on võimalik saavutada? – tükk maad väiksemat, aga püüda tuleb.
Ühtsuse saavutamiseks on koostatud juhendeid jm. abimaterjale: 1) Liigitamine ja märksõnastamine ESTERis 2)  Vormi- ja žanrimärksõnu EÜMist 3) Soovitatavad UDK vormimäärajad 4) UDK RB liigitustabel välja 072 jaoks 5) Sissejuhatus märksõnastamise metoodikasse 6) koosolekute ja seminaride otsused (infolehtede, protokollidena) 7) märksõnanormikirjete märkused.  Praegu kasutatakse kolme märksõnastikku: 1) EÜM – Tallinna andmebaas; Tartus kopeeritud kirjed ja teised raamatukogud peale TÜRi, ka artiklid; normikirjed Tallinnas 2) INGRID – TÜR kataloog, normikirjed Tartus 3) EstMeSH – EMR, eraldi märksõnaregister Tallinna andmebaasis.
Märksõnastamise põhimõtted on: 1) MARC21-vormingu kasutamine täies ulatuses (6XX väljad) 2) järelkoordineeritud märksõnastamine 3) kohustuslik on adekvaatne märksõnastamine, süva- ja üldistav lisandub vastavalt vajadusele 4) märksõnastamine ei tohi olla anonüümne – tegijaandmed esitatakse väljal 9XX. Ettekandja käsitles ka mõningaid märksõnastamise metoodika probleeme Maie Elsteini tõstatatud küsimuste näitel (võrreldakse raamatu- ja artiklikirjete märksõnastamist ISEs). Probleemiks on märksõnade hulk, annotatsioonide olemasolu, isikunimede (personaalia) väljatoomine. Ettekandja peatus ka märksõnade “eesti” (Eesti) ja “ajalugu” kasutamise metoodikal, illustreerides seda ESTERi näidetega.

Arutelu.

Mare Abner esines informatsiooniga EMR hetkeolukorrast (ühendamine TLUARiga). Ta märkis, et juhul kui EstMeSHi kasutamist enam ei jätkata, peaksid need meditsiinimärksõnad siiski alles jääma.

Lõpetuseks tänas Sirje Nilbe kõiki osavõtjaid ja soovis edu märksõnastamise alal.


Protokolli koostas
Marje Aasmets

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad