Eesti raamatukoguhoidjate X kongress

VALI RAAMATUKOGU!

20.-21. maini 2013

Konverentsikeskus Strand Pärnu

  e_rmtkhoid_x

20. mai 2013

Raamatukogud multimediaalses maailmas.

Moderaator Janne Andresoo

Eesti riiklik kultuuripoliitika ja raamatukogud 1998 ja 2013

Jaak Allik, Riigikogu

Regionaalne areng ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasaja ühiskonnas

Rein Ahas, Teaduste Akadeemia uurija-professor Tartu Ülikoolis, Tartu Ülikooli geograafia osakond

Rahvastiku ja töökohtade paiknemises on viimastel aastakümnetel toimunud olulised muutused. Toimub aktiivne linnastumine ja koos linnastumisega paralleelselt ka suuremate linnade elanike laialivalgumine tagamaale – eeslinnastumine. Need protsessid on toimunud ja toimuvad üsna sarnaselt maailma erinevates piirkondades, ka Eesti pole siin erand. Kogu maailmas on aga viimastel kümnenditel oluliselt kasvanud inimeste ruumiline mobiilsus, liikumine on lihtsaim viis leida sobivat elukeskkonda, töökohta ja meelelahutust. Ruumilise mobiilsuse oluliseks põhjustajaks on aga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng, sellega seotud elustiili muutused. Inimesed suhtlevad rohkem, info levib kiiremini vaatamata vahemaadele. Ilma IKT-ta poleks võimalik eestikeelsete raamatute massiline tootmine Kagu-Aasias ja madalalt kvalifitseeritud tööjõu massiline piiriülene pendelränne Soome. Kunagine teoreetikute lootus, et IKT areng võimaldab inimestel maal ja linnas sarnast elu elada, ei ole aga realiseerunud. IKT pole asendanud ka reisimise vajadust, IKT kasutamine hoopis suurendab seda.

Mõtteid teadusraamatukogude tulevikust

Martin Hallik, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Raamatukogu kui sotsiaalne ruum.

Moderaator Asko Tamme

Rahvusraamatukogu kõigile

Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Ülikooli raamatukogu – sotsiaalne ja virtuaalne ruum

Andres Kollist, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor

Kaasaja inimene veedab suure osa oma ajast ruumis, keskkonnas, millise loomisel on inimene ise otsustavalt osalenud. See keskkond loob omakorda inimest. Ülikoolid ja ülikoolide raamatukogud omavad tähtsust, et meie ruum ei täituks sisuga, mis sisutu. Ei ole võimalik elada väljaspool ruumi ja ignoreerida ajavoolu. Ülikoolid loovad vaimse keskkonna. Sellel keskkonnal on määrav osa Eesti tulevikuotsustajate vaimsuse ja hoiakute kujundamisel.

Elektroonilise kirjavara domineerimine on paratamatu tulevikutrend, see on areng, mida on parem mõista ja millega kaasaminemine on vähemalt sama oluline kui regionaalpoliitilised või muud rahvust kooshoidvad ettevõtmised.

Need riigid, need ühiskonnad, mis ei püüa paratamatule arengule vastu seista, vaid otsivad aktiivselt võimalusi sellele kaasa aidata, saavad ilmselge arengueelise. Eesti peab vältima digiteerimisleigusest tekkivat arengupeetust.

Eestis trükitud raamatute ja ajakirjade koguarv on väga ligikaudselt 200.000 nimetuse piirimail. Koos ajalehtede ja muude olulisemat trükistega saame rääkida kokku ligikaudu 50 miljonist leheküljest. Kõige selle digiteerimise maksumus oleks suurusjärgus 20 – 30 milj € ja töö tegemise ajaline piir 5 – 6 aastat. Lisaks kulutused digiteeritud materjali kättesaadavaks tegemiseks ja pikaajaliseks säilitamiseks. Ja muidugi kulutused autoritele tasumiseks.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ettepanek on – digiteerime ühiste jõududega ära Eesti teaduse tekstid. Olgu see defineeritud kuidas tahes. Teaduslikud tekstid mis seotud selliste asutustega nagu: Imperatorski Jurjevski Universitet, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, Eesti NSV Teadusta Akadeemia, tänase Eesti ülikoolid. Lisaks paremaid palasid Välis-Eesti teadlastelt. Jutt oleks tekstidest alates Baerisit, edasi Ganö, Kogermani, Ariste, Tulvingu ja Metspaluni välja.

Tänapäeva unistus on eestimaise oivalise digiruumi loomine.

Mida üliõpilane raamatukogus teeb?

Aiki Tibar, TTÜR Teadus- ja arendustalituse juhataja

Tallinna Tehnikaülikoolis õpib üle 14 000 üliõpilase, kelle õpingute toetamiseks teeb TTÜ Raamatukogu kättesaadavaks nende vajadustele vastavad infoallikad ning arendab uusi teenuseid. 2012. aasta lõpul viis raamatukogu läbi uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada lugejate rahulolu raamatukogu teenuste, töötingimuste ja –keskkonnaga. 84% uuringus osalenutest olid TTÜ üliõpilased.

Mida üliõpilane raamatukogus teeb? Eelkõige tuleb üliõpilane raamatukogusse õpikuid laenama ja õppima. Üliõpilaste hinnangul on raamatukogus „hubane, samas modernne atmosfäär ja teised õppivad tudengid motiveerivad ja lihtsustavad õppimist". Õppimiseks saab valida sobiva koha avatud lugemisalas või mõne 26-st individuaaltööruumist, rühmatööruumis on hea sõpradega koos grupitööd teha. Üliõpilastele meeldib õpikuid jt vajalikke teavikuid (ka ilukirjandust) ise avariiulitelt valida.

Tudengid väärtustavad kõrgelt raamatukogu innovaatilisust. Tööruume on võimalik raamatukogu veebi kaudu ise soovitud ajaks reserveerida. Arvutiga varustatud rühmatööruumid on väga populaarsed, tihti on kõik kuus 8-kohalist ruumi hõivatud. Aktiivselt kasutatakse raamatute laenutus- ja tagastusautomaate. Arvuteid jagub info otsimiseks, printimiseks, skaneerimiseks, nii õppetöö kui meelelahutuse eesmärgil. WiFi leviala võimaldab kasutada sülearvutiga internetti igal pool raamatukogus. Paljudel üliõpilastel on tekkinud raamatukogus oma meelispaik. Koha (korruse) valikut mõjutavad mitmed tegurid, näiteks erialase või huvialase kirjanduse asukoht, sobiva paigutusega arvutitöökohad, vaikus, piisav valgustus, parem WiFi levi ja ka ilus vaade ümbritsevale.

Raamatukoguhoone on galeriide kaudu ühendatud õppehoonetega, seetõttu on üliõpilastel mugav tulla raamatukogusse ka loengutevahelist aega sisustama. Pehmel tumbal riiulite vahel saab mõnusasti mõnda uut raamatut või ajakirja lehitseda. Ka on tore siin sõpradega kokku saada. Õppimise tuhin võib üliõpilast tabada mistahes kellaajal ja ta tahaks raamatukogusse tulla ka siis, kui see ei ole veel avatud või on juba suletud. Paljud üliõpilased soovivad raamatukogu lahtiolekuaegade pikendamist, aga soovitakse ka, et mõni ala oleks avatud lausa ööpäev läbi.

Kõik üliõpilaste toimingud raamatukogus ei laabu alati viperusteta. Vahel tõrguvad printerid/koopia¬masinad ning tagastus- ja laenutusautomaadid, WiFi levi ja kiirus ei ole iga kord rahuldav, vajalikku raamatut ei leia või ei saa seda koju laenata. Üliõpilaste süvenemist õppematerjalidesse häirib avatud aatriumist aeg-ajalt kostuv müra või kaasüliõpilased, kes valjusti omavahel või telefoniga lobisevad. Siis ootab üliõpilane raamatukogutöötaja abivalmit sekkumist.

Rahulolu-uuringu küsimustikule vastanud üliõpilased tegid mitmeid ettepanekuid raamatukogu teenuste ja keskkonna parendamiseks. Raamatukogus on juba tehtud või kavandamisel mitmed uuendused, muutmaks raamatukogu külastajatele kasutajasõbralikumaks.

Raamatukogu läbi tudengi pilgu

Katre Arniste, Tartu Ülikooli psühholoogiatudeng

Oma ettekandes püüan kuulajateni tuua TÜ, TTÜ ja TLÜ tudengite arvamuse ja nägemuse nimetatud ülikoolide raamatukogudest.

Käsitlen järgnevaid alapunkte:

1. Raamatukogu tähendus üliõpilaste jaoks – mis on esimesed mõtted, mis seonduvad raamatukoguga ja kuidas nad hindavad raamatukogu

2. Raamatukogu nähatavus (ülikooli linnakus ja internetis) – kuidas teavitakse tudengeid eelseisvatest sündmustest või korralduslikest küsimustest; millised on raamatukogude kodulehed ja facebook'i leheküljed

3. Teenindus – kuidas ollakse rahul teenindava personaliga ja milliseid positiivseid/negatiivseid näiteid tuuakse

4. Raamatukogude poolt pakutavad võimalused – annan ülevaate, milliseid võimalusi pakuvad erinevate ülikoolide raamatukogud oma lugejatele

5. Ruumid ja interjöör – väike ülevaade ruumipaigutusest ja raamatukogude kompleksides paiknevatest ettevõtetest ning hinnang nende olemusele

6. „ideaalne raamatukogu" – maalime idealistliku pildi oma unistuste raamatukogust

7. Soovitused tudengitelt – tudengid avaldavad oma mõtteid muudatusteks raamatukogude paremaks muutmiseks

8. Kokkuvõte – milline on oluliseim mõte kogu ettekandest

Rahvaraamatukogud vastamas väljakutsetele

Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu direktor

Eesti rahvaraamatukogul on põhjust ikka ja jälle Soome, mida on nimetatud ka raamatukogude maaks, poole vaadata ja sealsetest raamatukogudest eeskuju võtta. Meil on põhjust põhjanaabri poole kiigata, et näha, kuidas on seni arenenud ja kuhu arenevad seal rahvaraamatukogud ning hinnata selle põhjal meie raamatukogude käekäiku ja planeerida võimalikke tulevasi arenguid. Kui meil võib kuulda väiteid, et raamatukogud kaovad ära põhjusel, et inimestel on arvutid kodus või põhjusel, et tulevad e-raamatud, siis Soomes ei seata raamatukogude vajalikkust kahtluse alla, kuigi kahe riigi majanduslikku olukorda, meie ja soomlaste ostujõudu omavahel võrrelda pole mõtet. Soomes leiavad otsustajad jätkuvalt, et raamatukogudesse panustamine on vajalik, ning inimesed leiavad, et raamatukogu kasutamisest tõuseb neile tulu. Ettekanne võrdleb Soome ja Eesti rahvaraamatukogude ees olevaid väljakutseid ning seda, kuidas on mõlemad väljakutsetele vastamisega hakkama saanud. Ettekanne keskendub põhiliselt kolmele teemale: strateegiline planeerimine, muutunud rollid ja personal.

21. mai 2013

Ootused raamatukoguhoidjatele

Moderaator Kaie Holm

Erialakoolitusest ja vilistlaste uuringust TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias

Mai Põldaas, TÜ VKA raamatukogunduse ja infokeskkonnad õppekavaprogrammijuht, infoteaduse lektor

2011/12 õppeaastal tähistas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 60 aasta möödumist kooli asutamisest ja 20 aastat tegutsemist kõrgkoolina. Juubeliürituste raames viis 2011. aasta sügisel TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus läbi küsitluse Viljandi Kultuuriakadeemia 1992-2009 lõpetanute seas. Vilistlastel paluti anda tagasisidet järgmiste aspektide kohta:
• erialavalikut mõjutanud tegurid ja õpingutega seotud erinevad aspektid (õppekava, praktikakorraldus, nõustamisteenused);
• õpingute järgne tegevus (edasiõppimine, tööturule siirdumine);
• töökohal vajalikud pädevused võrrelduna enda taseme ja ülikooli panusega nende arendamisse;
• lõpetamisjärgne koostöö Viljandi Kultuuriakadeemiaga.
Läbiviidud uuring oli esimeseks laiaulatuslikuks vilistlasuuringuks Viljandi Kultuuriakadeemias. Ettekandes tutvustan uuringu tulemusi ja põgusalt kõrvutan neid üliõpilaste iga-semestriliste tagasiside tulemustega oma õpingutele.

Infoteadused – tasemeharidus TLÜs ja rakendus tööturul

Aira Lepik, TLÜ Infoteaduste instituudi dotsent

Eesti kõrgharidusstrateegia lähtub olulistest Eesti ja maailma kõrgharidust kujundavatest teguritest ja arengusuundadest (näiteks, õppurikeskne haridus, õiglase juurdepääsu tagamine, kvaliteet konkurentsikindlusena ), mis mõjutavad Eesti kõrghariduse eesmärke ja tegevussuundi (Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015). Eesti kõrghariduses sätestatud tegevussuunad - kõrghariduse parem seostamine ühiskonna ja õppurite ootuste ning tööturu vajadustega; kvaliteedikindlustuse tugevdamine; õppekavaarendus ja Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine; uue rahastamisskeemi väljatöötamine ja rakendamine – on kavandatud ettekande peamiseks raamistikuks.

Ettekande eesmärgiks on analüüsida Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudis (TLÜ ITI) aastatel 2008-2013 realiseerunud õppekavaarendust ning samas läbi viidud vilistlasuuringu tulemusi (infoteaduse eriala lõpetanute tööhõivet, sidet lõpetatud erialaga, konkurentsivõimet tööturul).

Ettekandes käsitletakse õppekava arendamist pideva protsessina, mille aluseks on eelkõige õppevaldkonna tulevikuvajaduste analüüs ja hindamine, mida sidustatakse õppijate ootuste ja vajadustega ning tööandjate ja tööturu vajadustega. TLÜ ITI õppekavade arendusest ülevaadet andes keskendutakse eelkõige õppekavade väljundipõhisusele, Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikule, Eesti kvalifikatsioonisüsteemile ning erialaspetsiifilistele raamistikele ja kutsenõuetele.

ITIs läbiviidud vilistlasuuringu (infoteaduse eriala aastatel 2006-2011lõpetanud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste küsitlus) tulemuste analüüs keskendusb ettekandes peamiselt järgmistele aspektidele: vilistalaste tööhõive ja hinnang sidemetele lõpetatud erialaga, vilistlaste ametikohad; tööga rahulolu ja konkurentsivõime. Ettekandes rõhutatakse ka vilistalasuuringute järjepidevuse vajadust, mis omakorda annab võimaluse saadud tulemuste kasutamiseks õppekavade arendamisel.

TLÜ ITI on ainus akadeemiline insitutsioon Eestis, kus on võimalik tasemeõpe infoteadustes kõigil kõrghariduse astmetel – bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes – ning seega on õppekavade arendamine ITI missiooni - Eesti jätkusuutliku arengu toetamine infoteaduste valdkonnas erialaspetsialistide ja teadlaste ettevalmistamise, teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, ühiskondliku mõttevahetuse ja akadeemilise partnerluse edendamise kaudu – fookuses.

Erasmus Mundus ühisõppekava „Digital Library Learning" Tallinna Ülikoolis

Sirje Virkus, TLÜ Infoteaduste instituudi professor

Erasmus Mundus on Euroopa Liidu kõrgharidusalane koostöö- ja vahetusprogramm, mille eesmärk on edendada Euroopa kõrgharidust, avardada ja parandada üliõpilaste konkurentsivõimet tööturul ning soodustada dialoogi ja mõistmist erinevate rahvaste ja kultuuride vahel eelkõige kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu. Programmi kuuluvad tiheda konkursi läbinud kõrgetasemelised Euroopa kõrgkoolide koostöös loodud magistri ja doktori ühisõppekavad. Erasmus Mundus programm kavandati pakkumaks lahendust üleilmastumisega kaasnevatele probleemidele tänapäeva Euroopa kõrghariduses ja aitamaks kohandada haridussüsteeme teadmistepõhise ühiskonna nõuetega. Loodeti samuti, et programm suurendab Euroopa kõrghariduse atraktiivsust ja nähtavust kogu maailmas ning soodustab Euroopa ülikoolide akadeemiliste kraadide ühtlustumist.

Erasmus Mundus ühismagistriõppekava „Digital Library Learning", lühendina DILL, valmis koostöös Tallinna Ülikooli, Oslo Ülikooli Kolledzhi ja Parma Ülikooliga. See on kaheaastane rahvusvaheline magistriprogramm info- ja raamatukogutöötajatele, kes kavatsevad töötada digitaalraamatukogude valdkonnas. Esimesed üliõpilased asusid magistriõppekaval õppima 2007.aastal ning Euroopa Liit toetab programmi kuni 2013.aasta augustini. Üliõpilased õpivad igas ülikoolis vähemalt ühe semestri ning valivad riigi ja õppeasutuse, kus kirjutada oma magistritöö.  Viie aasta jooksul on magistriõppekaval õppinud 92 üliõpilast 48 riigist, magistritööd on Tallinnas kaitsnud või kaitsmas kokku 32 üliõpilast.
Käesolev ettekanne annab ülevaate rahvusvahelisest ühismagistriõppekavast  „Digital Library Learning" ning analüüsib õppekava raames omandatud kogemusi.

Üliõpilaste infokirjaoskuse toetamise strateegiline lähenemine

Triin Kaasik, TLÜ AR õpikeskuse juhataja-referent

Infokirjaoskus on muutunud tänapäeva infomaailma kontekstis omaette pädevuseks, mis toetab inimest elukestvaks õppijaks kujunemisel, toetades õppijat õppima õppimisel. Infokirjaoskusel on ülikooli kontekstis erinevaid funktsioone. Eelkõige toetab see üliõpilaste iseseisvust ülikooliõpingutes ja teadusmaailmas.

Võib väita, et mitmetes ülikoolides on üliõpilaste infokirjaoskuse toetamine ebapiisav. Infokirjaoskuse toetamise praktika toimub üksikute valikuliste ainekursuste ja koolituste kaudu. Osapoolte koostöö on vähene ning infokirjaoskus ei ole õppekavasse integreeritud. Seega puudub strateegiline lähenemine.

Ettekandes on fookuses üliõpilaste infokirjaoskuse toetamise strateegiline lähenemine. Mis on infokirjaoskuse strateegiline lähenemine? Kuidas see toetab üliõpilaste infokirjaoskust? Milline osa on strateegilises lähenemises ülikooli ja raamatukogu koostööl?

Infokirjaoskuse strateegiline lähenemine eeldab selle sidumist ülikooli üldise strateegia, poliitika ja missiooniga, mis tähendab, et infokirjaoskus tuleb kaasata ülikooli dokumentidesse ja lõpetajate pädevusnõuetesse. Infokirjaoskus peab ülikoolis välja paistma – olema olulisel kohal. Infokirjaoskus peab olema integreeritud ja lõimitud õppekavasse ning institutsionaliseeritud. Infokirjaoskuse üleülikooliline teadvustamine vajab ka terminist ühtemoodi arusaamist. Strateegilist lähenemist saab arendada vaid koostöiselt. Oluline on võtmeosapoolte määratlemine ja tunnustamine. Keskseks osapooleks võib pidada raamatukogu, kuna raamatukogul on kompetents ja kogemus infokirjaoskuse õpetamisel.

ERÜ kui ühendav lüli ja kutse andja

Katre Riisalu ERÜ juhatuse esinaine, Anneli Sepp, ERÜ juhatuse liige

Kümne aasta jooksul on kutsekvalifikatsiooniraamistik Eestis olnud pidevas muutumises ja arenemises ning ei ole ka raamatukoguhoidjaid puudutamata jätnud. 2008. aasta Kutseseadus kehtestas ka Eestis senise viietasandilise raamistiku asemel kaheksatasandilise. Euroopa Liit on arendamas ühtset elukestva õppe ruumi, mille keskmes on õpitulemuste põhine lähenemisviis. Eesti seadustik on identne Euroopa ühtse raamistikuga, muutes kvalifikatsiooni nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt paremini arusaadavamaks ja võrreldavaks.
Raamatukoguhoidja kutset omistavaks organiks on seni Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kutse omistamiseks on ERÜ moodustanud kutsekomisjoni ja see toimib vastavalt praegu kehtivale korrale. Kutset võib taotleda sooritades kutseeksami, tõendades dokumentide alusel või siis eelpoolnimetatute kombinatsioonina. Tõsi kutseeksamit ei ole ükski raamatukoguhoidja kutse tõendamisel seni sooritanud, kutse taotlemine on toimunud üksnes dokumentide alusel.
Vana korra järgi saab kutset taotleda veel sel aastal, alates 1. jaanuarist 2013 saab aga kutset taotleda uue korra järgi.
Aastatel 2006-2012 on raamatukoguhoidjatele välja antud 890 kutsetunnistust.
Kutsekvalifikatsiooni saab omandada nii läbi formaalhariduse kui ka täiskasvanuõppe ning täiendkoolituse.
Oma panuse raamatukoguhoidjate erialasesse täienduskoolitusse on igal aastal andnud ka ERÜ. Aastas toimub ühingu korraldamisel ligi 20 seminari, teabe-või õppepäeva, koolitust või laagrit, kus osaleb ligi 800 raamatukoguhoidjat.
Kutsekvalifikatsioon võiks vajalik olla raamatukoguhoidjatele oma töö ja ameti väärtustamiseks, sest kutse võiks toimida ka kui kvaliteedi näitaja.

Innovatsioon ja arendused raamatukogudes: Pecha Kucha

Moderaator Olga Einasto

Lõpuistung

Istungite moderaatorite kokkuvõtted ja ERÜ esinaise lõpusõnad.

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad