2015 aasta tegevuskava

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU
TEGEVUSE PÕHISUUNAD 2015. AASTAL

 

ERÜ arengueesmärkide seadmisel aastateks 2015–2018 on tuginetud eelneva perioodi arengukava analüüsile ning lähtutud üleriigilistest strateegilistest dokumentidest. ERÜ arengukava 2015–2018 läbib veebruari alguses laipõhjalise arvamusküsitluse ja esitatakse aastakoosolekule kinnitamiseks.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus jälgib raamatukogunduse arengut ja valdkonnaga seotud dokumentide ettevalmistamist ning esitab vajaduse korral omapoolseid seisukohti raamatukogunduse arengukavaga seonduvalt.

ERÜ osaleb Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva raamatukoguprojektide koostamisel, teeb koostööd Kultuuriministeeriumi ja teiste asutusega.

Koostöös Eduard Vilde muuseumiga tähistatakse kirjaniku 150. juubelit. Raamatukogudele korraldatakse konkurss „Tabamata Vilde“ ja selgitatakse välja parimad Vilde-väljapanekud.

ERÜ on IFLA ja EBLIDA liige, vajadusel ja võimalusel osaletakse üleeuroopalistes kampaaniates.

Arendatakse koostöösuhteid Balti riikide raamatukoguhoidjate kutseühingutega. ERÜ juhatus osaleb märtsi lõpus edasiste koostegevuste, s.h Balti raamatukoguhoidjate kongressi kavandamiseks koostööseminaril Leedus ja aprilli lõpus Leedu raamatukogupäevade raames toimuval konverentsil „Raamatukogu: info ja teadmised igaühele”. Balti koostöö raames on kavas korraldada õppereis Lätti.

ERÜ kõne- ja aastakoosolek toimub 27. veebruaril. Kõnekoosolekule „Raamatukogu erakondade kultuuripoliitikas“ kutsutakse Riigikogu valimistel osalevate erakondade kandidaadid. Antakse välja 2014. aasta tunnustused: ERÜ aasta- ja teenetepreemia, auhinnad aasta tegu teadus-, eriala- ja linnaraamatukogus, aasta laste-, -kooli ja –maaraamatukogu­hoidja.

Üleriigilised raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus!” toimuvad 20.–30. oktoobrini. Avapäev toimub Kohtla-Järvel ja  maaraamatukoguhoidja päev Jõgevamaal.

ERÜ-sisene suhtlus toimib meililistide, kodulehekülgede ja sotsiaalmeedia vahendusel. Ühingu postiloendis jagavad infot oma tegevuse kohta juhatus, töörühmade, sektsioonide, toimkondade juhid ning usaldusisikud vahendavad kohalikus raamatukoguelus toimuvat.

Koostöös raamatukogudega jätkub töö ERBA andmebaasiga, jooksvalt korrastatakse ERÜ liikmete andmebaasi.

2015. aastal jätkub kutse andmine raamatukoguhoidjatele. Kutse andmine toimub dokumentide alusel sügisel.

Koostöös Rahvusraamatukoguga antakse välja ajakirja Raamatukogu. ERÜ on taotlenud Kultuurkapitalilt lisafinantseeringut ajakirja trükikulude katmiseks. Eraisikud saavad ajakirja tellida ERÜ kaudu soodushinnaga.

2015. aastal on töös kolm ERÜ aastaraamatut:

  • 2013/25 ilmub aasta algul ja läbib tellimisperioodi (koostaja Inga Kuljus - Võrumaa Keskraamatukogu)
  • ­2014/nr 26 on koostamisprotsessis (koostaja Heli Priimets - Majanduskooli raamatukogu, ERÜ juhatus, erialaraamatukogude sektsioon)
  • ­2015/27 alustatakse kokkupanekut (koostaja Krista Visas - Pärnu Keskraamatukogu, ERÜ juhatus).

Sektsioonid, toimkonnad ja töörühmad korraldavad ettevõtmisi vastavalt 2015. aasta kavadele

Erialaraamatukogude sektsioonkorraldab kevadel Tallinna Botaanikaaia ja Anu Raua käsitöötalu külastuse Viljandimaal Heimtalis, aastalõpuürituse Tartu Tervishoiukõrgkoolis ning teeb koostööd ERÜ juhatusega teadus- ja erialaraamatukogude päeva korraldamisel jm.

Kooliraamatukogude sektsioonkorraldab kaks teabepäeva- kevadise Tartus ja sügisese Tallinnas ning suveseminari Pärnumaal. Tegevuse eesmärgiks on leida puuduolevad maakonnajuhid, läbi viia suur küsitlus kooliraamatukoguhoidjatele, leida juhatusse mõni uus liige ning viia läbi juhatuse motivatsioonikoolitus.

Maaraamatukogude sektsioonkorraldab kevadel teabepäeva, suvel koostöös Võrumaa Keskraamatukoguga seminarlaagri ja koostöös Jõgevamaa Keskraamatukoguga maaraamatu­koguhoidja päeva. Kavas on koondada kogutud mälestused ja raamatukoguhoidjate luuletused  „Sahtlipõhja laulud“ ühtede kaante vahele.

Kogude toimkondkavandab kevadise kahepäevase väljasõidukoosoleku raames külastada Vilniuses asuvaid raamatukogusid ning korraldada kogude toimkonna igasügisese seminari Tallinnas.

Koolituse toimkondkorraldab kevadel seminari „AK: aktuaalne koolituses“ ja sügisel väljasõiduseminari ning kavandab tihedamat koostööd ühingu struktuuriüksustega ja täienduskoolituse alase teavitustöö parandamist. Jätkub koostöö ühingu kutsekomisjoniga.

Lasteteeninduse toimkondkorraldab koostöös Narva Keskraamatukoguga XII üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päeva, osaleb Lastekaitse Liidu projektis „Hea lasteraamat“ 2014. aastal ilmunud parimate lasteraamatute väljaselgitamisel, jätkab koostööd ELK-ga, teeb ettepanekuid lasteraamatukogude suveakadeemia koolituskavasse jm.

Terminoloogia toimkondjätkab tööd terminite andmebaasi korrastamisel. Sõnastikku lisatakse terminid, mis tulevad 2015. a ilmuvast standardist „Informatsioon ja dokumen­tatsioon. Raamatukogu tulemusindikaatorid“. Mahuka tööna plaanitakse kõik andmebaasi terminid teemade ja allikate järgi süsteemi seada, et lisada kasutajale uusi otsinguvõimalusi. Toetuse saamisel on sügisel kavas korraldada X oskuskeelepäev.

Uue mõtte töörühmkorraldab esimesel poolaastal raamatukogude inspiratsioonipäeva, avaldab trendiraporti Eesti seisukohad ning korraldab mõttetalgud päevakajalisel raamatukogusid puudutaval teemal. Senitehtu analüüsimiseks ning järgmiseks perioodiks plaanide tegemiseks on kavas korraldada talveseminar. Toimkonna juht esineb ettekandega Helsingis ja aprillis Leedus. Teemaks on IFLA trendiraport, meie töö sellega ning kuidas me raportit oma töö planeerimisel kasutame.

Vanaraamatu toimkondjätkab erialase koostöö edendamist. Plaan on toimkonna iga-aastane väljasõiduseminar korralda 2015. aasta sügisel Riias. Väljasõiduseminari üks eesmärk on tutvuda uue Läti Rahvusraamatukogu kogude ja hoidlatega, kuid kindlasti on soov korraldada ka ühine rahvusvaheline erialaseminar.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühmkorraldab tavapäraselt komplek­teerijatele kaks koolitust.

Noorteklubil on kavas muuta tegevus organiseeritumaks ning kevadisel koosolekul kinnitada juhatus ning klubi põhikiri. Leida koostööpartnereid (nii Eestist kui välisriikidest) ja nendega suhteid hoida ning kogemusi vahetada ning korraldada BibliCamp 2. Planeeritakse jätkata „mitteakadeemiliste“ kokkusaamistega vastavalt klubi liikmete soovidele ja vajadustele ning vahendada jooksvalt infot klubi kodulehe ja Facebooki kogukonna kaudu

Eks-klubi saabkokku kord kuus, et külastada Loodusloomuuseumi, Tervishoiumuuseumi ning Keila-Joa lossi ja parki, korraldada ekskursioon Lääne-Virumaa ilusatesse koduaedadesse, kuulata loenguid ja vaadata koos Vallo Kepi dokumentaalfilm "Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg".

2014. aasta tegevusaruanne

 

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUS 2014. AASTAL

 

ORGANISATSIOON

Liikmeskond

31.12.2014 kuulus ühingusse 814 tegevliiget, sh viis auliiget ja üks välisliige. Toetajaliikmetena kuulusid ERÜsse Harju Maakonnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.

2014. aastal astus ERÜsse 23 uut liiget, aasta jooksul lahkus 17 liiget, neist igavikuteele ERÜ auliikmedArda Maria Kirsel (11.09.1926–13.08.2014), Elle Tarik (10.06.1938–16.03.2014) ja Hans Jürman (28.02.1923–30.01.2014). Aastakoosoleku päeval ja raamatukogupäevade ajal toimunud kampaania „Liitu ERÜga!“ tõi ühingusse 17 uut liiget. ERÜ büroo saatis liikmetele meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele oli aastavahetusel 239 liikmel liikmemaks tasumata.

Juhatus, revisjonikomisjon, büroo

2014. aastal oli ERÜ juhatus üheksaliikmeline: aastani 2015 valitud Ave Janu, Heli Priimets ja Piia Salundi ja aastani 2017 kehtivate volituste alusel juhatuse esinaine Katre Riisalu ja liikmed Kristina Pai, Mari Randmets, Ülle Siska,Asko Tamme ja Krista Visas.

Juhatus pidas 5 koosolekut, mitmel korral võeti otsuseid vastu ka kirjaliku hääletamise vormis.

  • 31. jaanuari koosolekul RRis osalesid struktuuriüksuste juhid. Tehti kokkuvõte 2013. aasta tegemistest.
  • 24. märtsi koosolekul osalesid juhatuse liikmed nii vastvalitud kui eelmisest koosseisust. Arutati eesseisvaid 2014. aasta ettevõtmisi, ERÜ esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides ja osalemist konverentsidel jm.
  • 6. juunil Pärnu Keskraamatukogus toimunud koosolekule olid ekspertidena kaasatud Heinike Sinijärv ja Lenna Eliste, et arutada Raamatukoguhoidja tase 6 kutsekoolituse programmi. Koosolekul valiti ERÜ juhatuse teiseks aseesimeheks Asko Tamme , kinnitati ERÜ 2013. aasta majandusaasta aruanne, kiideti heaks IFLA Lyoni deklaratsioon, arutati ERÜ arengukava visiooni aastateks 2015-2018 jm. Koguti mõtteid Eesti Vabariik 100 raamatukogude üritusteks.
  • 4. septembril kinnitas juhatus kuuest moodulist koosneva Raamatukoguhoidja tase 6 kutsekoolituse programmi.
  • 24. novembril arutati 2015. aasta suuremate ürituste korraldamist, kinnitati ERÜ 2014. aasta auhindade saajad, arutati koostööd Leedu Raamatukoguhoidjate Ühinguga ja ERÜ arengukava jm.

Revisjonikomisjoni kuulusid Rutt Enok, Ruth Hiie ja Aita Kraut, komisjon revideeris ühingu vara 19. veebruaril 2014. ERÜs on jätkuvalt tööl üks inimene - büroojuhataja Reet Olevsoo.

ÜLDKOOSOLEK JA KÕNEKOOSOLEK

Üldkoosolek toimus 28. veebruaril RRis ja seal osales 268 ühingu liiget, koos volitustega oli kvoorum 496 inimest. Koosolekul võttis möödunud aasta tegevuse kokku juhatuse esinaine Katre Riisalu, kinnitati ERÜ 2013. aasta tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruanded ja 2014. aasta tegevussuunad. Kiideti heaks „Raamatukoguhoidja eetikakoodeksi“ uus versioon.

ERÜ juhatuse esinaiseks aastateks 2014–2017 valiti taas Katre Riisalu (RR) ja juhatusse Kristina Pai (TÜR), Mari Randmets (Rocca al Mare Kooli raamatukogu), Ülle Siska (Jüri raamatukogu), Asko Tamme (Tartu Linnaraamatukogu) ja Krista Visas (Pärnu Keskraamatukogu). Kuni aastani 2015 jätkavad juhatuses Ave Janu (TTÜR), Heli Priimets (Tallinn Majanduskooli raamatukogu) ja Piia Salundi (Sauga raamatukogu). Revisjonikomisjoni valiti Rutt Enok (Harju Maakonnaraamatukogu), Ruth Hiie (Eesti Rahvusraamatukogu) ja Aita Kraut (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu).

Aastakoosolekule eelnenud kõnekoosolekul oli RRi konverentsisaal puupüsti rahvast täis. Raamatukoguhoidjaid tervitas vastne kultuuriminister Urve Tiidus. Pärast autasustamist jätkunud kõnekoosolekul pidasid ettekande Kultuuriministeeriumi nõunik Ülle Talihärm ja Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude arengusuundade väljatöötamise töörühma liige Andres Herkel.

RAAMATUKOGUHOIDJATE TUNNUSTAMINE

Esmakordselt tunnustati parimat noort raamatukoguhoidjat ning kuulutati välja Raamatukogude Sõber. Tänuüritusel osalenud kultuuriminister Urve Tiidus tänas raamatukoguhoidjaid, tunnustuste väljaandmist toetasid Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

ERÜ teenetepreemia 2013 sai ELNET Konsortsiumi Eesti märksõnastiku haldur Sirje Nilbe aastatepikkuse missioonitundega tehtud töö eest märksõnastamise ja normandmete-alase tegevuse juurutamisel Eestis raamatukogudes.

ERÜ aastapreemia 2013 anti Harju Maakonnaraamatukogu direktorile Rutt Enokile kauaaegse pühendunud tegevuse eest raamatukogunduse valdkonnas ja Keila elanikete lugemisharjumuse kujundamise eest Harju Maakonnaraamatukogu uutes ruumides.

Aasta maaraamatukoguhoidja 2013 oli Vastemõisa raamatukogu raamatukoguhoidja Merle Rang pühendunud ja tulemusliku töö eest oma piirkonna elanike toomisel raamatukogu ja kirjanduse juurde.

Aasta lasteraamatukoguhoidja 2013 oli Tapa Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna raamatukoguhoidja Margit Lättemägi laste lugemishuvi arendamise ning leidlike, üllatuslike ja omanäoliste ürituste korraldamise eest.

Aasta kooliraamatukoguhoidja 2013 oli Keila Kooli raamatukogu juhatajaHelve Rehepapp silmapaistva ja pühendunud töö eest Keila Kooli raamatukogu arendamisel õpikeskuseks.

Aasta tegu teadusraamatukogus 2013 pälvis Eesti Rahvusraamatukogu näituse “Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu“ korraldamise ja selle ainestiku kompleksse kasutamise eest Rahvusraamatukogu juubeli tähistamisel.

Aasta tegu linnaraamatukogus 2013 märgiti ära Lääne Maakonna Keskraamatukogu rahvusvahelise muinasjutukonverentsi “Muinasjutuvägi” korraldamise eest, millega väärtustati pärandkultuuri kogumist-säilitamist, lugemise tähtsust ja Haapsalu linna eripära.

Esimest korda tunnustatiparimat noort raamatukoguhoidjat, kelleks 2013. aastal oli Viljandi Linnaraamatukogu lugemissaalide juhataja Veronika Raudsepp Linnupuu. Tunnustamist vääris tema innovaatiline lähenemine kultuuriajakirjanduse lugemise populariseerimisele noorte hulgas projekti „Kultuurikonks“ raames.

Ajakirjanduse auhind läks Mart Juurele, kes on oma raadio- ja telesaadetes populariseerinud raamatukogu teenuseid ja mõjutanud positiivselt raamatukogude mainet.

ERÜ juhatus tunnustas professor Marju Lauristini kui Raamatukogude Sõpra märkimaks ära tema avalikke ja raamatukogusid toetavaid seisukohavõtte.

Ka TLÜ Akadeemilise Raamatukogu ja ERÜ Bibliograafia auhind anti seekord ebatraditsiooniliselt kätte ERÜ aastakoosolekul. Auhinna pälvis 15 aasta jooksul koostatud neljaköiteline retrospektiivse bibliograafia väljaanne „Eestikeelne raamat 1918–1040“ (koostanud ja toimetanud AnneAinz ja Leili Tenno).

INFO, KOMMUNIKATSIOON, MEEDIAKAJASTUSED

ERÜ liikmete postiloendiga on liitunud 715 liiget, kes vahetasid infot 300 korral. Juhatuse esinaine Katre Riisalu on saatnud listi kokkuvõtteid koosolekutel arutatust ja toimunud sündmustest. ERÜ büroos hallatakse lisaks liikmete listile juhatuse, maakogude sektsiooni, vanaraamatu toimkonna, uue mõtte töörühma, kogude toimkonna ja ERBA listi. Mitmed toimkonnad ja töörühmad on loonud postiloendeid, mida hallatakse erinevates raamatukogudes. Kooliraamatukogude sektsioon vahendab infot ja kogemusi listis ning kodulehel, Noorteklubi blogis ja kodulehel.

ERÜ Facebookija ERÜ maakogude sektsiooni Facebookilehtede toimetajaks on Lea Rand. ERÜ kodulehe tehnilist tuge pakub Maie Ristissaar.

Kolmandat korda kohtus ERÜ juhatus aastakoosoleku päeval aasta jooksul liitunud ühingu liikmetega. Saadi tuttavaks, näidati büroo ruumi, tutvustati kodulehte ja räägiti lühidalt ühingu tegevusest ning vastati küsimustele.

Suuremate ürituste eel on ERÜ büroo välja saatnud 10 pressiteadet, mille tulemusena on toimunud mitmed meediakajastused. Aktiivsemalt tunneb meedia ERÜ tegemiste vastu huvi raamatukogupäevade ja aastakoosoleku ajal. Mõlemad ettevõtmised annavad ajendi ja võimaluse rääkida raamatukogude tegemistest, mida raamatukogud ka üsna aktiivselt kasutavad. Raamatukogupäevade ajal andis juhatuse esinaine Katre Riisalu intervjuu Kukus ja Vikerraadios, Aktuaalses Kaameras esines IFLA president Sinikka Sipilä jt:

18. oktoober Kuku raadio, Lahe Laupäevahommik, intervjuu algavate raamatukogupäevade puhul (K. Riisalu)

20. oktoober raadio 4, intervjuu Raamatukogupäevadest, Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse pearaamatukoguhoidja Nadezhda Geryak.

20. oktoober Klassikaraadio, intervjuu raamatukogupäevadest, Tartu Linnaraamatukogu avalike suhete juht Linda Jahilo http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1847523
21. oktoober Aktuaalne Kaamera, Kultuuriuudised, intervjuu IFLA Presidendi Sinikka Sipiläga

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated1830/5cebe65d-1155-4b6b-8fed-f894e2c6ce86(18. minut)

22. oktoober Vikerraadio, Uudis+, tund raamatukogudega, intervjuu K. Riisaluga http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2362651

22. oktoober Aktuaalne Kaamera, raamatukogupäevad Võrumaal http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/244d5853-d0b5-47af-8ef9-82cab9ae2248(ca 28. minutil)

Üritusi kajastati portaalides ja kohalikes lehtedes.

Ajakirja Raamatukogu ERÜ veerus leidsid kajastamist aasta jooksul toimunud olulisemad ettevõtmised.

RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSE

Raamatukoguhoidja tase 6 kutsekoolituse programmi

2014. aasta olulisemaks tegevuseks oli uuest kutsestandardist Raamatukoguhoidja, tase 6 lähtuva koolitusprogrammi koostamise lõpuleviimine. Programm koosneb kuuest moodulist, mille väljatöötamist juhtisid: Kaire Lass (kogude kujundamine) ja Jane Makke (kogude töötlemine) Eesti Rahvusraamatukogust, Tiiu Reimo (kogude säilitamine) ja Aira Lepik (arendustegevus) Tallinna Ülikoolist, Vallo Kelder (raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused) ja Mai Põldaas (lugejateenindus, andmekogude loomine ja vahendamine) Tartu Ülikoolist. Programmi esialgne variant valmis märtsi alguseks. Ühtlustatud ja täiendatud dokument esitati hinnangu ja täienduste tegemiseks kümnekonnale moodulite valdkondade asjatundjaile. Maikuu keskpaigaks laekusid ekspertide arvamused. 22. mail Tartus korraldatud koolituse toimkonna kevadseminari üheks põhiteemaks oli ka valmiv kutsekoolituse programm. 5. juunil esitati koolitusprogramm ühingu juhatusele, kes tegi omapoolseid ettepanekuid. Nende läbikaalumise järel esitas kutsekoolituse programmi koostamise töörühma juht Ilmar Vaaro 30. augustil juhatusele 25-leheküljeline dokumendi, mille juhatus 4. septembril ka kinnitas. 2014. aasta sügisel alustas Rahvusraamatukogu ettevalmistusi kutsekoolituse kursuse korraldamiseks uue programmi alusel, kursus algas 25. jaanuaril 2015.

Kutse andmine raamatukoguhoidjatele

ERÜ on raamatukoguhoidjatele kutse andja. Avaldusi kutse taotlemiseks võeti vastu 15. augustist 15. septembrini. Kutse omistamine toimus vastavalt raamatukoguhoidja kutsestandardile dokumentide alusel. Esimest korda pidid kuuenda taseme taotlejad esitama lisaks dokumentidele enesehinnangu ja seitsmenda taseme taotlejad veel ka õpimapi. See oli esmakordne kogemus nii kutsetaotlejatele kui kutsekomisjoni liikmetele. Komisjon võttis tööd tõsiselt, vaieldes ja arutades jõuti õigetele otsustele. Kokku laekus 13 avaldust ja kutsekomisjon omistas 29. septembril 11-le inimesele Raamatukoguhoidja, tase 6 ja kahele raamatukoguhoidjale, tase 7.

ERÜ kutsekomisjoni kuuluvad Malle Ermel (TÜR), Jüri Järs (TTÜR), Aira Lepik (TLÜ), Katrin Niklus (aseesimees, Rapla KR), Piia Selge (sekretär, Tallinna ARTE Gümnaasiumi Raamatukogu), Krista Talvi (esimees, RR ja ERÜ), Ilmar Vaaro (TÜ VKA) ja Kersti Rodes (Kutsekoda).

ÜRITUSED, SÜNDMUSED

Raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“ 20.–30. oktoobrini 2014

Raamatukogupäevad avas 20. oktoobril Rapla Kultuurikeskuses koos Raplamaa omavalitsusjuhtide ja kultuuriminister Urve Tiidusega IFLA president Sinikka Sipilä. IFLA president kes rääkis Soome raamatukogude olevikust ja maailma raamatukogude tulevikust, käsitles ka raamatukogude tulevikusuundi (IFLA trend report). Raplamaa kirjanikud Avo Kull ja Mathura (Margus Lattik) arutlesid ja mõtisklesid kirjanduse teemal. Raamatukogupäevade avapäeva korraldamisse panustasid Õie Paaslepp, Katrin Niklus, Katrin Grichin ja mitmed teised kolleegid Rapla Keskraamatukogust.

Traditsiooniks kujunenud avapäeva ettevõtmine on kirjanduse tundmise võistlus, millest võttis osa 12 võistkonda. Küsimused olid ette valmistanud kolleegid Harjumaalt. Pärast 18 küsimuse vastamist selgus paremusjärjestus: esimeseks tuli Rahvusraamatukogu (Margit Tammur, Airi Mürk ja Riina Tammai), teiseks Jõgevamaa (Ene Sööt, Piret Kiisler ja Maris Paas), kolmandaks Pärnu Keskraamatukogu (Krista Visas, Külli Lorents ja Irina Golenkova). ERÜ juhatuse võistkond jäi seekord neljandaks. Loosi tahtel teeb 2015. aasta küsimused Rapla Keskraamatukogu.

22. oktoobril toimus juba seitsmendat korda teadus- ja erialaraamatukogu päev, seekord Rahvusraamatukogus ning kõne all olid uued e-lahendused ja -arendused: ESTERi e-kataloogide liitmine, uue digikeskuse võimalused, ajalehtede portaal, geoportaal jm. Tutvustati Aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus kandidaate. Üritust korralasid Ave Janu (ERÜ juhatuse liige) ja Heli Priimets (ERÜ juhatuse ja erialaraamatukogude sektsiooni juhatuse liige).Kava ja esitlustega saab tutvuda ERÜ kodulehel.

Võistluse „Infootsing Internetist“ korraldamise eesotsas oli 2013. aasta võistluse võitja Stiina Sild Tallinna Keskraamatukogust. Eelvoor toimus 8. oktoobril ning sinna registreerus 50 soovijat, vastused saatis siiski 43 võistlejat. 24. oktoobril selgusid Tallinna Keskraamatukogus toimunud lõppvõistlused parimad infootsijad: 1. Kristi Ütt, 2. Carolina Schultz ja 3. Kersti Ernits.

Raamatukogupäevade finaaliks oli Maaraamatukoguhoidja päev Paides 30. oktoobril, mille korraldajad olid Malle Kull, Eha Palm, Aive Äärma ja mitmed teised kolleegid Järvamaa Keskraamatukogust. Päev oli suures osas pühendatud Järvamaa loodusele ja kultuurile. Tutvustati Aasta maaraamatukoguhoidja 2014 nominente.

Seminarid jm

1. detsembril 2014 toimus õppepäev rahvaraamatukogude kataloogijatele. Osales 34 raamatukoguhoidjat, kes igapäevases töös puutuvad kokku kataloogimise ja MARC-kirjetega. Õppepäeva eesmärk oli tuletada meelde märksõnastamise põhitõdesid, värskendada olemasolevaid teadmisi MARC-kataloogimises, juhtida tähelepanu nootide, helisalvestiste, muusikavideote ja maakaartide-linnaplaanide kataloogimise eripäradele. Tutvustati kataloogimisjuhendeid rahvaraamatukogudele, mis on leitavad ERÜ kodulehel.

  • Raamatu kataloogimisjuhend (MARC21) rahvaraamatukogudele (koostanud Sirje Nilbe)
  • Kaarditeavikute kataloogimine rahvaraamatukogudes (koostanud Tiina Kruup)
  • Muusikalise auvise kataloogimine rahvaraamatukogudes (koostanud Marika Koha)
  • Nootide kataloogimine rahvaraamatukogudes (koostanud Tiina Sokk)

Aasta koolitustegevuse lõpetas 11. detsembril ERÜ juhatusele, struktuuriüksuste juhtidele ja usaldusisikutele korraldatud meediakorralduse ja avalike suhete lühikoolitus, et arutada, kuidas parendada raamatukogude ja ERÜ suhet meediaga. Koolituse viis läbi meediakommunikatsiooni spetsialist Natalja Kitam, osalejaid oli 15. Praktilise väljundina saadeti avalikkusele raamatukoguhoidja palka käsitlev pressiteade.

MUUD ETTEVÕTMISED

Eduard Vilde 150

Eduard Vilde muuseumi algatusel on aasta jooksul arutatud raamatukogude võimalusi kirjaniku 150. juubeli tähistamiseks. Koostöös sündis mõte kutsuda raamatukogusid osalema konkursil „Tabamata Vilde“ ja koostama oma raamatukokku atraktiivne, nutikas ja innovaatiline Vildele pühendatud väljapanek, mis avaks ja tutvustaks külastajatele kirjaniku lugu ja saatust, teisalt “meelitaks” ja tekitaks huvi autorit üle lugema. Konkurss kuulutati välja raamatukogupäevade avapäeval, kandideerimiseks on aega 2015. aasta märtsi lõpuni. Näitused vaatab üle Vilde muuseumi ja ERÜ ühine žürii, parimatele on konkursi sponsor Elisa pannud välja kolm tahvelarvutit. Info ERÜ kodulehel

Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes : Sõnaränd

4.–7. novembrini sõitsid kirjanikud taas mööda Eesti raamatukogusid. XI kirjanike tuur sai teise kümnendi alguse puhul Doris Karevalt uue pealkirja – „Sõnaränd”. Tuuri peakorraldajad olid Veronika Kivisilla Kirjanike Liidust ja Maire Liivamets RRist, ERÜ büroo aitas kaasa ettevalmistaval perioodil. Seitse meeskonda sõitis läbi kõikide maakondade, v.a Järvamaa.

ÜLEVAADE ERÜ STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSEST

Erialaraamatukogude sektsioon (juht Raili Reigo, Sisekaitseakadeemia raamatukogu)

2014. aasta 7. novembri seisuga kuulus erialaraamatukogude sektsiooni 59 inimest, kellest 50% on ka ERÜ liikmed.

16. mail toimus tavapärane erialaraamatukogude kevadine kokkusaamine, seekord Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžis (PPK) Murastes. Arutelu andmebaasidest, komplekteerimisest, infosüsteemidest Millennium, Urram, Riksweb, teenindusest, ja muust.

Pärast nelja-aastast vaheaega korraldati 27. - 28. maini koolitusreis Soome. Esimesel päeval külastati Helsingi Ülikooli Raamatukogu uut peamaja, järgnes väljasõit Kouvolasse ja Kotkasse.

Sektsiooni osales VII teadus- ja erialaraamatukogude päeva korraldamises.

12. novembril tähistas erialaraamatukogude sektsioon 15. tegevusaasta täitumist. Sektsioon asutati 26. oktoobril 1999. aastal eesmärgiga koondada erialaraamatukogudes töötavaid raamatukoguhoidjaid. Juubeliüritus toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli uues värskeltremonditud raamatukogus. Erialaraamatukogude sektsiooni juhid said ERÜ tänukirjad.

Kooliraamatukogude sektsioon (juht Kadri Haavandi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi raamatukogu)

Kooliraamatukogude sektsiooni oli muutuste aasta, sektsiooni juhib alates 2014. aastast Kadri Haavandi, juhatusse kuuluvad veel Karin Kiik (Väike-Maarja Gümnaasium), Külli Kose-Rodal (Lilleküla Gümnaasium), Laine Lindvest (Abja Gümnaasium), Maie Põiklik (Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool), Pille Raud (Tallinna Polütehnikum) ja Eda Tiismaa (Pärnumaa Kutsehariduskeskus). Infot vahendati listis ning sektsiooni kodulehel.

14. aprill toimus kevadine teabepäev Tartus (teemad: erialaharidus ja koolitusvõimalused, karjääriõpetus ja enesemotivatsioon), osales 53 raamatukoguhoidjat.

Suveseminari korraldamiseks ja ettevalmistamiseks kogunes sektsiooni juhatus 10. juulil. Seminar toimus 6.–8. augustini Harjumaal (teema: kooliraamatukogude töö parendamine läbi turundusvõtete ja organiseeritud ajajuhtimise). Suvelaagrist võttis osa 21 inimest.

29. septembril toimus sektsiooni juhatuse ja maakonna esinaiste ühendatud aastakoosolek. Arutati 2014 olnut ja 2015 tulevat, lepiti kokku omavahelise suhtluse korraldamine ja edasised plaanid, aga ka põhjaliku sektsiooni maakonna esinaistele mõeldud küsitluse korraldamist.

17. novembril toimus sügisene teabepäev Tallinnas (teemad: RIKS, lastekirjandus, õppekirjandus ja uus õppekava ning oma tugevuste-nõrkuste äratundmine). Osales 99 raamatukoguhoidjat.

Maaraamatukogude sektsioon (Lea Rand, Toila raamatukogu juhataja)

2014. aasta möödus ERÜ maaraamatukogude sektsioonile traditsiooniliste sündmuste rütmis. Toimus kaks sektsiooni koosolekut, kevadine teabepäev, suvine seminar-laager ja aasta lõpetas maaraamatukoguhoidja päev. Sektsiooni liige Ülle Siska Jüri raamatukogust Harjumaalt valiti ERÜ juhatusse, sektsiooniga liitus maakonna esindajaks Marju Purgats Oru raamatukogust.Peale pikemat puhkust ühines taas Maris Paas Jõgevamaalt.

Kevadine koosolek toimus 24. märtsil. Koosolekul arutati suuremate ürituste korraldamist, 2013. aastal alustatud raamatukogutöötajate mälestuste kogumisega seonduvaid küsimusi ja staažikate kolleegide tunnustamist, raamatukogud olukorda erinevates maakondades jm.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev muutis tänavu oma traditsioone ja toimus kuu aega hiljem tavalisest - 28. aprillil 2014 Rahvusraamatukogu väikeses saalis. Teabepäevast võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 34-35.

11.-13. juunil toimus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXIII suveseminar ja seal osales 47 inimest. Korraldaja oli Lääne-Virumaa Keskraamatukoguja läbivaks teemaks oli „Raamatukoguhoidja kui koolitaja ja õpetaja“. Kolme päeva sisse mahtus loenguid ja kohtumisi, õppekäike raamatukogudesse, ekskursioone ja tutvumiskäike.Maaraamatukogude sektsiooni leheroheline laagrilipp anti võrukestele, nii et käesoleval aastal kohtume juba Võrumaal. Suveseminarist võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 36-37.

Sügisene sektsiooni koosolek toimus 20. septembril. Arutusel oli maaraamatukoguhoidjate päev 30. oktoobril Paides.Päeva kava oli kutsutud tutvustama Malle Kull Järvamaa Keskraamatukogust. Nominentide hulgast valiti Aasta maaraamatukoguhoidja 2014, vastav ettepanek tehti ERÜ juhatusele. Tehti vahekokkuvõte staažikate kolleegide tunnustamisest maakondades ja mälestuste kogumisest.

Aasta jooksul toimus suhtlus listi vahendusel ja maaraamatukogudele on operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebookilehe kaudu.

Kogude toimkond (juht Kate-Riin Kont, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)

Aruandeaastal toimus 30. aprillil väljasõidukoosolek TÜ Narva Kolledžisse. Arutati raamatukogude statistikat uue ISO standardi valgusel, mida Hoiuraamatukokku üle anda ja kuidas sellega hiljem toimitakse, säilituseksemplari seaduse uut redaktsiooni, tutvustati IFLA arengusuundi jm. Kate-Riin Kont valiti ühehäälselt toimkonna uueks juhiks.

Toimkonna sügisseminar "E-raamat: kirjastamine, vahendamine, lugemine" oli 25. novembril TTÜs. Seminarist tegi otseülekande TTÜ Haridustehnoloogia keskus. Koos esinejatega võttis seminaris osa 128 inimest. Teemale kohaselt kõneleti e-raamatu erinevatest tahkudest. Seminari ainus välisesineja Marja Hjelt Helsingi Linnaraamatukogust kõneles e-raamatute levikust Soomes, sh soomekeelsetest e-raamatutest.

Info vahendamiseks loodi toimkonnale postiloend.

Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

2014. aasta olulisemaks tegevuseks oli uuest kutsestandardist Raamatukoguhoidja, tase 6 lähtuva koolitusprogrammi koostamise lõpuleviimine. Koostamine ja innukad arutelud kestsid sügiseni, mil ERÜ juhatus programmi kinnitas.

Toimkonna kevadseminaride traditsioon jätkus 22. mail Tartus korraldatud kokkusaamisega „AK: aktuaalne koolituses“, mis oli pühendatud kutsestandardiga seonduvatele temaatikatele. Kutsestandardite Raamatukoguhoidja, tase 6, 7, 8 väljatöötamist koordineerinud Ilmar Vaaro andis ülevaate nende olemusest ning arengutest, mis viisid just selliste dokumentide valmimiseni. Seminaril astusid üles ERÜ kutsekomisjoni liikmed, kes tutvustasid muudatusi kutse andmise korras ja püüdsid lahti seletada kirjaliku enesehindamise koostamist. Analüüsiti Raamatukoguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi. Osalejatele tutvustati uut koolituskeskkonda Lossi tänaval ning vana ülikooli raamatukogu Toomel.

Sügisene väljasõiduseminar toimus 20. novembril Sisekaitseakadeemiasse. Erialaraamatukogude töötajate täiendkoolituse olukorrast ning vajadustest tegi ülevaate ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni ja akadeemia raamatukogu juhataja Raile Reigo. Kokkusaamisel osalesid ka Noorteklubi liikmed, kellega arutleti erialase tasemeõppe ettevalmistuse ning reaalse töö vahekordade, mentorite võrgustiku, edasiste koostöövõimaluste jmt üle. Tutvuti virtuaalsimulatsiooni keskuse, Justiitskolledži õppekambri ning akadeemia raamatukoguga.

Lasteteeninduse toimkond (juht Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus)

5. märtsil Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud koosolekul valiti toimkonna uueks juhiks Anneli Kengsepp ning juhatusse Helle Laanpere ja Epp Raudsepp. Arutati lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia edasist käekäiku, õppereisi korraldamist Soome jm.

XI üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päeva 17. septembril Rakveres korraldas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Osalejaid oli 65. Räägiti Rakvere kultuurielust, tehti ülevaade 2013. aasta lasteteenindusest Eesti raamatu­kogudes, vahendati uudiseid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, toimus muinasjuttu vestva nutikaru projekti tutvustus, kohtuti Rakvere lastekirjanikega. Tunnustati Aasta lasteraamatukoguhoidja nominente.

Toimkond korraldas Eesti rahvaraamatukogude laste- ja noortetöötajate 5.-6. novembril õppereisi Soome raamatukogudesse. Õppereisi toetasid Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm, Eesti Kultuurkapital ja raamatukogud. Osalejaid oli 16, projekti vedasid Anneli Kengsepp, Helle Laanpere ja Reet Tomband. Külastati Lohja Linnaraamatukogu, Turu Linnaraamatukogu, Turus asuvat Vasaramäe iseteenindusraamatukogu, Espoos asuvaid Entresse ja Sello raamatukogu, Helsingis asuvat Kirjasto 10 ja Pasila raamatukogu. Epp Raudsepa artikkel õppereisist ilmub 2015. a ajakirjas Raamatukogu. Fotod ERÜ fotogaleriis.

Lasteteeninduse toimkonna liikmed tegid aastaringset aktiivset koostööd Eesti Lastekirjanduse Keskusega, osaledes erinevates vabariiklikes projektides (Nukitsa konkurss, raamatukarussellide projekt, vabariiklik ettelugemispäev, IFLA pildiraamatute TOPi valimise projekt) ja töötajate koolitustel.

Terminoloogia toimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)

Toimkond pidas aasta jooksul kaheksa koosolekut. Jätkati tööd terminite andmebaasis olevate, kuid kasutajatele veel varjatud terminitega. Täpsustatud ja korrastatud terminid avati kohe ka kasutajatele. Valik kinnitatud termineid esitati ajakirja Raamatukogu neljas numbris (1,2,4 ja 5). Terminoloogia toimkonna tegevust tutvustati ka Läti rahvusraamatukogu uudiskirjas nr. 11.

Koosolekutel tekkinud küsimusi arutati kolleegidega raamatukogudest ja pea igal koosolekul arutati ka kolleegide terminipäringuid. Toimkond nõustas standardite ja sundeksemplari seaduse tõlkijaid ning toimetajaid. Tihedat koostööd tehti standardimise tehnilise komiteega EVS/TK 22. Sõnastikku lisati terminid, mis tulid 2014. a ilmunud standardist „EVS-ISO 2789:2014. Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika“. Terminitele lisati ka võõrvasted, mis koguti sama standardi teistes keeltes ilmunud tekstidest.

Terminite andmebaasis, mida haldab Eesti Rahvusraamatukogu, oli 2014. a lõpuks 6425 terminit, andmebaasi kasutati 74904 korda ja esitati 84190 päringut. Sel aastal tekkis võimalus raamatukogusõnastikku tehniliselt arendada (lahtrid, moodulid, viitesüsteem, värvilahendus, abi- ning tutvustavad tekstid jpm). Uute kasutusvõimaluste ja värskendatud välimusega sõnastik avatakse 2015. a jaanuaris.

8. oktoobril korraldati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga IX oskuskeelepäev „Rääkimine hõbe, koostöö kuld“, millest võttis osa 80 huvilist. Kava ja slaidid on üleval RRi kodulehel, päeva kokkuvõtte kirjutas RRi turundusosakonna praktikant Kadri Märtin ajakirja Raamatukogu.

Toimkonna töökorraldust, andmebaasi arendust ja oskuskeelepäeva pidamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium programmi „Eestikeelne terminoloogia 2013–2017“ kaudu.

Vanaraamatu toimkond (juht Aija Sakova-Merivee, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu)

2014. aastal möödus 20 aastat vanaraamatu toimkonna asutamisest.Uuest aastast hakkas toimkonna tööd juhtima TLÜAR baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna juhataja Aija Sakova-Merivee. Toimkonna asutamistähtpäeva puhul toimusvestlusring toimkonda seni juhtinud vanaraamatu spetsialistide vahel. Aija (Sakova-)Merivee vestles toimkonna senistest tegemisest Tiiu Reimoga Tallinna Ülikoolist, Kadri Tammuriga Tartu Ülikooli Raamatukogust ja Ruth Hiie ning Urve Sildrega Eesti Rahvusraamatukogust. Kiriusutelusenistest tegevustest ja plaanidest edaspidiseks ilmus ajakirjas Raamatukogu 2/2014.

Toimkonna aastapäeva tähistati samuti ühise näitusekülastuse ja töökoosolekuga 3. märtsil Tallinna Linnaarhiivis. Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis esimehe Olev Liiviku tutvustamisel vaadati näitust „Baltisaksa jäljed Eesti muuseumikogudest“ ja peeti infovahetuse koosolekut.

Toimkonna suveseminartoimus sel korral 27.–28. juunini Pärnu Muuseumis ja Võistes. Seminari raames tutvus toimkond Pärnu Muuseumi püsiekspositsiooni ning vanaraamatu- ja kunstikogudega ning osales Aldur Vungi temaatilisel linnaekskursioonil „J.V. Jannseni ja Lydia E. F. Jannseni kodutee“. Samuti tutvuti Koidula majamuuseumi ja selle ekspositsiooniga. Teisele seminaripäevale oli planeeritud Pärnu ajaloo uurija Inna Jürjo ettekanne „Kaksiklinnad Uus- ja Vana-Pärnu 13.-16. sajandil“ ning toimkonna plaanide arutelu. Osales 21 vanaraamatuhuvilist kuuest erinevast mäluasutusest.

Toimkonna liikmed on korraldanud mitmeid vanaraamatu ja raamatuteaduse alaseid konverentse, seminare ja ettekandepäevi. 2014. aastal suvel toimunud ELNET Konsortsium Tallinna ja Tartu andmebaaside liitmine mõjutas oluliselt ka ELNET Konsortsiumi raamatukogudes töötavate vanaraamatu spetsialistide tööd ning mitmed toimkonna liikmed osalesid kataloogimise ja nimenormandmete töörühma töös.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (juht Tiina Talvet, Rapla Keskraamatukogu)

Komplekteerimisosakondade juhatajad ja töörühma liikmed said osa kahest koolituspäevast. 26. märtsil Rahvusraamatukogus toimunud koolituspäeval oli vaatluse all portugali keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjandus, koomiksikunst ja koomiksiraamatud, järgnes vestlusring jooksvatest küsimustest, seekord oli kõige teravam kõneaine raamatukogutarkvara Urram. Tõdeti, et üleminek U3-le tekitas probleeme, eriti komplekteerimismoodulis. Päeva lõpetas töörühma koosolek.

Sügisene koolituspäev toimus 15. oktoobril ning Rahva Raamatu kutsel nende logistikakeskuses Tallinnas Lasnamäel. Saadi ülevaade Rahva Raamatust kui ühes suuremast raamatute hulgimüügifirmast ning tutvuti Rahva Raamatu logistikakeskusega, kirjastus Tänapäev tutvustas kirjastuse köögipoolt ja Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU.

Uue mõtte töörühm (juht Veronika Raudsepp Linnupuu, Viljandi Linnaraamatukogu)

Uue mõtte töörühm loodi detsembris 2013. 12. jaanuar 2014 seisuga kuulus töörühma 17 inimest, 1. detsembri seisuga 18 inimest (vt. Lisa 2). Esimese tegutsemisaasta fookuses oli IFLA trendiraport. Töörühma liikmed kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks peamiselt meililisti, vähem Facebooki.

Aasta jooksul toimus kolm koosolekut. 5. veebruaril Viljandis arutati töörühma organisatoorseid küsimusi ning otsustati esimesel aastal keskenduda IFLA trendiraportile. 12. märtsil Tallinna Keskraamatukogus aset leidnud koosolekul räägiti raamatukogunduse arengutest ning põhjalikum arutelu toimus IFLA trendiraporti üle. Kolmas kohtumine oli 1. aprillil Tartu Ülikooli Raamatukogus ning siis arutati mõttetalgute korraldusküsimusi ja pandi paika järgmise hooaja sügis-talvise hooaja tegevusplaan.

Mõttetalgud „Eesti raamatukogundus muutuvas maailmas“ toimus 5. mail Eesti Rahvusraamatukogus. Eesmärk oli maailmakohviku meetodit kasutades arutada Eesti raamatukogunduse arengusuundade ja -võimaluste üle IFLA trendiraportist lähtuvalt. IFLA trendiraport määratleb viis meie tulevase infoökosüsteemi kujundamise võtmepositsioonil olevat suunda. Püüti asetada need Eesti konteksti ning leida probleemidele võimalikke lahendusi. Osales 33 inimest (keskraamatukogude direktorid ja peaspetsialistid, ERÜ juhatuse ja töörühmade liikmed, ministeeriumi nõunik, raamatukogunduse õppejõud jt). Mõttetalgute järel koostasid töörühma liikmed ühiselt kokkuvõtte, mille lühiversioon saadeti tutvumiseks ERÜ listi, põhjalikuma versiooniga said tutvuda töörühma liikmed ja ERÜ juhatus. Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse nõunik Ülle Talihärm kasutas põhjalikumat kokkuvõtet mai lõpus Helsingis toimunud IFLS presidendikohtumise konverentsi ettekandes. Mõttetalgutel arutletu on inspireerinud mitmeid maakogude peaspetsialiste töötajate koolitusplaani lisama autoriõiguse ning andmekaitsega seotud koolitusi. Arutelud jätkusid mitmetes kooslustes, s.h ka rahvaraamatukogude suveseminaril.

Uue mõtte töörühm sõnastas trendiraporti lõppversiooni seisukohad 2015. aasta alguses.

Noorteklubi (juht Liina Tamm, Sisekaitseakadeemia raamatukogu)

Noorteklubi loodi ERÜ juurde 1. mail 2014, et ühendada kuni 35-aastaseid õppivaid jatöötavaid raamatukogunduse ning infoteaduste erialaspetsialiste. Esimene Noorteklubi koosolek toimus juba 5. mail. 2014. aasta suurimaks sündmuseks saab lugeda BibliCampitoimumist Abja-Paluojas, mille käigus arutati just nendel teemadel, mis on raamatukogunduse nooremale põlvkonnale südamelähedased. Samuti on Noorteklubi aktiiv (Liina Tamm, Heleen Karja, Jaana Roos, Kadri Haavandi, Laine Lindvest, Mai-Liis Niit, Maris Nool) vajadusel operatiivselt kohtunud, et arutada aktuaalseid teemasid nii klubi kui erialase arengu võtmes. Toimunud suuremad sündmused on kõik kajastatud Noorteklubi kodulehel. Kodulehteon püütud hoida aktuaalse ning asjakohasena. Läti noortesektsiooni blogis avaldati 17. detsembril lühike ülevaade Noorteklubi loomisest.

Eks-klubi (president Helle Martis, Eesti Lastekirjanduse Keskus)

Eks klubi eestseisusesse kuulusid presidentHelle Martisja liikmed Maie Gross, Anne Kalvik, Juta Kaps (sekretär), Linda Kask (laekur), Tiia Nurmelaid, Juta Laasma. Ester Lepik on eestseisuse auliige.2014. aastal kuulus klubisse 56 liiget.

Eks-klubi tegi teoks kõik kavas olnu – aasta algul külastati Eesti Rahvusringhäälingu ja KGB muuseumeid, Neitsitorni ning sügisel Saku Pruulikoda ja Õllemuuseumit Sakus. Mais toimus kahetunnine bussiekskursioon Koplis Robert Nermaniga. ja augustis jalutuskäik Tondi sõjaväelinnakus Jaak Haudiga. 10. septembril korraldati bussiekskursioon Paidesse. Eks-klubi aastakoosolek toimus 9. aprillil Eesti Lastekirjanduse ning aasta lõppes traditsioonilise jõulupeoga RR kuppelsaalis.

PIIRKONDLIKUD ÜHENDUSED

Tartumaa Kogu (juht Anne Kliimask, Tartu Ülikooli Raamatukogu)

Veebruaris ühendas Tartumaa Kogu osalemise ERÜ kõne- ja aastakoosoleku teatrikülastusega Eesti Draamateatris, märtsis külastati Eesti Rahva Muuseumi näitust „Kirglik Johannes Leopold Gahlnbäck“, juunis toimus ajaloolase Margus Lääne juhtimisel reis Kuramaale ja Ventspilsi. Koos sõideti ka raamatukogupäevade avamisele Raplas. Tartumaa Kogu postiloendi vahendusel jagati infot raamatukogudes toimuva kohta.

Pärnumaa Ühendus(juht Lenna Eliste, Pärnu Keskraamatukogu)

Pärnumaa Ühenduse liikmed võtsid osa aasta- ja kõnekoosolekust, raamatukogupäevade avamisest ja maaraamatukoguhoidja päevast.

Jaanuaris täitus Keskraamatukogul 105 tegevusaastat, mida tähistati perepäevaga, kus tegevust jagus kõigis vanuses külastajatele. Tunnustati tublimaid lugejaid.

Et saada uusi ja huvitavaid ideid, mida oma igapäevatöös kasutada, korraldas keskraamatukogu õppesõidu Taani ja Rootsi raamatukogudesse.

Esmakordselt toimus linna ja maakonna raamatukoguhoidjate ühislaager ”Raamatukoguhoidja kui kultuuripärandi hoidja ja vahendaja” Häädemeeste vallas Lemmerannas. Osavõtt oli aktiivne ja tagasiside positiivne ning arvati, et laagrid võiksid muutuda traditsiooniks, kus kuulata huvitavaid esinejaid, tutvuda kolleegide tööga maakonnas ja veeta mõnusalt aega.

Toimus 3. raamatukoguhoidjate-nobenäppude käsitöölaat. Aasta lõpetati meeldiva jõulupäevaga Võhma küünlavabrikus ja Energia talus.

Võrumaa Ühendus(juht Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)

Võrumaa Ühenduse aasta oli tavapäraselt tegus, igas kuus toimus mõni ühisettevõtmine. Aasta algas väärtfilmi „Õlimäe õied“ ühisvaatamisega, millele järgnes arutelu. Veebruaris oli tervisetund Liikumine on lihtne!, märtsis tähistati naistepäeva, läbi aasta tähistati Võrumaa kirjanike tähtpäevi ja Tsooru raamatukogu 105. Aasta jooksul liiguti aktiivselt ja kuulati loenguid liikumisest, kõneldi tervist edendavast töökohast, toimus raamatukogutöötajate väljasõiduseminar Mehkamaale ja Võrumaa mõisate tuur, korraldati õpitubasid: klaasehete, munapühade meeleolu loomiseks, kuidas pikendada raamatu eluiga jm. Toimus vestlusring: aasta säravamad hetked...

Võrumaa Keskraamatukogulon kauaaegne traditsioon tunnustada kõiki tööjuubilare iga-aastasel jõuluseminaril, 2014. aastal lisandus sellele üheteistkümnestaažika maaraamatukoguhoidja tunnustamine ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tunnuskirjaga. Võru maakonnas on 11 raamatukoguhoidjat töötanud raamatukogus vähemalt 35 aastat, neist Helgi-Loviise Kõivumägi (Kuutsi) 51 aas

ERÜ KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD 2014

  • Eesti Kirjanike Liit
  • Eesti Lastekirjanduse Keskus
  • Eesti Rahvusraamatukogu
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Harju Maakonnaraamatukogu
  • Järvamaa Keskraamatukogu
  • Hasartmängumaksu Nõukogu
  • Kirjastus Koolibri
  • Eesti Kultuurkapital
  • Kultuuriministeerium
  • Läänemaa Keskraamatukogu
  • Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
  • Pärnu Keskraamatukogu
  • Rapla Keskraamatukogu
  • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
  • Tartu Ülikooli Raamatukogu
  • TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
  • Valga Keskraamatukogu
  • Võrumaa Keskraamatukogu
  • Eduard Vilde muuseum

ERÜ ESINDAJAD ORGANISATSIOONIDES JM

  • Ajakiri “Raamatukogu” toimetuskolleegium, Anneli Sepp
  • Autorihüvitusfond, Asko Tamme
  • Kultuuriministeeriumi juurde loodud töörühm rahvaraamatukogude arengusuundade väljatöötamiseks, Asko Tamme
  • Kultuuriministeeriumi Rahvaraamatukogude Nõukogu, Katre Riisalu ja Asko Tamme
  • Rahvaraamatukogude seaduse töörühm, Katre Riisalu
  • Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna raamatukogude töörühm, Katre Riisalu
  • Kultuuri Kutsenõukogu, Reet Olevsoo
  • Eesti Vabaharidusliit, Reet Olevsoo

ERÜ kuulub alates 2014. aastast valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustiku Eesti Koostöö Koda.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Osalemine Läti Rahvusraamatukogu Raamatusõprade ketis

Aastaid kestnud Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehituse saaga jõudis 2014. aastal, mil Riia kuulutati Euroopa kultuuripealinnaks, lõpule. Kultuuripealinna avamisürituste kandev osa oli 18. jaanuaril toimunud Raamatusõprade kett, kus käest kätte andes jõudsid raamatud vanast Läti Rahvusraamatukogu hoonest üle Daugava jõe uude Valguse Paleesse. Eestist sõitis Riiga kaks bussi ja osales 61 inimest – Tallinnast, Tartust, Võrust, Pärnust, Kõrvekülast, Võhmast. Kohapeal äratas eestlaste arvukas ja sini-must-valgete lippudega varustatud esindus suurt tähelepanu mitte ainult Läti ja Leedu kolleegide hulgas, vaid ka mitmes rahvusvahelises meediakanalis. Tutvuti ka uue Läti Rahvusraamatukogu arhitektuuriliselt Põhjamaade kõige moodsama raamatukoguhoonega. Koostöö ja sõbrasuhted naabritega said uue hoo.

Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös

Eesti raamatukogude arendamiseks on oluline, et ERÜ oleks järjepidevalt rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide liige. ERÜ on IFLArahvuslik liige alates 1923. aastast, kuid Raamatukogu-, Informatsiooni- ja Dokumentatsiooniühenduste Euroopa Büroo (EBLIDA) liikmeks astuti alles 2014. aastal. Alates 2009. aastast esindas Eestit ELNET Konsortsium, kuid juhatuse otsusega lõpetati tegevus liikmena 2013. aastal ning tehti ERÜ juhatusele ettepanek asuda Eestis esindama ja astuda liikmeks.

EBLIDAtegevuse eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu raamatukogu-, arhiivi- ja infosektori huvisid ning toetada ühistegevust liikmesorganisatsioonides. Aprillis 2014 alustas EBLIDA üle-euroopalist e-lugemise kampaaniat (The right to e-read campaign). Kampaania eesmärgiks on koguda allkirju e-raamatute laenutamise seadustamiseks. Kampaania kestab nii kaua, kuni saadakse piisav hulk allkirju. Kampaania koosneb erinevatest üritustest, mida EBLIDA esindus korraldab Brüsseli suunal ja riigisisestest ettevõtmisest, mida iga liige korraldab ise. EBLIDA liikmena korraldas ERÜ eestisisese teavituse koostöös Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga. Kampaania raames koostati eestikeelne petitsioonitekst, mis on kättesaadav ERÜ, RRi ja Tallinna Keskraamatukogu kodulehtedel. Koostati pressiteadening pöördumised saadeti ka kõigile Eestit esindavatele Euroopa Parlamendi liikmetele. Ilmus e-raamatute laenutamise teemaline artikkel Eesti Päevalehes. Kampaania raames jagati postkaarte ja üles pandi kampaania plakatid. RR osales oktoobris kampaania käigus korraldatud fotokonkursil ning korraldas allkirjakogumisi RRi fuajees ja lugemissaalides. 1. veebruariks 2015 on kampaania kogunud 19 925 allkirja üle Euroopa. Petitsioon on koostatud 24 keeles.

EBLIDA igakevadine üldkoosolek toimus Ateenas 11.–13. maini koostöös Euroopa rahvaraamatukogude riiklike juhtorganisatsioonidega. Üldkoosolekul osales ERÜ juhatuse aseesimees Asko Tamme, kelle sõidukulud kaeti Kultuuriministeeriumi toetusest. Ajakirjas Raamatukogu 1/2015 ilmub A. Tamme sulest artikkel.

IFLA liikmenasaab ERÜ osaleda kolme sektsiooni töös: liigitamise ja märksõnastamise, hariduse ja koolituse ning raamatukoguühingute juhtimise sektsiooni. Aastatel 2013-2017 on liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liige TÜ raamatukogu sisukirjelduse osakonna juhataja Tiiu Tarkpea ja hariduse ja koolituse sektsiooni alalise komitee liige TÜ raamatukogunduse lektorMai Põldaas.

21.–23. mail kutsus IFLA president kongressi eelkonverentsile Helsingisse erinevatest riikidest raamatukogupoliitika kujundajad ja otsustajad. Kohal olid esindajad kaheteistkümne riigi kultuuriministeeriumidest ja raamatukoguhoidjate erialaühendustest ning arutati raamatukogude olulisest rollist demokraatlikus ühiskonnas. Eestist osales suur esindus, s.h Katre Riisalu ja Kristina Pai ERÜst.

IFLA 80. kongress „Raamatukogud, kodanikud, ühiskonnad: teadmuse liitumispaik“ toimus 17.–21. augustini Lyonis Prantsusmaal. Aastakongressil osales ERÜ juhatuse esinaine Katre Riisalu, kes tutvustas poster-ettekandega eelmise aasta raamatukogupäevade ajal ellu kutsutud bussiraamatukogu projekti, mis oli Eestis uus kogemus lugemise propageerimisel. Huvi Eesti ja meie bussiraamatukogu vastu oli suur ning pälvis rahvusvahelist huvi. Sõidukulud kaeti Kultuuriministeeriumi toetusest.

KIRJASTUSTEGEVUS

Ajakiri Raamatukogu

Ajakirja Raamatukogu (RK)annavad koostöös välja RR ja ERÜ. Vastavalt väljaandjatevahelisele lepingule on ERÜ kohustuseks leida raha ajakirja trükikulude katteks. 2014. aastal toetas trükkimist põhiosas Kultuurkapital.

Ajakirja toimetuskolleegiumi kuulusid: Janne Andresoo, Hele Ellermaa, Kadri Kaalep, Gerda Koidla, Silvi Metsar, Kristina Pai, Anneli Sepp (ERÜ esindaja), Asko Tamme, Marje Tamre, Ilmar Vaaro.

Ajakiri ilmus ka 2014. aastal 6 korda mahuga 5 trükipoognat, Esimene number trükiti trükikojas Printon, ülejäänud Tallinna Raamatutrükikojas. Ajakirja tiraaž oli 2014. aastal 600 eksemplari. ERÜ kaudu tellis ajakirja 19 eraisikut (15 eurot aastakäik).

Pärast ajakirjanumbri trükikotta saatmist lisati trükifail Rahvusraamatukogu arhiivi DIGAR, kust ajakirja eelmised numbrid on loetavad ka elektrooniliselt pdf-vormingus.

RRi koosseisus olevas toimetuses töötas tegevtoimetajana Ene Riet ja ajakirja kujundas RRi avalike suhete osakonna arvutigraafik Margit Plink, veebisaiti haldas sama osakonna veebimeister Andrus Igalaan. Keeletoimetaja oli Ellen Arnover.

ERÜ aastaraamat 2013/25

Aastaraamatu koostas Inga Kuljus Võrumaa Keskraamatukogust, keeletoimetaja oli Kaile Kabun, resümeed tõlkis Siivi Frey. Värske kaanekujunduse andis trükisele Katri Kiik. Ilmus 2015. aasta algul.

2014. aasta aastaraamatut koostab Heli Priimets.

IVI TINGRE FOND

Ivi Tingre Fondi stipendiumile laekus üks taotlus ja juhatus otsustas selle esitada Rahvuskultuuri Fondile stipendiumi eraldamiseks. 2014. aasta stipendiumi 315 eurot sai Triinu Raam magistriõpinguteks Tallinna Ülikooli infoteaduse erialal (sõidu ja elamiskulude katmiseks).

Fondi laekus aasta jooksul annetustena 968 eurot, fondi põhikapital oli 01.07.2014 9 308,03 eurot.

ERÜ TULUDE JA KULUDE ARUANNE

RAHA LIIKUMINE
2014
01.01. kassas ja pangas kokku
13 597,80
Laekus
50 267,09
Kulutati
49 189,43
31.12. kassas ja pangas kokku
14 675,46
s.h. kassas
1,36
pangas
14 6741,10

 

TULUD

 Sihtfinantseerimine, s.h.
25 516,00
Kultuuriministeerium toetus
7 820,00
Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus
2 000,00
Kultuurkapitali toetus
6 096,00
Hasartmaksumängu Nõukogu toetus
7 000,00
terminoloogia
2 600,00
Sisseastumis- ja liikmemaksud, s.h
10 179,33
toetajaliikmete liikmemaks
2 190
Osavõtumaksud, s.h.
10 762,79
kooliraamatukogude sektsioon
3 651,00
maaraamatukogude sektsioon
4 855,00
muud seminarid (sh kongress)
1872,79
kutseomistamistasu
384,00
Muud tulud
525,00
Trükiste müük
2 390,64
Pangaintress
2,25
Kokku tulu
49 376,01

KULUD

Ürituste ja kutseandmise kulud
17 336,36
Raamatukoguhoidjate tunnustamine
1 780,00
Trükikulud
6 182,98
Tööjõukulud, s.h.:
18 349,95
töötasu (palk, loengutasu, honorarid)
13 693,99
sotsiaalmaksud
4 655,96
Rahvusvaheline koostöö
3 776,03
Mitmesugused tegevuskulud (kantselei-, side-, lähetuskulud, pangateenus)
1 216,11
Tegevuskulud kokku
48 641,43
ARUANDEAASTA TULEM (+/-)
+734,58

 

Taotlused 2013–2014, eraldused 2014

Asutus
Mille jaoks
Taotlus
Eraldati
HMN
Raamatukoguhoidja üleriigiliste ürituste ja koolituse korraldamine
8 290,00
7 000,00
KuM
Raamatukogutöötajate professionaalsuse tõstmine, üleriigiliste ürituste ja koolituste korraldamine, osalemine rahvusvahelises erialases koostöös
6 510,00
6510,00
KuM
Eesti rahvaraamatukogude laste ja noortega töötavate raamatukoguhoidjate osalemine õppereisil Soome raamatukogudes
1243,00
500,00
KuM
Eesti rahvaraamatukogudes töötavate kataloogijate koolitamine
810,00
810,00
HTM
ERÜ kooliraamatukogude suveseminari korraldamine
2 000,00
2 000,00
Kulka
Eesti rahvaraamatukogude laste ja noortega töötavate raamatukoguhoidjate osalemine õppereisil Soome raamatukogudes
1 282,00
1 000,00
Kulka
Tunnustuspreemiad raamatukoguhoidjatele
3 500,00
3 500,00
Kulka
Ajakiri Raamatukogu RK 6/2013 trükkimine
796,00
796,00
Kulka
Ajakirja Raamatukogu trükikulu 1-6/2014
4 396,00
4 000,00
Kulka
Raamatukoguhoidjate osalemine Läti Rahvusraamatukogu uue hoone avamiseks korraldatud raamatuketis
600,00
300,00
HTM
Oskuskeelepäeva korraldamine, raamatukogusõnastiku veebiarendused
2 600
2 600
 
KOKKU
32 027,00
29 016,00

 

KOKKUVÕTE

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on stabiilse liikmeskonnaga tegus organisatsioon. Juhatuse liikmed osalesid raamatukogude otsustuskogudes, kus toimusid arutelud mitmete seadusandlike aktide muutmiseks.

Uuele kutsestandardile vastavalt anti kolmeteistkümnele inimesele raamatukoguhoidja kutse, koolitustoimkonna eestvedamisel koostati kutsekoolituse programm.

Arutati ja tehti ettepanekuid kuidas raamatukogud võiksid tähistada Eesti Vabariigi 100. ja Ed. Vilde 150. juubelit.

2014. aastal loodi ühingu juurde noori raamatukoguhoidjaid ühendav Noorteklubi. ERÜ korraldatud üleriigilistel üritustel, s.h kõnekoosolekul, raamatukogupäevade avamisel ja erialapäevadel osales üle 700 inimese. Koolitusüritustest: teabepäevadest, seminaridest, suveseminaridest sai osa üle 600 raamatukoguhoidja.

ERÜ kuulub alates 2014. aastast valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustikku Eesti Koostöö Koda ja on Raamatukogu-, Informatsiooni- ja Dokumentatsiooniühenduste Euroopa Büroo (EBLIDA) liige. Juhatus kirjutas ERÜ poolt alla Lyoni deklaratsioonile ning soovitas seda teha ka raamatukogudel Eestis. Mõttetalgutel toimusid ühised arutelud ajendatuna IFLA viiest arengusuunast.

 

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU
TEGEVUSE PÕHISUUNAD 2014. AASTAL

 

Käesoleva aastaga saab ERÜ arengukava kehtivusaeg otsa. Arengukavaga määratletakse ERÜ arengusuunad lähemateks aastateks, et lähtuda nendest ühingu tegevuse organiseerimisel. Senitehtu kokkuvõtmiseks ja uue kava koostamiseks korraldatakse 2014. aastal raamatukogude mõttetalgud - kuhu ja kuidas edasi?

ERÜ juhatus jälgib raamatukogunduse arengut ja valdkonnaga seotud dokumentide ettevalmistamist riigis ning vajadusel esitab omapoolseid seisukohti.

ERÜ osaleb Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva raamatukoguprojektide koostamisel, teeb koostööd Kultuuriministeeriumi, Kirjastuste Liidu ja teiste asjaomaste asutusega.

ERÜ on jätkuvalt IFLA ja alates 2014. aastast ka EBLIDA liige.

ERÜ kõne- ja aastakoosolek toimub 28. veebruaril. Antakse välja kõik 2013. aasta tunnustused: ERÜ aasta- ja teenetepreemia, auhinnad aasta tegu teadusraamatu­kogus, aasta tegu linnaraamatukogus, aasta lasteraamatukoguhoidja, aasta kooliraamatukoguhoidja, aasta maaraamatukoguhoidja  ja ajakirjandusauhind 2013.  Erandkorras antakse samal ajal koostöös TLÜARiga välja ka Bibliograafia auhind. Aastakoosolekule esitatakse kinnitamiseks Raamatukoguhoidja eestikakoodeks.

2014. aastal jätkub kutse andmine raamatukoguhoidjatele. Raamatukoguhoidjad saavad kutset taotleda augustis-septembris vastavalt kutsestandardi Raamatukoguhoidja 6, 7, ja  8 taseme nõuetele. Koolituse toimkonnas on koostamisel Raamatukoguhoidja 6 taseme kutsekoolitusprogramm.

Üleriigilised raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus!” toimuvad 20.-30. oktoobrini. Avapäev korraldatakse Raplas ja  maaraamatukoguhoidja päev Paides.

Koostöös Rahvusraamatukoguga antakse välja ajakirja Raamatukogu. ERÜ on taotlenud Kultuurkapitalilt lisafinantseeringut ajakirja trükikulude katmiseks. Eraisikud saavad ajakirja tellida ERÜ kaudu soodushinnaga.

Ilmuvad ERÜ aastaraamat 2012/nr 24, (koostaja Ene Sööt, Jõgeva Linnaraamatukogu) ja ERÜ aastaraamat 2013/25 (koostaja Inga Kuljus, Võrumaa Keskraamatukogu.

Regulaarselt täiendatakse ERÜ kodulehte ja Facebooki kontot. Ühingu postiloendis jagavad infot oma tegevuse kohta juhatus, töörühmade, sektsioonide, toimkondade juhid ning usaldusisikud vahendavad kohalikus raamatukoguelus toimuvat. Koostöös raamatukogudega jätkub töö ERBA andmebaasiga,  jooksvalt korrastatakse ERÜ liikmete andmebaasi.

Sektsioonid, toimkonnad ja töörühmad korraldavad ettevõtmisi vastavalt 2014. aasta kavadele (vt. ka kalenderplaan).

Erialaraamatukogude sektsioon kavatseb korraldada E-raamatute teabepäeva, korrastada kodulehte, külastada SKA politsei- ja piirivalvekolledži, teha koostööd ERÜ juhatusega teadus- ja erialaraamatukogude päeva korraldamisel jm

Kooliraamatukogude sektsioon korraldab kaks teabepäeva ja suveseminari.

Maaraamatukogude sektsioon korraldab kevadel teabepäeva, suvel koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga seminarlaagri ja koostöös Järvamaa Keskraamatu­koguga maaraamatukoguhoidja päeva.

Kogude toimkond jätkab regulaarseid kokkusaamisi erinevates raamatukogudes ja korraldab traditsioonilise seminari TÜRis.  Seoses ESTERite liitmise ja tööprotsesside muutumisega arutatakse komplekteerijate, kataloogijate ja liigitajate tööjaotust. Räägitakse kaasa mitmetes kogude arenguga seotud valdkondades, sh Hoiuraamatukogusse säilitamisele suunatud kogude kustutamisel üleandva raamatukogu õiguste tagamine,  eestikeelsed e-kogud, sundeksemplariseadus ja "e-teaviku" mõiste jm. Korraldatakse 2014/2015 ühisseminar kolleegidega Soome Teadusraamatukogude Ühingust.

Koolituse toimkond töötab välja Raamatukoguhoidja 6 kutsekoolituse programmi, tutvustab kutsekoolituse võimalusi, seab eesmärgiks täienduskoolituse alase teavitustöö parandamise, korraldab väljasõiduseminari jm.

Lasteteeninduse toimkond korraldab koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga üleriigilise lasteraamatukoguhoidja päeva Rakveres, arutab ja teeb ettepanekuid lasteraamatukogude suveakadeemia koolituskavasse jm.

Terminoloogia toimkond jätkab terminite andmebaasi korrastamist, igasse ajakirja Raamatukogu numbrisse on kavas kirjutada ülevaateid, traditsiooniline oskuskeelepäev korraldatakse oktoobri esimesel nädalal.

Uue mõtte töörühm korraldab IFLA trendirapordi avalikke arutelusid.

Vanaraamatu toimkond tähistab 20. möödumist toimkonna asutamisest ja korraldab toimkonna seminari Pärnu Muuseumis ja Võistes, peab  töökoosolekuid vanaraamatu kirjeldamisega seonduvate probleemide aruteluks (eelkõige Tallinna ja Tartu ESTERi ühinemisega seonduv) jm..

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm korraldab tavapäraselt komplekteerijatele kaks koolitust.

Eks-klubi saab kokku kord kuus, et külastada Eesti Rahvusringhäälingu ja KGB muuseumi, jalutada Tondi sõjaväelinnakus, korraldada bussiekskursioonid Koplisse ja Paidesse jm.

Katre Riisalu
Juhatuse esinaine
12. veebruar 2014

Suuremate ürituste kalenderplaan

28. veebruar
ERÜ kõne- ja aastakoosolek RRis
26. märts
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koolituspäev
28. aprill
Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev RRis
14 aprill
Kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev
27.-28. juuni
Vanaraamatu toimkonna suveseminar Võistes
11.-13. juuni
XXIII maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Lääne-Virumaal
25.-27. juunil
Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia toimub Tartus
6.-8. august
Kooliraamatukogude sektsiooni suveseminar
15. augustist 15. septembrini
ERÜ võtab vastu avaldusi Raamatukoguhoidja 6,7,8 tõendamiseks ja omistamiseks
17. septembril
XI lasteraamatukoguhoidja päev Rakveres
Oktoobri 1. nädal
RRi ja ERÜ terminoloogia toimkonna oskuskeelepäev
15. oktoober
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koolituspäev
20.-30. oktoober
Raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“
20. oktoober
Raamatukogupäevade avamine Raplas
23. oktoober
Eesti raamatu päev
25. oktoober
Infokirjaoskuse päev
22. oktoober
VII teadus- ja erialaraamatukogu päev
30. oktoober
XIV maaraamatukoguhoidja päev Paides
17. november
Kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev

 

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU

TEGEVUS 2013. AASTAL

 

2013. aasta oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule tähtis – täitus 90. aastat ERÜ asutamisest. Sündmust tähistati pidulikult veebruaris toimunud aasta- ja kõnekoosolekul, mille eelõhtul süütasid ERÜ esimese presidendi ja Tallinna Keskraamatukogu direktori Aleksander Sibula haual Pärnamäel küünlad tänased ametikaaslased Katre Riisalu ja Kaie Holm. Suve hakul toimus suur üleriigiline raamatukoguhoidjate foorum Eesti raamatukogu hoidjate X kongress „Vali raamatukogu!“. Aasta jooksul korraldati mitmeid koolitusi, teabepäevi ja seminare. Raamatukogupäevade ajal toimus sadu erinevaid ettevõtmisi raamatukogudes üle Eesti. Meie raamatukoguhoidjad võtsid osa mitmetest rahvus­vahelistest üritustest – üle aastate said Balti- ja Põhjamaade raamatukoguhoidjad kokku Helsingis. ERÜ osales mitmete oluliste riiklike dokumentide koostamisprotsessis.

LIIKMESKOND

Ühingu liikmeskond on kasvanud algusaastatega võrreldes märgatavalt ja aasta lõpul kuulus ühingusse 808 tegevliiget, sh seitse auliiget ja üks välisliige. Toetajaliikmetena kuulusid ERÜsse endiselt Harju Maakonnaraamatukogu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.

2013. aastal astus ERÜsse 48 uut liiget, aasta jooksul lahkus 37 liiget, neist igavikuteele Ilme Martin ja Mall Tammet. Aastakoosoleku päeval ja raamatukogupäevade ajal toimunud kampaania „Liitu ERÜga!“ tõi ühingusse 22 uut liiget. ERÜ büroo saatis liikmetele meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele oli aastavahetusel 239 liikmel liikmemaks tasumata.

Juubelit tähistasid ERÜ auliikmed Hans JürmanElle Tarik ja Heino Räim. Palju õnne!

ÜldKOOSOLEK JA KÕNEKOOSOLEK

ERÜ liikmete üldkoosolek toimus 28. veebruaril 2013 RRi konverentsisaalis, osales 203 ühingu liiget (koos 220 liikme volitusega). Kuna tähistati ühingu sünnipäeva oli ka üld- ja kõnekoosolek pidulikum. Juhatuse esinaine Katre Riisalu pidas pidupäevale kohase ettekande „ERÜ – massiorganisatsioon või entusiastide liit“. Tõmmates paralleele mineviku ja oleviku vahel tõi ta esile ühingu tegevuse järjepidevust ja traditsioone. Katre Riisalu peatus ERÜ asutamisel 24. veebruaril 1923, taasasutamisel 1988 ja jõudis 2012. aasta tegevuse kokkuvõtteni. Kinnitati 2012. aasta tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruanded ja 2013. aasta tegevussuunad, aga ka ERÜ uus logo. ERÜ auliikmeks valiti vanaraamatu toimkonna ja juhatuse ettepanekul Kirjandusmuuseumi kauaaegne töötaja Heino Räim.

Raamatukoguhoidjaid tervitas TÜ professor Marju Lauristin, kes video vahendusel mõtiskles meie kultuuri kestlikkuse üle. Elle Tarik peatus 25 aasta tagustel sündmustel ja kõneles ERÜ taasasutamisest.

Sõna tervitusteks ja lühikeseks ülevaateks oma organisatsiooni tegevusest said Leedu Raamatukoguhoidjate Ühingu president Alina Jaskūnienė ja Läti Raamatukoguühingu president Silvija Tretjakova. Head soovid ühingule saatsid ka Eesti Muusikakogude Ühendus, Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus ja ELNET Konsortsium.

RAAMATUKOGUHOIDJATE TUNNUSTAMINE

ERÜ peab oluliseks märgata ja esile tõsta erinevates raamatukogudes töötavaid raamatu­koguhoidjaid. Kandidaate said üles seada nii üksikisikud kui asutused, lõpliku valiku tegi ühingu juhatus, tunnustused anti üle kõnekoosolekul. Tunnustamist toetasid Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

ERÜ tõstis esile juubeliaastale kohaselt kõige teenekaimaid raamatukoguhoidjaid ning andis välja ainult teenetepreemiadning aastapreemia jäi välja andmata.Preemiaga kaasnes klaasikunstnik Riho Hüti vitraaž ja rahaline preemia.Tunnustati 2012. aastal ajakirja „Raamatukogu“ peatoimetajat Ene Rietit, kes on selles ametis olnud viimased 22 aastat ning Tallinna Keskraamatukogu kauaaegset IT juhti Reet Orustet, elutöö eest Eesti raamatukogude infotehnoloogilisel arendamisel.

Aasta kooliraamatukoguhoidja- Antsla Gümnaasiumi raamatukogu juhataja Piret Taniel, kes on gümnaasiumi raamatukogu muutnud kaasaegseks õpikeskuseks.

Aasta lasteraamatukoguhoidja- Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Anneli Kengsepp, kes on algatanud mitmeid laste lugemist arendavaid programme („Suvi raamatuga“, „Looduse lugemissaal“ jt.)

Aasta maaraamatukoguhoidja- Abja raamatukogu juhataja Ingrit Porkanen, kes lugemise populariseerimiseks kutsus appi Suvedetektiivi ning korraldas ööraamatukogu Abja Augustiahvatlus jm.

Aasta tegu erialaraamatukogus- Eesti Pimedate Raamatukogu ja Iceit Teenused OÜ poolt loodud Veebiraamatukogu, mis võimaldab lugejatel raamatukogus leiduvaid heliraamatuid ning heliajalehti ja –ajakirju alla laadida ja kodus kuulata. http://veebiraamat.like.ee/veebiraamat/

Aasta tegu teadusraamatukogus- uudsel RFID tehnoloogial põhineva teavikute laenutamis- ja tagastamissüsteemi rakendamine TLÜ Akadeemilises Raamatukogus.

Aasta tegu linnaraamatukogusjagunes kaheks, võrdset äramärkimist väärinud teoks:

- Kirjandus- ja kultuuriloolise veebilehe “Tartu ilukirjanduses” loomine ja kättesaadavaks tegemine Tartu Linnaraamatukogu kodulehel. http://teele.luts.ee/

- Tallinna Keskraamatukogu tarkvaralahendus ELLU, mille abil raamatukogu saab osta ja laenutada ning kasutaja lugeda ePUB formaadis e-raamatuid. http://ellu.keskraamatukogu.ee

Ajakirjanduse auhinnagatunnustati Eesti Päevalehe ajakirjanikku Rein Sikku, kelle artiklid kajastasid 2012. aastal Eesti raamatukogude jaoks olulisi ja aktuaalseid teemasid, sh ka videote ja e-raamatute laenutamist raamatukogus.

ERÜ juhatus märkis kirjanik Andrus Kivirähki kuiRaamatukogude Sõpra sedastamaks tema raamatukogusid toetavaid avalikke seisukohavõtte.

2012. aasta oli eriline rahvusvaheliste ürituste poolest, pidas juhatus vajalikuks tunnustada inimesi, kes aitasid igati kaasa nende igakülgsele õnnestumisele.

Kristina Pai, LIBERi 41. aastakoosoleku korraldamine

- Kalju Tammaru, töö IFLA 2012 Soome rahvusliku orgkomitee juurde loodud Rahvusvahelise Nõukoja liikmena, mille tulemusel sai võimalikuks laiendada IFLA üritusi üle Soome piiride Eestisse

- Vaiko Sepper, IFLA eelkonverentsi “Let’s Read! Reading and Print Disabilities in Young People” korraldamine

- Sirje Nilbe, IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni järelkonverentsi „Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web“korraldamine

- Triinu Seppam, rattaretke “Cycling for Libraries“ koordinaator Eestis

Friedrich Puksoo auhind

ERÜ ning TÜR Friedrich Puksoo auhind anti kätte ettekandepäeval 23. jaanuaril TÜRis. Kümnest esitatud tööst pälvis auhinna Kaarel Vanamölder’i uurimus „Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemereprovintsides 17. sajandi lõpul - Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana“ (Tartu, 2012) ning tunnustuse Indrek Operi publikatsioon „Eesti köitemärgised 1840-1940“ (Tallinn, 2012).

Töid hindas komisjon, kuhu kuulusid TÜRi teadur Meelis Friedenthal, komisjoni esimees, TÜRi osakonnajuhataja Malle Ermel, komisjoni sekretär, TÜRi raamatukoguhoidja Mare Rand, TLÜ infoteaduste instituudi juhataja prof. Tiiu Reimo ja TLÜ ARi teadur Anne Valmas. Auhinnaga kaasnes rahaline preemia.

JUHATUS, REVISJONIKOMISJON JA BÜROO

2013. aastal oli juhatus üheksaliikmeline: kuni aastani 2014 kehtivate volituste alusel Vaike Kurel, Kristina Pai, Lea Rand, Anneli Sepp, Asko Tamme ja esinaisenaKatre Riisalu ning kuni 2015. aastaniAve Janu, Heli Priimets jaPiia Salundi.

Juhatus pidas 8 koosolekut:

3. ja 17. jaanuaril arutati Skype’isERÜ uue logo kavandit.

31. jaanuari koosolekul osalesid ERÜ struktuuriüksuste juhid, et teha kokkuvõte 2012. aasta tegemistest.

22. märtsi ja 25. aprilli koosolekud peeti Skype’isning arutati peamiselt Eesti raamatu­koguhoidjate X kongressi „Vali raamatukogu!“ korraldamist, aga ka ühingu poolt ellu­kutsutud raamatukoguhoidjate tunnustussüsteemi, et leida parimat lahendust nominentide ja preemiasaanute esiletoomiseks jm.

11. juunil kogunes ERÜ büroosse ühingu juhatusega kohtuma erialaraamatukogude sektsiooni esindus, et arutada kuidas tihendada sidemeid ja suhtlust ERÜ juhatuse ja erialaraamatukogusektsiooni vahel. Juhatus kinnitas ERÜ 2012. aasta majandusaasta aruande.

13. augustil toimus koosolek TÜRis, kus lepiti kokku Baltimaade ettekande koostamises Põhja- ja Baltimaade raamatukogude konverentsiks Helsingis, arutati raamatukogupäevade korraldamist jm. Otsustati, et ERÜ taotleb kutse andja õigust ja osaleb Kutsekoja avalikul konkursil kutse andja leidmiseks raamatukoguhoidja kutsetele jm.

30. septembri koosolekul otsustati, et ERÜ astub 2014. aastast EBLIDA liikmeks. Kinnitati auhinna „Parim noor raamatukoguhoidja“ statuut, kiideti heaks erialaraamatukogude sektsiooni töökord jm.

Lisaks tavapärastele koosolekutele võeti mitmel korral otsuseid vastu ka kirjaliku hääletamise vormis.

ERÜ juhatus kirjutas koos Kirjastuste Liidu, Kirjanike Liidu ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga alla avaldusele eestikeelse kirjasõna kaitseks. Avalduses rõhutati raamatute käibemaksusoodustuse erisuse vajadust ning toonitati, et rahvaraamatukogude tegevuse finantseerimine peab toimuma nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvest. Avaldus oli ajendatud kultuuriministri intervjuust.

Katre Riisalu osales Riias Läti Raamatukoguühingu juubelil 18. aprillil 2013.

Revisjonikomisjoni, kuhu kuulusid Rutt Enok, Ruth Hiie ja Aita Kraut revideeris ühingu vara 20. veebruaril 2013. ERÜ büroo juhatajana töötas Reet Olevsoo.

INFO, KOMMUNIKATSIOON, MEEDIAKAJASTUSED

ERÜ liikmete postiloendiga on liitunud 712 liiget. Ka 2013. aastal oli liikluse maht ligi 300 postitust. Juhatus on jõudumööda saatnud listi kokkuvõtteid koosolekutel arutatust ja toimunud sündmustest. ERÜ büroos hallatakse lisaks liikmete listile juhatuse, maakogude sektsiooni, vanaraamatu toimkonna ja ERBA listi, neil lisandud üsna aasta lõpul uue mõtte töörühma list.  Mitmed toimkonnad ja töörühmad on loonud postiloendeid, mida hallatakse erinevates raamatukogudes. Kooliraamatukogude sektsioon vahendab infot ja kogemusi listis ning kodulehel http://kooliraamatukogud.edu.ee/wp/.

ERÜl Facebooki konto põhiliseks toimetajaks on juhatuse liige Lea Rand. 2013. aastal sai uue välimuse ning pisut muudeti ka kodulehe sisu. Muutuse vajaduse tingis esmajoones ERÜ uus visuaal, kuid ka kodulehe programm Joomla vajas põhjalikku uuendamist. Kodulehte aitas ümber teha Maie Ristissaar. Uue kujundusega koduleht on avalik alates 1.07.2013 ning see asub aadressil http://eru.lib.ee/www/.

Juba teist korda kohtus ERÜ juhatus aastakoosoleku päeval aasta jooksul liitunud ühingu liikmetega. Saadi tuttavaks, näidati büroo ruumi, tutvustati kodulehte ja räägiti lühidalt ühingu tegevusest ning vastati küsimustele.

12. veebruaril esines Katre Riisalu Kinomajas ettekandega Eesti raamatukogundusest EL Innove projekti raames toimuval Kultuuriandmebaaside audiovisuaalteoste sisutoimetajate koolitusel

15. aprillil tervitas Katre Riisalu kooliraamatukogude sektsiooni teabepäeval raamatukoguhoidjaid sektsiooni 15. sünnipäeva puhul. Ettekanne „Meist igaühe roll ühingus“ oli kantud ERÜ 90. sünnipäevast ja keskendus ERÜ arengule asutamisest tänapäevani.

Raamatukoguhoidjate kongressil esitlesid Katre Riisalu ja Anneli Sepp ERÜd kutse andja ja koolitajana ettekandes „ERÜ kui ühendav lüli ja kutse andja“.

1. novembril pidas Katre Riisalu ERÜ tegevust tutvustava loengu RRi kutsekoolituskursusel.

Suuremate ürituste eel on ERÜ büroo välja saatnud 10 pressiteadet, mille tulemusena on toimunud mitmed meediakajastused – 7 raadio- ja 2 teleintervjuud, üritusi kajastati ka üleriigilistes lehtedes

Ajalehes Sirp on ilmunud 22. märtsil Katre Riisalu artikkel „Rahvas ja raamatukogu: ERÜ 90“ ja 3. mail Kristina Pai juhitud vestlusring „Raamatukogude areng demokraatlikus arengus“. Sirbi on-line uudistena on kajastatud näit. avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks, Friedrich Puksoo auhinna laureaat, ERÜ tunnustused, raamatukoguhoidjate kongress Pärnus, algavad üle-eestilised raamatukogupäevad. Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks on leidnud kajastust mitmetes teistes portaalides, aga ka näit. info bussiraamatukogu jm. kohta.

Ajakirja Raamatukogu ERÜ veerus leidsid kajastamist olulisemad ettevõtmised.

RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSE

Raamatukoguhoidja kutse osas toimus töö mitmel suunal:

1. Koostamisel oli mitmeid olulisi dokumente, et viia ka raamatukoguhoidja kutse vastavusse uue kaheksatasemelise raamistikuga

Kutsestandardi Raamatukoguhoidja tase6; Raamatukoguhoidja tase 7; Raamatukoguhoidja tase 8. kinnitas Kultuuri Kutsenõukogu 14. märtsil 2013. See käivitas edasise protsessi – kutsekomisjon koostas raamatukoguhoidja kutsete kutse andmise korra ja hindamisstandardi, vaadati üle kutseandmise tasu kalkulatsioon. Hindamisstandard on kutsestandardi alusel koostatud dokument, mis määrab kompetentsuse hindamisega seonduva.

Juhatus otsustas osaleda kutse andja avalikul konkursil, pandi kokku mahukas dokumendi­pakett ja esitati Kutsekojale. Kultuuri Kutsenõukogu 20. novembri 2013 otsusega kuulutati ERÜ raamatukogunduse kutseala kutse andjaks tähtajaga viis aastat.

Kutse andmisega seotud dokumendid vt http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086671

2. Kutsete suhestamine

Suhestamine on protsess, mille tulemusena määratakse 5-tasemelise raamistikuga seotud kutsestandarditele ja kutsetunnistustele parima sobivuse meetodil tase 8-tasemelises Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR). Suhestamine viiakse läbi kõigile kutsestandarditele, mille alusel on väljastatud tähtajatud kutsetunnistused, s.h raamatukogundus. Võrdlus toimus vastava maatriksi alusel. Septembris kinnitas Kutsenõukogu Esimeeste Kogu ning novembris Kultuuri Kutsenõukogu sellise tulemuse:

Raamatukoguhoidja III suhestunud EKR 6 tasemega
Raamatukoguhoidja IV suhestunud EKR 6 tasemega
Raamatukoguhoidja V suhestunud EKR 7 tasemega

Kõik seni väljaantud raamatukoguhoidja III, IV ja V kutsetunnistused jäävad vanal kujul tähtajatult kehtima ja neid ei vahetata uute vastu välja. Kutseregistris lisatakse kutsestandardite ja kutsetunnistuste registri andmetesse uue raamistiku taseme number ja vajadusel väljastatakse kutsetunnistuse omaniku taotluse alusel uue tasemenumbri kohta õiend.

3. Kutse andmine raamatukoguhoidjatele

Avaldusi kutse taotlemiseks dokumentide alusel võttis ERÜ vastu kahes voorus: 20. aprillist 20. maini ja 15. augustist 15. septembrini. Kutsekomisjon raamatukoguhoidjate kutsetaotluste läbivaatamiseks kahel korral –7. juunil ja 24. septembril. Kokku laekus avaldusi 72 ning kutse omistati 68-le raamatukoguhoidjale.

ERÜ kutsekomisjoni kuulusid: Malle Ermel (TÜR), Jüri Järs (TTÜR), Aira Lepik (TLÜ), Katrin Niklus (aseesimees, Rapla KR), Piia Selge (sekretär, Tallinna ARTE Gümnaasiumi Raamatukogu), Krista Talvi (esimees, RR ja ERÜ), Ilmar Vaaro (TÜ VKA) ja Margit Salmar(Kutsekoda).

EESTI KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 ja ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA  2020

Dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ raamatukogude osa arutas ERÜ juurde kutsutud töörühm juba 2012. aastal, lootuses, et arutelud jätkuvad sügisel esitati raamatukogunduse valdkonna sisend 2012. aasta 1. juuniks. Tegelikkuses valmis kultuuriministeeriumis põhialuste projekt alles 2013. aasta kevadel ja jõudis ERÜsse veebruari algul. Suur oli raamatukoguhoidjate üllatus, et raamatukogude valdkond ei kajastunud omaette peatükis, vaid see vähene, mis puudutas raamatukogusid oli kokku võetud peatükki: Sõnakunst. Kultuuripoliitika töörühm kohtus 12. märtsilkultuuri­ministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskuse ja asekantsler Anton Pärnaga, et selgitada raamatukogude seisukohti ja teha omapoolseid ettepanekuid dokumenti. Märtsi lõpus esitas ERÜ kultuuriministeeriumile täiendused, millest kõige olulisem oli ettepanek luua uus alapunkt Raamatukogu koos sinna kuuluva sisuga. Enne Jaanipäeva avalikustas ministeerium Kultuuripoliitika 2020 viimase versiooni, millega said kõik huvilised avalikult tutvuda ja parandusettepanekuid esitada. ERÜ tegi veel viimase pingutuse, et sõnastada autoriõigust puudutavaid sätteid, rõhutada rahvaraamatukogude komplekteerimiskulude katmise vajadust nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi eelarvest jm. Katre Riisalu esitas parandusettepanekuid veel 19. septembril osalusveebi.

21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (http://www.kultuuripoliitika.ee/files/Riigikogu%20otsus.pdf). Kultuuripoliitika uued arengusuunad kinnitab lõplikult Riigikogu.

Kui Kultuuripoliitika põhialuste dokument sätestas, et riik peab oluliseks rahvaraamatukogude elukestvat õpet edendavate algatuste elluviimist, siis Elukestva õppe strateegia aastatel 2014–2020 ei pidanud raamatukogusid selles kontekstis taas vajalikuks mainida. ERÜ koos Kaie Holmiga tegi üsna haridusasutuste kesksesse dokumenti mitmeid parandusettepanekuid, kuid strateegia kokkupanijaid ei pidanud vajalikuks nendega arvestada.

RAAMATUKOGUHOIDJA EETIKAKOODEKS

Raamatukoguhoidja eetikakoodeksist huvitatud raamatukoguhoidjad kogunesid esimest korda 3. märtsil 2013. Eetikakoodeksi töörühma kuulusid Janne Andresoo (esimees, RR), Aira Lepik (TLÜ, taandas ennast 15.04.13), Kaie Holm ( Tallinna KR), Krista Visas (Pärnu KR), Jane Palu (Viimsi raamatukogu), Ewa Roots (Urd) (Tartu LR), Silvi Metsar (TLÜ), Katre Riisalu ja Reet Olevsoo ERÜst. Arutelu aluseks otsustati võtta IFLA eetikakoodeksi põhipunktid, kuid tugineda ka lähiriikide, Soome jt Põhjamaad eetikakoodeksitele.

Kevadel arutati suure hooga koodeksi sisu ja teksti, kohtuti veel mõned korrad ja põhiosas sai dokument valmis juba juunis. Viimasel kokkusaamisel novembris otsustati, et valminud koodeks saadetakse arvamuse küsimiseks laiemale ringile ja veebruari lõpul esitatakse ERÜ üldkoosolekule kinnitamiseni.

SUUREMAD ÜRITUSED

Raamatukoguhoidjate X kongress

Raamatukoguhoidjate X kongress „Vali raamatukogu“ toimus 20.-21. maini Pärnus konverentsihotellis Strand, osales 193 raamatukoguhoidjat üle Eesti. Käesoleva kongressi juhtmõte „Vali raamatukogu!“ andis märku, et võimaluste- ja valikuterohkes maailmas, on raamatukogudel kindel koht. Ettevalmistus kongressiks algas palju varem, mitmeid kordi kogunes programmitoimkond, et anda kongressile õige suund. Toimkonda kuulusid: Janne Andresoo, Kaie Holm, Mare-Nelli Ilus, Maire Killar, Gerda Koidla, Liisi Lembinen, Kai Lugus, Mai Põldaas, Tiiu Reimo, Asko Tamme ja Katre Riisalu.

Kongressi esimese päeva juhatasid sisse ERÜ juhatuse esinaise Katre Riisalu, Pärnu linnapea Toomas Kivimäe ja Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna tervitussõnad, millele järgnes avaistung „Raamatukogud multimediaalses maailmas“. Riigikogu liige Jaak Allik kõneles raamatukogudest Kultuuripoliitika 2020 kontekstis, TA uurija-professor Rein Ahas andis ülevaate regionaalsetest muutustest, mis mõjutavad raamatukogusid. TÜ õppeprorektor Martin Hallik mõtiskles videoettekandes teadusraamatukogude tuleviku üle.

Pealelõunane aeg kulus ettekannetele, kus erinevate raamatukogude esindajad ja ka kasutajad, rääkisid raamatukogu kui sotsiaalse ruumi tähtsusest. Sellele järgnenud Asko Tamme juhitud vestlusringis osales raamatukoguhoidjate kõrval ka Pärnu Keskraamatukogu üks arhitektidest Kalle Komissarov, kes tõi raamatukogukesksesse arutelusse sisse arhitekti vaate.

Teine kongressi päev algas istungiga, kus ootustest raamatukoguhoidjatele kõnelesid peaasjalikult kõrgkoolide esindajad, tuues välja trende ja tendentse vilistlaste uuringutest aga ka TLÜ rahvusvahelisest õppeprogrammist. Kongressi lõpetasid Pecha Kucha formaadis esitatud kolmteist 6 minuti ja 40 sekundi pikkust esitlust, kus kõrvuti arendusprojektidega kõneldi lastetööst Viljandi Linnaraamatukogus, kataloogimisprotsessi hindamisest TTÜ raamatukogus ning Tartu Kõrgema Kunstikooli oma näo otsingutest. Uudse formaadi rakendamine tekitas elevust nii esinejatele kui kuulajatele ja õnnestus tänu Olga Einasto oskuslikule juhtimisele.

Traditsiooniliste suuliste esitluste kõrval oli kongressil võimalus üles astuda ka stendi­ettekandega. Eksponeeritud oli 33 poster-esitlust, mille seast osalejad valisid oma lemmiku. Selleks osutus Viljandi Linnaraamatukogu ettevõtmisi tutvustav põneva kunstilise lahendusega poster.

Kongress lähetas teele ka pöördumise, et anda avalikkusele teada, mida raamatukoguhoidjad peavad vältimatult vajalikuks:

- algatada raamatukogude üleriikliku arengustrateegia ja tegevuskava koostamine, et tagada tugeva raamatukogude võrgu toel kultuuriliselt rikka ühiskonna säilimine;

- lisada raamatukogud kui kultuuri oluline osa Kultuuriministeeriumi koostatavasse dokumenti „Eesti Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020“;

- tagada raamatukogude riiklik finantseerimine vähemalt 2007. aasta mahus, et võimaldada Eesti inimestele võrdne kohtlemine ja teabe ning kirjasõna kättesaadavus kõigis piirkondades.

Kongressi õnnestumiseks andsid oma suure panuse kolleegid Pärnu Keskraamatukogust ja TÜ Pärnu kolledži raamatukogust. Rahaliselt toetasid kongressi korraldamist Kultuuriministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kava jm http://eru.lib.ee/www/index.php/372-eesti-raamatukoguhoidjate-x-kongress

Raamatukogupäevad

Üle-eestilised raamatukogupäevad toimusid 20.–30. oktoobrini ning ERÜ eestvedamisel peeti neid juba 23. korda. Alates 2011. aastast on raamatukogupäevade deviis olnud „Kohtume raamatukogus!“ ning on lihtne ja lööv mõtestamaks lahti raamatukogupäevade olemust. 2013. aasta oktoobri viimase kümne päeva jooksul toimus üle Eesti 130 kohtumist. Raamatukogudesse kutsuti tuntud ja huvitavaid inimesi, toimusid luuleõhtud, kontserdid, kirjandusõhtud, ühiselt loeti muistendeid, liisusalme, mõistatati mõistatusi. Kultuuripärandi aastast ajendatuna toimusid erinevad õpitoad – valmistati paberist mänguasju, õpiti kalligraafiat, sulega kirjutamist ja lükatiga arvutamist, valmistati vana aja mänguasju ning õpiti arhailist tikandit. Raamatukoguhoidja ametit proovisid raamatukogudes 70 kohalikku tuntud inimest – vallavanemad, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalnõunikud, linnapead, konstaabel, perearst aga ka ajakirjanik ja kirjastaja.

Alates 2006. aastast on kirjastus Koolibri toetanud üleriigiliste raamatukogupäevade reklaamplakati kujundamist ja trükkimist, nii ka 2013. aastal. Kõik soovijad said plakati tasuta.

Raamatukogupäevade avapäev leidis koostöös Viljandi Linnaraamatukoguga aset kultuuripärandilinnas Viljandis 18. oktoobril. Avapäeva ohjas Reet Lubi. Pärandiaastale kohaselt oli kavas ettekanded vaibakunstnik Anu Raualt, Viljandi Muuseumi direktorilt Jaak Pihlakult ja Pärimusmuusika Keskuse juhatajalt Ando Kivibergilt. Kui päeva esimene pool toimus Sakala Keskuses, siis pärastlõunal sai tutvuda uhiuue Viljandi Gümnaasiumiga (rohkem tuntud kui riigigümnaasium), samas toimus ka mälumäng. Seekord osales mälumängus 12 võistkonda, küsimused koostas ja mälumängu viis läbi Kohtla-Järve Keskraamatukogu. Paremusjärjestus ei toonud palju üllatusi: Tartu Linnaraamatukogu, Raplamaa ja Pärnu Keskraamatukogu võistkond. Järgmise aasta küsimuste koostaja selgitati loosi teel ning selleks osutus Harju Maakonnaraamatukogu.

VII teadus-ja erialaraamatukogu päev toimus 22. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Päeva juhtis Edith Hermann. Oma asutustest tegid ülevaate KMARi juhataja Merike Kiipus, ERMi direktor Tõnis Lukas ja TÜ Ajakirjanduse, kommunikatsiooni- ja infoteaduste instituudi raamatukoguhoidja Maio Vaniko. Eesti mõistatuste andmebaasist rääkis Arvo Krikmann. Päeva teisel poolel saadi lühiülevaated Tartu erialaraamatukogudest.

Võistlus „Infootsing Internetist 2013“

Võistluse „Infootsing Internetist“ eelvoor toimus 9. oktoobril ja sellele registreerus 44 osalejat, vastused saatis ära 40 võistlejat. 23. oktoobril TÜ raamatukogus toimunud võistluse finaalis läks võit jagamisele, selle pälvisid Stiina Sild (Tallinna Keskraamatukogust) ja Eero Vegmann (TÜ AKI üliõpilane). Kolmandaks tuli Karin Kiisk (Eesti Rahva Muuseumist). 2013. aasta võistluse korraldas Mai Põldaas, TÜ AKI. Võistluse kohta lähemalt ERÜ veebilehelt: http://www.eru.lib.ee/www/index.php/415-infootsing-2013

Bussiraamatukogu ja -viktoriin

ERÜ ja SEBE ühisel jõul avati oktoobrikuus SEBE kaugliinibussides 30 raamatukogu. SEBE bussidesse paigutati raamatukogupäevade kleepsuga märgistatud karpidesse lugemisvara, mis sisaldas teoseid kodu- ja välismaistelt autoritelt ning elulugusid sarjast Eesti mälu. Raamatuid oli bussi kohta paarkümmend. Bussiraamatukogu raamatud komplekteeriti ja tembeldati eritempliga Hoiuraamatukogus. Lisaks raamatute lugemisele sai täistunni­ekspresside interaktiivsetel ekraanidel testida oma teadmisi raamatuloost. Selleks oli koostatud meeleolukas viktoriin, mida sai sõidu ajal mängida.

Bussiraamatukogu sai ka üsna ootamatu tähelepanu. Nimelt käivitas Marketingi Instituut kevadel turundusraadio, kuhu on kaasatud oma ala parimad praktikud turunduse, müügi- ja mainekujundusega seonduvalt. Aasta igal nädalal antakse Turundustähe diplom nädala parimale turundusteole. 42. nädala Turundustähe kandidaadid olid Eerik-Niiles Krossi ja Edgar Savisaare valimiskampaaniad, Soome hiiglasliku hamburgeri reklaam ning raamatukogupäevade ajal ellu kutsutud bussiraamatukogu. Kuid Nädala Turundustäheks kuulutati lugemisharjumuse propageerimise eest uudsel viisil ERÜ. Iga õnnestunud ettevõtmise taga on inimesed, bussiraamatukogu projekti vedasid Anneli Sepp ja Kristina Pai ERÜ juhatusest ning Kalju Tammaru Hoiuraamatukogust, tänusõnad kuuluvad bussi­firmale Sebe.

Seminarid

Jätkus juba 2012. aastal alanud kolmeosaline seminar „Teenuste turundamine ja suhte­korraldus raamatukogus“. 10. jaanuaril ELKis toimunud seminaril kõneles keskuse direktor Triin Soone turunduse praktilisest juhtimisest raamatukogus ja Õnne Mets RRist kaasaegsetest kommunikatsioonivahenditest raamatukogudes. Kolmandal korral, 13. veebruaril sukelduti Tallinna Keskraamatukoguspraktilisse turunduskogemusse Tallinna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Sauga raamatukogus jt näidetel. Lisaks raamatukogudes toimuvale vahendas Maarja Vaino turundustöödkirjanike muuseumides. Seminaril osales ligi kolmkümmend raamatkoguhoidjat, kes tagasisides väitsid, et said kasulikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi.

RRi, Tartu Linnaraamatukogu ja ERÜ koduloobibliograafia töörühma koostöös sai teoks Tartus ja Tallinnas toimunud seminarid„Artikli MARC21: koolitused rahva­raamatukogudele“. Koolitused olid mõeldud neile, kes rahvaraamatukogudes tegelevad artiklite bibliografeerimisega, aga eriti koduloolise bibliograafia lisamisega erinevatesse andmebaasidesse. Koolituse käigus selgitati lahti artikli MARC-kirje väljad, nende korrektne täitmine, märksõnade ja annotatsioonide lisamine. Tartu Linnaraamatukogus viis koolituse läbi andmebaaside peaspetsialist Halliki Jürma, teadmisi täiendas kakskümmend inimest. RRis toimunud koolituse viisid läbi RRi peabibliograaf Jane Makke, normandmete töörühma juht Katrin Sõrmus ja ISE bibliograaf Tiina Ritson ning sealosales 22 inimest.

Ettekanded on ERÜ kodulehelt: http://eru.lib.ee/www/index.php/erye/organisatsioonist/struktuur/216-koduloobibliograafia-tooryhm

Aasta jooksul korraldasid erinevad struktuuriüksused veel mitmeid seminare ja teabepäevi, mille korraldamist on rahaliselt toetanud kas Kultuuriministeerium või Hasartmängumaksu Nõukogu.

MUUD ETTEVÕTMISED

Kirjanike Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja ERÜ korraldusel toimus 4.-8. novembrini X kirjanike raamatukogutuur “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”. Tuuri peakorraldajad olid Jürgen Rooste ja Veronika Kivisilla Kirjanike Liidust ja Maire Liivamets RRist, ERÜ büroo aitas kaasa ettevalmistaval perioodil. Seitse meeskonda sõitis läbi kõikide maakondade, v.a Harjumaa.

Jätkuvalt rändab mööda raamatukogusid Lugemisaasta fotokonkursi „Lugemise lummuses“ näitus ja seda eksponeeriti 2013. aastal Urge ja Vändra raamatukogus Pärnumaal.

ÜLEVAADE ERÜ STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSEST

20. novembril 2013 aastal loodi uue mõtte töörühm, eesmärgiga maailmas toimuval silma pealhoidmine ning uuenduste tutvustamine. Töörühma asus juhtima Veronika Raudsepp Linnupuu Viljandi Linnaraamatukogust ning liikmeskond formeerus sooviavalduste alusel. Töörühma kuuluvad Annika Aas Tartu Linnaraamatukogu, Karin Evik Vedu raamatukogu, Signe Jantson TTÜR, Vallo Kelder TÜ, Anne Kliimask TÜR, Krista Lepik TÜ, Kristina Pai TÜR, Reelika Pukk Tartu Linnaraamatukogu, Anneli Sepp TÜR, Signe Susi TÜ VKA, Marje Tamre TLÜ AR, Tiiu Tarkpea TÜR, Kadri Tomson Eesti Rahvusvahelises Kool, Tuuliki Tõiste TTÜR, Kaie Viigipuu-Kreintaal Tallinna Keskraamatukogu, Krista Visas Pärnu Keskraamatukogu. Töörühma esimene kokkusaamine jääb 2014. aastasse.

Erialaraamatukogude sektsioon (juht Raili Reigo, Sisekaitseakadeemia raamatukogu)

Erialaraamatukogude sektsiooni juhatus korraldas 2013. aasta jaanuaris küsitluse kõigile erialaraamatukogudele. Raamatukogu pidi esitama lühiiseloomustuse, tuues välja lugejate sihtgrupid, kirjeldades kogude koostist jms. Samas paluti raamatukogude ja raamatukoguhoidjate kontaktandmeid. Kõigil soovijatel paluti täita avaldus ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni astumiseks. Vastused laekusid 43 erialaraamatukogult.

Erialaraamatukogude sektsiooni kevadüritus toimus 18. aprilli Kirde Kaitseringkonnas. Raamatukogu juhataja Svetlana Aimla rääkis raamatukogu tutvustades lühidalt oma igapäevatööst ja lugejateenindusest. Staabi- ja tagalajaoskonna ülem major Oliver Kits pidas sõduriloengu Kirde Kaitseringkonnast – ajaloost, hetkeseisust, struktuurist ja tegevusest. Toimus ka erialaraamatukogude sektsiooni koosolek, mille päevakorras olid sektsiooni töökorra arutelu ning ülevaade ERÜ-st, arutati esilekerkinud probleeme. Erialaraamatukogude sektsiooni organisatsioonilised küsimused, mis vajasid lahendamist olid liikmeankeetide uuendamine, ning erialaraamatukogude mõiste määratlemine. Arutati kas sektsiooni liikmeks on raamatukogu või isik. ERÜ juhatuses erialaraamatukogusid esindav Heli Priimets tutvustas lühidalt ERÜ tegevust.

6. detsembril toimus erialaraamatukogude sektsiooni üldkoosolek Eesti Pangas. Kersti Naber tutvustas Rahanduspoliitika ja majandusuuringute osakonda kuuluva Eesti Panga raamatukogu. Sekstiooni esinaine Raile Reigo võttis kokku erialaraamatukogude sektsiooni töö aastatel 2012–2013, Heli Priimets analüüsis probleeme sektsiooni töös ja ERÜ esinaine Katre Riisalu tutvustas ERÜ tegevust. Koosolekul kiideti ühehäälselt heaks ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni tegevuse alused, sektsiooni juhatusse valiti kolmeks aastaks Heli Priimets Tallinna Majanduskoolist, Liina Tamm Sisekaitseakadeemiast, Ludmilla Sööt SA TÜ Kliinikumist, Raile Reigo Sisekaitseakadeemiast ja Ülle Kalvik Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Peale üldkoosolekut toimunud juhatuse koosolekul valiti ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni esimeheks Raile Reigo ning määrati sektsiooni juhatuse ülesanded ja tegevusvaldkonnad aastatel 2014–2016: kodulehe haldamine ja info kaasajastamine, sektsiooni liikmete ja erialaraamatukogude liikmelisus, teabepäevade ja ühisürituste korraldamine, info erialaste enesetäiendamisvõimaluste kohta jm.

Aruandeaastal toimus sektsiooni liikmete vaheline suhtlus listi vahendusel. Info eriala­raamatukogude sektsiooni tegevuse kohta on ERÜ kodulehel.

Kooliraamatukogude sektsioon (juht Kristel Rannaääre)

2013. aastal leidsid aset kolm suuremat traditsioonilist ettevõtmist.

15. aprillil toimunud kevadine teabepäev oli tavapärasest pidulikum, sest tähistati sektsiooni 15. sünnipäeva. Räägiti igaühe rollist ERÜ-s, meenutati sektsiooni tormi­lisi algusaastaid ning anti ülevaade 2012. aastal tehtud kooliraamatukogude kaardistamise tulemustest.

7.- 9. augustil toimus suveseminar Rakveres. Teemaks oli „E-õpivara kasutusvõimalused koolis ja kooliraamatukogus kooli õppekava eesmärkide paremaks rakendamiseks“. Seminari eesmärgiks oli kooliraamatukogu töötajate teavitamine e-töövihikute, e-õpikute vms õpivara olemusest ja kasutamise võimalustest. Samuti erinevate e-õpivara kasutusvõimaluste tundma õppimine õpilaste infokirjaoskuse arendamiseks (e-teavik, video, blogi jne). Lektoriteks olid nii e-õpivara koostajad, väljaandjad kui ka kolleegid-praktiseerijad. Seminari toetas Haridus- ja Teadusministeerium, osalejate tänu kuulus ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogule. Seminar oli kenaks tagasivaateks eelnenud 15 aastale. Just Virumaal Pariisi külas toimus esimene kooliraamatukoguhoidjate seminar, kus arutleti põhiliselt fondeeritud õppekirjandusega seonduvat.

27. septembril toimus juhatuse ja piirkondlike ühenduse juhtide kokkusaamine. Tehti tulevikuplaane ja kooskõlastati neid piirkondlike ühenduste juhtidega.

18. novembril toimus sektsiooni sügisene teabepäev. Päeva raskuspunkt oli seekord lugejal ehk kiusamisvaba koolikeskkonna loomisel. 

Maaraamatukogude sektsioon (Lea Rand, Toila raamatukogu juhataja)

Aasta jooksul toimus sektsiooni liikmeskonnas kaks muudatust – Tartumaa esindajaks sai Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja lahkus Võrumaa asendusliige Siiri Kartsepp.

Tavapäraselt toimus aasta jooksul kaks koosolekut. Kevadine koosolek toimus 24. aprillil väljasõiduistungiga Jüri raamatukogusse, kus võttis vastu sektsiooni liige, Jüri raamatukogu direktor Ülle Siska. Kutsutud oli Harju Maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok. Peale ekskursiooni Jüri raamatukogus ja gümnaasiumis tegi Lea Rand lühikese kokkuvõtte maaraamatukogude teabepäevast, arutati maaraamatukogude sektsiooni suveseminari korraldamist Läänemaal ja maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist Keilas. Tehti juhatusele ettepanek muuta aasta maaraamatukoguhoidja auhinna statuuti, arutati Ülle Siska koostatud soovitusi ühendatud raamatukogule. Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidjate mälestuste kogumise tähtajaga 31. detsember 2013. Aasta lõpuks olid mälestusi saatnud 4 raamatukogutöötajat.

Teine sektsiooni kokkusaamine toimus 24. septembrilRRis, osales ka Rutt Enok. Tehti kokkuvõte maakogude suveseminarist ja küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes, arutati maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist Keilas 25. oktoobril.  Salajase hääletamise tulemusel selgus 2013. aasta parim maaraamatukoguhoidja, kes esitati tunnustamiseks ERÜ juhatusele. Kavandati 2014. aasta ettevõtmisi.

Sektsiooni teabepäev toimus 18. märtsil RRis. Ivar Trönertegi süvaanalüütilise vaate meie isiklikele eesmärkidele, Karl-Martin Sinijärv mõtiskles raamatukogude ja lugemise teemadel, Marju Salusteotsis vastust küsimusele, kas esoteerilise kirjanduse lugemine on alateadlik usuline otsing,Õnne Mets rääkis teemal "Raamatukogu kui kultuuriasutuse kommunikatsioon",Igor Kotjuh esitas mõtlemapaneva küsimuse kas Eesti venekeelne kirjandus on osa eesti kirjandusest,Jaanika Palm tegi ülevaate lastekirjandusaastat 2012 ningLea Rand kokkuvõte sektsiooni tööst. Teabepäeval osalejatel paluti vastata väikesele ankeedile, kus olid küsimused koolitusvõimaluste ja rahastamise kohta ning paluti välja tuua oma ootused sektsioonile ja oma maakonna esindajale.

Maaraamatukogude sektsiooni XXII suveseminar toimus 12.-14. juunini Läänemaal sai teoks koostöös Lihula raamatukogu ja Lääne Maakonna Keskraamatukoguga. Kohtuti Kullamaa vallavanema Jüri Ottiga,  Taebla vallavanema Ülle Ermaniga, Risti vallavanema Rein Kruusmaa jt. Kuulati vallavanemate arvamusi kultuurist ja raamatukogudest ühinevates omavalitsustes ja Meeli Veskuse mõtteid e-raamatu ja raamatukogude arengutest Euroopas ja Eestis. Tehti rühmatööd teemal „Muutuv rahvaraamatukogu“ ja arutati, millised on raamatukogude külastajate ootused muutuvale raamatukogule. Koguti ideid kultuuripärandi aasta sündmusteks raamatukogudes, arutati erialaküsimusi, tutvuti Läänemaa rikka kultuuripärandiga jm.

XII maaraamatukoguhoidja päev toimus 25. oktoobrilning seekordseks võõrustajaks Harjumaa Maakonnaraamatukogu Keilas. Päeva, mille juhtmõtteks oli „Elu võimalikkus maal“, juhtis Keila Lehe toimetaja Agu Veetamm. Nagu ikka - möödus päeva esimene pool tõsisemas ja ametlikumas võtmes. Elu võimalikkusest maal ja raamatukogude osast selles kõneles Saida farmi juht, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. Sulev Oll Maalehest rääkis Eesti asjast uues ajas. Elust külas nimega Euroopa rääkis liikumise Kodukant esindaja Anneli Kana. Pealelõuna jätkus pidulikumas meeleolus - tunnustati Aasta maaraamatukoguhoidja 2013 nominente, keda tänavu oli kokku 12. Meelelahutuseks demonstreeris kohalik firma „Protten“ oma toodangut.

Sektsiooni liikmete vahel toimus aasta jooksul tihe suhtlus listis  ja maaraamatukogudele on operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.

Jaanuaris palus maaraamatukogude sektsiooni abi Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar, kellel oli plaanis kirjutada raamatukogudest artikkel. Sektsiooni liikmed tegid ära suure töö, kuid kahjuks ei ole seda artiklit tänaseni ilmunud.

Detsembris pöördus meie poole Maalehe ajakirjanik Heli Raamets, kes tundis huvi pika staažiga maaraamatukoguhoidjate kohta. Eesmärgiks kirjutada sellel teemal artikkel. Artikkel ilmus 18. jaanuaril 54 aastat Võõpsu raamatukogu juhtinud Lea Saaremäest.

Kogude toimkond (juht Kristina Pai, Tartu Ülikooli Raamatukogu)

Kogude toimkonna töö möödus peamiselt meili teel mõtteid vahetades. Aasta oli rikas toimunud suurüritustest, mille korralda­misel, läbiviimisel mitmed toimkonna liikmed osalesid ja kus arutati teaduskogudele olulisi teemasid. Peamisteks teemadeks: ajalehtede säilitamine Hoiuraamatukogus, e-kogude statistika ja traditsioonilise kogude seminari korraldamine.

Toimkonna korraldatud kogude seminar viidi sel korral läbi koostöös ERÜ rahva­raamatukogude komplekteerimise töörühmaga. Elle Tarik rääkis 1920ndate aastate Tartu kirjastuselust ja raamatukogudest, Kairi Felt jaÜlle Talihärm muljeid Frankfurdi raamatumessilt, Kristina Pai vahendas LIBERi aastakoosolekul ja Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverentsil kuuldut, Triinu Tamm tegi  ülevaade tänapäevasest prantsuse kirjandusest jm. Üritusel osales 75 huvilist, lisaks veebiülekande jälgijad. Seminar jääb (nagu ka eelnevad) ERÜ kodulehe vahendusel järelvaadatavaks.

Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Koolituse toimkond koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga korraldas 18. aprillil seminari „Koolitajalt koolitajale“, millega tähistati ühtlasi 100. aasta möödumist eriala täiendkoolituse algusest Eestis. Kultuuriakadeemias toimunud kokkusaamisel osales 42 koolitusega otsesemalt või kaudsemalt seotud huvilist. Üheks rohkem mõtteelamusi tekitavaks teemaks kujunes stažeerimine nii riigisiseselt kui kaugemal. Lisaks uute ideede tekkimisele peeti oluliseks erineva taustaga koolitajate infovahetust. Pikemalt on seminarist võimalik lugeda Krista Talvi ülevaatest ajakirja Raamatukogu kolmandas numbris.

Pärast uue kutsestandardi Raamatukoguhoidja 6, 7, 8 kinnitamist ning kutse andmist reguleerivate dokumentide väljatöötamist pöördusid toimkonna pilgud standardist lähtuva Raamatukoguhoidja 6 koolitusprogrammi koostamisele. Arvati, et programmi välja­töötamine võiks toimuda kutsestandardi viie kohustusliku kompetentsil moodustuvate moodulite alusel. Nõusoleku koolitusprogrammi moodulite väljatöötamist juhtida andsid Kaire Lass, Jane Makke (RR), Tiiu Reimo, Aira Lepik (TLÜ) ja Mai Põldaas (TÜ). 29. novembril toimus TLÜ ARi Õpikeskuses toimkonna ja moodulite väljatöötamise juhtide kokkusaamine. Arutati koolitusprogrammi koostamise erinevaid võimalusi ja variante. Leiti, et koolituse mahud ja sisu peaksid olema lähedased ülikoolide tasemeõppe kavadele. Viiele kompetentsi alusel moodustunud moodulile lisanduks kuuendana nn. alusmoodul, mis peaks kujundama arusaamu raamatukogunduse alustest, raamatukogu- ja infotegevuse kujunemisest ning peamistest seaduspärasustest. Ülesehituselt sarnaneks uus kutsekoolituse programm varasema Raamatukoguhoidja III programmiga. Tehti huvitavaid ettepanekuid koolituste tehnilise läbiviimise osas.

Lasteteeninduse toimkond (juht Nelli Orgmaa, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu)

Lasteteeninduse toimkonna koosolekul 27. veebruaril arutati jooksvad küsimusi ja suveakadeemia koolituskava.

Selgitati 5 kandidaadi hulgast välja aasta lasteraamatukoguhoidja 2013 ning tehti auhinna väljaandmiseks ettepanek ERÜ juhatusele.

Koostöös Harju Maakonnaraamatukoguga korraldati 18. septembril X lasteraamatukogu­hoidjate päev Keilas. Kuulutati välja auhinna aasta lasteraamatukoguhoidja nominendid, Nelli Orgmaa tegi ülevaade lasteteeninduse toimkonna möödunud kümnest aastast ja Anneli Kengsepp lasteraamatukogude 2012. aasta tööst, Triin Soone rääkis ELKi tegevusest ja Heli Nurger mõtiskles lapsest kogukonnas. Toimkonna liige Ülle Rüütel oli Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia projektijuht.

Terminoloogia toimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)

Toimkonnas on 15 liiget, on saadud üle mõõnaperioodist, 2013.  aasta jooksul saadi kokku 8 korda. Tegeletud on varjatud terminikirjete toimetamisega. Varjatud terminid on küll andmebaasis olemas, kuid neil puuduvad võõrvasted või on neil mõni muu puudus.  2013. aastal tegeleti ka kartograafia terminitega, vaadati milliseid päringuid saadetakse andmebaasi jm. Mais toimus oskuskeelepäev.

Vanaraamatu toimkond (juht Urve Sildre, Eesti Rahvusraamatukogu)

Vanaraamatu toimkonna kahepäevane seminar 9. -10. mail Valgas ja Läti Valkas hõlmas ettekandeid, kogude tutvustusi ja ekskursioone. Üritusest võttis osa üle 20 vanaraamatu spetsialisti Tallinna ja Tartu mäluasutustest. Seminari ettekannete osa toimus esimesel päeval Valga muuseumis. Toimkonna liikmetest esinesid ettekannetega Tiina Valgma (Ajalooarhiiv) ja Mare Rand (TÜ raamatukogu). Valka muuseumi peavarahoidja Ingrid Kivest andis ülevaate muuseumi vanatrükistest ja käsikirjadest. Teisel päeval hommikul külastati  Valga Keskraamatukogu, mida tutvustas raamatukogu direktor Endla Schasmin. Seejärel külastati Valka koduloomuuseumi, mis paikneb Jānis Cimze seminari endises hoones. Tutvuti seminari ajaloole pühendatud näitusega. Külaskäigust kirjutas lähemalt ajakirjas „Raamatukogu” Ruth Hiie.

3. oktoobriltoimus ERÜ vanaraamatu toimkonna ja RRi koostöös ettekandepäev, kus esinesid vanaraamatu spetsialistid erinevatest Eesti mäluasutustest. Kuuest ettekandest kaks (Larissa Petina,Katre Kaju) olid unikaalsetest käsikirjalistest reisialbumitest, mis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Juttu tuli nii aadli (Ene Hiio), kui talupoegade raamatukogudest (Liis Tamm) ning eestikeelsest hariduskirjandusest (Marita Paas). Anti ka ülevaate vanaraamatu uurimise praegusest seisust (Tiiu Reimo). Ettekandepäeval osales ligi 80 kuulajat, kes soovi korral said mapid ettekannete teesidega. Päeva lõpetas näituse “Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu“tutvustus RRi harulduste saalis (Sirje Lusmägi). Ettekandepäevast ilmub Kadri Tammuri ülevaade ajakirjas „Raamatukogu”.

Toimkonna postiloendivahendusel jagasid välismaal nähtust muljeid Katre Kaju (ülevaade Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi seminari „Peatage vargad” ettekannetest) ja Aija Sakova-Merivee (Berliini riigiraamatukogu ajalooliste trükiste osakonna külastusest). Postiloendis on 42 liiget, pikaajalisi toimkonna liikmeid ja aktiivsemaid üritustel osalejaid on üle 20 (ERÜ liikmed). Postiloendiga liitusid sel aastal ka mitmed muuseumitöötajad üle Eesti.

2014. aastal möödub 20 aastat vanaraamatu toimkonna asutamisest.Uuest aastast hakkab toimkonna tööd juhtima TLÜAR baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna juhataja Aija Sakova-Merivee.

Koduloobibliograafia töörühm (juht Heda Piiriste, Pärnu Keskraamatukogu).

Töörühm ei ole paraku olnud väga aktiivne, uue juhi leidmine ei ole vilja kandnud. Raamatukoguhoidjate kongressil esines Heda Piiriste Pecha Kucha paneelis ettekandega URRAMi kodulooportaalist kasutaja seisukohalt. Mitu töörühma liiget on vaheldumisi tegelenud URRAMi kodulooportaali modereerimisega, leidnud ebakorrektseid kirjeid, saatnud infot nende kohta tegijaile, kirja ja telefoni teel juhendanud jm. Selline puuduste avastamine kodulooportaalis tingiski vajaduse uue MARC-koolituse järele, mis koostöös Krista Talviga (RR) oktoobris teoks sai.

Raamatukogude turunduse töörühm on samuti olnud uue juhi ootuses ja 2013. aastal oma tegevuse peatanud.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (juht Tiina Talvet, Rapla Keskraamatukogu)

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.20. märtsil toimus koolituspäev Tartu Linnaraamatukogus. Mart Jagomägi, kirjastus Ilmamaa direktor, andis ülevaate 1993. aastal asutatud kirjastuse tegevusest. Tartu Linnaraamatukogu e-teenuseid tutvustas tehnikakirjanduse osakonna juhataja Ülo Treikelder. Marju Saluste, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja kõneles esoteerilisest kirjandusest ja selle lugemisest. Tiina Talvet analüüsis 2012. aasta komplekteerimise statistilisi näitajaid. Riiklikule statistikale tuginedes pole Eestis ühtegi rahvaraamatukogu, millele omavalitsused komplekteerimiseks raha ei anna. Selliseid raamatukogusid, mis saavad komplekteerimiseks riigi poolt rohkem raha, kui omavalitsustelt, leidub enamikus maakondades, samas on rahvaraamatukogusid, mille kogudesse omavalitsus panustab kordi rohkem. Koolitusel osalejad tõdesid, et riiklik komplekteerimistoetus kasutati sihipäraselt, väiksemad rahvaraamatukogud ostsid nn. RD teavikuid riigi toetusest suurema summa eest. Päeva lõpetas edasise tööplaani ja jooksvate küsimuste arutelu.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ja kogude toimkonna ühisseminar toimus TÜRis 5. novembril. Elle Tarik Tartu linnaraamatukogust kõneles 1920ndate aastate Tartu väga elavast kirjastuselust ja raamatukogudest. Kairi Felt ja Ülle Talihärm RRist vahendasid muljeid Frankfurdi raamatumessilt ja rääkisid lähima tuleviku raamatust/raamatukogust. Kristina Pai TÜRist käis Münchenis LIBERil ja Helsingis Põhja- ja Baltimaade rahvaraamatukogude kokkusaamisel ning rääkis „millest Euroopas räägitakse“. Pikema ettekande tänapäeva prantsuse kirjandusest, kirjandusauhindadest ja tõlkimisest eesti keelde pidas „Loomingu Raamatukogu“ peatoimetaja Triinu Tamm. ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esinaine Lea Rand kõneles maa- ja kooliraamatukogude ühinemise plussidest ja miinustest. Tiina Talvet rääkis sellest, kuidas on nn Langi nimekirjad raamatukogude komplekteerimist (eriti väiksemaid kogusid) mõjutanud. Tegelikult nimekiri muidugi ei mõjuta, kogude komplekteerimise aluseks on komplekteerimissummad ja seadusandlus.

Eks-klubi (president Anne Kalvik)

Aasta algul kuulusid eestseisusesse president Anne Kalvik ning liikmed Maie Gross, Juta Laasma, Helle Martis,Tiia Nurmelaid,Linda Pärnoja,Silvi Saul ja juhatuse auliige Ester Lepik.  2013. aasta ettevõtmised algasid 30. jaanuaril Tallinna Ülikooli uute hoonete ja 13. märtsilEesti Arhitektuurimuuseumi külastamisega. 17. aprillil toimus ELKis aasta traditsiooniliselt kesksemaid sündmusi – klubi aastakoosolek. Tehti kokkuvõtteid ja arutati eesseisvaid ettevõtmisi. Uueks presidendiks valiti ühehäälselt Helle Martis ja eestseisusse Tiia Nurmelaid, Maie Gross, Silvi Saul, Anne Kalvik, Juta Laasma.

Mai keskel suundus 28 klubilast 170 m kõrgusele Tallinna Teletorni ja juuni agul jalutuskäigule Kadrioru pargi Jaapani aias. 28. augustil sõitis 34-liikmeline seltskond üle mere Helsingisse sealse ülikooliraamatukogu uue valgusküllase ja igas mõttes kaasaegse peahoonega tutvuma. Mihklipäeval saadi kokku Rocca al Mares Vabaõhumuuseumis ning sügisel käidi veel Nukumuuseumis ja Ukraina kultuurikeskuses. 7. detsembril võeti aasta kokku traditsioonilisel jõulupeol Rahvusraamatukogu kuppelsaalis.

Klubi alustas 2013. aastat 61 liikmega. Detsembri alguses vaadati nimekiri üle, et see tõelise seisuga kooskõlla viia. Nõnda jäi klubi nimekirja alles 53 liiget vanuses 60 kuni 94 aastat. Uuel aastal loodetakse ridu täiendada.

PIIRKONDLIKUD ÜHENDUSED

Tartumaa Kogu (juht Luule Ahu, Tartu Linnaraamatukogu)

Tartumaa Kogu aasta algas ühise sõiduga ERÜ aasta- ja kõnekoosolekule, enne kojusõitu käidi õhtul ka teatrietendusel "Kevadine Luts". Järgmisel kuul toimus koos giidiga Paberimuuseumi ja Trükimuuseumi külastus. Aprillis saadi osa Tartu Linnaraamatukogu 100” üritustest. Võeti osa Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogus “Soome kauneimad raamatud 2012” näituse avamisest ja Hannu Hyrske loengust ning TÜRis kohtumisest Egiptuse Bibliotheca Alexandrina kultuuriosakonna juhi Mahmoud Ezzatiga. Mais sõideti Eesti raamatukoguhoidjate X kongressile Pärnusse ja suvel korraldati kultuurireisid “Narva ja Ida-Virumaa” ja “Majesteetlikud Alpid”. Oktoobris tutvuti Soome Instituudi raamatukogu uute ruumidega ja sõideti Viljandisse raamatukogupäevade avamisele. Novembris külastasid Kogu liikmed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogu, KVÜÕA koosseisus tegutseva muuseumi ja Balti Kaitsekolledži raamatukogu.

Pärnumaa Ühendus (juht Lenna Eliste, Pärnu Keskraamatukogu)

Pärnumaa Ühenduse liikmed võtsid osa ERÜ aasta- ja kõnekoosolekust, raamatukogu­päevade avamisest ja maaraamatukoguhoidja päevast. Kuna raamatukoguhoidjate kongress toimus Pärnus, siis ürituse õnnestumiseks saadi anda ka oma väike panus.

Pärnu Keskraamatukogu korraldas õppesõidu Soome raamatukogudesse, kus 20 ERÜ liikmel õnnestus osaleda. Toimus 2. raamatukoguhoidjate-nobenäppude käsitöölaat ning sügishooaega alustati väljasõiduga Paldiskisse ja Märjamaale.

Võrumaa Ühendus (juht Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)

ERÜ Võrumaa Ühendus on 51-liikmeline. Tegevusega pakuti nii eneseharimis- kui ka meelelahutusvõimalust. Euroopa mõttemaailma tundmaõppimiseks ja minevikutausta otseseks lähendamiseks alustati vestlussarja „Raamatud, mis on jäänud tähelepanuta“.

Kultuuripärandi aastal aitasime kaasa kultuuripärandi hoidmisele ja säilitamisele tulevaste põlvede jaoks – jätkus Võrumaa rahvapärimuse, sh rahvakalendri tähtsamate pühade – tähistamisega seonduvate uskumuste ja kombestiku kogumine ning talletamine.

Aasta algastraditsioonilise kultuuritöötajate tänuüritusega, veebruaris avati pärandiaasta ekspositsioon, toimus vestlussari raamatud, mis on jäänud tähelepanuta – rahvaeeposed ja saagad, märtsis tähistati Marie Underi 130. sünniaastapäeva, aprillis oli Rootsi kultuuriloo päev, mais looduspäev, juuni pühendati ilusale emakeelele, augustis tähistati Fr. R. Kreutzwaldi 210. sünniaastapäeva ja endiste raamatukogutöötajate VI kokkutulekuga Võrumaa Kesraamatukogu 104. sünnipäeva. Septembris osaleti RRi koolitusel ja kontrolliti tervisenäitajaid. Oktoober pühendati lisaks Valev Uibopuule ka tervisele ja ilule. Aasta lõpus osaleti kirjandustuuri kohtumistel ja tänuüritusel „Aasta tegu“ ning praktilisel õppusel: Jõulumeeleolu loomine kodus ja raamatukogus

ERÜ KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD 2013

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Lastekirjanduse Keskus

Eesti Rahvusraamatukogu

Haridus- ja Teadusministeerium

Harju Maakonnaraamatukogu

Hasartmängumaksu Nõukogu

Jõgeva Linnraamatukogu

Kirjastus Koolibri

Eesti Kultuurkapital

Kultuuriministeerium

Pärnu Keskraamatukogu

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu

Tartu Ülikooli Raamatukogu

Viljandi Linnaraamatukogu

ESINDAJAD ORGANISATSIOONIDES JM

Ajakiri “Raamatukogu” toimetuskolleegium, Anneli Sepp

Raamatukoguhoidja kutsestandardi töörühm, Anneli Sepp

Autorihüvitusfond, Asko Tamme

Kultuuriministeeriumi juurde loodud töörühm rahvaraamatukogude arengusuundade väljatöötamiseks, Asko Tamme

Kultuuri Kutsenõukogu, Reet Olevsoo

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

2013. aasta sügisel kutsusime Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmeid andma toetusallkirju Euroopa Parlamendi rahvaraamatukogude deklaratsioonile. 2014. aasta alguseks oli parlamendi 766st liikmest oma toetust väljendanud 214, nende seas ka Eesti saadikud.

Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverents

12.-13. septembril toimus Helsingis Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverents New challenges - new thinking (Uued väljakutsed-uusmõtlemine). Varem on samasuguseid kokkusaamisi korraldatud Balti riikides, viimati 2005. aastal Lätis. Kokkusaamise üheks eesmärgiks oli pakkuda Balti- ja Põhjamaade kolleegidele võimalust jagada oma mõtteid ja rääkida kogemusest. Igast riigist oodati osalema 10-liikmelist esindust. Eestist võtsid osa Kaie Holm, Inga Kuljus, Lea Rand, Veronika Raudsepp Linnupuu, Kristina Pai, Katre Riisalu, Ilme Sepp, Asko Tamme, Maia Tammjärv, Kaili Õunapuu-Seidelberg. Kavas olnud ettekanne Balti riikide raamatukogundusest sai teoks koostöös Läti ja Leedu raamatuühingutega, Eesti osa pani kokku Piia Salundi ja Hesingis Asko Tamme. Eesti raamatukoguhoidjatest panustasid veel Maia Tammjärv, kes rääkis lühiettekandes Tartu linnaraamatukogu kirjandusveebist ning Kristina Pai, kes oli World Cafe formaadis arutelu ajal ühe teema vedajaks. Kaks päeva olid täis tihedalt ettekandeid, kuid aega jäi ka raamatukogudega tutvumiseks.Täname Kultuuriministeeriumi, kelle rahalisel toetusel sai Eesti esinduse osalemine Helsingis võimalikuks.Artiklid üritusest ilmuvad 2014. aasta ajakirjas Raamatukogu ja ERÜ Aastaraamatus 2013.

Kava jm: http://www.hel.fi/hki/Kirjasto/en/International+operations/Conferences

Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös

ERÜ on Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja Institutsioonide Liidu (IFLA) liige ja kuulub praegu kolme sektsiooni: liigitamise ja märksõnastamise, hariduse ja koolituse ning raamatukoguühingute juhtimise sektsiooni.

IFLA valis aastateks 2013-2017 sektsioonide alalistesse komiteedesse uusi liikmeid. ERÜ esitas omapoolsed kandidaadid, kes osutusid ka valituteks: liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni TÜ raamatukogu sisukirjelduse osakonna juhataja Tiiu Tarkpea ja teiseks perioodika hariduse ja koolituse sektsiooni Mai Põldaas.

2013. aasta lõpul otsustas ERÜ juhatus liituda Euroopa Raamatukogu-, Info-ja Dokumentatsiooniühenduste Bürooga (EBLIDA / European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Liikmelisus algas 2014. aastal.

Koostöö Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis

Jätkus aastaid kestnud koostöö esindusega: ERÜ vahendas infot ürituste, sh Põhjamaade raamatukogunädala kohta. 2013. aastal oli ERÜ koostööpartner 5. aprillil Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil „Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated“, mille avas ERÜ juhatuse esinaine Katre Riisalu.

KIRJASTUSTEGEVUS

Ajakiri Raamatukogu (RK) annavad koostöös välja RR ja ERÜ. Vastavalt väljaandjate­vahelisele lepingule on ERÜ kohustuseks leida raha ajakirja trükikulude katteks. Allikaid on otsistud ja seni ka leitud. 2013. aastal kirjutati projekte Kultuurkapitalile ja saadi kõikide numbrite trükitoetus.

Ajakiri ilmus ka 2013. aastal 6 korda mahuga 5 trükipoognat ja trükiti Tallinna Raamatutrükikojas. Ajakirja tiraaž on aastatega langenud – 2011 670 eks., 2012 620 eks. ja 2013 oli see 600 eks. Languse on põhjustanud tellijate vähenemine. ERÜ kaudu tellis ajakirja 18 eraisikut (13 eurot aastakäik). 2013. aastal oli ajakiri veebist kättesaadav kohe pärast trükiväljaande ilmumist.

RKd levitati Eesti Ajakirjanduslevi AS ja RRi kaudu, müüdi Tallinnas raamatukaupluses “Lugemisvara” ja Tartus TÜ raamatupoes.

RRi koosseisus olevas toimetuses töötas tegevtoimetajana Ene Riet ja ajakirja kujundas RRi avalike suhete osakonna arvutigraafik Margit Plink, veebisaiti haldas sama osakonna veebimeister Andrus Igalaan. Keeletoimetaja oli Ellen Arnover.

Ajakirja toimetuskolleegiumi kuulusid: Janne Andresoo, Hele Ellermaa, Kadri Kaalep, Gerda Koidla, Annika Koppel, Silvi Metsar, Kristina Pai, Anneli Sepp (ERÜ esindaja), Asko Tamme, Marje Tamre, Ilmar Vaaro. Toimetuskolleegium 2013. aastal koos ei käinud.

ERÜ aastaraamat 2012/24

Aastaraamatu koostamine oli Ene Söödi õlul, artiklid said aasta lõpuks kokku, resümeed tõlgitud, kuid ilmumine jäi 2014. aastasse.

IVI TINGRE FOND

Raamatukoguhoidjad on aastatel 2010–2013 fondi annetanud 581 eurot, kuid mõistliku suurusega stipendiumide väljamaksmiseks jääb see piskuks. Ivi Tingre Fondi põhikapitali suurus oli 01.07.2013 8274,87 eurot. Annetatud raha säilitatakse allfondis puutumatuna – toetusi ja stipendiume jagatakse kasumist, mida sihtasutus Rahvuskultuuri Fond saab oma rahaliste vahendite paigutustest.

Fondi esimese ja seni ainukese 135 euro suuruse stipendiumi pälvis 2011. aastal Ago Pärtelpoeg raamatu koostamiseks kauaaegsest Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorist Laine Peebust. Fond on väga visalt kasvanud ja järgneval kahel aasta on jäänud stipendium välja andmata. ERÜ juhatus kutsub üles toetama Ivi Tingre fondi, et annetajate abil fondipõhikapitali ja selle kaudu ka stipendiume suurendada.

2013. AASTA TULUD JA KULUD

ERÜ sissetuleku võib põhiosas jagada kolmeks: liikmemaks, ürituste osavõtumaksud ja toetused/stipendiumid. 2013. aastal on taotlusi kirjutatud Kultuuriministeeriumile (KuM), Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN), Haridus ja Teadusministeeriumile (HTM) ja Kultuurkapitalile (Kulka).

 

RAHA LIIKUMINE                                
2013 euro
01.01. kassas ja pangas kokku
13 181,54
Laekus
63 257,60
Kulutati
62 841,34
31.12. kassas ja pangas kokku
13 597,80
s.h. kassas
127,61
       pangas
13 470,19

Tulud

Sihtfinantseerimine, s.h.
26 327
Kultuuriministeerium toetus
10 000
Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus
2 000
Kultuurkapitali toetus
4 296
Hasartmaksumängu Nõukogu toetus
6 500
PRIA toetus
2 757
osamaksud teistelt asutustelt
774
Sisseastumis- ja liikmemaksud, s.h
  9 755
   toetajaliikmete liikmemaks
2 183
Osavõtumaksud, s.h.
25 263
kooliraamatukogude sektsioon
5 963
maaraamatukogude sektsioon
4 572
kongress jm seminarid
13 495
kutseomistamistasu
1 233
Trükiste müük
    796
Pangaintress
        4
Kokku tulu
62 145

Kulud

Ürituste ja kutseandmise kulud
37 706
Raamatukoguhoidjate tunnustamine
  2 406
Trükikulud
  4 355
Tööjõukulud, s.h.:
15 303
töötasu (palk, loengutasu, honorarid)
11 420
sotsiaalmaksud
3 883
Rahvusvaheline koostöö (IFLA jm)
1 478
Mitmesugused tegevuskulud (kantselei-, side-, lähetuskulud, pangateenus)
   756
Tegevuskulud kokku 
62 005
ARUANDEAASTA TULEM (+/-)        
+ 140

Taotletud ja saadus toetused

Asutus
Mille jaoks
Taotlus(€)
Eraldati (€)
HMN
Raamatukoguhoidjate X kongressi ja üleriigilised raamatukoguürituste ja koolituste korraldamiseks
9880,00
6550,00
KuM
Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine
16 975,
10 000,00
HTM
Kooliraamatukogude sektsiooni suveseminari korraldamine
2000,00
2000,00
Kulka
RK 1/2013 trükkimine
736,00
736,00
Kulka
RK 2/2013 ja 3/2013 trükkimine
1400,00
1400,00
Kulka
RK 4/2013 ja 5/2013 trükkimine
1440,00
1440,00
Kulka
RK 6/2013 trükkimine
 
Vastus 2014
Kulka
Tunnustuspreemiad raamatukoguhoidjatele
3500,00
Vastus 2014
Kulka
Ajakirja Raamatukogu trükikulu 1-6/2014
4 396.00
Vastus 2014
Kulka
Raamatukoguhoidjate osalemine Läti Rahvusraamatukogu uue hoone avamiseks korraldatud raamatuketis
600,00
Vastus 2014

 

KOKKUVÕTE

Aasta 2013 läheb ajalukku, kui ühingu juubeliaasta – veebruaris tähistasime ühingu 90. sünnipäeva. Mais kogunes ligi 200 raamatukoguhoidjat Pärnusse, et osa saada Eesti raamatukoguhoidjate X kongressist Vali raamatukogu, kus tegime kahe kongressi vahelisest perioodist kokkuvõtteid. Septembris kogunesid Põhja- ja Baltimaade esindused Helsingisse, et jagada kogemusi ja taastada kontakte.

Ministeeriumidele ja strateegilisi dokumente kokku panevatele töörühmadele esitasime  raamatukogudepoolsed ettepanekud -  Eesti kultuuripoliitika 2020 ning Elukestva õppe strateegia 2020. Valmis uus kutsestandard ning uuendamisel on raamatukoguhoidja eetikakoodeks.

Muutus ühingu visuaal, nüüd on kasutusel kaasaegse värvilahenduse ja kujundusega uus ERÜ logo. Uuenenud on ka ühingu kodulehekülg. ERÜ büroo poolt välja saadetud pressiteated on toonud meediakajastusi ning viinud sõnumit ühingu ettevõtmistest laiemale. Raamatukogupäevade ajal toimunud sadade ürituste kõrval kutsusime seekord ellu ka bussiraamatukogu ning –viktoriini. Lugemisharjumuste propageerimine uudsel moel, tõi ühingule Marketingi Instituudi turundusraadio poolt Nädala Turundustähe tiitli.

Aastast 2013 tunnustame Parimat noort raamatukoguhoidjat ja märkame nii kogemustega ja staažikate raamatukoguhoidjate kõrval ka aktiivseid noori ning toome neid esile.

Peab aga meelde tuletama, et ühingu rohkem kui 800st liikmest on paraku liikmemaks tasumata 239l.

 

Katre Riisalu
ERÜ juhatuse esinaine
14. veebruar 2014

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad