EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUSEST 2003. AASTAL

LIIKMED
2003. aasta jooksul astus ERÜ-sse 28 inimest. Välja astus avalduse alusel 8, maksu tasumata jätmise tõttu arvati ühingust välja 12 liiget. 2003. aasta lõpul on ERÜs 730 liiget (12 auliiget, 677 aastamaksu maksnud liiget ja 41 maksuvõlglast).

JUHATUS
ERÜ juhatuse tegevuse põhiraskus oli 2003. aastal raamatukoguhoidjate kutseküsimustel, eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressi korraldamisel, ERÜ põhikirja muutmisel.  Juhatus töötas aastakoosolekuni koosseisus: juhatuse esinaine Krista Talvi (RR, kolmandat perioodi järjest), aseesinaine Janne Andresoo (RR), aseesinaine Katrin Kaugver (EAR), liikmeteks Ludmilla Dubjeva (TÜR), Reet Raudkepp (Vaida raamatukogu), Endla Schasmin (Valga Keskraamatukogu), Marje Tamre (Rahvusvaheline Ülikool Concordia Audentes), Mihkel Volt (RR).
Aastakoosolekul valiti juhatuse liikmeteks aastateks 2003–2004 Ludmilla Dubjeva, Hele Ellermaa ja Katrin Kaugver. Senisest koosseisust jätkasid esinaine Krista Talvi ja liikmed Janne Andresoo, Reet Raudkepp, Endla Schasmin, Marje Tamre ja Mihkel Volt. Juhatus alustas tööd uues koosseisus 1. märtsil.
Juhatus pidas üheksa koosolekut, neist kolm olid laiendatud koosseisuga. Arutati ERÜ põhikirja muutmis- ja parandusettepanekuid, raamatukoguhoidja kutsestandardi kavandit ning ERÜ tegevust. Neljal korral pidas juhatus koosolekut meili teel.
Revisjonikomisjoni kuulusid Rutt Enok, Ruth Hiie ja Juta Kaps.  Aastakoosolekul valiti järgmiseks kaheks aastaks revisjonikomisjoni koosseisu Rutt Enok, Ruth Hiie ja Kersti Kikkas.
Juhatus rakendas alates 1. juunist ERÜ büroos konsultandi ametikoha, millel asus tööle Linda Kask.

KUTSESTANDARD
Juhatus esitas Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogule kandidaadid raamatukoguhoidja kutsestandardi kavandi töörühma moodustamiseks: Janne Andresoo (ERÜ), Rutt Enok (Harju Maakonnaraamatukogu), Malle Ermel (TÜR), Kai Kalvik (EAR), Reet Kukk (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu), Anneli Sepp (TÜR; EMAR),  Ester Sõrmus (Tallinna Pedagoogiline Seminar) ja Ülle Talihärm (RR).
Töörühma esimene koosolek toimus ERÜ büroos 17. jaanuaril. Kutsestandardi väljatöötamist juhtis Kutsekoja koordinaator Kersti Rodes. Standardi töövariant valmis raamatukoguhoidjate kongressiks juunis, kus seda osavõtjatele levitati. Ka rahva- ja maaraamatukoguhoidjate suveseminaridel tutvustati ja arutati standardi põhimõtteid. Septembri alguses palus ERÜ arvamusi standardi projekti kohta, et arutada neid 25. septembril juhatuse laiendatud koosolekul. 17. septembril esitasid oma seisukohti kutsestandardi projekti kohta ERÜ teadusraamatukogude direktorite ümarlaua liikmed. Kutsestandardi projekti viimane avalik arutelu koos Kutsekojaga toimus 24. novembril ja sellest olid palutud osa võtma suuremate raamatukogude juhid. Standardi kinnitas 8. detsembril Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogu. Sama koosoleku otsusega lõpetas Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogu oma tegevuse ja otsustas liituda Kultuuri Kutsenõukoguga. ERÜ esindajaks sellesse nõukogusse on esitatud Janne Andresoo.
Raamatukoguhoidja kutsestandardi rakendamisega seotud praktiliste küsi-muste lahendamine jääb 2004. aastasse.
ERÜ toetas TPÜ sotsiaalteaduskonna magistriõppekava “Infojuhtimine”. Novembris esitas ERÜ Haridus- ja Teadusministeeriumile toetuse TÜ filosoofia-teaduskonna taotlusele eraldada riiklikus koolitustellimuses 2003/2004 õppeaastaks kultuurikorralduse magistriõppe kavale õppekohti. Haridus- ja Teadusministeeriumile saadeti toetuskiri ka Viljandi Kultuuriakadeemia taotlusele eraldada 2004/2005 õppeaastal õppekavale “Raamatukogundus ja infoteadus” 20 riikliku koolitustellimuse kohta.

ÜRITUSED
Aastakoosolek toimus 28. veebruaril. Koosolekust võttis osa 259 inimest, volitusi registreeriti 236. Avaettekande pidas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevjuhataja Kristina Mänd Eesti ühenduste elujõust  ja rollist ühiskonnas. Koosolek kuulas ära ühingu tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruanded ning kinnitas need. Aastakoosolek kinnitas liikmemaksumäärad ja maksu tasumise tähtaja (kalendriaasta 1. juuli).
Koosolek kiitis heaks muudatused ERÜ põhikirjas, mille kohaselt võivad edaspidi ERÜ liikmeskonda toetaja- ja tegevliikmena kuuluda ka asutused. Uuendatud põhikirja ja juhatuse koosseisu kinnitamiseks esitati dokumendid Tallinna Linnakohtule 20. märtsil, registriosakonnas on tehtud vastavasisuline muutmiskanne 26. juunil.

Raamatukoguhoidjate kongressidekorraldamise traditsioonile 1923. aastal pandud alust on ERÜ hoidnud  tänaseni.  Eesti raamatukoguhoidjate VIII  kongress “Ühiskonna teenistuses” toimus 9.-10. juunini 2003 Viljandis teatris “Ugala” ning seal osales üle kolmesaja raamatukoguhoidja. Kongressi korraldas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing koostöös Viljandi Linnaraamatukogu ja Viljandi Kultuurikolledžiga ning seda toetasid lisaks Kultuurkapitalile Kultuuriministeerium, Viljandi Linnavalitsus ning Eesti Rahvusraamatukogu. Kongressi programmitoimkonda kuulusid moodulite juhid: Toomas Liivamägi (TÜR), Ene Loddes (RR), Ilmar Vaaro (VKK) ja Krista Talvi (ERÜ) ning korraldustoimkonda Linda Kask (ERÜ), Evi Murdla (Viljandi Linnaraamatukogu), Reet Olevsoo (ERÜ), Ülle Rüütel (Viljandi Linnaraamatukogu), Ilmar Vaaro (VKK) ja Krista Talvi (ERÜ).
Seekordsel kongressil käsitleti raamatukogudele olulisi teemasid ning sisulised arutelud toimusid moodulites kasutaja, kogude ja raamatukoguhariduse/
täiendkoolituse vaatevinklist. Avaistungil esinesid Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna, kultuuriminister Urmas Paet, Viljandi Kultuurikolledži rektor Anzori Barkalaja ning ERÜ juhatuse esinaine Krista Talvi, Haridus- ja Teadus-ministeeriumi esindas SA Archimedes juhatuse liige Ülle Must.
Läkituses Riigikogu liikmetele tõdesid kongressist osavõtjad, et raamatu-koguhoidjad peavad oluliseks ja toetavad teadmistepõhise ühiskonna kiiret välja-kujundamist Eestis. Teadmistepõhise ühiskonna loomine eeldab aga tasakaalustatud arengut, selget riiklikult koordineeritud ning finantseeritud raamatukogu- ja infopoliitikat ning saab teoks ainult infopoliitilise terviklahenduse olemasolu korral. Kultuurikomisjoni vastus 15.08.2003 teatab, et “Kultuurikomisjon vaatleb seda oma sügishooaja esimesel istungil 8. septembril”, rohkem tagasisidet ei ole.
Kongressi ajal oli võimalus tutvuda viimasel viiel aastal raamatukogudes ilmunud erialakirjanduse väljapanekuga, vaadata slaidiprogrammi “Raamatukogud piltides 1998-2003”, kohtuda kolleegidega nii kodu- kui välismaalt. Viljandi Linnaraamatukogu esitles oma äsjavalminud uut hoonet ning Viljandi Kultuurikolledži õppejõud tutvustasid raamatukoguhoidjate ettevalmistamise protsessi. Meeleolu aitasid tõsta “Ugala” nostalgiline komöödia “Helesinine vagun” ja järelpidu.  Loe “Raamatukogu” nr 4, 2003, lk. 34-35.
20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade juhtmõte “Mitme-palgeline raamatukogu” pidi loodetavasti andma igale raamatukogule rohkesti tõlgendamisvõimalusi. Raamatukogupäevade avaüritus toimus Pärnu Kontserdi-majas ja algas ettelugemisega, mis teenis kahte eesmärki – Kreutzwaldi-aasta ja ettelugemispäeva tähistamist. Paarsada osavõtjat toetasid Kirjanike Liidu ja Kirjastuste Liidu avalikku pöördumist raamatukaupluse “Rahva Raamat” müügi-pinna vähendamise vastu.  Tavapäraselt toimusid kirjanduse tundmise ja infootsingu võistlused, eesti raamatu päev ja maaraamatukoguhoidja päev. Lähemalt loe “Raamatukogu” nr. 6, 2003, lk. 33-35.

Seminarid, teabepäevad
 “Raamatukoguhoidja ja enesekehtestamine” 31. märtsil Tallinnas ja 29. aprillil Viljandis. Seminari viis läbi Merike Poljakov TRÜst, osa võtsid ainult ERÜ liikmed.
30. sept-1. okt. ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ja RRi koostööseminar keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajatele ja kirjanduse valiknimestike koostamise töörühma liikmetele.
18.-19. sept.  ERÜ koolituse toimkonna väljasõiduseminar Ida-Virumaal. Osavõtjate nimel juhtisid Krista Talvi ja Ilmar Vaaro oma kirjas Sillamäe linnapea ja volikogu esimehe tähelepanu keskraamatukogu raamatukoguhoidjate kahetsus-väärselt madalale palgale ja ruumide kehvale olukorrale.
Koolituse toimkonna 15. tegevusaastat tähistav ettekandekoosolek Viljandis 27. novembril koos Viljandi Kultuuriakadeemiaga.
Maaraamatukoguhoidjate suveseminari korraldamisele Valgamaal Nüplis 16.-18. juunil pani õla alla ka Valga Keskraamatukogu.
Kooliraamatukogude sektsiooni rahvusvahelises seminarlaagris “Kooli-raamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis” Tõstamaal, 26.–28. juunini osalesid kolleegid  Soomest, Rootsist ja Lätist.
Kooliraamatukogude sektsiooni teabepäevad 3. aprillil “Lastekirjandus kooliraamatukogus – õppekava toetav kirjandus” ja 20. novembril “Kes loeb, see mõtleb”.

PALGAKÜSIMUSED
2003. a. osales ERÜ esindaja Katrin Kaugver kolmel korral EKAL-i palga-läbirääkimiste delegatsiooni koosolekul. 25. märtsiks koostasid kutseliidud oma-poolsed ettepanekud palgakokkulepete sõlmimiseks valitsuse ja EKAL-i vahel. Pärast omavahelist arutelu otsustasid kutseliitude esindajad välja minna ühesuguste seisukohtadega. ERÜ pidas vajalikuks viia kõrgharidusega raamatukogutöötajate palga alammäär võrdseks riigi keskmise palgaga, olenemata sellest, millise raamatukogutüübiga on tegemist või kelle haldusalasse ja millisesse piirkonda vastav raamatukogu jääb.
Uut läbirääkimiste vooru uue valitsuse esindajatega alustati 17. juunil. Kultuuriministeeriumi taotluseks oli palgavahendite 20 % kasv. Kuna läbirääkimiste käigus kujunes välja olukord, mis väljendus “tööandjate, eriti valitsuse soovimatuses saavutada töötajaid elementaarselt rahuldav kokkulepe, oli EKAL eraldi ning TALO tervikuna sunnitud vastu võtma otsuse teise poole suhtes mõjutusaktsioonide alustamiseks” (Ago Tuulingu kirjast kutseliitudele). Et osapooled – valitsus ja ametiühing – kokkuleppele ei jõudnud, otsustas riiklik lepitaja lugeda lepitusprotseduur kollektiivse töötüli osas täidetuks leppimust saavutamata. 10. nov. 2003 kuulutas TALO töörahu katkenuks ja määras ühepäevase streigi toimumise ajaks 04.dets.2003. ERÜ toetas streiki. Teadaolevalt võtsid toetusstreigist osa Tallinna kõrgkoolide raamatukogud, Rahvusraamatukogu ja mõned maakonna raamatukogud.  
Kuivõrd valitsus ei ole asunud täitma TALO nõudmist kehtestada kõrgharidust nõudval ametikohal täistööajaga töötava kõrgharidusega töötaja palga alammääraks vabariigi keskmine palk (prognooside kohaselt 7362 krooni), siis läheb protsess edasi.

SEKTSIOONIDE, TOIMKONDADE, TÖÖRÜHMADE JA PIIRKONDLIKE ÜHENDUSTE TEGEVUSE PÕHIJOONI

Erialaraamatukogude sektsiooni hakkas juhtima Kersti Naber Eesti Panga raamatukogust. Sektsiooni nimekirjas oli 2003. a. detsembris seisuga 47 liiget, kellest üle poole töötavad Tallinna raamatukogudes ja ülejäänud Tartus ja Pärnus. Ürituste korraldamise põhimõtteks oli pakkuda liikmetele võimalust tutvustada oma raamatukogu-infokeskust kolleegidele, omandada uusi teadmisi ja pakkuda võimalust kolleegidega suhtlemiseks, mis on eriti oluline, kuna enamus sektsiooni liikmetest töötavad organisatsioonis oma erialal nn. üksiküritajatena. 2003. a. korraldati viis üleriigilist ja mõned kohalikud ettevõtmised Tartus. Suurimaks õnnestumiseks peab sektsiooni juht kommunikatsiooni parendamiseks avatud veebilehte aadressil: http://erialaraamatukogud.kolhoos.ee/.

Kooliraamatukogude sektsiooni 2003.a. prioriteediks oli kooliraamatukogu kui õpikeskuse strateegilise arendamisega seotud probleemid. Kooliraamatukogu arengustrateegia väljatöötamise algetapina korraldati suvel rahvusvaheline seminar, mis oli kantud ideedest selgitada välja Eesti kooliraamatukogude tase, kooliraamatukogude kui õpikeskuste rahvusvahelise kogemuse teadvustamine ja vahetamine, konkreetsete järelduste ning ettepanekute tegemine asjaomastele instantsidele. Seminari ettekannete kogumik ilmus novembris ja jagati tasuta kõikidele vabariigi koolidele. Tavapäraselt korraldati kaks üleriigilist teabepäeva. 2003. a. veebruarist maini toimus koostöös Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse ja Koolivõrgu Bürooga riigi üldhariduskoolide raamatukogude ülevaatus ehk välishindamine.

Maaraamatukogude sektsioonis arutati raamatukoguhoidja töökoormusega seotud küsimusi ja koostati ülevaade maaraamatukoguhoidja töökohustustest, mida tutvustati ERÜ aastakoosolekul. Lõpptulemusena ei suudetud siiski määratleda keskmisi näitajaid (lugejate, laenutuste, külastuste arv) täiskohaga töötamise korral. Suurüritustena korraldati koostöös Valga Keskraamatukoguga iga-aastane maaraamatukogude seminar-laager ja koos Võrumaa Keskraamatukoguga III maaraamatukoguhoidja päev. Sektsioon tegi parandusettepanekuid kutsestandardi kohta.
Bibliograafiatoimkond kaalub tegevuse lõetamist.

Kogude toimkonnas olid võtmeteemadeks teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimise päevaprobleemid, teadus- ja erialaraamatukogude komplek-teerimisvaldkonnad, standardnumbrite (ISBN, ISMN, ISSN) Eesti keskuse tegevus, GL - hall kirjandus. Kokku saadi erinevates raamatukogudes, mis osutus kasulikuks ja motiveerivaks koosolekuvormiks. Toimkonna liikmed said hea ülevaate kolleegide tegevusest, avardus kutsealane silmaring.
Koolituse toimkonda hakkas juhtima Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduste osakonna juhataja Ilmar Vaaro. Toimkonna tegevuses olid olulisemad: raamatukoguhoidja kutsestandard, raamatukoguhoidjate kongressiks valmistumine, toimkonna väljasõiduseminar, toimkonna 15. tegevusaasta tähistamine, tegevusmaterjalide arhiveerimine. Raamatukoguhoidjate kutsestandardi kavandi koostamise töörühma kuulus ka toimkonna liikmeid, kes edastasid operatiivselt informatsiooni koostamise seisu ja kavandite kohta, mis võimaldas arvamust kujundada ning anda tagasisidet.

Liigitamise ja märksõnastamise toimkonna koosolekutel analüüsiti põhjalikult UDK muudatusi, mis ilmusid “Extensions and Corrections to the UDC” järjekordses köites (nr. 24, 2002).  Tavakohasel infokoosolekul esitas Marje Aasmets ülevaate IFLA 69. aastakonverentsist Berliinis, kuulati infot märksõnastamisest Eesti Meditsiiniraamatukogus, arutati läbi kehtiv UDK vormimäärajate loetelu, täiendati seda ja kinnitati. Novembris külastati Rocca al Mare Kooli, kus Jaanus Kõuts tutvustas raamatukogu ja andis sisuka ülevaate kooli elust.

Terminoloogia toimkonda juhib alates septembrist Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru, samast ajast on sekretäriks Siiri Lauk Eesti Rahvusraamatukogust. Toimus seitse kolme- kuni neljatunnist koosolekut, kus jätkati VARIA-ja KIRI-terminite seletuste arutamist, võõrvastete parandamist ja täpsustamist, arutati raamatukogusõnastiku trükiversiooni ettevalmistamise võimalikkust, vaadati läbi rahvusvaheliste ja teiste riikide raamatukoguorganisatsioonide ja raamatukogunduslike projektide nimetuste olemasolevad eestikeelsed tõlked. Alustati toimkonnale kinnitamiseks esitatud kataloogiterminite läbivaatamist. Päevakorras oli ISBD(ER): Rahvusvahelised elektrooniliste teavikute bibliograafilise kirjeldamise reeglid, samuti arutati ISBD(CR)i tõlkimise käigus kohandatud uusi termineid.

Vanaraamatu toimkonnas jätkati tutvumist Eesti ajalooliste kogudega ja külastati Eesti Rahva Muuseumi. Toimkond taotles Nordinfolt rahalist toetust seminari korraldamiseks Rootsis, kuid kuna  27. märtsil saabus eitav vastus, seminar ei toimunud.  Toimkonna liikmed osalesid vanaraamatu elektroonilise kataloogimise õppusel RRis ja ERÜ suurüritustel. Alates 2004. aastast juhib toimkonda Kadri Tammur Tartu Ülikooli Raamatukogust.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma tõsisemaks saavutusteks oli 2002. a. lõpul läbi viidud teabekirjanduse leidumuse küsitlusest kokkuvõtete tegemine, analüüsi tulemuste tutvustamine maaraamatukoguhoidjate seminar-laagris ning komplekteerimisalasel nõupidamisel ning maaraamatukogudes perioodika leidumuse välja selgitamine. Töörühma liikmed esinesid komplekteerimise ning teabekirjanduse leidumuse küsimustes maakondlikel seminaridel.
Tänuväärse töö tegid kirjanduse valiknimestike koostajad. Aasta lõpuks sai valmis “Kirjanduse valiknimestik 2002 I ja II”, koostamisel on 2003 I. Valiknimestikke kasutavad raamatukoguhoidjad enda harimiseks ja uudiskirjandusega kurssiviimiseks, samuti said neist suurt abi lugejad. Koos Rahvusraamatukoguga korraldati sügisel keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajatele kahepäevane seminar, kus arutati komplekteerimisküsimusi, kuulati kirjandusloengut ja tutvuti Hoiuraamatukogu töö ja võimalustega.
24. aprillil pöördusid rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm ja maaraamatukogude sektsioon kirjaga Kultuuriministeeriumi poole palvega suuren-dada rahvaraamatukogude teavikute ostusummat riigieelarves. Kultuuriminister vastas, et tänab “rahvaraamatukogude komplekteerimisprobleemide põhjaliku kirjeldamise eest” ja teatas, et 2003. a. lisaeelarves on rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks planeeritud 3,7 miljonit krooni ning 2004. aastaks tehakse ettepanek suurendada teavikute ostusummat vähemalt 25% ulatuses. 2004. aasta riigieelarves tõusis summa siiski ainult lisaeelarves antud 3,7 miljoni krooni võrra.  

Eelmise aruandeaasta lõpul kokku kutsutud teadusraamatukogude direktorite ümarlaud kogunes ühel korral. Arutati kutsestandardit ja teadus-raamatukogude probleeme.

Eks-klubi tähistas oma tegevuse viiendat aastapäeva ja jätkas endise hooga. Kokku saadi kümnel korral, et külastada Tallinna raamatukogusid ja muuseume, tutvuda näitustega, teha bussireis Pärnusse ja jalgsimatk Keila-Joale ning pidada koos jõule.

Tartumaa Kogu tegevuse eesmärk on pakkuda oma liikmetele eneseharimise võimalust ja meelelahutust. Aasta jooksul toimus kümme suurema või väiksema arvu osalejatega üritust, millest kandvam oli teabepäev koostöös NATO teabekeskuse ja Eesti NATO Ühinguga. Tartumaa Kogu juhi Sirje Madissoni arvates on tore, et inimesed suudavad siduda oma igapäevatöö ja osavõtu meie üritustest, et nad mõtlevad aktiivselt kaasa, genereerivad ideid, kirjutavad artikleid koduleheküljele, annavad välja ajalehti (näit. kongressile pühendatud TÜRi siselehe erinumber) jm.

Võrumaa Ühenduse poolt 2003. aastaks kavandatu sai põhiliselt teoks tänu koostööpartneritele ja headele abilistele. Koostöö jätkub ühistes ettevõtmistes, sest – ÜHENDUSES PEITUB JÕUD!
 
ERÜ OLI ESINDATUD

Viljandi Kultuurikolledži nõukojas ja riigieksamikomisjonis

Krista Talvi

Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude nõukogus (kuni 17.01.2003) 

Sirje Bärg

Rahvusraamatukogu standardimise töörühmas      

Katrin Kaugver

Kultuuriministeeriumi Kreutzwaldi aasta komisjonis       

 Mihkel Volt

EKALi Kultuuriministeeriumiga palgaläbirääkimiste
delegatsioonis                               

Katrin Kaugver

Raamatukoguhoidjate kutsenõukogus               
                                   

Janne Andresoo
Ljudmila Dubjeva

Ajakirja “Raamatukogu” toimetuskolleegiumis

Reet Olevsoo

ERÜ on esindatud IFLA viie sektsiooni alalises komitees ja ühes komitees:
Hariduse ja koolituse sektsiooni alalise komitee liige Aira Lepik (2001-2005).
Liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liige Marje Aasmets (2001-2005).
Rahvaraamatukogude sektsiooni alalise komitee korrespondentliige Tiiu Valm.
Raamatukoguühingute juhtimise sektsiooni (kuni 2002 aastani ümarlaud) korrespondentliige Krista Talvi.
Ülikooliraamatukogude ja teiste universaalsete teadusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liige Toomas Liivamägi (2001-2005).
Informatsioonile vaba juurdepääsu ja sonavabaduse komitee (FAIFE) liige Marje Tamre.

KIRJASTUSTEGEVUS. ÜLDSUSSUHTED
ERÜ 2002. aasta aastaraamat valmis koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga, koostajaks Maare Kümnik.

Kooliraamatukogude sektsioonilt ilmus rahvusvahelise seminari ettekannete kogumik “Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis”.
Raamatukoguhoidjate kongressist osavõtjatele paljundati ettekannete teesid ja kutsestandardi projekt.

Ajakirjas “Raamatukogu” ilmus regulaarselt ERÜ veerg, olulisemat leiab ERÜ koduleheküljelt. Lühiülevaade ERÜst ilmus EE 12. köites
Juhatus esitas üleskutse (ilmus ka ajakirjas “Raamatukogu”) saata ERÜle raamatukogunalju, et neist kokku panna  huumorikogumik. Nalju laekus päris palju, kõiki ei õnnestunudki kasutada. Kogumik ilmub 2004. aastal.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma kirjanduse valiknimestike koostajad panid kokku kirjanduse valiknimestikud 2002 I ja II poolaasta kohta, mis on kättesaadavad ERÜ koduleheküljel.

Juhatuse esinaine Krista Talvi on ERÜ tegevust tutvustanud TPÜ infoteaduste eriala tudengitele, kutseõppijatele, Rahvusraamatukogu uute töötajate päevadel, rahvaraamatukogude maakondlikel seminaridel ja vanglaraamatukogu-hoidjate seminaril. Informatsiooni on jagatud ka suuremate raamatukogude infolehtedes.

Juhatuse liikmetelt ilmusid raamatukogupäevade ajaks kavandatud artiklid:
K. Kaugverilt 22. oktoobri Eesti Päevalehes “Kliendikaart või lugejapilet?” ja M. Voldilt 31. oktoobri Postimehes “Eesti edu ja teadusraamatukogud”. Pärast viimase artikli ilmumist palus ajaleht Sirp M. Voldilt samateemalist intervjuud, mis avalda-tigi 21. novembril pealkirjaga “Anarhia raamatukogusüsteemis”. Kuigi intervjuu tekitas raamatukogurahvas tormilise reaktsiooni, eriti V.-S. Maiste kommentaaride tõttu, ei järgnenud ühtegi teistsuguseid seisukohti väljendavat kirjutist. Maaraamatukogude sektsiooni juhataja S. Bärg oma selgituse toimetusele siiski  saatis.  Ilmselt on raamatukoguhoidjail põhjust järele mõelda ja olla valmis ka kriitikaks, oma seisukohtade põhjendamiseks ja selgitamiseks ning isekeskis arutleda  lugejaeelistuste ja raamatukogu rolli vahekorra üle.
Seoses ERÜ juubeliaastaga ilmus ajakirja Raamatukogu 2003. aasta igas numbris ühe arvamusliidri kirjutis ühingu tegevuse kohta. Kõlama jäi, et raamatu-koguhoidjad vajavad oma ühingut. Ühing on säilitanud erapooletuse, võimaldades kõigil raamatukoguhoidjatel oma arvamust avaldada. Kirjutistes tehti ka kriitilisi märkusi ühingu tegevuse aadressil, kuna, täites tühimikku, on ühing tegutsenud ühiskondliku raamatukoguametina ning täitnud teatud määral ka ametiühingu rolli, mis omakorda tõestab vajadust nimetatud kahe instantsi järele. Pealegi puuduvad mittetulundusühingul mehhanismid protsesse mõjutada. ERÜ edasises arengus soovitati üle vaadata tegevuse põhisuunad, kuna ühingu struktuuri arvestades on need liiga laialivalguvad. Samas pole vaja ka muutusi läbi viia pelgalt selleks, et mitte teha seda, mida varem on tehtud, vaid ikka selleks, et teha paremini, kasutades uusi võimalusi ja vahendeid, ning luua uusi visioone.

TUNNUSTUSED
ERÜ aastapreemia 2002 omistati Viljandi Linnaraamatukogu direktorile Evi Murdlale. Sellega tunnustas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus Evi aastatepikkust väga sihikindlat tööd Viljandi Linnaraamatukogu uue kodu nimel, mis 2002. aastal jõudis särava tulemuseni.
Juubeliaastal otsustas juhatus erandkorras anda välja kaks teenetepreemiat. Juhatus hindas kõrgelt Lääne Maakonna Keskraamatukogu kauaaegse pearaamatukoguhoidja Mare Ektermanni aastatepikkust innustavat tegevust raamatukogunduse arendamisel, eriti rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete korrastamisel. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Heino Räim vääris teenetepreemia pikaaegse sihikindla ja tulemusrohke töö eest vanema eestikeelse kirjanduse hoidmisel, avamisel ja populariseerimisel.

Friedrich Puksoo 2003. aasta auhinna määramiseks moodustasid TÜR ja ERÜžürii koosseisus: Anne Valmas (esinaine), Krista Aru, Malle Ermel, Ruth Hiie, Mare Rand. Auhinnakomisjon otsustas 20. jaanuaril 2003. aastal üksmeelselt anda Friedrich Puksoo 2003. aasta auhind Ene-Lille Jaansonile aastakümnete pikkuse Eesti raamatu ja trükiasjanduse ajaloo alase uurimis- ja publitseerimistöö eest, millega ta on otseselt jätkanud P. Puksoo enda tööd. Auhinnakomisjon avaldas tunnustust O.-M. Klaassenile ja M. Rannale raamatus Keiserlik Tartu Ülikool (1802-1918) ja Orient: Eesti-Oriendi kultuurisuhete üldisel taustal ilmunud TÜ Raamatukogu orientalistika kogude kujunemislugu ja koostist käsitlevate uurimuste eest.

Parima maaraamatukoguhoidja 2003 valisid kolleegid igas maakonnas juba kolmandat korda. Parimateks tunnistati: Liia Kiibus, Harjumaa, Ääsmäe raamatukogu; Piret Soobik, Hiiumaa, Palade raamatukogu; Anne Valdru, Ida-Virumaa, Sonda raamatukogu; Mare Nahk, Jõgevamaa, Palamuse raamatukogu; Miine Reisenbuk, Järvamaa, Käravete raamatukogu; Hilja Tamm, Läänemaa, Ridala raamatukogu; Aime Kinnep, Lääne-Virumaa, Rakke raamatukogu; Mall Kõpp, Põlvamaa, Vastse-Kuuste raamatukogu; Ene Tiismaa, Pärnumaa, Sauga raamatukogu; Aili Erm, Raplamaa, Kodila raamatukogu; Elna Ots, Saaremaa, Orissaare raamatukogu; Tiina Arike, Tartumaa, Võõpste raamatukogu; Vaike Viks, Valgamaa, Nõuni raamatukogu; Olga Sööt, Viljandimaa, Pärsti raamatukogu; Anni Lahe, Võrumaa, Meremäe raamatukogu. ERÜ esinaine saatis kõigile vallavalitsustele kirja palvega seda nimetust rahalise preemiaga toetada.

Novembris esitas juhatus Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapitalile aastapreemia kandidaadiks Krista Talvi. Jõulutoetuse saamiseks esitati Kultuurkapitalile kaheksa tublit, aktiivset ja loomingulist raamatukoguhoidjat: Virve Adamson (Eesti ajakirjanduse retrospektiivse rahvusbibliograafia koostaja, töötanud alates 1948. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas), kauaaegne osakonnajuhataja, Saima Andla (Pärnu Keskraamatukogu direktor), Rutt Enok (Harju Maakonnaraamatukogu direktor), Aurika Gergeležiu (Eesti Muusikakogude Ühenduse juhatuse esimees, Eesti Rahvusraamatukogu Kunstide teabekeskuse juhtiv spetsialist), Iisi Puusepp (Põlva Keskraamatukogu lugemissaali vanemraamatukoguhoidja), Ere Raag (ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht, Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja), Ene Riet (ajakirja “Raamatukogu” tegevtoimetaja), Ethel Taevere (Tartu Ülikooli Raamatukogu infosüsteemide teenistuse andmebaaside administraator). Mõlemad taotlused rahuldati,  Kultuurkapital märkas ka raamatukoguhoidjate tegemisi.

Detsembris esitas juhatus 2004. aasta riikliku kultuuripreemia kandidaadiks Anne Valmase töö “Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000” eest.

ERÜ esinaise kohtumisel kultuuriministriga oktoobris arutati muuhulgas kultuuriministeeriumi preemia sisseseadmist ka raamatukoguhoidjale. Statuudi kavandi esitas juhatus ministrile novembris. Aasta algul selgus, et ministeerium preemiat anda ei saa, aga riigi kultuuripreemiat antakse vastava seaduse alusel ainult väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

ERÜ 2003. AASTA TULUD JA KULUTUSED

VARADE LIIKUMINE 2003. AASTAL
01.01.2003 ERÜl kassas ja pangas kokku    71 030,24
2003. aastal laekus panka ja kassasse 520 430,97
31.12.2003 kassas ja pangas kokku 52 026,10
- kassas 1 803,20
- pangas 50 222,90

TULUD
2003. aasta tulud 518 955,97
s.h.:omafinantseerimine (üritused, trükised, liikmemaksud) 295 107,51
2002. aasta jäägi arvelt (aruandeaasta kahjum)    20 479,14
KOKKU    539 435,11

KULUD
Kulud kokku    539 435,11

Krista Talvi
ERÜ juhatuse esinaine
11. veebruaril 2004

KALENDER

November 2017
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3