EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUSEST 2001. AASTAL

LIIKMED
2001. aasta jooksul astus ERÜ-sse 30 inimest. Välja astus avalduse alusel 9, maksu tasumata jätmise tõttu arvati ühingust välja 19 liiget. 2001. aasta lõpul on ERÜs 716 liiget (13 auliiget, 657 aastamaksu maksnud liiget ja 46 maksuvõlglast).

TEGEVUSE PÕHIJOONI
Juhatus töötas alates 1. märtsist 2001 koosseisus: Krista Talvi (esinaine), Sirje Bärg ja Katrin Kaugver (aseesinaised), liikmed Ludmilla Dubjeva, Mare Ektermann, Sirje Lauring Vaska, Ene Loddes, Bärbel Luhari, Marje Tamre. Revisjonikomisjoni kuulusid Rutt Enok, Ruth Hiie ja Juta Kaps.
Juhatus pidas 6 koosolekut. Roosta Puhkekülas korraldati arutluskoosolek “ERÜ roll ja ülesanded”, millest võttis osa 32 inimest, lisaks juhatusele osa töörühmade, toimkondade, sektsioonide juhte ning usaldusisikuid. (Olulisemad seisukohad on avaldatud “Raamatukogus” 2, 2001.) Juhatuse laiendatud koosolekul 30. mail informeerisid toimkondade, töörühmade ja sektsioonide juhid vastastikku üksteist oma tegemistest, informatsiooni oma tegevusvaldkonnast andsid Kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus ja Kultuuritöötajate Ametiliidu jurist Sirje Soo.
Aruandeaasta olulisim sündmus oli Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate 3. nõupidamine “Raamatukogud teadmistekeskses ühiskonnas”. Nõupidamine toimus 25.-26. oktoobril 2001 Tallinnas, 27. oktoobril tutvusid osavõtjad Eesti raamatukogudega kahel marsruudil: Lahemaa Rahvuspark, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Tapa Linna Keskraamatukogu ja Järvamaa Keskraamatukogu, Põltsamaa, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Nõupidamisest võttis osa 136 raamatukoguhoidjat üheksalt maalt, neist 79 Eestist. Plenaaristungil esitati 9 ülevaadet osalenud maade raamatukogude osast hariduse ja teaduse infovajaduse kindlustamisel. Sektsioonides esitatud 50 ettekandes käsitleti sisulisi küsimusi valdkonniti üksikasjalikumalt: raamatukogud teadus- ja haridussüsteemis; kasutajakeskne raamatukogu; raamatukogude strateegia, juhtimine, finantseerimine ja personal; ressursside jaotamise printsiibid ja poliitika. Anti välja nõupidamise ettekannete kogumik. Osavõtjad Põhjamaadest ja Balti riikidest andsid nõupidamisele kõrge hinnangu. (Pikemalt vaata “Raamatukogu” 6, 2001 ja edaspidi ka ERÜ aastaraamat 2001.)
Nõupidamise ettevalmistamine oli töömahukas ja pikaajaline, alustati juba 2000. a. novembris. Kuigi põhiraskus jäi esinaise ja büroo kanda, on suure tänu teeninud korraldustoim-konna liikmed Mare-Nelli Ilus (TÜR), Gerda Koidla (TTÜR), Endla Sandberg (RR), Marje Tamre (Concordia Rahvusvaheline Ülikooli Eestis) ja Sirje Virkus (TPÜ) ning sektsioonide juhatajad Eestist M. Ilus, G. Koidla, Silvi Metsar(RR) ja Anu Nuut (RR), samuti ka II plenaaristungit juhatanud Kalju Tammaru (HER). Nõupidamise läbiviimist toetasid Nordbok, Nordinfo, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvusraamatukogu. Meie toetusetaotlusele vastas eitavalt avatud ühiskonna toetusfondide koostööprogramm “Kultuurikontaktid”.

2000. aasta novembris ERÜ ja EBLIDA vahel sõlmitud lepingu alusel osaleb ERÜ projektis Central and Eastern Europe Licensing Information Platform (CELIP). 19. septembril toimunud seminaril “Kuidas saada raamatukogule elektroonilise info kasutusõigust?” oli põhiettekandjaks projektijuht Tuula Haavisto. Litsentside kasutamisest Eesti raamatukogudes rääkisid Marika Meltsas TÜR-ist ja Krista Kiisa RR-ist. 64 osavõtjat andis tunnistust teema aktuaalsusest. Pikema ülevaate projektist on lubanud esitada järgmises ühingu aastaraamatus ERÜ esindaja CELIP-i juhtgrupis Kalju Tammaru.

Kooliraamatukogude sektsiooni korraldusel sai 7.-8. detsembril teoks Baltimaade kooliraamatukoguhoidjate seminar “Kooliraamatukogude arenguperspektiivid õppivas ühiskonnas”, millest võttis osa ligi 60 inimest.

Kitsama suunitluse ja osavõtjate ringiga ettevõtmisi korraldasid kooliraamatukogude ja erialaraamatukogude sektsioonid, vanaraamatu, liigitamise ja märksõnastamise toimkonnad ning mõned piirkondlikud ühendused. (Vt. sektsioonide, toimkondade, töörühmade tegevus).

Avaliku Halduse Instituut, kes korraldas 26.-27. septembril Viljandis Kultuurifoorumi, tegi eelviimasel tunnil ERÜ esinaisele ettepaneku moodustada töörühm “Raamatukogud teel kommunikatsioonikeskusteks”. Tänu moderaator Aira Lepikule ja ettekandjatele (Krista Talvi, Toomas Liivamägi, Ilmar Vaaro, Silvi Metsar, Aili Normak) kujunes rühmatöö sisukaks. Osavõtjad olid aktiivsed. Kahjuks kõnelesime taas isekeskis, kuigi ettevalmistusi tehes lootsime oma probleeme tutvustada ka teistele huvilistele.

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus ja ajakiri “Hea Laps” koostöös Eesti Raamatukogu-hoidjate Ühingu ja Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduga algatasid projekti “Lugemine lubatud”. Projekt algas aastal 2001, mille UNICEF oli kuulutanud lasteaastaks ja kestab kaks aastat – 1. veebruarist 2001 kuni 1. veebruarini 2003. Projekti eesmärgiks on juhtida tähelepanu õpilaste vähesele lugemusele ning teha kaasaegne lastele ja noortele mõeldud väärtkirjandus läbi kooli- ja rahvaraamatukogude võimalikult hästi kättesaadavaks; aidata leida vahendeid rahva- ja kooli-raamatukogude materiaalse olukorra parandamiseks nii fondide komplekteerimise, kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite muretsemise kui ka kohasemate ja avaramate ruumide osas.
Projekti eesmärgist tulenevalt saatsid projektis osalejad avaliku kirja EV presidendile, peaministrile, asjaomastele ministeeriumidele, Riigikogu komisjonidele ja Eesti Omavalitsuste Liidule, milles juhtisid tähelepanu kooli- ja rahvaraamatukogude alavarustatusele lastekirjan-dusega ning palusid eraldada selleks täiendavaid vahendeid veel 2001. aastal. Riigikogu kultuurikomisjon tunnetas probleemi tõsidust, küsis ka Kultuuri- ja Haridusministeeriumi seisukohti ning lubas korraldada selleteemalise arutelu koos Kultuuri- ja Haridusministeeriumide ja allakirjutanutega juba juunis, kuid kahjuks on see siiani edasi lükkunud.

Kuna Kultuuriministeeriumi 2002. aasta riigieelarve prioriteetide hulgas oli küll rahvaraamatukogude internetiseerimine, mitte aga raamatukoguteenus laiemalt, sealhulgas teavikute soetamine, milleks vajaliku raha ebapiisavust rahvaraamatukogudes on pidevalt Kultuuriministeeriumi ees tõstatud, saatis ERÜ juhatuse esinaine kultuuriministrile ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele kirja, milles paluti 2002. aasta eelarve koostamisel lisada eelistuste hulka ka rahvaraamatukoguteenus ja kavandada teavikute soetamise raha suurendamine. Kuigi teavikute ostusummad on püsinud samal tasemel alates 1999. aastast ja raamatukogude finantseerimine Kultuuriministeeriumi eelarves pidevalt vähenenud, jäid teavikute ostusummad ka 2002. aastal eelmise aasta tasemele.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm on mitu aastat tegelenud väikeste raamatukogude töötajaid abistava tegevusega – koostanud ilmunud kirjandusest valiknimestikke ja sõnastanud rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtted, kuid ühingul ei ole olnud vahendeid selle töö rahastamiseks. Oleme sellekohase taotluse esitanud kolmel korral Kultuurkapitalile, kuid saanud alati eitava vastuse. Kuigi ERÜ-l ei ole põhjust nuriseda – saime toetust paljundusmasina ostmiseks ja Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate 3. nõupidamise korraldamiseks – tuleb ometigi nentida, et raamatukogusid on Kultuurkapital järjest vähem toetanud. Siin võib põhjuseks olla ka raamatukogude endi tagasihoidlikkus ja oskamatus oma soove projektidena esitada, kuid kahtlemata on üks põhjus selles, et Kultuurkapitali põhimäärus näeb ette ainult loometegevuse toetamist. ERÜ esinaise kirjale eelmise aasta lõpust vastas Kultuurkapitali nõukogu esimees 2002. a. 25. jaanuaril, et “1997. a. detsembrist tegevust alus-tanud Kultuurkapitali nõukogu leidis, et raamatukogude põhitegevuse toetamine pole kooskõlas Kultuurkapitali seadusega… Vastavalt Eesti Kultuurkapitali seaduse §1 on Kultuurkapitali tegevuse eesmärk kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi toetamine. Rahvakultuur seaduse mõistes hõlmab rahvakunsti, sealhulgas traditsioonilisi (folkloorseid) rahvakunstialasid, seltsielu ja vabaharidust. Seega oodatakse raamatukogudelt projekte, mis on seotud Kultuur-kapitalis esindatud erialadega…” See seletab ehk ka, miks juba teist koosseisu järjest ei ole meie poolt esitatud kandidaate Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogusse arvatud.

Kõnekoosolek
2001. aastal kutsus ERÜ juhatus raamatukoguhoidjaid kõnekoosolekul arutlema teemal “Kas Eesti raamatukogusüsteem vajab reformimist?”. Sissejuhatavad sõnavõtud olid palutud K. Talvilt, Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaalt ja Haridusministeeriumi teaduse talituse juhataja Maie Toimetilt. Seekord oli rohkesti uut teavet, näiteks:  et Kultuuriministeerium tellib teadusraamatukogude arengukava firmadelt ja arvab, et rahvaraamatukogudele tuleks trükiseid tellida ühest komplekteerimiskeskusest ning et Haridusministeerium on ise ka hämmingus, et teadusraamatukogundus tuleb nende haldusalasse. Kuigi aega jäi sõnavõttudeks napiks, andsid need küsimused aruteluainet juhatusele ja raamatukoguhoidjatele terveks aastaks. Ühe komplekteerimiskeskuse puudujääkidele osutasid oma märgukirjades nii ERÜ juhatus, rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm kui ka maakogude sektsioon, ühingule laekus mitmeid arvamusi ka raamatukogudelt. Juhatus esitas omapoolsed seisukohad ka teadusraamatukogude arenduskava projekti kohta ja teadus- ja arhiivraamatukogude nimetamise ja neile esitatavate nõuete määruse projekti kohta.

Raamatukogupäevad 20.-30. oktoobrini
Raamatukogupäevade juhtmõtteks oli “Tule raamatukogusse – teadmine on jõud!”. Seekord oli 19. oktoobril toimunud avaürituse korraldajaks ERÜ Tartumaa Kogu. Paljulubav ettekandepäev “Kas raamatukogu peab end müüma?” TÜR-is piirdus TÜ lektori Kristiina Tõnnissoni selleteemalise loenguga. Toimus tavapärane kirjanduse tundmise võistlus, kus osales 14 võistkonda. Esimesele kohale tuli taas Tartu Linna Keskraamatukogu võistkond (Tiina Tarik, Tiina Sulg, Piret Kiivit), teisele Raplamaa (Kaja Tammar, Urve Ellandi, Tiina Talvet) ning kolmas koht läks Võrumaale (Helle Laanpere, Külli Ossul, Aili Järv). Raamatuaastale kohaselt olid auhindadeks raamatud, enamik neist ERA märgiga.
Võistluse “Infootsing internetist” eelvoorule registreerus 47 osavõtjat 23 rahva- ja teadusraamatukogust. Võistlustulle astus tegelikult 34 inimest 19 raamatukogust, kellest 10 pääses lõppvooru. Võitjaks tuli Toomas Schvak Tallinna Keskraamatukogust, järgnes Katrin Karus TPÜR-ist, kolmandat-neljandat kohta jagasid Krista Visas Pärnu Keskraamatukogust ja Kaire Kroon Kehra Linnaraamatukogust. Parimad said auhinnaks ERA väljaande – CD-ROM-i “Kiri ja Raamat”. Võistluse eestvedajateks Anneli Limberg ja Katrin Bobrov EARist, lõppvoor sai teoks Rahvusraamatukogu arvutiklassis.
ERÜ juhatus kutsus raamatukogusid tähistama ERA jätkuna 23. oktoobrit eesti raamatu päevana. Meil on hea meel, et raamatukogud selle mõttega haakusid ja ajakirjandus selle päeva vastu erakordset huvi üles näitas. Tahaks loota, et 2002. aastal leiavad raamatukogud veel rohkem võimalusi ja tahtmist eesti raamatu tutvustamiseks ning igal järgnevalgi aastal võiksime ja tahaksime oma raamatut sel päeval eriti esile tõsta.
Maaraamatukogude sektsiooni suurem ettevõtmine lisaks tavapärasele suveseminarile oli 30. oktoobril Paide Kultuurikeskuses toimunud maaraamatukoguhoidja päev, kuhu kogunes ligi 200 raamatukoguhoidjat. Korraldajate taotlus oli anda just maaraamatukoguhoidjale vajalikku informatsiooni, luua võimalus kohtuda kolleegidega. Esmakordselt austati iga maakonna väljapaistvamat maaraamatukoguhoidjat. Maaraamatukoguhoidja päevast ja tema muredest ja rõõmudest ilmusid artiklid kultuurilehes Sirp.
20. oktoobri Postimehes trükiti neli raamatukogusid tutvustavat erilehekülge. ERÜ juhatus peab seda suureks õnnestumiseks,  sest raamatukogusid on üldiselt avalikkusele vähe tutvustatud ja kui, siis mitte alati positiivses võtmes. Kuigi kõik ei läinud nii, nagu kavandati (esialgne lubadus oli iseseisev vaheleht,  esines ka toimetuse- ja koostajate-poolseid apse), oleme saanud ka rohkelt positiivset vastukaja. Täname kõiki, kes kaastööd tegid, kuigi osa neist jäi ruumipuudusel avaldamata, ja Kersti Kikkast, kes nägi materjalide kogumiseks vaeva.

Eesti Raamatu Aasta
ERÜ üritustest toimusid ERA raames:
7. veebruaril ettekandekoosolek ERÜ auliikme Voldemar Milleri 90. sünnipäeva tähistamiseks ERA Peakomitee ja Kultuuriministeeriumi toel koos Rahvusraamatukoguga;
15. veebruaril ERÜ vanaraamatu toimkonna ja Eesti Akadeemilise Raamatukogu koostöös konverents “Raamat kui kultuuriväärtus” EARis (Vt. “Raamatukogu” nr.2, 2001);
27. aprillil kooliraamatukogude sektsiooni raamatuaasta lõpukonverents “Väärtkirjandus kooliraamatukogus – kultuurrahva kasvataja” RRis.
Eesti Raamatu Aasta raames korraldatud konkursi “Parim koguduseraamatukogu” žüriisse kuulusid ka ERÜ esinaine Krista Talvi ja Ruth Hiie vanaraamatu toimkonnast (Vt. Raamatukogu, 3, 2001 ja Eesti Kirik 21.03.2001)
ERÜ püüdis kaasa aidata Eesti Raamatu Aasta ürituste õnnestumisele ja pälvis selle eest, nagu paljud raamatukogud ja inimesed, ERA Peakomitee tänukirja.

AUHINNAD
F. Puksoo auhinda andsid tavapäraselt välja ERÜ ja TÜR. Žüriile (Rein Saukas (esimees), Krista Aru, Ruth Hiie, Kalju Tammaru, Anne Valmas) oli hindamiseks esitatud viis 2001. aastal ilmunud tööd. Žürii otsustas üksmeelselt määrata 2001. aasta Friedrich Puksoo auhinna (5405 krooni) Ilse Hamburgile monograafia “Eesti bibliograafia ajalugu 1901–1917” (Tallinn, 2001) eest ja tunnustada Tiiu Reimot monograafia “Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel” (Tallinn, 2001) eest.

ERÜ aastapreemia’ 2000 kandidaatideks olid esitatud Tiiu Reimo (EAR, vanaraamatu toimkonna liige ja kauaaegne juht), Külli Ots (Põlva Keskraamatukogu, Põlvamaa piirkondliku ühenduse usaldusisik) ja Kalju Tammaru (EHR, terminoloogiatoimkonna liige) ning teenetepreemiale Tiiu Pihlakas (Jõgeva Keskraamatukogu, Jõgevamaa piirkondliku ühenduse usaldusisik) ja Laine Meos (Rõngu raamatukogu). Juhatuse otsuse alusel anti aastapreemia Tiiu Reimole ja teenetepreemia Tiiu Pihlakale. ERÜ aasta- ja teenetepreemia’ 2001 saajad tehakse teatavaks aastakoosolekul 28. veebruaril 2002.

ERA tähistamise innustamiseks koolides kuulutas ERÜ kooliraamatukogude sektsioon välja raamatuaasta nädala koolides. Paremaid koole premeeriti raamatuaasta lõpul ERÜ aukirja ja raamatuga: gümnaasiumidest Paide Ühisgümnaasiumi raamatukogu, põhikoolidest Tori Põhikooli raamatukogu ja vene õppekeelega koolidest Tallinna Kari Gümnaasiumi raamatukogu.

Paremaid maaraamatukoguhoidjaid austati ERÜ tänukirja ja erilogoga vaasiga.
Parima Maaraamatukoguhoidja ‘2001 tiitli pälvisid:

Reet Raudkepp, Vaida raamatukogu, Harjumaa
Asta Leiten, Laiuse raamatukogu, Jõgevamaa
Heli Nigul,  Avinurme raamatukogu, Ida-Virumaa
Viivi Kallasaru,  Koeru raamatukogu, Järvamaa
Maili Uibo,  Käina raamatukogu, Hiiumaa
Varje Jaer-Eer,  Risti raamatukogu, Läänemaa
Ene Heide,  Kadrina raamatukogu, Lääne-Virumaa
Tiina Hoop,  Saverna raamatukogu, Põlvamaa    Silvi Pilvet Allikukivi raamatukogu, Pärnumaa
Luule Bortnikova,  Valtu raamatukogu, Raplamaa
Ülle Maimann,  Kärla raamatukogu, Saaremaa
Ene Runtel,  Järvselja raamatukogu, Tartumaa
Etna Ansi,  Lüllemäe raamatukogu, Valgamaa
Hillevi-Kärt Muska,  Lilli raamatukogu, Viljandimaa
Elvi Määr,  Raiste raamatukogu, Võrumaa

ERÜ OLI 2001. AASTAL ESINDATUD:

Kultuuriministeeriumi koolitusnõukogus  Krista Talvi 
Viljandi Kultuurikolledži nõukojas ja riigieksamikomisjonis  Krista Talvi 
Kutseeksami I mooduli eksamikomisjonis Krista Talvi 
Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude nõukogus Sirje Bärg
Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude internetiseerimist nõustavas töörühmas   Sirje Bärg
Rahvusraamatukogu standardimise töörühmas  Katrin Kaugver
Ajakirja Raamatukogu toimetuskolleegiumis  Reet Olevsoo

ERÜ on esindatud IFLA nelja sektsiooni alalises komitees ja ühes komitees:
Ülikooliraamatukogude ja teiste universaalsete teadusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liige Toomas Liivamägi (2001-2005)
Hariduse ja koolituse sektsiooni alalise komitee liige Aira Lepik (2001-2005)
Liigitamise ja  märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liige Marje Aasmets (2001-2005)
Rahvaraamatukogude sektsiooni alalise komitee korrespondentliige Tiiu Valm (2001-2005)
Informatsioonile vaba juurdepääsu ja sonavabaduse komitee (FAIFE) liige Marje Tamre

ERÜ JA AMETIÜHING
Kultuuritöötajate Ametiliidu esimehe Ago Tuulingu ettepanekul kohtus ta ERÜ esinaise ja bürooga, et arutada ametiühingu ettepanekut ERÜ ühinemiseks liiduga. Kohtuti ka Muuseumide ühingu juhatuse liikme Ülle Kruusiga, et saada teavet selle ühingu ja ametiühingu seostest. Juhatus leidis, et ERÜ ei saa võtta endale ametiühingu ülesandeid, pealegi ei oleks ERÜl selleks rahalisi vahendeid.
2002. aastal tahame siiski esitada Kultuuritöötajate Ametiliidule raamatukogutöötajate palganõudmised 2003. aasta läbirääkimisteks valitsusega.

ERÜ TEGEVUSE TUTVUSTAMINE
Töörühmade, toimkondade, sektsioonide ja juhatuse suuremad ettevõtmisi on kajastatud ajakirja “Raamatukogu” ERÜ veerus. On tore, et autorite ring on laienenud ja et varasemast rohkem on oma tegevust tutvustanud ka töörühmade ja sektsioonide juhid ja liikmed. Juhatuse aruanne ja kroonika avaldati ERÜ aastaraamatus. Ülevaade viimase 10 aasta tegevusest avaldati Rahvusraamatukogu väljaandes “Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis: 1991–2001.
ERÜ roll ja ülesanded on teema, mis on ikka olnud aktuaalne. Juhatuse esinaine Krista Talvi on ERÜ tegevust tutvustavate loengutega esinenud TPÜ infoteaduste eriala tudengitele, kutseõppijatele ning Rahvusraamatukogu uute töötajate päevadel, rahvaraamatukogude maakondlikel seminaridel, Läänemaa kultuuritöötajate päeval.
2001. a. augustis uuenes ja täienes ERÜ kodulehekülg märgatavalt.
Valmis uus ERÜ-d tutvustav voldik eesti ja inglise keeles.

KIRJASTUSTEGEVUS
1. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2000. 12 / [toimetus: Maire Liivamets (koostaja ja toimetaja)... jt.]. Tallinn, 2001. 168 lk. (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat ; 12). Artiklite kokkuvõtted inglise keeles. Bibliograafia artiklite lõpus.
2. Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat : kooliraamatukogu teemaliste artiklite kogumik. Tallinn, 2001. 83 lk. Sisaldab bibliograafiat.
3. Luhari, Bärbel, Sõrmus, Ester. Õpilane, raamat, raamatukogu : uurimused õpilaste lugemisest ja õppekava toetavast kirjandusest kooliraamatukogudes. Tallinn, 2001. 63 lk. : ill. 70 soovitumat teavikut lk. 61-62. Artiklite kokkuvõtted inglise keeles. Sisaldab bibliograafiat.
4. Libraries in knowledge-based society : proceedings of the 3rd Nordic-Baltic Library Meeting, October 25-26, 2001, Tallinn, Estonia / compiled by Reet Olevsoo, Linda Kask. Tallinn, 2001. 255 p. : ill.

TOETUSED
Kultuuriministeerium
- tegevusoetus 60 000.-
- ERÜ aastaraamatu trükitoetus 10 000.-
ERA Peakomitee 27 000.-
ERÜ aastaraamatu trükkimine,  “Õpilane, raamat, raamatukogu”
trükikulud, Voldemar Milleri kõnekoosolek, kooliraamatukoguhoidjate konverents)
Tartu Kultuurkapital
- Tartumaa Kogu reis Hiiumaale 5 000.-
Eesti Kultuurkapital 38 000.-
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 20 000.-
Nordinfo 78 629.-
Nordbok 133 301.-
CELIP-I projektitoetus 45 540.-
Haridusministeerium 5 000.-

ÜLEVAADE ERÜ TOIMKONDADE, SEKTSIOONIDE, TÖÖRÜHMADETEGEVUSEST 2001. AASTAL JA PLAANIDEST 2002. AASTAKS

Liigitamise ja märksõnastamise toimkonna (juhib Arda-Maria Kirsel) tegevuses tuleb märkida kahte suuremat üritust:
- viidi läbi küsitlus UDK eestikeelsete liigitustabelite kohta,
- korraldati UDK uue üldmääraja 02 tõlkimine eesti keelde.
2001. aasta aprillis-mais koostati ja saadeti 38-le teadus-, mõnele eriala-, maakonna/linna keskraamatukogudele küsimustik UDK eestikeelsete liigitustabelite kasutamise kohta. Küsimustega sooviti arvamust tabelite detailsuse astme, indeksite leitavuse, tabelis puuduvate teemade, tabelite kujunduse jm. kohta. Vastuseid laekus 20 raamatukogult ja 7 liigitajalt. Peatähelepanu keskendati UDK-s puuduvatele teemadele/mõistetele, mille kohta oli laekunud ligi 80 täiendusettepanekut. Lõplikud ettepanekud edastatakse 2002. aastal UDK toimetusele Londonis, et aktuaalsed teemad lülitataks UDK MRF-i. 2002. aastal on oluline märksõnastamise alane seminar ESTER kataloogi kasutajaile.

Kogude toimkond valis 17. aprillil endale uueks juhatajaks Silvi Metsari Eesti Rahvusraamatukogust. Aastas kohtuti neljal korral ning arutati rahvusteaviku mõistete ühtlustamist; pisitrükiste kogumise, registreerimise, säilitamise põhimõtete kooskõlastamist; nõukogude perioodil ilmunud referaatajakirjade säilitamist; välisteavikute komplekteerimise nüüdisajastamist; olukorda Eesti sundeksemplari seaduse täitmisest loovutajate poolt. Ka 2002. aastal jätkuvad toimkonnas arutelud Eesti sundeksemplari seaduse nüüdisajastamise üle, aga ka Soomes ja teistes Põhjamaades sundeksemplaride seaduste uuendatud versioonide üle.

Koolituse toimkonna (juhib Aivi Sepp) liikmed olid 2001. aastal seotud uuendatud kutseeksami programmi rakendamisega. Kuna 2001. aasta algusest hakkas Eestis kehtima kutseseadus ning seoses sellega korraldas koolituse toimkond koos Sotsiaal- ja Haridusministeeriumide esindajatega arutelu, et selgitada raamatukoguhoidjate kutsenõukogu loomise võimalused ja vajadus. 2002. aastal on koolituse toimkonna plaanis raamatukoguhoidjate kutsenõukogu ja kutsestandardiga seonduva, samuti kutseeksami programmi ja kursustega kaasnevate päevakorraliste küsimuste arutamine. Koolituse toimkond koostab abimaterjali eelkõige maakonna/linna keskraamatukogudele, leidmaks sobiv teema ja lektor maakonna/linna seminaril esinemiseks.

Vanaraamatu toimkonna (juhib Ruth Hiie) tegevus oli kantud Eesti Raamatu Aasta ideest. Nii korraldas toimkond koos Akadeemilise Raamatukoguga konverentsi “Raamat kui kultuuriväärtus”, kus pooled ettekanded olid vanaraamatu toimkonna liikmetelt. Eesti Raamatu Aasta üritus oli ka ülevaatus “Parim koguduseraamatukogu”, mille žürii koosseisus oli vanaraamatu toimkonna esimees Ruth Hiie ja ERÜ esinaine Krista Talvi. Koostöös Narva Muuseumiga korraldas toimkond kahepäevase seminari “Narva kultuuriloos”. Toimkond jätkas tutvumist Eesti ajalooliste kogudega nii Tallinna kui Tartu muuseumides ja arhiivides. Vanaraamatu toimkonna tegemised kajastusid ajakirjas “Raamatukogu” ja ajalehes “Eesti Kirik”. 2002. aastal korraldatakse mitu konverentsi. Korraldatakse täiendkoolitust vanaraamatu kataloogijatele. Jätkatakse tutvumist Eesti ajalooliste kogudega.

Terminoloogiatoimkonna uueks esimeheks kinnitati 15.  jaanuaril Maris Ringvee Rahvusraamatukogust. Terminoloogiatoimkond pidas 10 koosolekut: arutati VARIA-terminite seletusi, tehti koostööd mitmete alade vastavate spetsialistidega. Terminoloogiatoimkond parandas IFLA eestikeelset struktuuri (vt. Raamatukogu 5, 2001), vaatas üle Eesti raamatukogude nimed, nende inglisekeelsed vasted ning tegi ettepaneku nende ühtlustamiseks. Parandati rahvusvaheliste ja välisriikide raamatuorganisatsioonide eestikeelsete nimede loetelu. Terminoloogiatoimkonnas läbiarutatud ja Rahvusraamatukogu raamatukogunduse osakonnas säilitatavale terminiandmebaasile toetudes koostatab Rahvusraamatukogu sõnaraamatu veebiversiooni. Sirje Nilbe (RR) andis nõusoleku veebisõnaraamatu toimetamiseks, kaasates ka toimkonna liikmeid.
2002. aastal jätkab toimkond VARIA terminite paranduste ja täienduste aruteludega. Arutatakse ka kataloogi-, infoteaduse ja infotehnoloogia termineid. Tutvutakse standardiga ISO 5127 Informatsioon ja dokumentatsioon. Terminoloogia.

Bibliograafia toimkond (juhib Janne Andresoo) arutas rahvusbibliograafia päevaprobleeme; märksõnaotsingu koduloolist aspekti elektronkataloogis ESTER, arutleti ka bibliograafia toimkonna edasise tegevuse üle. Käsitleti ka bibliograafilise kirje vormi ühtlustamist ja elektrooniliste ressursside kirjeldamist.

Rahvaraamatukogude automatiseerimise toimkond (juhtis Jüri Järs). Toimkonnal puudus kindel isikkoosseis. Tegutses peamiselt toimkonna juht, kes püüdis ära kasutada kõiki olemasolevaid raamstruktuure ja võimalusi (rahvaraamatukogude nõukogu, uued töögrupid, arutelud, nõupidamised). Eesmärgiks oli toetada projektis ”Eesti rahvaraamatukogude infosüsteemi loomine” püstitatud ülesannete täitmist, sealhulgas regionaalsete infosüsteemide väljaarendamist maakondades ja suuremates linnades, interneti püsiühenduste loomist, sobiva tarkvaralahenduse valimist Kirjasto 3000 asendamiseks, riistvara uuendamist jms.

Kooliraamatukogude sektsiooni hakkas juhtima Katrin Viirmaa. Aasta oli kooliraamatukogude sektsioonile edukas. ERÜ Kooliraamatukogude sektsiooni ja Haridusministeeriumi koostöös valmis “Kooliraamatukogude töökorralduse alused”, mis haridusministri määrusega kinnitati. Trükivalgust nägi artiklite kogumik “Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat”. ERA Peakomitee rahalisel toetusel ilmus brošüür “Õpilane, raamat ja raamatukogu”, mis sisaldab sektsiooni poolt aastatel 1999-2000 Eesti koolides läbi viidud kahe uurimuse tulemusi õpilaste lugemusest ja õppekava toetavast kirjandusest kooliraamatukogudes.
Toimus 3 üleriigilist üritust:
- ERA lõpukonverents “Väärtkirjandus kooliraamatukogus – kultuurrahva kasvataja”
- Suvine seminarlaager “Kooliraamatukogud ja kooli ainekava”
- Baltimaade kooliraamatukoguhoidjate seminar “Kooliraamatukogude arenguperspektiivid õppivas ühiskonnas”
2002. aastal korraldatakse kaks teabepäeva ning suvine seminar-laager.

Maaraamatukogude sektsiooni esinaine Sirje Bärg töötas välja sektsiooni töökorra. Uuendati sektsiooni koosseisu. Sektsioon korraldas seminarlaagri Viljandis ja maaraamatukoguhoidja päeva. Maaraamatukogude ja raamatukoguhoidja probleemidest kirjutati ka ajalehe “Sirp” veergudel.
2002. aasta suvel korraldatakse maaraamatukoguhoidjate suvelaager, kogutakse andmeid maaraamatukoguhoidja töö tasustamise kohta.

Erialaraamatukogude sektsioon (juhib Vaiko Sepper) korraldas oma liikmetele aasta jooksul nii erialakoolitust kui huvialaloenguid. Sektsiooni liikmete arv on kasvanud, huvi erialaraamatu-kogude sektsiooni tegevuse vastu samuti. Kahjuks on selles sektsioonis vähe ERÜ liikmeid.
2002. aastal jätkatakse mitmete erialaraamatukogude külastamisega.

2001. aastal töötasid kutseühingu juures ka töörühmad.
Kaugkoolituse töörühm (juhtis Sirje Virkus) oma plaani realiseerimisele praktiliselt ei jõudnudki ning esinaise Sirje Virkuse lahkumisega Ühendatud Kuningriiki töörühma töö ka seiskub.

Raamatuvarade kaitse töörühm (juhib Anne Veinberg). Varguste ja lootusetute võlglastega seotud probleemid on jätkuvalt aktuaalsed. Raamatukoguhoidjad otsivad võlglasi taga, teatavad teistele raamatukogudele tabatud varastest ja leitud võlglastest. Vaja on aga seadusandlikku jõudu, mis kaitseks raamatukogu raamatuid ja karistaks karmilt võlglasi, kuidas selleni jõuda?. Kuna töörühm edasi tegutseda ei oska, vajame riigi abi.

Rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühm (juhib Mare Ektermann) koos keskraamatukogude komplekteerimisosakondadega esitas vastulause Kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa poolt ERÜ aastakoosolekul välja käidud ideele rajada üks rahvaraamatukogude komplekteerimiskeskus, kuna esitatud idee ei vastanud komplekteerimise tegelikele vajadustele.
ERA Peakomitee palus komplekteerimise töörühma koguda andmeid, milliseid raamatuid raamatukogud kingiks saada tahaksid ja edastas ERA Peakomiteele sellekohase pingerea.
Maaraamatukogude komplekteerimise probleemidest kõneldi maaraamatukoguhoidjate päeval Paides ning Põltsamaal rahvaraamatukogude laagris.
Töörühm jätkas keskraamatukogude komplekteerimise põhimõtete viimistlemist, millest kasvas välja “Soovitusi kogude komplekteerimiseks rahvaraamatukogudele”. 2001. aasta aprilliks valmis järjekordne kirjanduse valiknimestik maakogudele, mis sisaldas enam kui 800 kirjet.
Töörühm esitab rahvaraamatukogude komplekteerimise prioriteedid Kultuuriministeeriumile ja jätkab ka valiknimestike koostamisega, kuid soovib selleks tööks ka raha.

Eks-klubi (president Elvi Vall) on ettevõtmistes ka aruande aastal aktiivne olnud, kokku toimus 13 erinevat üritust. Väärikas ja töine on ka 2002. aasta tegevuskava.

Piirkondlikest ühendustest on tegutsemisaltid ERÜ Tartumaa Kogu (usaldusisik Ene Ruder), Võrumaa ühendus (usaldusisik Matti Russ) ja Jõgevamaa (usaldusisik Monika Urb).

ERÜ juhatuse esinaine Krista Talvi
Aseesinaine Katrin Kaugver
Aseesinaine Sirje Bärg
Liikmed: Ludmilla Dubjeva, Mare Ektermann, Sirje Lauring Vaska, Ene Loddes, Bärbel Luhari ja Marje Tamre

KALENDER

November 2017
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3