RAAMATUVARA KAITSE TÖÖRÜHM

EESMÄRK
TEGEVUS 2001 2000 1999

EESMÄRK

Raamatuvarade kaitse töörühm loodi eesmärgil otsida ühiselt tõhusamaid vahendeid kogude kaitseks nii õnnetusjuhtumite kui varaste, võlglaste, hooletute ja pahatahtlike lugejate eest.
Mitmetes raamatukogudes on probleemiks lugejad, kes teadlikult annavad enda kohta valeandmeid, laenavad raamatuid ega kavatsegi neid tagastada. Kuidas neid inimesi leida, kuidas vastutusele võtta, kuidas neilt laenatud raamatud ja trahvid kätte saada? Avakogudest varastatakse raamatuid või lõhutakse neid. Kuidas tabada vargaid ja raamatute rikkujaid? Enamik väga väärtuslikest kogudest on kindlustamata, kuidas neid kogusid hinnata ja kindlustada. Töörühm seadis endale ülesandeks otsida nendele küsimustele vastuseid, leida seadusesätteid, mis aitaksid raamatuvarasid kaitsta.

Loomulikult ei saa raamatukoguhoidjad seadusi luua, muuta ega täiendada ja seda eesmärki endale ei seatudki. Kuid olla survegrupiks, juhtida kõrgemalseisvate organite tähelepanu asjaolule, et raamatukogude vara on ohus ja vajab senisest paremat kaitset, see ülesanne võiks olla jõukohane. Ometi ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Kultuuriministeerium ei olnud nõus töörühma ettepanekuid toetama ega pakkunud ka paremaid lahendusi.

Töörühma liikmed on vahetanud informatsiooni ja kogemusi, aga sooviksime leida ka lahendusi probleemidele. Üksinda me sellega toime ei tule, vaja on nii ERÜ juhatuse kui Kultuuriministeeriumi nõu ja abi.

Anne Veinberg
Töörühma juht
20. 02. 2001.
üles

KOKKUVÕTE 2001

Töörühm ei ole leidnud võimalusi, kuidas raamatukogude vara kaitsta, kuigi vajadus kaitse järele on endiselt olemas. Probleemid, mis on seotud varguste ja lootusetute võlglastega, on kerkinud üles mitmetel seminaridel ja nõupidamistel, kus raamatukogutöötajad on koos olnud, kuid keegi ei ole leidnud lahendust. Eelmisel ERÜ aastakoosolekul pöördusin kõikide ERÜ liikmete poole palvega pakkuda ideid, kuidas edasi tegutseda. Vastuseid ei ole tulnud.
Meie, raamatukogutöötajad, teeme omaltpoolt kõik, mis on meie võimuses: valvame oma avakogusid, saadame võlglastele meeldetuletusi, otsime taga võlglasi, teatame teistele raamatukogudele tabatud varastest ja kadunud võlglastest. Oleme tõstnud viivist ja võlglastele raamatuid ei laenuta, aga kõigest sellest ei piisa.
Vaja on seadust, mis kaitseks raamatukogu raamatuid ja karistaks karmilt võlglasi ja vargaid. Kuidas viia mõte sellise seaduse vajalikkusest nendeni, kes seadusi teevad? See on küsimus. Kes teab vastust?
üles

KOKKUVÕTE 2000

Töörühm alustas oma tegevust 1999. aastal. Selgitati välja raamatukogude ühised probleemid, peeti nõu juristiga, turvafirma esindajatega, otsiti võimalusi raamatuvarade kaitseks varaste, raamatute lõhkujate, võlglaste eest. Juristi soovitusel ja kaasabil töötati välja ja saadeti kultuuriministeeriumile Riigikogule edastamiseks Haldusõigusrikkumise seadustiku täiendus, mis võimaldaks raamatukogudel anda võlglaste otsimine ja karistamine üle politseile.

Ministeeriumilt saime vastuse 23. veebruaril 2000. aastal, kus teatati, et haldusvastutust saab rakendada ainult nende eeskirjade rikkumise eest, mis on kehtestatud seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Raamatukogu kasutamise eeskirja näol ei ole tegemist sellise eeskirjaga, mille rikkumine võiks kaasa tuua haldusvastutuse, seetõttu ei pidanud kultuuriministeerium võimalikuks haldusõigusrikkumiste seadustiku täiendamise algatamist.

Ka Rahvusraamatukogu juhtkond ja jurist ei toetanud esitatud ettepanekut, leides, et raamatukogu ja lugeja vaheline õigussuhe on tsiviilõigussuhe ning raamatukogud peaksid kasutamise eeskirjades ette nägema leppetrahvid, mis laekuvad raamatukogule ja nõudma neid sisse tsiviilmenetluse korras.

Kultuuriministeeriumi kirjaga ja Rahvusraamatukogu arvamusega pöördusime uuesti meid nõustanud vandeadvokaat Jaak Oja poole, kes vastas, et Haldusõigusrikkumiste seadustikku saab täiendada nii, et seda oleks võimalik rakendada ka raamatukogude vara kaitseks. Leppetrahve võib iga raamatukogu oma eeskirjades kehtestada ja sisse nõuda, (mida ka kogu aeg tehakse), aga võlglaste suhtes, kes ei tasu leppetrahve, keda on vaja taga otsida ja karistada, oleks otstarbekas kohandada haldusvastutust.

Kõikidest nendest probleemidest andsin ülevaate sõnavõtus “Lugeja vastutus raamatukogu ees” Rahvusraamatukogus 29. veebruaril toimunud ERÜ kõnekoosolekul “Raamatukogude asend ja roll Eesti ühiskonnas” ja kutsusin üles raamatukoguhoidjaid ja ministeeriumide ametnikke koos leidma teid hoidmaks ühiskonna vara- raamatukogu raamatut.

Juristide vastukäivate arvamuste ja töörühma juhi võhiklikkuse tõttu seadusandluses on probleem senini lahendamata, paljud raamatukogud on aga endiselt hädas tagastamata raamatute ja kuhugi teadmata kadunud võlglastega. Kõige raskem on olukord raamatukogudes, kellel on suur teeninduspiirkond ja palju lugejaid, kes saavad raamatuid koju laenata. Kõikidel raamatukogudel on komplekteerimisraha vähe, samas ei suuda me hoida raamatuid, millele oleme raha kulutanud.

Kuidas siis ikkagi kaitsta raamatukogude vara? Pöörduksin ERÜ juhatuse ja kõigi ERÜ liikmete poole palvega anda meile nõu, milliseid samme astuda, et hoida meie hoolde usaldatud hinnalist vaimuvara.

Anne Veinberg
Töörühma juht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

26. 01. 2001.a.
üles

KOKKUVÕTE 1999

Raamatuvarade vähese kaitstuse küsimus kerkis üles ERÜ aastakoosolekul 18. veebruaril 1999. Enamikes raamatukogudes on probleemid sarnased: kogud on kindlustamata, võlglasi on palju, osa neist ei reageeri meeldetuletustele, tihti ei õnnestu võlglasi leida, sest nende töö- ja elukohad on muutunud või on tahtlikult antud valed andmed, avakogust lähevad teavikud kaduma või tõmmatakse nendest lehti välja.

1999. aasta aprillis moodustati raamatuvarade kaitse töörühm, kes pidas kolm koosolekut
(27. aprillil, 1. juunil ja 14. detsembril).
Komisjoni töös osalesid 13 raamatukogu esindajad:
Anne Veinberg, töörühma juht — Eesti Akadeemilisest Raamatukogust
Marika Oberschneider — Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusest
Arda Mäepere — Tallinna Keskraamatukogust
Helgi Ratnik — Tartu Linna Keskraamatukogust
Ene Loddes — Eesti Rahvusraamatukogust
Sirje Roogna — Eesti Rahvusraamatukogust
Sigrid Mandre — Sisekaitseakadeemia raamatukogust
Mare Ilus — Tartu Ülikooli Raamatukogust
Katrin Luik — Eesti Meditsiiniraamatukogust
Carolina Schults — Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust
Ene Uustal — Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogust
Elvira Mutt — Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogust
Maimu Heintalu — Eesti Hoiuraamatukogust
Evi Murdla — Viljandi Linnaraamatukogust
Anne Valmas — Eesti Akadeemilisest Raamatukogust
 
1.juuni töökoosolekust võtsid osa Advokaadibüroo J. Oja vandeadvokaat Jaak Oja ja turvasüsteemide firma 3M esindaja Avo Vain, kes andsid omapoolseid soovitusi raamatuvarade kaitsmiseks. Koostöös advokaat J. Ojaga koostas komisjon Haldusõigusrikkumisteseadustiku 13. peatüki täiendusettepaneku, mis saadeti Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri osakonna peaspetsialistile Meeli Veskusele edastamiseks Riigikogule. Seaduse täiendus võimaldaks raamatukogudel pöörduda politsei poole nende võlglaste otsimiseks, kelle töö- ja elukohta ei suudeta kindlaks teha, ja algatada kohtuasi lugejate suhtes, kes vaatamata meeldetuletustele raamatuid ei tagasta ja trahve ei maksa.
ANNE VEINBERG
05.01.2000.a.
 

KALENDER

November 2017
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3