Soovitusi kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele

http://www.flickr.com/photos/dreamer7112/257141719/sizes/m/

Rahvaraamatukogude kogude kujundamine

Rahvaraamatukogu on üldjuhul munitsipaalraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks kasutajale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning võimaldab juurdepääsu andmebaasidele.

Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist.

Rahvaraamatukogu seadus (1998) sätestab nõuded kogude kohta 3. peatükis paragrahv 13 järgmiselt:

RAHVARAAMATUKOGU KOGUD ON KOOSTISELT UNIVERSAALSED, SISALDADES TEENINDUSPIIRKONNA ELANIKE PÕHIVAJADUSTELE VASTAVAID ERINEVATES KEELTES, ERI TÜÜPI JA LAADI TEAVIKUID.

Rahvaraamatukogude kogude kujundamine on soovitud koostisega kogude loomine ja arendamine vastavalt raamatukogude ülesannetele ja lugejanõudlusele.


Kogude täiendamiseks määratakse rahvaraamatukogu komplekteerimise põhimõtted, iga kogu komplekteerimisprofiil ja -plaan.

Komplekteerimisplaan avab komplekteerimise sisu ja ulatuse, loetleb hangitavad teadusalad ja teemad, mille kohta kirjandust hangitakse ning määrab kindlaks teavikute eksemplaarsuse, laadi, keele, tüübi.

Kogude koostise analüüs ja kasutusstatistika on tõhusaks abivahendiks lugejanõudlusele vastava kogu loomisel.

Avardunud lugejateenindus esitab uusi nõudeid, mida tuleb raamatukogude komplekteerimisel arvestada:

  1. ühiskonnas on saamas otsustavaks elukestva õppimise mentaliteet,
  2. infotehnoloogia areng nõuab valmisolekut uute oskuste omandamiseks nii raamatukoguhoidjatelt kui raamatukogu kasutajatelt,
  3. raamatukogu kasutajatena on oma koha leidnud erivajadustega inimesed, laieneb koduteeninduse osa,
  4. vähemusrahvuste raamatukoguliku teeninduse parema korraldamise vajadus

Vastavalt raamatukogude ülesannetele komplekteeritakse rahvaraamatukogusid järgmiselt:

Maakonnaraamatukogu täidab täiendavalt munitsipaalraamatukogule raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimiskeskuse ülesandeid ja arvestab oma kogude kujundamisel keskraamatukogu järgmisi maakondlikke funktsioone:
   1. maakonna lugejate raamatukogulik teenindamine,
   2. raamatukogudevahelise laenutuse korraldamine,
   3. raamatubussi teeninduse korraldamine piirkonnas, kus raamatukoguteenus puudub
   4. teatme- ja infotöö korraldamine,
   5. maakondliku kodulookirjanduse andmebaasi koostamine,
   6. vahetuskogu korraldamine,
   7. erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täiendkoolituse organiseerimine.

Maakonnaraamatukogu komplekteerimis- ja töötlusosakonna vahendusel tellitakse, hangitakse, töödeldakse elektrooniliselt ja kujundatakse raamatukogulikult vajalikud teavikud, mis edastatakse raamatukogu osakondadele ja külaraamatukogudele.

Maakonnaraamatukogu koostab oma maakonna raamatukogude elektroonilist keskkataloogi ja/või korrastab kaartkataloogi.

Maakonnaraamatukogu vahendab kirjastajate informatsiooni ilmuvate trükiste kohta, koostab ja levitab uudiskirjanduse pakkumisnimestikke külaraamatukogudele.

Maakonnaraamatukogu teostab järelkomplekteerimist vastavalt lugejanõudlusele.

Maakonnaraamatukogu arveldab teavikute komplekteerimise finantsilistes küsimustes omavalitsustega vastavalt kahepoolsetele lepingutele.

Maakonnaraamatukogu teostab vastavalt oma ülesannetele komplekteerimisalast tööarvestust, aruandlust ja analüüsi.

Linna (kesk)raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust linna teiste rahvaraamatukogudega/harukogudega ja kujundab kogude koostise kooskõlastatult teeninduspiirkonna teiste raamatukogudega, lähtudes kogude kujundamise põhimõtetest ja lugejanõudlusest.

Teavikud tellitakse, hangitakse, töödeldakse elektrooniliselt, kujundatakse raamatukogulikult ja edastatakse haruraamatukogudesse keskraamatukogu komplekteerimisosakonna vahendusel.

Vallaraamatukogu
ülesandeks on koordineerida komplekteerimine ja kujundada kogude koostis kooskõlas teiste valla raamatukogudega. Vallaraamatukogu kogub ja esitab maakonnaraamatukogule kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude (2 ja enam raamatukogu) teavikute tellimused ning lahendab teised komplekteerimisega seotud probleemid. Vallaraamatukogu võib teavikud hankida otse kirjastajatelt, raamatukauplustest jm.; teavikud töödeldakse elektrooniliselt ja kujundatakse raamatukogulikult raamatukogus kohapeal.

Külaraamatukogu esitab raamatute ostusoovid ja tellimused lähtuvalt külaraamatukogu kujundamise põhimõtetest ja lugejanõudlusest maakonna keskraamatukogu komplekteerimisosakonnale, mille kaudu levitatakse infot ilmuvatest trükistest, tellitakse, hangitakse ja töödeldakse nii raamatukogulikult kui elektrooniliselt vajalikud teavikud ja edastatakse külaraamatukogudele.

Külaraamatukogu võib osaliselt või täielikult teavikuid hankida otse raamatukauplusest, kirjastajatelt või vahendusfirmadelt, seejuures teostatakse info hankimine trükiste kohta, teavikute raamatukogulik ja elektrooniline töötlemine raamatukogus kohapeal.

Ühendatud küla- ja kooliraamatukogu on rahvaraamatukogu, mille komplekteerimine toimub keskraamatukogu komplekteerimisosakonna vahendusel või iseseisvalt. Arvestades ühendatud kogude erinevate lugejagruppide vajadusi, on komplekteerimisel erilise tähelepanu all teatmeteoste, väärtkirjanduse, laste- ja noorsooraamatute ning õppekava toetavate teavikute hankimine ja rahastamine.

Muud rahvaraamatukogud ( hooldekodu-, haigla-, vanglaraamatukogud jt.) komplekteerivad oma kogud lähtuvalt kasutajate vajadustest. Eriraamatukogusid finantseerib riigi- või omavalitsusasutus, mille haldusalasse raamatukogud kuuluvad.

Kirjanduse valikul tuleb eriti arvestada teavikute biblioteraapilise aspektiga, muus osas on komplekteerimisel soovitatavad samad põhimõtted, mis rahvaraamatukogudel. Teavikud hangitakse kirjastuste, raamatukaupluste või vahendajate kaudu ning töödeldakse raamatukogus kohapeal.

Komplekteerimisallikad

Rahvaraamatukogud täiendavad oma kogusid ostude, vahetuste ja annetuste teel.

Komplekteerimisallikaiks võivad olla kirjastused, üksikkirjastajad, kirjastuste hulgilaod, vahendusfirmad, raamatukauplused, antikvariaadid jne.

RAHVARAAMATUKOGUD SAAVAD PAKKUDA PARIMAT TEENUST TASAKAALUSTATULT KOMPLEKTEERITUD KOGUDE KAUDU, MILLE EELDUSEKS ON:
OPTIMAALNE RAHA
- riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, eriprogrammidest, fondidest, sponsoritelt jm. allikatest.

AMMENDAV INFORMATSIOON TRÜKITOODANGUST
- pidev informatsioon kirjastajatelt, raamatukaupmeestelt, Rahvusraamatukogult ja teistelt suurematelt raamatukogudelt, koolituskeskustelt; maakonna /linnaraamatukogusse saabuva raamatuinformatsiooni edastamine küla - või harukogudele.

TEAVIKUTE VALIKUPÕHIMÕTTED JA RAAMATUKOGUHOIDJA PÄDEVUS - soovitused teavikute valikupõhimõtete kohta toetavad komplekteerimistegevust ja kogude täiendamist. Raamatukoguhoidja kõrge professionaalsus ja pädevus ilmuvas kirjanduse hulgas orienteeruda on õigete valikute tegemise aluseks.

 1. OPTIMAALNE RAHA

Riigi ja omavalitsuste ülesandeks on vajalike rahaliste vahendite tagamine raamatukogude tasakaalustatud kogude kujundamiseks.

Riigieelarvest taotleb rahvaraamatukogudele komplekteerimiseks vajaminevad summad Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude ülesanne on esitada Kultuuriministeeriumile põhjendatud rahataotlusi teavikute soetamiseks.

Rahvaraamatukogu varustamiseks väärtkirjandusega taotletakse raamatukogu eelarvesse omavalitsuselt komplekteerimissumma, mis ei tohi olla väiksem riigi poolt eraldatud arvestuslikust summast ühe piirkonna elaniku kohta.

Raamatukogu juhtkonna ülesanne on raamatukogu komplekteerimise rahastamise plaani- ja sihipärane ning tõrgeteta korraldamine.

Oluline on komplekteerimissummadele eelarveväliste vahendite juurdehankimine ( riiklikud programmid erivajadustega lugejarühmade teenindamiseks, sponsorid jt.).

Komplekteerimiseks eraldatud vahendeid tuleb kulutada eelkõige olulisemate ja püsiväärtuslike teavikute hankimiseks kogudesse (vt. komplekteerimise prioriteedid), et tagada raamatukogu kui info-, teabe-, haridus- ja kultuuriasutuse ülesannete täitmine.

Komplekteerimisraha säästlikuma kasutamise huvides on soovitav teavikuid hankida soodusmüükidelt, perioodikat tellida sooduspakettidena ja tegelda aktiivselt järelkomplekteerimisega.

 2. AMMENDAV INFORMATSIOON

 Regulaarne ja ammendav informatsioon ilmunud ja ilmuvatest teavikutest raamatukogudele peab saama kirjastajate, kirjastuste ja nende toodangu vahendajate ning raamatukaupmeeste koostöö üheks väljundiks. Kirjastajate ja kirjastuste raamatureklaam raamatukogudele peab olema täpne ja põhjalik (andmed autori kohta, sisututvustus, maht, köide, trükise orienteeruv hind jne.).

Maakonna/linna keskraamatukogude ülesanne on kirjastuste saadetud või omakoostatud raamatuinfo pidev edastamine teistele rahvaraamatukogudele.

Raamatukoguhoidjate erialases koolituses on oluline kirjandusalane täiendõpe (Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Arenduskeskus, maakonna/linna keskraamatukogud ).

 3. TEAVIKUTE VALIKUPÕHIMÕTTED

Raamatukoguteenus peab looma oma piirkonna elanikele võrdsed võimalused informatsiooni, teadmiste, oskuste ja elamuste omandamiseks ning inimese kodanikutunde kasvatamiseks. Rahvaraamatukogud pakuvad tasuta kasutamiseks oma kogud, kaasaegsed andmeotsisüsteemid ja ruumid. Kvaliteetse teenuse tagab raamatukoguhoidjate pädevus.

Rahvaraamatukogu kogude kujundamisel lähtutakse üldharivast, vaimset kultuuri süvendavast ja tuleviku-arengusse suunatud põhimõtetest.

Teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi, rahvaraamatukogudesse ei komplekteerita.

Teavikute seast valikute tegemisel taotletakse rahvaraamatukogu komplekteerimisel võimalust mööda tasakaalustatust ja laiahaardelisust, kasutaja infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt.

Teavikute hankimisel arvestatakse piirkonna elanike rahvuslikku, vanuselist ja hariduslikku koosseisu. Valikut mõjutavad raamatukogu kasutusstatistika analüüs, infonõudlus ja lugejate ettepanekud-soovid; arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust.

Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist, kuid rahvaraamatukogu ülesanne ei ole õpikute täiemahuline komplekteerimine.

Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada raamatukogu osakondade, piirkonna koolide, seltside-ühingute raamatukogudega, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik.

Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid.

4. RAAMATUKOGUHOIDJA PÄDEVUS

 Raamatukoguhoidjate erialane pädevus, kompetentsus aja- ja kultuuriloo tundmises, orienteerumine eesti ja maailmakirjanduses on eduka komplekteerimise oluline osa.

Kogude koostajad ja komplekteerijad peavad tundma piirkonna aja – ja kultuurilugu, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, nii piirkonna kui raamatukogu arengusuundi- ja kava.

Komplekteerijad peavad olema hästi kursis raamatukogu lugejateenindusega, eriti päringutega ja lugejanõudlusega; tegema koostööd kirjandusringkondadega ja piirkonna teiste raamatukogudega.

Komplekteerijad ja teavikute töötlejad peavad oskama kasutada kaasaegset infotehnoloogiat ja valdama erialast arvutitarkvara.

Edukas raamatukoguhoidja- komplekteerija võtab osa erialasest täienduskoolitusest.

 

Komplekteerimise prioriteedid

  1. Omakultuur ja eestlus - Eesti riiki, Eesti ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming. Rahvaraamatukogusse tuleb muretseda oma piirkonna koduloolised trükised ja teised sellealased teavikud kõigis kättesaadavates keeltes.
  2. Teatmeteosed ja teabekirjandus - võimalikult täies mahus kõik eestikeelsed teatmeteosed ja piirkonna lugejateeninduseks vajalikud teaberaamatud; maakonna/linnaraamatukogu komplekteerib ka kaasaegseid võõrkeelseid paberkandjal või elektrooniliselt salvestatud entsüklopeediaid ja teatmeteoseid vastavalt nõudlusele.
  3. Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks - kirjandus erinevatelt teadusaladelt vastavalt lugejanõudlusele nii eesti kui tõlkeautoritelt, võõrkeelset õppematerjali hangitakse lähtudes nõudlusest.
  4. Laste- ja noorsookirjandus - oskuslik valik väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteoseid ja teaberaamatuid; eesti autorite lastele ja noortele mõeldud ilukirjandus, parim valik kaasaegsest laste- ja noorsookirjanduse tõlgetest ja maailmaklassikast.
  5. Tõlkeline ilukirjandus - klassikaline ja kaasaegne tõlkeline väärtkirjandus; muud valikud lähtudes lugejanõudlusest.
  6. Tarbekirjandus - hangitakse eeskätt laiemate valdkondade kohta: üldine majandus, õigus (sh. seaduste kommenteeritud väljaanded), tehnika, tervishoid, põllumajandus, aiandus, käsitöö jms.
  7. Ajaviitekirjandus - vastavalt võimalustele valik ajaviitekirjanduse kõikidest žanridest,  hoiduda tuleb madalakvaliteedilistest ja toimetamata tõlkeraamatutest.
  8. Igasse rahvaraamatukogusse peab olema tellitud kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus.
  9. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja – kogude komplekteerija lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja oma maailmavaatelistest seisukohtadest.

 

Soovitusi komplekteerimiseks teavikute laadide järgi

  • Raamatud, brošüürid

Raamatukogu kasutajate infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt.

Eestikeelne trükitoodang hangitakse lähtudes komplekteerimise prioriteetidest.

Võõrkeelset kirjandust hangitakse lähtudes piirkonna rahvuslikust koosseisust ja lugejate nõudlusest.

Õppekirjandusthangitakse lähtudes pidevõppe ja enesetäiendamise eesmärkidest ; õpikuid ja õpetajate käsiraamatuid vastavalt nõudlusele.

Eksemplaarsus sõltub pidevast, mitte hetkenõudlusest.

 

  • Ajakirjad, ajalehed

Maakonna/linnaraamatukogusse tellitakse vabariiklikud päevalehed ja nädalalehed, kohalikud maakonna ajalehed, võimalusel naabermaakondade ajalehed; teised raamatukogud lähtuvad oma teeninduspiirkonna vajadustest.

Ajakirju tellitakse ammendav valik erinevatelt teadus- ja huvialadelt.

Võõrkeelset perioodikat tellitakse vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Tellitava ajakirjanduse eksemplaarsus sõltub lugejate nõudlusest, teeninduspunktide arvust ja komplekteerimissummadest.

 

  • Kaardid, atlased, gloobused, digitaalkaardid

Kõikidesse raamatukogudesse hangitakse Eesti maakondade ja oma piirkonna kaardid; muud sellealased teavikud vastavalt vajadusele.

 

  • Noodid

Noodikogusse hangitakse vastavalt lugejanõudlusele mitmekülgne valik erinevate pillide ja muusikalaadide tähtsamat materjali ja mänguõpetusi.

Kodumaine noodikirjandus hangitakse kooskõlastatult kohaliku muusikakooliga.

 

  • Pisitrükised (ametkondlikud juhendid, kavad, kutsed, kuulutused jne.)

Kogutakse rahvaraamatukogusse valikuliselt, lähtudes koduloolisest tähtsusest.

 

  • Kunstitrükised (reprode mapid, graafilised lehed, postkaardid, plakatid, eksliibrised, näituste kataloogid, jms.)

Eelistatakse kunstiklassikat ja eesti kunstnike töid; püütakse hankida ja koguda

materjale eeskätt piirkonnaga seotud kunstnike kohta.

 

  • Auvised

Auviste hankimisel tuleb silmas pidada, et nende kasutamine, laenutamine ja kopeerimine oleks kooskõlas Autoriõiguse seadusega.

 

Audiaalteavikud (helisalvestised: laser- või vinüülplaadid, helilindid, kassetid jt.)

Muusikasalvestisi hangitakse võimalikult mitmekülgne kogu, mis sisaldab eri stiiliperioodide tähtsamate heliloojate muusikat silmapaistvate solistide esituses, eri maade rahvamuusikat, popmuusika tähtsamate esindajate loomingut ja lastemuusikat.

Kodumaist rahva-, koori- ja levimuusikat hangitakse võimalikult täielikus ulatuses.

Keelekursusi kassettidel hangitakse koostöös keeleõppekeskustega ja vastavalt lugejanõudlusele.

Lasteteeninduseks on vajalik hankida muinasjutukassette ja lastelaulude salvestusi.

Heli- ja punktkirjaraamatuid saab tellida kirjastusest Helikiri ja vahendada Eesti Pimedate Raamatukogu kaudu.

 

Visuaalteavikud ja kombineeritud auvised (videokassetid, kilelehed, diapositiivid, diafilmid jt. )

Videote hankimisel eelistatakse kodumaiseid kunstilisi filme, sarju ja teatrietenduste salvestusi.

Välismaa filmidest hangitakse eeskätt kirjandusklassika ekraniseeringuid ja valikuliselt teisi tippteoseid.

Teabevideokassette õppeotstarbel ja enesetäiendamiseks hangitakse vastavalt lugejate nõudlusele ja materjali teostuse sisulisele kvaliteedile erinevate ainevaldkondade kohta.

 

  • Elektroonilised teavikud (CD-ROM-id, magnetkettad, magnetlindid, DVD-d jne.)

Elektroonilisi teavikuid hangitakse vastavalt raamatukogu infotehnoloogilistele võimalustele ja lugejanõudlusele

 

  • Elektrooniline materjal

Lugejad võivad raamatukogus kasutada lugejaarvutite abil elektroonilist materjali.

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad