RAHVARAAMATUKOGUDE KOMPLEKTEERIMISE TÖÖRÜHM

LIIKMED
TEGEVUS 2016 2015  2014  2013  2012 2011  2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Soovitusi kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele

LIIKMED

Tiina Talvet
töörühma juht

Rapla Keskraamatukogu

Aive Alamaa

Tallinna Keskraamatukogu

Maris Oro

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu

Külli Ots

Põlva Keskraamatukogu

Piret Reili

Audru raamatukogu

 

TEGEVUS 2016. AASTAL

Komplekteerimisosakondade juhatajatele ja töörühma liikmetele toimus kaks koolituspäeva.

Kevadine 13. aprillil 2016 Tallinna Keskraamatukogu Paepealse raamatukogus

Eesti Keele Sihtasutuse juhatuse esimees Toomas Väljataga andis ülevaate kirjastuse tegevusest. Kirjastus loodi Eesti Keele Instituudi juurde 1993. aastal ja aastas antakse välja ca 40 raamatut. EKSA pole vaid sõnastike kirjastaja, need ning keeleteaduse alased teosed moodustavad toodangust 40 % . Ülejäänu on Eesti autorite teosed, nii proosa kui luule, ja ca viiendik väärtkirjanduse tõlked. Sõnastike kirjastajaks Eestis jäävadki edaspidi tõenäoliselt vaid EKSA ja EKI. Tulevikus on plaanis e-keskkond, kus sõnastikud veebis saadaval, reeglina tasuta, ja paberraamatuid antakse välja vastavalt vajadusele. T. Väljataga tutvustas ka kirjastuse tulevikuplaane. Esmalt valmib 1000-leheküljeline entsüklopeediline teatmeteos „Eesti kohanimed“. Ilmumist jätkab „Eesti murrete sõnaraamat“, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks saame suure „Eesti-soome sõnaraamatu“, rida meie kirjanike teoseid ootab ilmumist.

Tutvusime raamatukoguga, erilist tähelepanu pöörasime seekord koomiksikogule. Saime häid ideid ka lauamängude komplekteerimiseks/kasutamiseks.

Kirjastus Pegasuse köögipoolest rääkis kirjastaja René Tendermann. Pegasus loodi 2001. ja 2003 jõudis juba kasumisse. Siis oli Eestis majanduskirjanduse buum, „Kotleri turundust“ näiteks anti välja 5 trükki. Järgmised hitid olid „Eragon“ ja „Videvik“. Igal kirjastajal on oma menukid, mis aitavad teisi raamatuid välja anda. Menukeid otsitakse ja meie kirjastajad pakuvad üksteist messidel hoogsalt üle. Problemaatiline on raamatute reklaamimine – kuidas seda teha ja kus? Hoolimata kirjastajate suurest tööst lõpetab iga viies raamat siiski poodide „leiukastides“, lihtsalt ei müü. Raamatute trükiarvud vähenevad ja raamat ostja jaoks aina kallineb. Enamus raamatuid ilmub asta lõpul, detsembris. Siis kipuvad uued aga „ära kaduma“, jõuluks ostetakse aasta jooksul varem ilmunud raamatuid.

Vestlusringis päeva lõpul tõstatus teema kokkusaamiste jätkamisest. Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm tuli kokku ajal, mil infot ja ülevaadet ilmuvast teavikust oli vähe, seda oli keeruline hankida. Töörühm tegi siis väga suure töö kirjandusnimestike kokkupanekul ja komplekteerijate teavitamisel. Praeguseks on olukord muutunud, infot on palju, seda pakuvad erinevad kanalid ja komplekteerijad on leidnud vajadustele vastava allika. Kõlama jäi arvamus, et niisuguseid paar korda aastas toimuvaid kokkusaamisi võiks siiski jätkata. Selline koolituspäev on heaks/parimaks võimaluseks kolleegidega suhelda, kogemusi vahetada ja probleemidest rääkida. Jätkuvalt on vajalikud teadmised kirjandusest ja raamatutest, huvitav on kuulda kirjastajate tööst.

Samuti on pidevalt uudiseid ja uuendusi suurematel hulgikaupmeestel, enamasti komplekteerivad rahvaraamatukogud just läbi nende.

Sügisene koolituspäev toimus 5. oktoobril 2016 Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes ja kinos.

Eesti raamatupoe- ja kinokett Apollo valiti oktoobris rahvusvahelise konkursi The Global Service Design Award finaalis maailma parima teenusekontseptsiooniga ettevõtteks. 2009. aastal alguse saanud uuenduste järel on raamatupoena alustanud Apollo tänaseks meelelahutusbränd, mis lisaks raamatutele, muusikale ja filmidele on nüüd ka Eesti suurim kino- ja mahlabaaride kett. Meie tutvusime Apollo esinduskauplusega. Saime ülevaate poes müüdavast ja kaupluse tööprotsessidest. Tutvusime kauba väljapaneku põhimõtetega, sellega, kuidas käib kauba tellimine nii suurde poodi, mismoodi toimuvad allahindlused vm. kampaaniad ja kuidas korraldatakse (raamatumüügi)üritusi.

Siis kuulasime raamatumüügi ülevaadet M. Kirsipuult. 60,4% Apollos müüdavast moodustab trükitud raamat (seisuga 30. IX 2016). Kui linastub film, siis hüppab ka filmi aluseks olnud raamatu müük, multifilmidega sama lugu. Pikaajaliste kogemustega Kirsipuu sõnul oli 2016. aasta suvel turg erakordselt tühi, uut eesti- ja lasteraamatut peaaegu ei ilmunud. Kümmekond kirjastajat olidki teatanud, et suvel nad ei tööta, nende statistika näitas, et I poolaastal ilmus ca 12 nimetust ja IV kvartali plaanis oli üle 20 nimetuse ilmumine. Apollo andmetel mõjutab raamatute müüki eelkõige meediakajastus ja kirjandusvõistluste, -konkursside ja –preemiate võitmine. Viimaste aastate trendidena tõi esineja välja ostjate huvi kristallide vastu, hästi müüvad raamatud tervisest (Bürkland, Raudsik jt), kohalike autorite positiivse sõnumiga käsiraamatud, psühholoogia-alased teosed, lastele teadust ja tehnikat tutvustavad raamatud ja hämmastavalt massiivne on olnud huvi hiiu kultuuri vastu.

Järgmisena vaatasime üle Apollo e-keskkonna, muudatused e-poes ja kiire küsimuste-vastuste voor oli kahepoolne ning kasulik.

Päeva lõpuks saime võimaluse näha kaasaegse kino köögipoolt. Midagi niisugust enamik komplekteerijaist oodata ei osanud, väga huvitav!

Otsustasime 2017. aastal koolituspäevadega jätkata. Kuigi käimas on suured reformid nii riigis kui raamatukogunduses, plaanime järgmisel aastal ikka kahte kokkusaamist

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht
28.12.2016

üles

TEGEVUS 2015. AASTAL

Komplekteerimisosakondade juhatajatele ja töörühma liikmetele toimus kaks koolituspäeva.

Kevadine koolitus 1. aprillil 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis

See polnudki aprillinali! Kogunesime muuseumi ja alustasime päeva ringkäiguga majas. Nägime nii restaureeritud/renoveeritud vana kui ka uut ja moodsat. Arhiivraamatukogu, kultuurilooline arhiiv, rahvaluule, folkloristika, etnomusikoloogia – kataloogid ja kartoteegid, käsikirjad, fotod, esemed, helid erinevail kandjail, tohutu hulk infot, tohutu väärtus! Kirjandusmuuseumis tundsime teravalt, kuidas koolituspäeva ajagraafik meid ahistas, tuleb tagasi minna, tingimata.

Marju Mikkel EKLA kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise töörühmast tutvustas/tuletas meelde, et kodulehe kaudu on võimalik kasutada suurt hulka digiteeritud materjali. Sügavamalt süvenesime

Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb

Käsikirjade andmebaas ELLEN Ellen: Avalik otsing

Virtuaalne muuseumi kelder KIVIKE Avaleht - Kirjandusmuuseum

Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, juhtis meid kodulehe kaudu terve rea nutikate võimalusteni – anekdoodid, keerdküsimused, piltmõistatused, lühendmõistatused jne. Vaatasime üle ka ajakirjad Folklore ja Mäetagused ja EKM teaduskirjastuse uuemad väljaanded.

Kirjastuse Koolibri juhtivtoimetaja Olavi Teppan tutvustas kirjastuse tööd, väljaandeid ja tulevikuplaane. Kirjastuse põhitegevus on õppekirjanduse väljaandmine, ka lasteaedade ja kutsekoolide jaoks. 2014. aastal ilmus 231 nimetust õppekirjandust ja 204 nimetust muud (sõnaraamatud, lastekirjandus, teatme- ja aimekirjandus, nii originaal- kui ka tõlked). 2014 kirjastas Koolibri 180 lasteraamatut, enamus tõlkeraamatud nn. partnerkirjastustelt (Dorling Kindersley, HarperCollins jt). Huvitav on see, et Eestis müüb suhteliselt halvasti suure pildi ja vähese tekstiga lasteraamat, mis mujal on ostjate lemmik, Eesti inimesed ostavad oma lastele pigem „juturaamatu“. Pikemalt peatusime Koolibri sarjal Ajavaim, jutuks tulid autorid, tõlkimine ja plaanid edaspidiseks.

Päeva lõpetas töörühma koosolek, arutasime järgmisi kokkusaamisi, teemasid ja esinejaid.

Sügisene koolitus 23. septembril 2015 Harjumaal Saku vallas Tänassilmal Apollo Holding OÜ ruumes.

Möödunud aastal käisime külas Rahva Raamatul, sel sügisel tutvusime teise suurema raamatukaupmehe Apollo Holdinguga firma logistikakeskuses Tallinna piiril.

Apollo Grupi tegevjuht Mauri Dorbek andis ülevaate firma kujunemisest tänaseni. Apollo visioon on olla meelelahutusettevõte, suurim, efektiivseim ja kaasaegseim. Meelelahutusmaailmad on omavahel seotud, nii kuuluvad ettevõttelele lisaks poodidele ka kinod, kohvikud, mahlabaar. Raamatut, filmi, muusikat, mänge jm. pakutakse tarbijatele/ostjatele, koos, üks toode aitab teist müüa. Apollo keskendub jaemüügile, e-kaubanduse osakonnnas on käsil e-keskkonna arendus just raamatukogusid silmas pidades. Kui 5 aastat tagasi moodustas raamatumüük Apollo poodides 95%, siis praegu 65%, lisaks filmid, kontoritarbed jne. Müügist rääkides ütles Dorbek, et eesmärgiks ei saa olla võimalikult odav hind (primitiivne strateegia!), mõistlikule hinnale tuleb anda lisaväärtus teeninduse, lojaalsussoodustuse vm näol ja selles suunas Apollo arenebki.

Andre Kaibald, e-kaubanduse ja terviklahenduste juht tutvustas meid firma e-poolega. Apollo on praegu suurim e-raamatute müüja Eestis, samuti suurim filmide ja muusikamüüja ning kõige laiemat lauamängude sortimanti pakkuv firma. Valmimas olid kino äpp ning e-poe lahendused tahvli ja mobiili tarbeks, uuenemas koduleht. Apollo e-luger2 on juba II põlvkonna lahendusega. Lugerid valmivad koostöös PocetBookiga, kuid sisaldavad Apollo tarkvara. Komplekteerijatel oli esinejale palju küsimusi e-poe, kaupluste, hindade jne kohta, küllap aitasid meie küsimused näha kitsaskohti, mis Apollos praegu raamatukogude jaoks on.

Raamatute ja trükiste kategooriajuht Marju Kirsipuu rääkis sellest, kust ja kuidas hangitakse/saabuvad trükised Apollosse. 2014. aastal oli Apollol ca 1300 erinevat hankijat, 1150 neist tõid eestikeelset raamatut. 100 hankijat toovad aastas rohkem kui 40 raamatut, vastukaaluks oli 2014. aastal 800 hankijat, kes andsid välja/müüsid ühe raamatu. Apollol pole piirangut, mitu eksemplari ta trükist müüki võtab, on müüdud ka vaid paari raamatut ja vastu võetakse võimalikult kõik eestikeelse trükise pakkumised. Marju Kirsipuu on raamatumüügiga seotud juba ca 30 aastat, aga kõige keerulisem on tema sõnul ikka veel ennustada, milline raamat müüb ja millises koguses. Esineja tutvustas meid erineva müügistatistikaga, muuhulgas saime näha, kuivõrd erineb müük raamatukogudele müügist jaekaubanduses.

Päeva lõpuks vaatasime logistikakeskust. Laos on ca 20 töötajat, pingelisel jõuluhooajal palgatakse juurde. Laotöö on üles ehitatud nii, et süsteem kontrollib töötajat, eksimusi seega peaaegu ei esine. Firmal omal kaubaautosid pole, aga on pidevad koostööpartnerid. Huvitav oli teada saada, et Apollo-suur firma- oli raskustes Omniva kullerteenuse kasutamisel ja meie külaskäigu ajal Omniva teenust ei kasutatudki.

Tiina Talvet, ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2014. AASTAL

Komplekteerimisosakondade juhatajad ja töörühma liikmed said osa kahest koolituspäevast.

26. märtsil 2014 Rahvusraamatukogus

Mele Pesti (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ) andis sissejuhatuseks kiire ülevaate portugalikeelsest maailmast. Põhjalikumalt oli vaatluse all portugali keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjandus. Esineja tutvustas autoreid ja teoseid, juhtis tähelepanu tõlgetele, järelsõnadele ja paigutas raamatu ilmumise ajaloolisse konteksti. Mitme teose põhjal on valminud filmid, ka see sai ära märgitud. Lisaks juhtis Mele Pesti osalejate tähelepanu ajakirjanduses ilmunud tõlgetele.

Joonas Sildre, illustraator, graafiline disainer ja koomiksikunstnik, kõneles koomiksikunstist ja koomiksiraamatuist. Alustuseks pööras ta kuulajate tähelepanu sellele, et eesti keeles  käibiv sõna „koomiks“ on tegelikult eksitav ja halb – kaugeltki kõik pole ju koomilised ega labased, aga parem variant „pildiriba“ vaevalt enam kasutust leidma hakkaks. Joonas rääkis koomiksi ajaloost, ajalehekoomiksist ja raamatutest, eri maade koomiksikultuurist ja tuntumaist koomiksikangelastest, samuti autoritest. Eraldi tuli vaatluse alla Eestis ilmuv meie autorite koomiks. Esinejal oli kaasas muljetavaldav kogu tuntumatest koomiksiraamatuist.

Järgnes vestlusring jooksvatest küsimustest, seekord oli kõige teravam kõneaine raamatukogutarkvara Urram. Tõdeti, et üleminek U3-le tekitas probleeme, eriti  komplekteerimismoodulis.

Päeva lõpetas töörühma koosolek.

15. oktoobril 2014 Tallinnas, AS Rahva Raamatus Peterburi teel

Seekord saime komplekteerijatega kokku suurima raamatumüüja Rahva Raamatu kutsel nende logistikakeskuses Tallinnas Lasnamäel.

Firma jaemüügijuht Sten-Martin Kreisberg andis firmast väga hea ülevaate. Rahva Raamat on suurim võõrkeelse raamatu maaletooja ja e-raamatu müüja. Ja edukas e-raamatu müük tõstab ka paberraamatu müüki! Eriti huvitav oli viimaste aastate müügistatistika. Muuhulgas saime teada, et aastatel 2010-2014 on kõige paremini müünud eesti autor L. Virkus ja kokaraamatud on müüginumbrite poolest pidevalt 3. – 4. kohal. Kõige rohkem müüakse muidugi ilu- ja lastekirjandust, A. Kivirähk on eesti autorite müügiedetabelis teisel ja I. Hargla neljandal kohal.

Siis järgnes ekskursioon Rahva Raamatu logistikakeskusesse, mis aastast 2012 on paberivaba. Kõik laoprotsessid on „arvutiseeritud“, aktiivlaos on 16 tuhat erinevat toodet ja iga töötaja tähtsaim töövahend on i-pad.

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter tutvustas kirjastuse köögipoolt. Eesti mõistes on bestseller iga raamat, mida müüakse üle 2000 eksemplari. Huvitav oli võrdlusks kuulda, et Venemaal suudab rohkem kui 100000 ekemplari müüa vaid ca10 nimetust aastas. Esineja andis lõpetuseks ülevaate Tänapäeva kirjastuses ilmumisjärge ootavatest teostest.

Viimasena rääkis Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam e-raamatukogust ELLU. Kõne all oli ka lõppev liikumisaasta. Huvitav ja inspireeriv oli tallinlaste kogemus spordivahendite kataloogimisel  ja laenutamisel.

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.

Koolituspäev 20. märtsil 2013 Tartu O. Lutsu nimelises Linnaraamatukogus

Mart Jagomägi, kirjastus Ilmamaa direktor, andis ülevaate 1993. aastal asutatud kirjastuse tegevusest. Praegu ilmub ca 30 raamatut aastas. Tuntuim  on „Eesti mõtteloo“ sari, mida antakse igal aastal välja 6 nimetust. Kirjastusel on ilmunud 9 e-raamatut. Kuna Ilmamaa raamatutes kasutatakse palju eri fonte, viiteid, spetsiifilisi tähti jne, on seda e-raamatutena välja anda väga vaevaline ja väga kallis. M. Jagomägi rääkis ilmumist ootavaist raamatutest ja kirjastuse plaanidest.

Tartu Linnaraamatukogu e-teenuseid tutvustas tehnikakirjanduse osakonna juhataja Ülo Treikelder. Lugejate huvi e-lugerite laenutamiseks on väga suur, suurim probleem on just sisus. Lugerid on väga õrnad, Tartus laenutatakse neid ainult koos kotiga ja otsustati, et 2 aastat pidevat kasutust on maksimum, mida seade võimaldab. Esineja tutvustas ka andmebaasi Tartu ilukirjanduses. See on 6 inimese hobi, mitte otsene töökohustus. Tulemus on suurepärane ja täieneb pidevalt!

Marju Saluste, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja, kaitses 2011. aastal Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas magistritöö teemal “Uue vaimsuse kirjanduse retseptsioon“. Esineja kõneles esoteerilisest kirjandusest ja selle lugemisest - kes loevad, kui palju loevad, miks loevad jne. Esoterism pole religiooniprintsiip, vaid mõttesuund. Tegemist on individuaalse religiooniga, mis levib raamatute ja interneti kaudu. Esineja tutvustas Eestis ilmunud raamatuid ja andis ülevaate nende kasutamisest/kasutajatest raamatukogus.

Tiina Talvet andis ülevaate 2012. aasta statistilistest näitajatest komplekteerimise osas. Riiklikule statistikale tuginedes pole Eestis ühtegi rahvaraamatukogu, millele omavalitsused komplekteerimiseks raha ei anna. Selliseid raamatukogusid, mis saavad komplekteerimiseks riigi poolt rohkem raha, kui omavalitsustelt, leidub enamikus maakondades, samas on rahvaraamatukogusid, mille kogudesse omavalitsus panustab kordi rohkem. Kõik osalejad tõdesid, et riiklik komplekteerimistoetus kasutati sihipäraselt, väiksemad rahvaraamatukogud ostsid nn. RD teavikuid riigi toetusest suurema summa eest.

Päeva lõpetas edasise tööplaani ja jooksvate küsimuste arutelu.

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ja ERÜ kogude toimkonna  ühisseminar TÜ Raamatukogu konverentsisaalis 5. novembril 2013

Elle Tarik Tartu linnaraamatukogust kõneles 1920ndate aastate Tartu väga elavast kirjastuselust ja raamatukogudest.

Kairi Felt ja Ülle Talihärm Rahvusraamatukogust vahendasid muljeid Frankfurdi raamatumessilt ja rääkisid lähima tuleviku raamatust/raamatukogust.

Kristina Pai Tartu Ülikooli Raamatukogust käis Münchenis LIBERil ja Helsingis Põhja- ja Baltimaade rahvaraamatukogude kokkusaamisel ning rääkis meile „millest Euroopas räägitakse“.

Pikema ettekande tänapäeva prantsuse kirjandusest, kirjandusauhindadest ja tõlkimisest eesti keelde pidas „Loomingu Raamatukogu“ peatoimetaja Triinu Tamm.

Lea Rand Toila raamatukogust kõneles maa- ja kooliraamatukogude ühinemisest,selle  plussidest ja miinustest.

Tiina Talvet rääkis sellest, kuidas on nn Langi nimekirjad raamatukogude komplekteerimist (eriti väiksemaid kogusid) mõjutanud. Tegelikult nimekiri muidugi  ei  mõjuta, kogude komplekteerimise aluseks on komplekteerimissummad ja  seadusandlus.

Suur tänu kõigile!

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2012. AASTAL

2012. aastal komplekteerimise töörühma koosseis: Aive Alamaa, Külli Karu, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Merle Aas ja Tiina Talvet. Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.

Korraldati

· kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele

· kaks töörühma koosolekut

Koolituspäev Tallinnas Rahvusraamatukogus 21. märtsil 2012.

Mõisaraamatute ja mõisaprtaali autor Valdo Praust, kõneles teemal „Mõisad ja Eestis ilmunud mõisaraamatud". Ettekandja andis lühiülevaate mõisatest Eestis, ilmestades oma juttu slaidimaterjaliga. Tänu mõisatele kuulus Eesti kindlalt euroopalikku kultuuriruumi. Kuna koolitus toimus Rahvusraamatukogus ja oli võimalik kasutada sealse kogu raamatuid, said koolitusest osavõtjad pea kõiki mõisaraamatuid ka ise vaadata ja uurida. Esimene raamat Baltikumi mõisatest ilmus Riias, saksakeelne ja 3-köites (1926, 1928, 1930) „Das baltische Herrenhaus" koost. H. Pirang

Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest kõneles teemal „Fantastilised tegelased eesti laste ja noorte lugemisvaras". Osalejad said väga hea ja põhjaliku ülevaate fantaasiakirjanduse olemusest. Iga fantaasiakirjanduse kategooria juurde tõi esineja konkreetsete raamatute ja autorite näited, avas teoste sisu.

Järgnes vestlusring komplekteerijate hetke kuumima probleemi - kohustusliku komplekteerimisnimekirja ja sellega kaasneva – teemadel. Koorusid välja järgmised punktid: kultuuriministri nimekiri on ajaliselt nihkes – raamatud enamasti juba ostetud; eriti keerulisse olukorda satuvad suured raamatukogud, kus on kõik nomineeritud raamatud olemas ja sundsoetuse raha raske sihtotstarbeliselt kulutada; nimekirjast on jäänud välja liigikirjandus, tõlkeilukirjandus, paljud eesti kirjanduspreemiad

Otsustati saata raamatukogunõunik Meeli Veskusele kiri ettepanekuga kultuuriministri nimekirja täiendamiseks, lisades sinna mitmed kirjanduspreemiad, eesti kultuuri ja ajalugu puudutavad teosed, koduloolised teosed, eesti tunnustatud kirjanike teosed, mis ei ole saanud auhinda jm. Tekkis küsimus sisulise aruande kohta ja otsustati lisada kirjale vastav punkt aruande kohta – et arvestataks tarkvara(de) võimalustega.

Päeva lõpetas töörühma koosolek jooksvatest probleemidest.

Koolituspäev Tallinna Keskraamatukogus 3. oktoobril  2012

Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi võrdleva kirjanduse lektor Ave Mattheus kõneles saksakeelse kirjanduse uuematest tõlgetest eesti keelde. Ettekandja tõdes, et kuigi on jäänud mulje, et domineerib ingliskeelse kirjanduse tõlkimine, on üldpilt saksakeelse kirjanduse tõlgete osas täiesti hea, on tõlgitud nii klassikat kui ka uuemat popkirjandust, väga erinevaid tekste. Suur osa saksakeelsest kirjandusest tegeleb minevikukogemuse läbitöötamisega. Tänapäevaseid teemasid käsitletakse teravalt, isegi groteskselt. A. Mattheus oli koostanud nimekirja sel sajandil saksa keelest eesti keelde tõlgitud teostest, selle said kõik osalejad.

Hispaaniakeelse ilukirjanduse tõlgetest eesti keelde 2011-2012 rääkis TÜ Tallinna esinduse assistent ja kirjanik Merlin Piirvee. Ta arvas, et eesti inimene hispaania kirjandusest suuremat ei tea. M. Piirvee tutvustas lähemalt 8 hispaania keeles kirjutavat autorit maailma erinevatest riikidest. Uuema hispaania kirjanduse iseloomuliku tunnusena tõi ta välja, et raamatud on vähemalt kahe süžeeliiniga. Kõne all olid ka erinevad tõlked ja tõlkijad.

Päev jätkus vestlusringis komplekteerijatele muret tekitavates küsimustes. Kõige põletavam teema oli ostmine Eesti autorite auhinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostmise raha , mis võib siiski üle jääda, eriti linnades ja mida siis teha. Kuigi alles tehakse sundsoetuse kohta analüüsi, siiski juba nüüd võib öelda, et kindla % määramine ei õigustanud end. Jutuks oli kevadine kiri nõunikule ja mis sellest edasi sai. Kõige olulisem oli vast see, et meie ettepanek nimekirja täiendada leidis toetust.

Ere Raag puudutas natuke kutsestandardi olukorda. Jutuks oli URRAMi komplekteerimismoodul, aga kuna osa raamatukogusid kasutab teist tarkvara ja teema neid ei huvita, siis otsustasime, et URRAMiga tegeletakse vastavas URRAMI töögrupis. Tõstatus probleem, et kuna kõik on läinud kallimaks, tuleb edaspidi ilmselt igal raamatukogul maksta koolituse eest. Summa tuleks ERÜ arvele komplekteerimise töörühma tarvis.

Töörühma koosolekul päeva lõpus oli arutluse all 2013. aasta. Otsustati korraldada kevadine kokkusaamaine Tartus ja sügisene jälle Tallinnas. Koolituste põhiteemaks on ikka kirjandus.. Kevadel teeme kookuvõtte eelmisest aastast ja nn. Langi nimekirjast. Huvi pakub ELLU ja e-raamatute laenutamine, seda käsitleksime sügisel Tallinnas. Oluline on omavaheline suhtlemine, kogemuste vahetamine.

Tänu kõigile esinejaile, töörühma liikmetele, kolleegidele ja abilistele, võõrustanud raamatukogudele!

Tiina Talvet
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2011. AASTAL

2011. aastal komplekteerimise töörühma koosseis: Aive Alamaa, Külli Karu, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili, Merle Aas ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus e-maili teel. Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.

Korraldati

· kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele

· kaks töörühma koosolekut

Koolituspäev Tallinna Keskraamatukogu Sõle harukogus 23.03.2011.

Krista Kaer, kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija, selgitas, kuidas raamatud jõuavad kirjastajateni. Ettekandja tõdes, et tõlkekirjanduse tiraažid on suhteliselt väikesed ja see tõstab raamatu hinda. Eesti autorid, tõlkijad, toimetajad on ilmselgelt alamakstud, hoolimata KULKA ja AER rahastamisest ning toetusprogrammidest. Ilukirjanduse tõlkimine on oluline, sest eesti autorid vajavad võimalust ennast teistega võrrelda ja kaugeltki kõigi inimeste võõrkeeleoskus pole nii hea, et originaalkeelse teose lugemine nauditav oleks. Osalejaile tutvustati kirjastuse „Varrak" lähiajal ilmuvaid raamatuid nii tõlke kui omakeelsete teoste vallas ja anti ülevaade 26.-29.05.2011 toimuvast Tallinna Kirjandusfestivali programmist ja esinejaist.

Galina Uibo ja Janek Heinola, Rahva Raamatu müügijuhid, tutvustasid 3 eri tüüpi e-lugerit. E-raamatute hinnad maailmas on 2/3 tavaraamatu hinnast, Eestis kallimad. Arutelul jäid kõlama järgmised mõtted: raha puudumine seab piirid nii e-lugerite kui e-raamatute ostmiseks ja kuna e-raamatutel laenutusluba ei ole, siis pole mõttekas raha nende ostmiseks kulutada. E-raamatute väljaandjad pole huvitatud raamatukogudele müümisest, puudub süsteem, kuidas (rahva)raamatukogud selliseid teavikuid laenutada saaksid.

Kai Idarand, Eesti rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhtiv spetsialist, tegi kokkuvõtte lugemisaastast 34 raamatukogu ankeedi põhjal. Ettekandja tundis heameelt selle üle, kui palju erinevate ürituste korraldamisel rakendati fantaasiat. Positiivse poole pealt leidis äramärkimist, et korraldati väga mitmekesiseid üritusi väga erinevate koostööpartneritega; suurem tähelepanu pöörati erivajadustega lugejatele; kirjanikud külastasid tavalisest rohkem raamatukogusid; raamatukogutöötajad said teadmisi täiendada, eriti IT lahenduste vallas ja andsid ise välja hulga vahvaid trükiseid; raamatukogudele annetati lugemisaastal suur hulk raamatuid. Negatiivsena toodi välja, et lugemisaasta veebileht oli segane ja reklaammaterjalid jõudsid raamatukogudesse liiga hilja.

Osalejad said tutvuda Tallinna Keskraamatukogu Sõle harukogu tööga. Päeva lõpetas töörühma koosolek

Koolituspäev Tallinna Keskraamatukogu Pelguranna harukogus 28. septembril 2011

Ülo Treikelder, Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonna juhataja, jagas Tartu Linnaraamatukogu kogemust e-raamatute laenutamisel. E-raamatute ja lugeritega tutvumise ja lugejatele tutvustamise projektiks saadi raha Tartu linnavalitsuselt, projekti eesmärgiks tutvustada e-raamatu lugemisvõimalust kirjandusklassika baasil. Praegu on Tartu Linnaraamatukogus kasutusel 6 lugerit ja nendest 5 on pidevalt välja laenutatud. Turvalisuse huvides tehakse lugerile pärast tagastamist uus alglaadimine. Raamatukogu plaanib lugerite arvu suurendada, muretseda puutetundlikke jm uuemat selles vallas. Tehakse koostööd EKM eesti kirjanduse varasemate tekstide e-raamatutena laenutamiseks, kõik failid plaanitakse kättesaadava teha ka raamatukogu kodulehe kaudu.

Ilona Martson, tõlkija ja ajakirja Täheke peatoimetaja, kõneles vene kirjanduse eestindustest 21. sajandi 1. kümnendi II pooles. Ettekandja jagas sel sajandil eesti keelde tõlgitud raamatud tinglikult neljaks, tutvustas autoreid ja teoseid ning soovitas lugejale.

Toomas Etverk, OÜ Teek direktor, esitles uuemaid tarvikuid - komplaktplaatide taastamisseade DISC REPAIR PRO, CD plaatide kaitsekile, raamatuliim, nahkköidete jm. hooldusvahendid. Ettekandja näitas praktiliselt plaatide taastamise seadme tööd, tutvustas tagavaraosi.

Viive Noor, kunstnik, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert, kõneles 21. sajandi eesti lasteraamatu illustratsioonist. Kuldaeg oli 1970 – 1980ndatel, raamatuillustraatoreid õpetati siis ERKis. Ettekandja muretses, et illustratsioonide tase on jäänud viletsamaks ja ühe peamise põhjusena nägi ta seda, et kirjastajad kiirustavad illustraatoreid, kunstnikule ei anta aega. Samas on 21. sajandi lasteraamat läinud siiski ilusamaks ja keskmine illustratsioonide tase on kõrge ka maailma mastaabis.

Reet Oruste, Tallinna Keskraamatukogu IT juht, tutvustas Tallinna KR kogemust e-raamatuga. E-lugerite riigihange toimus aprillis. Tallinnas on 4 lugerit, erinevalt Tartust kasutamiseks kohapeal. Külastajad on huvi tundnud, aga loetakse ikka pigem paberil. Tallinna KR eesmärk on hakata 2012. aastast e-raamatuid laenutama. Plaanis luua e-raamatu keskkond, mille jaoks saadi raha hasartmängu nõukogult ja kultuuriministeeriumilt. Sooviks on, et raamatukogu ei peaks tegelema autoriõigustega, see jääks ikkagi kirjastuste mureks. E-raamatute keskkonnaga liitujad - kõik RK võivad liituda - on seal oma lugejate ja oma raamatutega, iga liitunud raamatukogu saab juurdepääsu oma kodulehelt. Keskkonna serverit renditaks Digiraamatute Keskuselt, sinna saaks integreerida ka mujalt pärit raamatuid ja keskkond oleks ESTERiga vastastikku lingitav

Päeva alustuseks vaadati raamatukogubussi Katariina Jee, tutvuda sai Pelguranna harukoguga, päeva lõpetas töörühma koosolek, kus arutati 2012. aasta plaane.

Tänu kõigile esinejaile, töörühma liikmetele, kolleegidele ja abilistele, võõrustanud raamatukogudele!

Tiina Talvet
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

üles

TEGEVUS 2010. AASTAL

2010. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili, Merle Aas ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus e-maili teel.

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Korraldati

  • kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele
  • kaks töörühma koosolekut

Koolituspäev Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas 31. märtsil 2010.

Päevakorras:
Tutvutmine Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteteeninduse ning komplekteerimispõhimõtetega. Võrreldes enamiku Eestimaa rahvaraamatukogudega on Tartu Linnaraamatukogu suur, paljud probleemid on aga väikeste kogudega sarnased.

Laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre andis ülevaate uue algupärase laste- ja noortekirjanduse kasutamisest ning tööst lugemise ja raamatute populariseerimisel. Raamatud muutuvad aina suuremaks, värvilisemaks, mängulisemaks, samas infovaesemaks ja laste huvi pealiskaudsemaks.

Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõud Anneli Saro rääkis uuemast eesti näitekirjandusest, olulisematest autoritest ja värskematest suundumustest. Moodne näitekirjandus pole õieti ei kirjandus ega teater. Raamatukokku komplekteerimise kohapealt võib kvaliteedinäitajaks lugeda seda, kui tükki on teatris mängitud ja seejärel ilmub teos ka raamatuna.

Ere Raag andis ülevaate komplekteerimise olukorrast 2009. Möödunud aasta oli keeruline, väga tugeva löögi andis rahvaraamatukogudele riigipoolse toetuse vähenemine kolmandiku võrra. Murelikuks teeb teavikute eksemplaarsuse vähenemine raamatukogudes, selle tõttu väheneb kasutaja jaoks oluliselt raamatu(info) kättesaadavus.

Vahetati mõtteid teemal, kas lugemisaastal lugemist jätkub? Enamus komplekteerimisosakondade juhatajatest  muretses, et 2010. aasta tuleb keeruline, paljude omavalitsuste eelarved olid veel vastu võtmata.

Päeva lõpetas ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolek. Tehtu eest tänati töörühma juhti Ere Raagi, ameti võttis üle Tiina Talvet. Osalejate tänusõnad Tartu Linnaraamatukogu abivalmis töötajatele!

Koolituspäev Eesti Rahvusraamatukogus 29. septembril 2010
Päevakorras:
Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent Maire Liivamets tutvustas käesoleval sajandil ilmunud väärtkirjandust. Luule on väga võimsalt esindatud ja parem kui proosa. Esile on tõusnud noored vihased luuletajad, kes kirjutavad uue ajastu luulet. Esineja tõi välja aastate kaupa väärtteoseid, mis peaksid/võiksid meie raamatukogudes olemas olema.


Soome Instituudi kultuurisekretär, kirjanik Maimu Berg, tutvustas uuemat soome kirjandust. Paljud head teosed on eesti keeles ilmunud ja  mitmed on veel ilmumisel. M. Berg kutsus raamatukoguhoidjaid soome kirjandust lugema ja propageerima ka oma lugejate seas.

Tiina Talvet vaatles statistikat komplekteerimise vaatenurgast. Eesmärk on koguda tähenduspäraseid andmeid, andmeid, mida saaks analüüsida ja võrrelda oma raamatukogus, vallas, maakondade, ka riikide vahel. Mida statistika meile annab? Kas ja kuidas statistilisi andmeid oma töös kasutada? Mõnel järgmisel kokkusaamisel võiks paluda, et Margit Jõgi Eesti Rahvusraamatukogust räägiks meile raamatukogustatistikast.

Töörühma koosolekul arutati 2011. aasta tegevusplaani. 

Tänu töörühma liikmetele, kolleegidele ja abilistele, kes aitasid koolituspäevi ette valmistada ja läbi viia, kaasa mõtlesid, kõnelesid ja protokollid kirjutasid, samuti ERÜ büroole, Eesti Rahvusraamatukogule ja Tartu Linnaraamatukogule.

 

Tiina Talvet
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht

14. detsember 2010

üles

TEGEVUS 2009.  AASTAL

2009. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks. Peamine suhtlus e-maili teel.
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Korraldati kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele ja kaks töörühma koosolekut Koolituspäevade materjalid saadeti e-postiga kõigile osavõtjaile ja neile, kes ei saanud kohale tulla. Täname koolituspäevade  protokollide koostajat Aive Alamaad.

 

Kooitupäev Eesti Lastekirjanduse Keskuses 01.aprill 2009
Päevakorras:
Eesti Lastekirjanduse Keskuse maja ja selle võimalustega tutvumine.
Direktor Anne Rande tutvustas Eesti Lastekirjanduse Keskuse maja, mis on väga ilus, lastepärane ja terves maailmas ainulaadne sellepoolest, et ta on just eesti keelse lastekirjanduse keskus.

Ülevaade Keskuse tegevussuundadest.
ELK lastekirjanduse konsultant lugejateeninduse alal Anne Kõrge tutvustas uuemat lastekirjandust. Ta jagas autorid vanema ja uuema põlvkonna järgi. Vanemad autorid kirjutavad oma mälestuste järgi, mis kohati tänapäeva lastele jäävad kaugemaks.  Tänapäeva lapsed ei taha lugeda vanast ajast, vaid ikka sellest, mis praegu aktuaalne on. Ta näitas ka erinevate autorite raamatuid, sarju jne.   

Ülevaade uuemast lastekirjandusest. ELK kogude talituse juhataja Tiia Suls tutvustas keskuse kogude kujundamise põhimõtteid s.h. lastekirjanduse kogumise ja säilitamise aluseid,andmebaaside koostamist ja teabe vahendamist; anti ülevaade lugemisuuringutest, üritustest jm.

Komplekteerimise olukorrast (rahvaraamatukogude 2008.a. aruannete põhjal). Komplekteermise töörühma juht Ere Raag tegi ülevaate komplekteermise olukorrast eelmise aasta aruannete põhjal. Kui eelmisel aastal suudeti ikka enam vähem soovitud teavikud hankida, siis käesolev aasta on toonud komplekteermisrahade vähenemise ja säästueelarved. Paljud maakonna raamatukogud ootavad valdadelt lepinguid tagasi ja veel ei teata täpselt palju keegi kohalikult omavalitsuselt raha saab.

Kirjastus TEA/Ilo lastekirjanduse tutvustus. Kirjastus TEA/Ilo lastekirjanduse toimetuse töötajad eesotsas Tiiu Valmiga tutvustasid ilmunud ja kohe ilmuvaid lasteraamatuid ja sarju. Tutvustati ka tellimise võimalusi.

Vabas vormis arutelu teemal: kuidas napi rahaga tagada kogude järjepidev täiendamine? Vabas vormis arutelul rääkisid kõik maakondade ja linnade raamatukogud, kuidas käesoleval aastal vähenenud rahaga püütakse komplekteerida teavikuid, kes missuguse säästuplaani on välja töötanud. Saadi üksteiselt mõtteid oma töö tegemiseks.  

ERÜ komplekteerimise töörühma koosolek.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolekul arutati töörühma senist tegevust ja peeti tulevasi plaane. Töörühma liikmed suhtlevad omavahel telefoni ja interneti teel, kui selleks tekib vajadus.  

Otsustati:
Komplekteerimise töörühm ootab ära, kui maakonna raamatukogud saavad valdadega lepingud sõlmitud ja siis saab teha järeldusi ja otsuseid, kuidas edasi tegutseda.
Informatsiooni saamiseks suheldakse interneti teel.  
Otsustati koguda keskkogudest 2008-2009 I kvartali andmed (laenutused, lugejad ja külastused, kohalikelt omavalitsustelt saadud teavike komplekteerimise summad).  P.S. Koostöös Krista Talviga kogutud  statistilisi näitajaid analüüsiti pearaamatukoguhoidjate kogunemisel.

Koolituspäeva Eesti Rahvusraamatukogus  23. septembril 2009

Päevakorras:
Põhjamaade raamatukogunädal ja Põhjamaade kirjandus.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain tutvustas käesoleva aasta Põhjamaade raamatukogunädalaga seonduvat. Selle aasta  teema on “Sõda ja rahu Põhjalas”. Ta tegi  ülevaate Põhjamaades enim tähelepanu pälvinud autoritest ning tutvustas Põhjamaade kirjandusauhinna saanud autoreid.
Vestlusringi “Komplekteerimise võimalustest majanduslikus madalseisus” juhtisid Ere Raag ja Linda Kask.
Ere Raag tegi ülevaate komplekteerimise olukorrast käesoleval hetkel. I kv lugejate, külastuste, laenutuste ja komplekteerimise eelarvete põhjal tuli välja, et enamus maakondade ja linnade eelarvetes on tagasiminek; näiteks Saaremaal -14,7%, Viljandimaal -9,6 %, Võrumaal -8,4 %. Mõnes maakonnas on olukord parem ja ollakse plussis näiteks Ida-Virumaa +1,9 %. Samas eksemplaarsus on vähenenud, kuid lugejate, külastuste ja laenutuste arvud suurenenud.
Vabas vormis arutelul rääkisid kõik maakondade ja linnade komplekteerimisosakondade juhatajad, kuidas käesoleval aastal vähenenud rahaga on püütud teavikuid komplekteerida. Kellel on veel raha, kellel  lõpukorral. Teavikuid tellitakse arukamalt  ja läbimõeldumalt. Palju kasutatakse sooduspakkumisi. Üldine seis on selline, et kõik raamatukogud püüavad säästa ja olemasolevaga toime tulla. Kuhu me pääseme – peame ju.
Meie contra eesti luule: arutame ETV luulesaadet jpm.
Rahvusraamatukogu teaduse ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent Maire Liivamets tegi ülevaate eesti luulest. ETV luulesaade  ja autorid, kes seal on esinenud. Ta tutvustas noori autoreid, keda meie raamatukoguhoidjatena peaksime teadma : Triin Tasuja, Andra Teede, Paavo Piik,Timo Maran, Triin Soomets , Liisi Ojamaa, Maria Lee jt
ERÜ komplekteerimise töörühma koosolekul tänas E. Raag  töörühma sisuka koostöö eest ja tegi ettepaneku valida 2010. aasta kevadest  töörühmale uus juht  – Tiina Talvet (Rapla Keskraamatukogu). Töörühma oodatakse uusi liikmeid!

 

Tänan töörühma liikmeid, kolleege ja häid abilisi, kes aitasid koolituspäevi ette valmistada ja läbi viia, tõsist arutelu algatada ja asjalikke  ettepanekuid teha-  Reet Olevsoo, Linda Kask ja Krista Talvi.
Lugupidamisega
Ere Raag,

Rahvaraamatukogu komplekteerimise töörühma juht aastatel 2003-2009
03. november 2009

üles

TEGEVUS 2008.  AASTAL

Töörühm samas koosseisus, ka töökorraldus jäi samaks. Peamine suhtlus toimus e-maili teel.
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Korraldati

  • kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele ja töörühma liikmetele
  • kaks töörühma koosolekut
  •  

23. aprillil 2008 Rapla Keskraamatukogus
Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Tiina Talvet tutvustas oskonna tööd, sealhulgas rahalist  arvepidamist, vähe tellitud aga väärtusliku kirjanduse ülevaadetest ja maakonna (valla) raamatukogudega suhtlemisest.
Peamiseks komplekteerimispõhimõtteks on demokraatia. Iga raamatukogu komplekteerib seda, mida tema tahab.
Ere Raag tegi ülevaate rahvaraamatukogude aruannetest, mis olid aasta 2007.a. jooksul tähtsamad tegemised ja sündmused, seda just komplekteerimise osas.
Tiina Sulg andis meile hea ülevaate eesti ulmekirjandusest. Ta rääkis eesti ulme eripärast, erinevatest vooludest ja tähtsamatest autoritest. Peale raamatute saime teada mitu interneti aadressi, kus vastavat infot otsida. Internetis on alati kõige värskem informatsioon.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolekul arutati töörühma senist tegevust ja peeti tulevasi plaane. Töörühma liikmed suhtlevad omavahel telefoni ja interneti teel, kui selleks tekib vajadus.  
Otsustati: Sügisesele teabepäevale kutsutakse Krista Kaer ja kui on tema nõusolek olemas, siis otsustatakse, kus teabepäev läbi viia. ERÜ büroo töötajad arvasid, et vahelduseks võiks peale Rahvusraamatukogu kokku  saada mõnes teises raamatukogus. Aive Alamaa pakkus välja Tallinna Keskraamatukogu mõne harukogu, kus on eraldi ürituste ruum, mida saaks terveks päevaks reserveerida. Ühtlasi saaks tutvuda ka raamatukoguga.

Koolituspäev toimus 17. septembril Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke harukogus:
Krista Kaer pidas ettekande Inglise kirjandusest, Reet Ojasoo tutvustas Kännukuke harukogu sh. Komplekteerimispõhimõtteid, Ere Raag võttis kokku 2007. a. aruannete põhjal "Komplekteerimine – rahvaraamatukogude vajadused ja tegelikkus"

Korraldati vestlusring: komplekteerimispõhimõtted ja tegelikkus:
2009. aasta –  lugemise aasta ja pingelise eelarvestrateegia kokkupuutepunktidest tulenevad ohud;
ilukirjanduse – teadmiskirjanduse – lastekirjanduse osakaalud komplekteerimises ja tegelik vajadus
Kodune töö:
Kahe kuu jooksul esitada E.Raagile andmed keskraamatukogusse ostetud
2007. a. ilmunud eestikeelsete 0-laenutusega teaberaamatute  kohta, et  saada ülevaade, kui palju teavikest ja millised nimetused ei ole leidnud kasutust. 0-laenutused näitavad, et neid nimetusi  ei vajata. Edasi saab juba igaüks välja selgitada, miks antud nimetus ei ole leidnud kasutajat- kas samal teemal on piisavalt raamatuid, lugejad ei tunne teema vastu huvi vms.  
Kogutavad andmed on  abiks eelkõige kogude analüüsimisel ja täiendamisel, aga ka aastaaruande koostamisel.
Igas maakonnas peaks juba järgmisel seminaril külaraamatukoguhoidjatega arutlema teemal, millest nad kavatsevad  loobuda, kui  komplekteerimisraha on järgmisel aastal oletatavalt 1/4 võrra vähem.
Mõtleme koos, kuidas napi rahaga võimalikult paremini toime tulla.

15. detsembriks k.a. on saatnud laenutuseta jäänud raamatute nimekirjad ja analüüsi 13 raamatukogu:
Harju Maakonna Keskraamatukogu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, Jõhvi Keskraamatukogu, Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Kärdla Linnaraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Tartumaa Maakonnaraamatukogu, Valga Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu ja Võrumaa Keskraamatukogu.

TÄNAN!
Eriline tänu kuulub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerijale Iivi Kasele, kelle poolt esitatud  analüüsi kokkuvõtte saatsin tema lahkel loal teistele maakondadele eeskujuks ja julgustuseks.

Koolituspäevade materjalid  (saadeti e-postiga kõigile osavõtjaile ja neile, kes ei saanud kohale tulla):
Komplekteerimismaastik 2007/2008 (PP esitlus)
Loengukonspekt inglise kirjandusest (koostaja Külli Ots-täname!)
Komplekteerimise vajadused ja tegelikkus (PP-esitlus)
Koolituspäevade  protokollid (tänan Aive Alamaad!)

Kokkulepetest:
2009. a. kevadine koolitus otsustati korraldada 1. aprillil 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Teemaks lastekirjandus ja tutvumine keskuse tegemistega.
Sügisene kokkusaamine sõltub uue eelarveaasta võimalustest.

Tänan töörühma liikmeid, kolleege ja häid abilisi, eriti ERÜ büroo töötajaid, kes aitasid koolituspäevi ette valmistada ja läbi viia, tõsist arutelu algatada ja asjalikke  ettepanekuid teha.

Tänuga Ere Raag
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht
15. detsember 2008
üles

TEGEVUS 2007. AASTAL

2007. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus toimus e-maili teel.

ERÜ aastakoosolekul esines komplekteerimise rahastamise teemal sõnavõtuga E. Raag.

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist teabepäevadel:

25. aprillil Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus. Pärast raamatukogu direktori Asko Tamme tervitussõnu ja töörühma juhi Ere Raagi sissejuhatust tutvustas raamatukogu peaspetsialist kogude arenduse alal Ivi Purje oma raamatukogu komplekteerimispõhimõtteid ja –praktikat. Ere Raag andis aruannete põhjal ülevaate kogude komplekteerimisest ja hoiust 2006. aastal, tuues välja häid ja halbu külgi ning arutledes selle üle, millist koolitust vajab komplekteerija – kas raamatukoguhoidja vajab rohkem raamatututvustust või tõsist tõlgendust. Linna Keskraamatukogu asedirektor Krõõt Kaljusto-Munck esitles raamatukogu kodulehekülge raamatusoovitajana kolleegilt kolleegile, nädala autori ja kirjanduskohviku tegevuste tutvustajana. Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa tutvustas lugemiselamuste kajastamist Tartumaa raamatukoguhoidjate elektroonilises ajalehes “Meie Leht”. Elle Tarik tegi ülevaate Eesti romaanivõistlustest aastatel 1927 – 1940, mil romaanivõistlusi peeti arvukalt ja, nagu tänapäevalgi, saadeti võistlusele palju väheväärtuslikku ilukirjandust. Kuid positiivne oli siis ja on praegu, et osalejate hulgas on palju noori.

26.septembril Eesti Rahvusraamatukogus tutvustas infoteaduste saali juhataja Margit Stamm meile olemasolevaid infoväljaandeid, sh komplekteerimist puudutavaid ajakirju. Tutvusime raamatukogu infoteaduste saali koguga ja infoteaduse, s.h. komplekteerimisalaste andmebaasidega. Ere Raag refereeris Eesti Ekspressis ilmunud artiklit eestlaste lugemiseelistustest ning andis ka ülevaate, kuidas raamatukogud on rahul Liivametsa lugemistega, tõdedes, et need ülevaated on head ja meile kõigile vajalikud. Eesti kirjanduse referent Maire Liivamets rääkis pikemalt Ene Mihkelsoni romaanist Katkuhaud, Mats Traadi romaanist Naised ja pojad. Nendes romaanides on väljendunud meie rahva kollektiivne mälu ja mäletamine ning seda eesti rahvale omast annavad oma teostes edasi pea kõik eesti autorid. Tõlkija Tiina Tarik andis oma ettekandes Tõlkes püsima jäänud: noppeid nüüdiskirjandusest ülevaate eesti keeles väga heas tõlkes ilmunud raamatutest ja ka parematest tõlkijatest. Tähtsa küsimusena kerkis üles riigihangete korraldamine raamatukogudes. Aive Alamaa rääkis selleteemalisest koolitusest, kus asjad päris selgeks ei saanud, sest lektor esitatud küsimustele vastata ei osanud.

Arutati, kuidas töörühma teabepäevadega edasi minna. Sooviti, et kirjandusloenguid oleks rohkem ning antaks kursuse läbimise kohta ka vastav tunnistus. Arvati, et kaks korda aastas peaksime ikka koos käima: kevadel oleks ühepäevane, aga sügisel kahepäevane, põhirõhuga kirjandusloengutele.

Töörühm pidas kaks koosolekut

25. aprillil 2007
1. Töörühma senisest tegevusest ja plaanidest.
2. Komplekteerijate ootused lugejaküsitlusele.

26. septembril 2007
1. Töörühma senisest tegevusest ja 2008. aasta plaanidest.
2. Otsustati ka edaspidi kaks korda aastas kokku saada: kevadise kokkusaamise kohaks on Rapla Keskraamatukogu, sügisel saame kokku Rahvusraamatukogus.
3. Aive Alamaale anti ülesanne koostada kirjandusloengute plaan.

7. novembril 2007 lahkus meie hulgast komplekteerimise töörühma juht aastatel 1999–2002 ja hilisem mõttekaaslane Mare Ektermann, hea sõber ja kolleeg, tänu kellele sai teoks ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma moodustamine ja rahvaraamatukogude komplekteerimispõhimõtete sõnastamine.
üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

2006. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili ja Tiina Talvet. Töökorraldus jäi samaks. Peamine suhtlus e-maili teel.

Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.
Toimus 2 koolituspäeva:
19. aprillil Viljandi Linnaraamatukogus

  • Tutvuti Viljandi Linnaraamatukogu komplekteerimisosakonna tööga
  • Lugejauuringutest ja kogude vastavusest lugejanõudlusele
  • Komplekteerimise korraldusest 2005. aastal
  • Ajaviiteline tõlkekirjandus
  • Vestlusring: maakonna/linna keskraamatukogude komplekteerimisest

27. septembril Eesti Rahvusraamatukogus

  • Lühiülevaade tänapäeva rootsi kirjandusest
  • Anu Saluäär, „Loomingu Raamatukogu” toimetaja
  • Kultuuriministeeriumi koostööst Eesti Kirjanike Liiduga
  • Meeli Veskus, Kultuuriministeeriumi nõunik
  • Kolleegilt kolleegile:

 

Küsimustele ISBNist jms. vastas Mai Valtna, Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist, Eesti ISBN agentuuri direktor
Oma kogemusi ilmunud teavikute kohta info otsimisel jagasid Ülli Tõnissoo ja Aive Alamaa. Otsingut sai arvutil kaasa teha.
  • Vestlusring:
Kirjanduse valiknimestikud abiks järelkomplekteerimisel
Komplekteerimiseks vajaliku info kättesaamisest ja selles orienteerumisest
Kriitilise bibliograafia koostamise võimalustest, näit. soovituse TOP10

Toimus 2 töörühma koosolekut:
19. aprillil

  • arutati komplekteerimisega seonduvaid jooksvaid küsimusi (info kättesaamine, edastamine jms.);
  • kirjanduse valiknimestike vormistamisega seotud probleemidest;
  • vaeti uusi võimalusi, mis asendaks valiknimestikke (kriitiline bibliograafia , soovituse TOP 10)

27. septembril

  • kokkuvõte töörühma senisest tegevusest ja edaspidistest plaanidest
  • komplekteerijate koolitusvajadusest
  • töörühma uue koosseisu valimine
  • lugejauuringutest ja lugejauuringu metoodika välja töötamise vajadusest

Jätkati koostööd maaraamatukogude sektsiooniga

Osaleti maaraamatukogude seminar-laagris Hiiumaal (Linda Kask, Külli Ots) ja maaraamatukoguhoidja päeval (Külli Ots, Linda Kask, Ere Raag).

Kirjanduse valiknimestike koostajate töörühm jätkas Tiina Tariku juhtimisel osaliselt uuenenud koosseisus: Krista Kumberg (hiljem Helle Laanpere), Tiina Kull, Eva Viira, Tiina Tarik ja Jaana Koppel.
Töörühma ja ERÜ büroo kaasabil sai valmis Kirjanduse valiknimestik: 2004.aasta I poolaasta ja II poolaasta, mis on kättesaadav ERÜ kodulehelt. 2005. aasta kirjandusest tehtud valik on nimestikuks vormistamata. 2006. aastal lõpetas töörühm tegevuse.

Soovituslikud valiknimestikud olid mõeldud eelkõige raamatukoguhoidjaile ilmuvast kirjandusest ülevaate saamiseks ja järelkomplekteerimiseks, samuti lugejate teavitamiseks. Algusaastatel prinditi maaraamatukogudes nimestikud välja ning lugejatel oli võimalus nende põhjal saada informatsiooni. Aastatega muutusid nimestikud mahukamateks ning nendega saab tutvuda ERÜ kodulehel.

Täname töörühma juhti Tiina Tarikut ja nimestike koostajaid: Kaja Hõimoja, Jaana Koppel, Reet Kukk,Tiina Kull, Krista Kumberg, Helle Laanpere, Külli Ots, Tiiu Pihlakas, Rutt Rimmel, Merle Rang, Elle Tarik, Tiina Tarik, Eva Viira.

Eriline tänu Reet Olevsoole ja Linda Kasele abi eest komplekteerimise töörühma koolituspäevade organiseerimisel ja valiknimestike vormistamisel. Avaldame tunnustust Maire Liivametsale eesti kirjanduse tutvustamisel.

Tänu ja lugupidamisega
Ere Raag
ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht
15. detsember 2006
üles


TEGEVUS 2005. AASTAL

2005. aastal jätkas komplekteerimise töörühm koosseisus: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots, Ere Raag, Piret Reili (ei võtnud osa ühestki kogunemisest) ja Tiina Talvet.

Töörühma liikmed osalesid maaraamatukoguhoidjate seminar-laagris Saaremaal, võeti osa rahvaraamatukogude seminar-laagrist Toilas ja V maaraamatukoguhoidjate päevast Raplas. Peamiselt suheldi e-posti kaudu, telefoni ja kirja teel.

Koostöös Eesti Rahvusraamatukogu, ERÜ juhatuse, ERÜ büroo ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguga Põltsamaal jätkati ühisseminaride korraldamist komplekteerimisosakondade juhatajatele, ERÜ komplekteerimise töörühma liikmetele ja Kirjanduse valiknimestike koostajatele.

20. aprillil toimus seminar Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal. Maris Oro andis põhjaliku ülevaate keskraamatukogu komplekteerimisosakonna tööst. Räägiti komplekteerimise korraldusest ja kirjanduse valiknimestike koostamisest. Arvutiprogrammidega seonduvaid probleeme arutati sektsioonides. Elvi Lumet andis ülevaate norra kirjandusest.

28. septembril toimus koolituspäev Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse koolituskeskuses. Maire Liivamets arutles teemal “Kellele on eesti kirjandust tarvis?”, standardnumbri süsteeme ja komplekteerimise allikaid tutvustas Mai Valtna, kes juhtis ka arutelu teemal “Kust ja kuidas leida usaldatavat informatsiooni trükitoodangu kohta?” Kohtuti Maalehe vastutava väljaandja Agu Veetammega ja arutati Mait Rauna koostööpakkumist raamatukogude otsevarustamiseks kirjandusega. Tehti plaane 2006. aastaks. Muuhulgas räägiti ERÜ komplekteerimise töörühma tegevuse muutmise vajadusest.

Kirjanduse valiknimestike koostajatel omapoolne valik 2004. aastal ilmunud kirjandusest tehtud. ERÜ büroo kaasabil loodeti nimestik valmis saada järgmise aasta I kvartalis. 2006. aasta jaanuarist on Kirjanduse valiknimestik: I poolaasta ja II poolaasta kättesaadav ERÜ kodulehelt.

2006. aastal jätkab töörühm (Tiina Tariku juhtimisel) koosseisus: Krista Kumberg, Tiina Kull, Eva Viira, Tiina Tarik, Rutt Rimmelit hakkab asendama Jaana Koppel.
üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004. aastal jätkas komplekteerimise töörühm osaliselt uuenenud koosseisus. Jätkasid: Aive Alamaa, Kaja Hõimoja, Linda Kask, Külli Ots ja Ere Raag. Uute liikmetena: Maris Oro ja Rita Peussa (lahkus septembrist seoses uuele tööle siirdumisega); konsultandina jätkas endine kolleeg ja praegune arhivaar Mare Ektermann.

Töörühma liikmed said kokku 3 korral. Lisaks osaleti maaraamatukogude suveseminaril Järvamaal, keskraamatukogude laagris Võrumaal ja IV maaraamatukoguhoidja päeval Haapsalus. Peamiselt suheldi e-posti kaudu, telefoni ja kirja teel.

Koos ERÜ büroo, Tallinna ja Põlva Keskraamatukoguga korraldati ühisseminarid komplekteerimisosakondade juhatajatele, ERÜ komplekteerimise töörühma liikmetele ja kirjanduse valiknimestike koostajatele.

21. aprillil 2004 Tallinna Keskraamatukogus oli peamiseks arutlusteemaks väärtkirjandus. Maire Liivametsa asjatundlikul juhtimisel. Elle Tarik tõi paralleele 1930-ndate aastate kirjandussõjaga, kirjandusnimestike koostamise põhimõtteid tutvustas Tiina Tarik Komplekteerimise hetkeseisust andis ülevaate Ere Raag. Aive Alamaa juhtimisel tutvuti Tallinna Keskraamatukogu töötlusosakonnaga.

21. septembril 2004 Põlva Keskraamatukogus saadi Ene Jaamaste kaasabil põhjalik ülevaade raamatukogu komplekteerimisosakonna tööst. Teavikute rahast ja selle kasutamisest andis ülevaate Meeli Veskus, maaraamatukogude probleemidest ja EMOLiga koostööst rääkis Sirje Bärg. Helve Pai algatas arutelu: Kirjanduse valiknimestik- komplekteerija hea abiline.

Põlva Gümnaasiumi õpetaja Niole Vananurm rääkis kooliraamatukogu võimalustest ja põhimõtetest nn. kohustusliku kirjanduse komplekteerimisel ning koostööst emakeele õpetajatega. Arutati ka komplekteerimisotsuste tegemist keskraamatukogus (kas on olemas komplekteerimistoimkond, kaasatud teised osakonnad jms) Arutati ka Urrami ja Riksiga seonduvaid küsimusi.

2. detsembril Võrumaa Keskraamatukogus toimunud 4 maakonna (Valga-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaa) keskraamatukogude esindajate nõupidamisel (19 osavõtjat) arutati muude küsimuste kõrval ka komplekteerimisega seonduvat, sh. kirjanduse valiknimestike koostamist ja kasutamist.

8. detsembril 2004 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud nõupidamisel saadi ülevaade Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse ning ERÜ tööplaanidest; Eesti Hoiuraamatukogu tegevusest; Hans Christian Anderseni aasta tähistamisest 2005. aastal. Kuulati loengut Põhjamaade kirjandusest ja tehti koos Kirjanike Liidu esimehe Jan Kausiga plaane uueks aastaks.

E. Raag tegi kokkuvõtte ERÜ komplekteerimise töörühma töödest ja tegevusest lõppeval ja uuel aastal ning raamatukoguhoidjate arvamustest kirjanduse valiknimestike kohta. Otsustati nimestike koostamist jätkata, sest see on tänuväärne ja vajalik töö. (2004. aastal sai valmis Kirjanduse valiknimestik 2003 I-II, 2004. aasta valiknimestik peaks meieni jõudma 2005. aasta I kvartali lõpus.) Nimestike koostamise töörühm jätkab Tiina Tariku juhtimisel 2005. aastal osaliselt uuenevas koosseisus: taas liitub Tiina Kull (Adavere), nõusoleku on andnud Eva Viira (Kõrveküla), endiselt jätkavad Tiina Tarik, Krista Kumberg ja Rutt Rimmel.

ERÜ komplekteerimise töörühma poolt 1997. ja 2002. aastal läbiviidud teabekirjanduse leidumust käsitlevate küsitluste kokkuvõtete põhjal kirjutas Külli Ots artikli „Teabekirjanduse leidumusest maaraamatukogudes“. Töörühm tegi koostööd ERÜ juhatusega, ERÜ bürooga ja maaraamatukogude sektsiooniga. Töörühma liikmed osalesid aktiivselt maaraamatukoguhoidjate seminarlaagris maaraamatukogude probleemide lahendamiseks loodud ja EMOLiga koostöövõimalusi kavandavas töögrupis. Maaraamatukogudele koostati perioodika leidumust ja tellimisraha käsitlev ning kvaliteetse lugejateeninduse tagamiseks vajaliku ajalehtede ja ajakirjade valiknimestikku pakkuv metoodiline kiri. Võeti osa rahvaraamatukogude seminar-laagrist ja IV maaraamatukoguhoidjate päevast.

2005. aastal uueneb töörühma koosseis.
Jätkavad: Aive Alamaa, Linda Kask, Maris Oro, Külli Ots ja Ere Raag.
Uued liikmed: Tiina Talvet (Rapla Keskraamatukogu) ja külaraamatukogude esindaja Piret Reili (Audru).
üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

Töörühma tõsisemaks saavutusteks oli 2002. a. lõpul läbi viidud teabekirjanduse leidumuse küsitlusest kokkuvõtete tegemine ja analüüsi tulemustega esinemine maaraamatukoguhoidjate seminar- laagris ning komplekteerimisalasel nõupidamisel ; valmistumine Eesti Raamatukoguhoidjate VIII kongressiks ning ettekande ja artikli "Kas rahvaraamatukogud vastavad lugejanõudlusele?" koostamine; maaraamatukogudes perioodika leidumuse välja selgitamine ning kokkuvõttega esinemine III maaraamatukoguhoidja päeval.

Töörühma liikmed said kokku kahel korral (Tallinnas, Tartus), kus kavandati aasta tegevusplaan, arutati maakogude teabekirjanduse küsitluse kokkuvõtetega ja kongressi ettekandega seonduvat, maaraamatukogude seminar- laagris kogude ja komplekteerimisalaste teemade käsitlemist ning jagati jooksvaid ülesandeid (töökoosolekute protokollid on esitatud ERÜ büroole). Peamiselt suheldi e-posti kaudu ja kirja teel.

Tänuväärse töö tegid kirjanduse valiknimestike koostajad. Küsitlusega ilmnes, et valiknimestikke kasutasid raamatukoguhoidjad enda harimiseks ja uudiskirjandusega kurssi viimiseks, suurt abi said nimestikest lugejad.

Aasta lõpuks sai valmis “Kirjanduse valiknimestik“ 2002 I ja 2002 II, mis on kõigile kättesaadav ka ERÜ koduleheküljel. Koostamisel on 2003 I. Kirjandusnimestiku koostamise töögrupi koosseisu kuulusid Kaja Hõimoja (Harju Maakonnaraamatukogu), Reet Kukk ja Rutt Rimmel (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu), Krista Kumberg (Lääne Maakonna Keskraamatukogu), Merle Rang (Vastsemõisa külaraamatukogu) ja Tiina Tarik (Tartu Linna Keskraamatukogu)

Teabekirjanduse leidumuse uuringu kokkuvõtete tegemisel olid suureks abiks Eestimaa rahvaraamatukogude statistilised andmed. Täname Rahvusraamatukogu statistikasektori töötajaid, tänu kellele saime kasutada 10 aasta statistilisi andmeid.

Julgeme loota, et riigi lisaeelarvest eraldatud 3,7 miljonit teavikute soetamise raha saamisele aitas kaasa ERÜ poolt läbiviidud uuringud ning analüüsi tulemustele toetuvad Kultuuriministeeriumile esitatud põhjendused.

Koostööd tehti Sirje Bärgi juhitud maaraamatukogude sektsiooniga. Töörühma liikmed osalesid aktiivselt maaraamatukoguhoidjate seminarlaagri töös Valgamaal. Käsitleti järgmisi teemasid: maaraamatukogude komplekteerimise rahastamisest, väikeraamatukogude komplekteerimise võimalustest, kultuuriperioodika leidumusest maaraamatukogudes, info osatähtsusest komplekteerimisel, raamatuvalikust ja raamatukoguhoidjast oma kogu koostajana ning otsiti vastust küsimusele, kas rahvaraamatukogud vastavad lugejanõudlusele. Ka maakondlikel seminaridel esinesid töörühma liikmed komplekteerimise ning teabekirjanduse leidumuse küsimustes.

Koos Rahvusraamatukoguga korraldati sügisel komplekteerimisosakondade juhatajatele kahepäevane seminar, kus arutati komplekteerimisküsimusi, kuulati kirjandusloengut ja tutvuti Hoiuraamatukogu tööga ja võimalustega.

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika
töörühma juht Ere Raag
üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma tegevuses oli 2002. aasta muudatuste ja uuenduste aasta. Töörühma senine juht Mare Ektermann lahkus raamatukogutöölt, kuid osales rühma töös edasi peamiselt interneti vahendusel.

Töörühma tõsisemateks saavutusteks olid ERÜ juhatuse poolt heaks kiidetud “Soovitusi rahvaraamatukogudele kogude kujundamiseks” ilmumine, „Kirjanduse valiknimestiku“ koostamise jätkamine /2001 ja 2002 I/ ja novembris-detsembris küsitluse korraldamine teabekirjanduse leidumusest maaraamatukogudes. Nimetatud analüüs on jätkuks viis aastat tagasi läbi viidud samalaadsele komplekteerimisalasele analüüsile Eesti maaraamatukogudes, mille kokkuvõtete tulemusena rakendatigi tööle ERÜ juhatuse otsusega Rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühm 1998. aastal.

2002. aastal kuulusid komplekteerimispoliitika töörühma :

Töörühma liikmed said kokku kahel korral /Tallinnas, Tartus/, kus kavandati aasta tegevust, arutati maakogude teabekirjanduse-küsitlusega seonduvat ja jagati jooksvaid ülesanded. Suur osa töösuhtlusest toimus e-posti kaudu ja kirja teel.

Tänuväärse töö tegid Elle Tarik, Asta Leiten (Laiuse rmtk.) ja Tiina Tarik, kes koostasid lühikese ajaga valiku väärtkirjandusest ning vormistasid korrektse nimestiku, et maaraamatukogude teabekirjanduse analüüs käivitada.

Veebruaris esitati EV Kultuuriministeeriumile ERÜ juhatuse poolt 14. veebruaril 2002. aastal heaks kiidetud Rahvaraamatukogude komplekteerimise soovitavad põhimõtted vastava määruse väljatöötamiseks. Suvises maaraamatukogude laagris tõstatas raamatukogunõunik Meeli Veskus küsimuse: kui komplekteerimise põhimõtted seadustatakse, kuidas saada kontrolli selle täitmise üle? Tehti ettepanek kasutada koostatud soovitusi komplekteerimise juhenddokumendina. Lõplikul kujul ilmuski “Soovitusi rahvaraamatukogudele kogude kujundamiseks” 2001. a. ERÜ aastaraamatus ja on lugeda ka ERÜ koduleheküljel.

Jätkati „Kirjanduse valiknimestike“ koostamist.

Suvises maaraamatukogude laagris Raplamaal arutleti kirjanduse valiknimestike vajaduse üle. Eranditult kõik osavõtjad tunnustasid mitme aasta vältel tehtud suurt tööd ja nimestike vajadust. Küsitlusest selgus, et nimestikku kasutatakse peamiselt järelkomplekteerimiseks. Samuti saab raamatukoguhoidja endale ülevaate ilmunust ja kasutab nimestikku lugejate informeerimiseks.

Aasta lõpuks jõudis igasse keskraamatukokku “Kirjanduse valiknimestik 2002 I “. Kirjandusnimestiku koostamise töögrupi uuenenud koosseisu kuulusid Kaja Hõimoja /Harjumaa KRK/, Reet Kukk ja Rutt Rimmel /Jõgeva MK KRK/, Krista Kumberg /Lääne MK KRK/ Merle Rang /Vastsemõisa külaraamatukogu/ ja Tiina Tarik /Tartu Linna KRK/. Tänu siinkohal eksperthinnangu andnud Elle Tarikule.

Analüüsimaks põhjalikumalt rahvaraamatukogude komplekteerimistegevust, esitati RR statistikasektorile päring rahvaraamatukogude komplekteerimise arvandmete kohta aastail 1991- 2001, millest on kavas teha 2003. aastal kokkuvõte maakogudes leiduva teabekirjanduse analüüsi taustaks.

Komplekteerimise töörühma liikmed osalesid teavikute rahastamist käsitlevate märgukirjade koostamisel ja edastamisel rahastajatele.

Probleemi tõsidust väljendati ka kohtumistel Riigikogu liikmetega. Kahjuks ei toetanud Riigikogu rahvaraamatukogudele raamaturaha tõusu ka 2003. aasta eelarves ja see on juba viis aastat /alates 1999. aastast/ püsinud samal tasemel – 18.35 krooni inimese kohta.

Kohtumisel kultuuriminister Margus Allikmaaga, kus muuhulgas käsitleti raamatukogude komplekteerimise riigieelarvelist finantseerimist, osales ka komplekteerimise töörühma esindaja.

2002. aasta septembris koostas töörühma initsiatiivgrupp kirjaliku pöördumise Eesti Kirjastajate Liidule ebarahuldavate trükiandmete asjus.

Töörühma liikmed osalesid aktiivselt raamatukoguhoidjate seminarlaagrite töös. Maaraamatukogude suvelaagris Raplamaal arutati rahvaraamatukogude komplekteerimise alarahastamisega seonduvaid küsimusi: kuidas ja mida saaks teha raamatukoguhoidjad, et teavikute raha raamatukogu eelarves suureneks.

Eeloleval aastal hakkab töörühm 2002. aasta lõpul maaraamatukogudes läbiviidud küsitluse tulemuste põhjal analüüsima teabekirjanduse leidumust. Analüüsi üks osa on ka väikeraamatukogude (teeninduspiirkonnaga kuni 300 elanikku) komplekteerimise analüüs.

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika
töörühma juht Ere Raag
üles

TEGEVUS 2001. AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma tegevuses oli 2001.aastal peamiseks EV Kultuuriministeeriumi kantsler hr. Margus Allikmaa poolt ERÜ aastakoosolekul pakutud ühtse komplekteerimiskeskuse rajamise idee analüüs ja vastavalt sellele koostöös keskraamatukogude komplekteerimisosakondadega kirjaliku arvamuse ja põhjenduste koostamine, miks see idee ei vasta komplekteerimise tegelikele vajadustele. Vastav materjal edastati nii Kultuuriministeeriumi kantslerile kui raamatukogunõunik Meeli Veskusele ning kõigile keskraamatukogudele.

Komplekteerimise töörühma poole pöördus abi saamiseks ERA Peakomitee palvega kaasa aidata valitsuselt saadud 1 miljoni krooni raamatukinke rahade otstarbekamaks jagamiseks. Komplekteerimise töörühm kogus keskraamatukogude komplekteerimisosakondade vahendusel kinkeraamatute soovid ja edastas ERA Peakomiteele rahvaraamatukogude sellekohase pingerea.

Keskraamatukogude roll ja ülesanded seoses maakogude komplekteerimisega oli aktuaalne teema maaraamatukoguhoidjate seminaril Viljandis. Maakogude sellealased probleemid edastas töörühma liige Tiina Kull Adavere raamatukogust nii rahvaraamatukogude suvelaagris Põltsamaal kui maaraamatukoguhoidjate teabepäeval Paides.

Töörühma poolt jätkati komplekteerimise põhimõtete viimistlemist keskraamatukogude tarbeks, millest kasvas välja vajadus “Soovitusi kogude komplekteerimiseks rahvaraamatukogudele” tervikuna – see ideelahendus püstitati Viljandis maakogude seminarlaagris ettepanekuga, et vastavad põhimõtted peaksid EV Kultuuriministeeriumi määrusega kinnitatud saama. Komplekteerimissoovitused rahvaraamatukogudele põhinevad töörühma poolt 1999/2000 koostatud juhendmaterjalil “Soovitusi kogude kujundamiseks külaraamatukogudele”.

EV Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskusele valmistati ette koondavad põhimõtted rahvaraamatukogude kogude kujundamiseks, mis võiksid olla vastavasisulise määruse aluseks.

Novembris koguti keskraamatukogude komplekteerimisosakondade arvamusi rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete uuendatud variandi kohta. Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Rahvaraamatukogude Nõukogu algatusel vastasid keskkogud põhjalikule ankeedile komplekteerimistegevuse kohta maakondades- ankeedi koostas ja analüüsi teostab Harjumaa Keskraamatukogu direktor Rutt Enok.

Tõhusaks saavutuseks tuleb lugeda seda, et 2001.aasta aprilliks valmis järjekordne kirjanduse valiknimestik maakogudele, mis sisaldas enam kui 800 kirjet 2000.aastal ilmunud teavikuid, mida peaksid külakogud oma kogude täiendamisel ja järelkomplekteerimisel arvestama.. Nimestike koostamise töörühm koosseisus Elle Tarik ja Tiina Tarik Tartu Linna KRK-st, Tiiu Pihlakas Põltsamaalt, Tiina Kull Adaverest ja Külli Ots Põlvamaa Keskraamatukogust tegid järjekordselt mahuka lisatöö missioonitundest. Vaatamata ERÜ ja töörühma poolt esitatud rahalistele taotlustele nii Eesti Kultuurkapitalile kui läbirääkimistele EV Kultuuriministeeriumi nõunik M. Veskusega, on meie rahataotlustele nimestike koostajate töövaeva finantseerimiseks juba kolmandat korda eitavalt vastatud. Töörühm püüab nimestike koostamist “elus hoida”, kuid töö suure mahu tõttu on see praegu meie ees probleemiks, sest oleme eelmise nelja nimestiku koostajaile töö võlgu ja saame vaid maakoguhoidjate tänusõnadega tasuda. Nimestikku vajavad maakogude töötajad aga endiselt, et olla kursis ilmunud trükistega ja teavitada nendest oma lugejaid. Praegu on arvestatav paberkandjal variant, sest veel väga paljudes maakogudesse ei saa seda elektrooniliselt edastada.

Analüüsimaks rahvaraamatukogude komplekteerimistegevust, esitati RR statistikasektorile põhjalikum päring rahvaraamatukogude komplekteerimise arvandmete kohta aastail 1991- 2001, millest saame kokkuvõtteid teha eeloleval aastal.

Murettekitav on rahvaraamatukogudele riigipoolse raamaturaha toetuse suuruse konstantsus, mis on aastail 1999 – 2002 jäänud samale tasemele: 18. 35 krooni ja arvestades trükiste ning muude teavikute pidevat hinnatõusu, on rahvaraamatukogude komplekteerimine väga pingestatud.

ERÜ ja komplekteerimise töörühma üheks ülesandeks eeloleval aastal saab olema märgukirjade koostamine ja edastamine rahastajatele.

Mare Ektermann
Töörühma juht
üles

TEGEVUS 2000.  AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühm jätkas oma tegevust 2000.aastal järgmises koosseisus: Elle Tarik (Tartu linna KRK), Ere Raag (Võrumaa KRK), Kaja Kivisaar (Raplamaa KRK), Sirje Bärg (Kose-Uuemõisa raamatukogu Harjumaal), Kaja Hõimoja (Harjumaa KRK), Aive Alamaa (Tallinna KRK), Linda Kask (ERÜ), Helle Kaljusaar ja Mare Ektermann (Läänemaa KRK).

2000.aasta I kv. avaldati Elle Tariku initsiatiivil maaraamatukogudele mõeldud komplekteerimise põhimõtete juhendmaterjal SOOVITUSI KOGUDE KUJUNDAMISEKS KÜLARAAMATUKOGUDELE, mis ERÜ vahendusel jõudis iga maakonna kaudu külaraamatukoguhoidjateni üle Eesti.

2000.aastal keskenduti linna ja maakonna raamatukogude komplekteerimise põhimõtete soovituste sõnastamisele. Selleks korraldas töörühm kaks põhikoosolekut – 14.märtsil ja 29.novembril 2000. Kevadisel töökoosolekul jagati täpsemad ülesanded ja määratleti see küsimuste ring, mis hõlmab keskkogude ülesandeid nii sisulise komplekteerimise kui trükiste hankimise töö paremaks korraldamiseks. Ere Raag esitas suve hakul linna/ maakonna keskraamatukogude komplekteerimise põhimõtete soovitusliku “ kondikava”, mida edasi laiendati ja sügisel said töögrupi liikmed oma arvamust avaldada ja täiendavaid ettepanekuid teha. Soovitusi kogude kujundamiseks linna- ja maakonnaraamatukogudele esimene töövariant (kokku kirjutas M. Ektermann) leidis hulgaliselt ettepanekuid teksti vähendada ja mõtet tihendada. Kriitiliselt ja parandusettepanekutega arutati seda töörühma novembrikuu nõupidamisel. Komplekteerimise soovituslikud põhimõtted linna/maakonna raamatukogudele saavad avaliku
arutelu küpseks 2001.aasta märtsiks.

2000.aasta mais koostas M. Ektermann ka kirjaliku ettekande Balti kongressiks “Eesti rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtetest”.

Kõige tulemuslikumalt tegutses meie töörühma töögrupp koosseisus: Tiina Kull (Adavere Raamatukogu), Külli Ots (Põlvamaa KRK), Tiiu Pihlakas (Jõgeva Maakonna KRK), Elle Tarik ja Tiina Tarik (Tartu linna KRK), kes koostasid 2000.aasta aprillis külaraamatukogude tarbeks KIRJANDUSE VALIKNIMESTIKU 1999.a. ilmunud
trükiste kohta, jätkates seega töörühma ühe põhiülesande elluviimist. Nimestik saadeti ERÜ büroo vahendusel maakonnaraamatukogudesse, kust see edastati külaraamatukogudele. Kahel korral (III ja IV kv.) taotleti ERÜ juhatuse ja töörühma poolt sellele vajalikule projektile ka rahalist toetust Eesti Kultuurkapitalilt, kuid seni
tulemusteta. Nimestiku koostamist on vaja jätkata seni, kuni väiksemad raamatukogud maal ei oma internetiühendust suurte Eesti raamatukogude kataloogidega. Kohapeal on see nimestik raamatukoguhoidjale hea abimaterjal järelkomplekteerimise teostamiseks.

Töörühma algatatud traditsiooni jätkati ka maaraamatukoguhoidjate suvelaagris Võrumaal Kiidil, kus Võrumaa KRK oli korraldanud valiknimestikust 1999.aastal ilmunud kirjanduse valiknäituse, mida kommenteerisid Võru KRK komplekteerimisosakonna juhataja Helve Pai ja peaspetsialist Ere Raag.

2000.aasta sügis tõi tormilisi meeleolusid Eesti raamatukogunduse maastikule ja et päevakorral olid arutelud Eesti Akadeemilise Raamatukogu , Meditsiiniraamatukogu jaeriti teadusraamatukogude saatusest ja staatusest, ei olnud seda õiget väljundit võidelda 2001.aasta rahvaraamatukogudele mõeldud riigipoolsete komplekteerimisrahade
eest, kuigi see summa on juba mitu aastat olnud sama ja rahvaraamatukogusid mitterahuldav. 2001.aastal peab meie töörühm selles osas omalt poolt koos ERÜ
juhatusega taas märgukirju koostama.

Mare Ektermann
Töörühma juht
üles

TEGEVUS 1999.  AASTAL

ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma loomine sai alguse 1999.aasta veebruaris, mil ERÜ juhatuse liige Mare Ektermann asus täitma juhatuse otsusega temale pandud ülesannet moodustada uus töörühm.

Ülevaate saamiseks vabariigi rahvaraamatukogude komplekteerimise hetkeseisust ja probleemidest, koostati esimese tööna initsiatiivgrupi poolt "Küsimustik rahvaraamatukogude komplekteerimistöö ja põhimõtete kohta", millele vastasid keskraamatukogude komplekteerimisosakonna juhatajad.

Rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma (edaspidi "töörühm") ettepanekul kutsuti kokku keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad 18. märtsil 1999.a. komplekteerimisalasele nõupidamisele Rahvusraamatukogusse. Sellel nõupidamisel analüüsiti ankeedivastuseid ja paluti komplekteerimisosakondade juhatajatel panna kirja oma ettepanekud komplekteerimise põhimõtetest ja reastada 25 vajalikumat trükist 1998.a.ilmunud teabekirjandusest ning näidata ära problemaatilised kirjastused, millede toodang on ebakvaliteetne. Selgusid ka ettepanekud komplekteerimispoliitika töögrupi moodustamiseks ja M. Ektermann asus läbirääkimisi pidama mitmete aktiivsete kolleegidega, kellest sai töörühma tuumik: Elle Tarik (Tartu Linna KRK), Ere Raag (Võru KRK), Kaja Kivisaar(Rapla KRK), Sirje Bärg (Kose-Uuemõisa raamatukogu Harjumaal), Ly Haaviste (Pühajärve raamatukogu Valgamaal), Kaja Hõimoja (Harju KRK), Helle Kaljusaar (Läänemaa KRK).

15.aprillil 1999.a. tutvustati uue töörühma plaane ja eesmärke Tartu KRK-s ERÜ maaraamatukogude sektsiooni töökoosolekul.

21.aprillil 1999.a. kutsuti ERÜ juhatuse ja komplekteerimispoliitika töörühma poolt taas kokku keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad ja kohtuti Kirjastajate Liidu esimehe Tõnu Kogeriga; otsustati koostada teabekirjanduse mahukam TOP- nimekiri külaraamatukogude tarvis ja sõnastada komplekteerimise põhimõtted esmajoones külaraamatukogude jaoks

31.mail 1999.a. korraldas töörühm oma koosoleku, kus määrati kindlaks töösuunad ja jaotati ülesanded liikmete vahel

ERÜ komplekteerimispoliitika töörühm seadis oma töös 1999.a. eesmärgiks:

  • sõnastada külaraamatukogude komplekteerimise põhimõtted (juuli 1999),
  • koostada Teabekirjanduse TOP-´98 külaraamatukogudele (juuli 1999),
  • uurida väikeste külakogude komplekteerimise olukorda (dets.,1999),
  • tutvustada oma töörühma tegevust ja töötulemusi vabariiklikel seminaridel.


1999.aasta juunikuus valmisid E. Tariku eestvõttel ja T. Pihlakase, S. Bärgi , L. Haaviste, E. Raagi kaasabil "Külaraamatukogude komplekteerimise põhi- mõtted", mida tutvustati ja arutati nii maakogude suvelaagris Viitnal 29.07.1999 kui ka raamatukoguhoidjate suvelaagris Pakri poolsaarel Paldiskis 5.08.1999.a.

Töörühma liikmete ja kaastööliste K. Kivisaare, T. Pihlakase, K. Otsa ja H. Kaljusaare poolt koostati külakogude tarvis Teabekirjanduse TOP-110 1998.aastal ilmunud trükistest, mille alusel Aili Höövelsoo Lääne-Virumaa Keskraamatukogust kujundas näituse külaraamatukoguhoidjaile Viitna suvelaagris, mis oli väga huvitav ja vajalik kõigile osalejaile. Neil töönõupidamistel jagati kõigile osavõtjaile kaasa komplekteerimise põhimõtted kui teabekirjanduse TOP-110 materjalid.

21.septembril 1999.a. esinesid töögrupi liikmed E. Tarik ja E. Raag Rahvusraamatukogus toimunud seminaril "Raamatu tee raamatukogusse", mille korraldajaks oli ERÜ kogude toimkond (teadusraamatukogud).

Samal seminaril tutvustati osalejaile ERÜ juhatuse esimehe ja ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma märgukirja- pöördumist Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole seoses 2000.aasta riigieelarve projektis raamatukogudele mõeldud komplekteerimissummade vähendamisega rohkem kui kolmandiku võrra. ERÜ juhatus jätkas hiljem mitmete pöördumistega võitlust komplekteerimissummade taastamiseks 2000.aasta riigieelarves tõhusalt ja tulemuslikult.

02.detsembril 1999.a. kogunes töörühm oma aastalõpu koosolekule, kus E. Tarik esitas "Soovitusi kogude kujundamiseks külaraamatukogudele" parandatud variandi , millele töörühm ootab täiendusi 01.02.2000.a.

Töörühma juhi poolt koostati ankeet, millele vastasid väikese teeninduspiirkonnaga külaraamatukogud (teeninduspiirkond kuni 300elanikku), et analüüsida nende kogude kirjanduse hankimist ja komplekteerimismuresid. Analüüs valmib 2000.a. I kvartalis.

Samas püstitasime töörühma ülesanded 2000. aastaks:

  • koostada komplekteerimisalased soovituslikud põhimõtted maakonna ja linnade keskraamatukogudele (2000.a. esimesel poolel),
  • tegelda ühitatud küla-ja kooliraamatukogude komplekteerimis- - probleemidega,
  • analüüsida väikese teeninduspiirkonnaga raamatukogude komplekteerimise ja rahastamise olukorda (2000.a. I. kv.),
  • jätkata töörühma tegevuse ja töötulemuste aktiivset tutvustamist; kaasata kolleegide abi komplekteerimisprobleemide tõstatamisel ja lahendamisel,
  • jätkata ilmunud ilu-ja teabekirjanduse paremiku - TOP - soovitusnimestiku koostamist kord aastas, tutvustada seda näitusega suvelaagris Võrumaal .

Tänan ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma nimel kõiki kolleege, kes oma aktiivse kaastööga, väärtuslike mõtete, ettepanekute ja nõuannetega toetasid meie töörühma tegevust 1999.aastal. Loodame, et meie koostöö on tõhus ja toimiv ka aastal 2000, Eesti Raamatu Aastal!

Tänu ja lugupidamisega
Mare Ektermann
ERÜ töörühma juht
üles

Komplekteerimisosakondade juhatajatele ja töörühma liikmetele toimus kaks koolituspäeva.

Kevadine 13. aprillil 2016 Tallinna Keskraamatukogu Paepealse raamatukogus

Eesti Keele Sihtasutuse juhatuse esimees Toomas Väljataga andis ülevaate kirjastuse tegevusest. Kirjastus loodi Eesti Keele Instituudi juurde 1993. aastal ja aastas antakse välja ca 40 raamatut. EKSA pole vaid sõnastike kirjastaja, need ning keeleteaduse alased teosed moodustavad toodangust 40 % . Ülejäänu on Eesti autorite teosed, nii proosa kui luule, ja ca viiendik väärtkirjanduse tõlked. Sõnastike kirjastajaks Eestis jäävadki edaspidi tõenäoliselt vaid EKSA ja EKI. Tulevikus on plaanis e-keskkond, kus sõnastikud veebis saadaval, reeglina tasuta, ja paberraamatuid antakse välja vastavalt vajadusele. T. Väljataga tutvustas ka kirjastuse tulevikuplaane. Esmalt valmib 1000-leheküljeline entsüklopeediline teatmeteos „Eesti kohanimed“. Ilmumist jätkab „Eesti murrete sõnaraamat“, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks saame suure „Eesti-soome sõnaraamatu“, rida meie kirjanike teoseid ootab ilmumist.

Siis tutvusime raamatukoguga, erilist tähelepanu pöörasime seekord koomiksikogule. Saime häid ideid ka lauamängude komplekteerimiseks/kasutamiseks.

Kirjastus Pegasuse köögipoolest rääkis kirjastaja René Tendermann. Pegasus loodi 2001. ja 2003 jõudis juba kasumisse. Siis oli Eestis majanduskirjanduse buum, „Kotleri turundust“ näiteks anti välja 5 trükki. Järgmised hitid olid „Eragon“ ja „Videvik“. Igal kirjastajal on oma menukid, mis aitavad teisi raamatuid välja anda. Menukeid otsitakse ja meie kirjastajad pakuvad üksteist messidel hoogsalt üle. Problemaatiline on raamatute reklaamimine – kuidas seda teha ja kus? Hoolimata kirjastajate suurest tööst lõpetab iga viies raamat siiski poodide „leiukastides“, lihtsalt ei müü. Raamatute trükiarvud vähenevad ja raamat ostja jaoks aina kallineb. Enamus raamatuid ilmub asta lõpul, detsembris. Siis kipuvad uued aga „ära kaduma“, jõuluks ostetakse aasta jooksul varem ilmunud raamatuid.

Vestlusringis päeva lõpul tõstatus teema kokkusaamiste jätkamisest. Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm tuli kokku ajal, mil infot ja ülevaadet ilmuvast teavikust oli vähe, seda oli keeruline hankida. Töörühm tegi siis väga suure töö kirjandusnimestike kokkupanekul ja komplekteerijate teavitamisel. Praeguseks on olukord muutunud, infot on palju, seda pakuvad erinevad kanalid ja komplekteerijad on leidnud vajadustele vastava allika. Kõlama jäi arvamus, et niisuguseid paar korda aastas toimuvaid kokkusaamisi võiks siiski jätkata. Selline koolituspäev on heaks/parimaks võimaluseks kolleegidega suhelda, kogemusi vahetada ja probleemidest rääkida. Jätkuvalt on vajalikud teadmised kirjandusest ja raamatutest, huvitav on kuulda kirjastajate tööst.

Samuti on pidevalt uudiseid ja uuendusi suurematel hulgikaupmeestel, enamasti komplekteerivad rahvaraamatukogud just läbi nende.

Sügisene koolituspäev toimus 5. oktoobril 2016 Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes ja kinos.

Eesti raamatupoe- ja kinokett Apollo valiti oktoobris rahvusvahelise konkursi The Global Service Design Award finaalis maailma parima teenusekontseptsiooniga ettevõtteks. 2009. aastal alguse saanud uuenduste järel on raamatupoena alustanud Apollo tänaseks meelelahutusbränd, mis lisaks raamatutele, muusikale ja filmidele on nüüd ka Eesti suurim kino- ja mahlabaaride kett. Meie tutvusime Apollo esinduskauplusega. Saime ülevaate poes müüdavast ja kaupluse tööprotsessidest. Tutvusime kauba väljapaneku põhimõtetega, sellega, kuidas käib kauba tellimine nii suurde poodi, mismoodi toimuvad allahindlused vm. kampaaniad ja kuidas korraldatakse (raamatumüügi)üritusi.

Siis kuulasime raamatumüügi ülevaadet M. Kirsipuult. 60,4% Apollos müüdavast moodustab trükitud raamat (seisuga 30. IX 2016). Kui linastub film, siis hüppab ka filmi aluseks olnud raamatu müük, multifilmidega sama lugu. Pikaajaliste kogemustega Kirsipuu sõnul oli 2016. aasta suvel turg erakordselt tühi, uut eesti- ja lasteraamatut peaaegu ei ilmunud. Kümmekond kirjastajat olidki teatanud, et suvel nad ei tööta, nende statistika näitas, et I poolaastal ilmus ca 12 nimetust ja IV kvartali plaanis oli üle 20 nimetuse ilmumine. Apollo andmetel mõjutab raamatute müüki eelkõige meediakajastus ja kirjandusvõistluste, -konkursside ja –preemiate võitmine. Viimaste aastate trendidena tõi esineja välja ostjate huvi kristallide vastu, hästi müüvad raamatud tervisest (Bürkland, Raudsik jt), kohalike autorite positiivse sõnumiga käsiraamatud, psühholoogia-alased teosed, lastele teadust ja tehnikat tutvustavad raamatud ja hämmastavalt massiivne on olnud huvi hiiu kultuuri vastu.

Järgmisena vaatasime üle Apollo e-keskkonna, muudatused e-poes ja kiire küsimuste-vastuste voor oli kahepoolne ning kasulik.

Päeva lõpuks saime võimaluse näha kaasaegse kino köögipoolt. Midagi niisugust enamik komplekteerijaist oodata ei osanud, väga huvitav!