maaraamatukoguhoidja 2014 nominendid

Auhinna aasta maaraamatukoguhoidja 2014 nominendid

XIII maaraamatukoguhoidja päeval 30. oktoobril 2014 Paide Kultuurikeskuses

I rida vasakult: Hille Väljaotsa, Sirje Bärg, Helme Vendel, Ly Vihtol, Maie Kalmiste, Sirje Leini
II rida: Karmen Liping, Lea Saaremäe, Anu Saul
Pildilt puudub Marlin Pärn

HARJUMAA
KOSE RAAMATUKOGU DIREKTOR SIRJE BÄRG

Sirje Bärg töötab Kose raamatukogu direktorina 2013. aastast. Varem töötas ta sama valla Kose-Uuemäisa raamatukogus alates 1975. aastast.

2014.a. oli Sirjele töörohke ja seotud uute väljakutsetega. Kose ja Kõue valdade ühinemine tõi kaasa mõlema valla raamatukogude tegevuse ümberkorraldamise. Raamatukogude võrk kujundati ümber valla keskraamatukogu ja haruraamatukogude süsteemiks. Sirje osales aktiivselt valdade ühinemise aruteludel olles asendamatu oma teadmiste ja kogemustega raamatukogude praktikast ja seadusandlusest.

Lisaks valla raamatukogude uutele suundadele seadmisele oli Sirje ülesanne Kose raamatukogu tegevuse ja töökorralduse muutmine vastavalt uutele ruumidele ja uuele keskkonnale.

Kose kui valla keskraamatukogu juhina tuli tagada uue töökorralduse toimimine ühinenud raamatukogudes, uuendada vajalikud dokumendid, optimeerida koosseis jne.

Sirje algatatud on valla raamatukogutöötajate kokkusaamised ja ühised väljasõidud, samuti hoiab ta tihedat sidet kooli ja algklassiõpetajatega.

Sirje andis märkimisväärse panuse 25. märtsil toimunud Harjumaa raamatukoguhoidjate Kolleegipäeval, kus ta esines ettekandega Kose valla raamatukogude tegevusest. Sirje on alati kaasa rääkinud raamatukogunduse teemadel ka üleriigilisel tasandil.

Edukalt läks projekt „Veeda suvi raamatuga 2014“ Kose valla kuues raamatukogus.

Kolleegid Kose raamatukogust iseloomustavad Sirjet: tore ja mõistlik kolleeg, vahel karm, aga õiglane. Märkab vigu, aga ka kolleegide rõõme ja muresid ning kordaminekuid. Vastutulelik ja hooliv. Hea huumorimeelega. Sõnakas, kui vaja ja objektiivne oma töös, sõltumata isiklikest eelistustest. Asjaajamises järjekindel.

Sirje hobiks on aiandus, eriti rooside kasvatamine. Selle pisikuga on ta nakatanud ka oma kolleege.

IDA-VIRUMAA
IISAKU RAAMATUKOGU JUHATAJA HILLE VÄLJAOTSA

Hille Väljaotsa lõpetas1980. aastal Viljandi Kultuurikooli ja asus seejärel tööle Iisaku raamatukokku, mida ta on juhtinud juba 34 aastat.

Hille on alati olnud aktiivne kogukonna liige ja andnud endast parima oma piirkonna elanike raamatukogu ja kirjanduse juurde toomisel.Eelmise aasta lõpul tunnustati Iisaku raamatukogu valla aasta tegija nimetusega. Tunnustus saadi  kohalike inimeste elulooõhtute sarja “Minu elu lugu” läbiviimise eest. Videosalvestatud elulugusid säilitatakse Iisaku muuseumis.

Oma vahetu suhtlemise ja organiseerimisvõimega on Hille korraldanud raamatukogus teisigi populaarseid  üritusi. Olgu nimetatud  traditsioonilised luule- ja muusikaõhtud, mitmesugused lasteüritused, raamatukogu trepigaleriis väljapandud  kunsti- ja fotonäitused jm

Hille on kogukonnale loonud ajanõuetele vastava oskuslikult komplekteeritud raamatukogu. Juba aastaid on Hille teavikuid iseseisvalt komplekteerinud. Tehnoloogiliste võimaluste kõrval on raamatukogus koduselt hubane õpikeskkond, kus iga külastaja tunneb end mõnusalt ja oodatuna. Möödunud aastal viidi raamatukogus läbi lugejate-külastajate rahulolu uuring.

Käesolev aasta on Hille jaoks olnud töörohke, sest raamatukogu ühines kooli raamatukoguga. Kahe erineva andmebaasi liitmise tulemusel nõudis suurt ajakulu kirjete kontrollimine ja ühtlustamine ning teavikute inventuur.

Kolleegid, raamatukogu külastajad ja koostööpartnerid hindavad Hille erialast tööd, arenemis- ja õpitahet. Hille asus eelmisel aastal  omandama rakenduslikku kõrgharidust Tartu Ülikoolis infokorralduse erialal.Hilleei puudu põhjuseta üheltki maakonna seminarilt ega väljasõidult.Kohalik vallavalitsus hindab Hille kohusetundlikkust  ja täpsust, samuti väga head läbisaamist vallavalitsuse ja teiste valla asutustega.

Aasta maaraamatukoguhoidja tiitli pälvib Hille oma meeldejäävate ürituste, kaasaegse hariduse omandamise ja kahe raamatukogu eduka ühinemise organiseerimise eest.

JÕGEVAMAA
PALA RAAMATUKOGU JUHATAJA ANU SAUL

Anu eduka raamatukogutöö võtmeks on kogukonna kaasamine raamatukogu tegemistesse,  projektide kirjutamise oskus, kõrgetasemeliste  raamatukoguürituste ja näituste korraldamine, kaasaegsete e-teenuste osutamine ning kohaliku kultuuripärandi kogumine ja säilitamine. Tema tegemisi iseloomustab süsteemsus, mõtestatus ja põhjalikkus.

2007. aastal uutesse ruumidesse kolinud Pala raamatukogu on kujunenud kohalikuks väikeseks kultuurisalongiks. Raamatukogu on tõmbekeskuseks igas eas lugejatele. Anu korraldatavad üritused ja näitused on kujunenud kohapeal oodatud kultuurisündmusteks.

Viimati nimetatut peab Anu oma lemmikstegevuseks. Raamatukogus eksponeeritakse nii tema enda poolt koostatud näitusi (fotod, etnograafilised esemed, käsitöö, maalikunst) kui ka rändnäitusi. Praegugi ringleb maakonna raamatukogudes ja koolides Pala raamatukogus kokkupandud Tõnu Laasi fotonäitus „Eesti väikesaared“ koos silmaringi laiendavate tekstidega.

Omanäoline ettevõtmine on tänavu kolmandat hooaega alustav „Kirjanduslik kohvitund“. Kohalikud kirjandushuvilised löövad aktiivselt kaasa valitud kirjanduslike teemade ettevalmistamisel: tutvuvad raamatutega ning loevad sealt teistele ette lemmikkatkendeid ja luuletusi. Ülevaated kirjanike elu ja loomingu kohta valmistab ette Anu.

Anu oli sel aastal Jõgevamaal toimunud vabariikliku rahvaraamatukogude suveseminar-laagri üks korraldajatest. Tema koostatud põhjalikku ülevaatesse „Kirjanduslooline Pala. Kodavere murre“ põimitud Assikvere Haridusseltsi Kodavere murdes teatraliseeritud etteasted, kohalike muusikute ülesastumine Anna Haava ja Mari Vallisoo viisistatud luuletustega ning filmikatked selle kandi kirjarahvast moodustasid mõjuva terviku.

Ka kohaliku kultuuripärandi kogumine ja säilitamine on Anule südamelähedane tegevus. Kultuuripärandi aastale pühendatud näitus „Esivanemad. Tänu ja austusega …“ tõi kokku huvilisi valla erinevatest paikadest. Koostööd tehti 19 perega. 2014. aastal kingiti raamatukogule 20 DVD-le salvestatud kohaliku kultuuri- ning külakroonika kogu. Tänavu koostas ja lisas Anu  raamatukogu blogisse kohaliku kirjandusraja tutvustuse „Väike kirjanduslik matk Nõvalt Assikverre“.

Põlislaante vahel asuval Pala kandi rahval on oma raamatukoguhoidajaga väga vedanud.  Ilma temata oleks selle kandi kultuurielu märksa vaesem.

JÄRVAMAA
KOERU RAAMATUKOGU JUHATAJA LY VIHTOL

Ly Vihtol  töötab Koeru raamatukogus  alates 2008. aastast.

Töö lugejatega on aktiivne. Juba lasteaia rühmad on tihti raamatukogus külas. Algklasside õpilastele oli näiteks sellel aastal kohtumine kirjanik Leelo Tunglaga. Lapsed esitasid katkendeid tema loomingust. Kohtumine kirjanikuga on lastele alati erakordne sündmus.

Raamatukogu juures tegutseb juba 39. aastat ümbruskonna raamatusõpru koondav raamatuklubi Vaimuvalgus. Nende üritused on alati väga sisukad ja huvitavad, neil on ka mitmeid traditsioonilisi üritusi: nimetagem siinkohal vaid kirjanduslikke matku ja tänavu juba 12. korda toimuvat igaaastast Kalju Lepiku nimelist luulevõistlust koos suure raamatunäitusega või reisimuljete õhtuid.

Kevadeti korrastatakse kultuuritegelaste haudu, tähtpäöevadel käiakse kalmistul küünlaid süütamas.

Sellel aastal käidi isiklike autodega kirjanduslikul ekskursioonil marsruudil Koeru-Ebavere mägi-Väike-Maarja. Ees ootab jalgsi sügismatk Vao parki ja mõisahäärberisse, kus kohtutakse vallavanem Aldo Tamme ja kunstnik Heli Tuksamiga.

Sellel aastal alustati korjandusega endise kohaliku kultuuritegelase mälestuspingi tegemiseks. Annetuskarp asub Koeru raamatukogus.

Jätkub raamatukogude ajaloo uurimine ja piltide kogumine. Ees ootab raamatukogu kodulehe uuendamine.

Üsna loomulikult kuulub igapäevase töö hulka õpilaste ja üliõpilaste abistamine seminaritööde tegemisel jms. Raamatukogul on üks laenutuspunkt.

Vallavalitsuses räägitakse 2 korda kuus oma tehtud ja tegemata töödest ja plaanidest, volikogus antakse aru kord aastas.

Arvame, et Ly Vihtol on väärt sellel aastal tehtud tööga esile tõstmist.

LÄÄNE MAAKOND
LIIVI RAAMATUKOGU JUHATAJA HELME VENDEL

Helme on rõõmsameelne, suhtlemisaldis, „kõigehuviline”.

Raamatukogutööd Liivi raamatukogus alustas 1988. aastal.

Helme enda siiras ütlus: „Kohutavalt meeldib raamatukogus töötada, tööle lähed alati sooja tundega. Meeldib suhelda ja meeldib leida-soovitada raamatuid ning rõõmustada koos lugejaga hea raamatu üle.”

Helme on perenaiseks ka Ajalootoas ja usin kaasalööja naisseltsi tegemistes, aitab korraldada kohalikke külade päevi, koolivaheaegadel täidab raamatukogus nii huvijuhi kui küla laste „vanaema“ osa.

Aasta tegu: rahvarohke „Liivi ajaloopäev", mille sisse mahtus ka Liivi raamatukogu 95. juubeli tähistamine.

2014. aasta juunis toimus Liivi ajaloopäev, mille üheks korraldajaks oli Helme. Ajaloopäevaga tähistati Liivi küla, hariduselu, kolhoosi ja raamatukogu juubeleid. Selline sisutihe päev nõudis tunde ja tunde uurimis-, ettevalmistus- ja organiseerimistööd. Ajaloopäev kulges hommikust õhtuni ja oli väga rahvarohke, külalisi üle vabariigi.

Lisaks Ajaloopäevale peab Helme ise toredaks õnnestumiseks metsavendade teemalist kohtumistõhtut.

Helme on vajalik ja hinnatud inimene selles Läänemaa paigas.

Peab tähtsaks järjepidevat erialast enesetäiendamist ning silmaringi laiendamist, seetõttu osaleb paljudel erinevatel kultuuriüritustel ja erialastel koolitustel, täiendades neid oma rõõmsa olekuga.

Kui maakonda pakutakse erinevaid rändnäituseid, siis jõuavad need kindlasti ka Liivi raamatukokku.

Helme „patareideks” on loodus, mida ta väga armastab ja perekond. Helme on 5 lapse ema ja paljukordne vanaema.

Läänemaa Liivi raamatukogu on heades kätes!

PÕLVAMAA
VÕÕPSU RAAMATUKOGU JUHATAJA LEA SAAREMÄE

Lea Saaremäe tööstaaž raamatukogus on aukartustäratav. 1959. aasta augustis asus  raamatukogunduse erialal Tallinna Kultuurharidustöö Kooli lõpetanud Võõpsu neiu Lea Puulinn  tööle kodualeviku raamatukogus.  Esimeseks ja ainsaks töökohaks on Võõpsu raamatukogu Leal siiani – 55 aasta jooksul!

Peipsi lähedal asuv Võõpsu on mitmes mõttes piiripealne koht. Kunagi kulges üle Võõpsu silla  Liivimaa ja Pihkva kubermangu piir, samas  saab praegugi alguse Setumaa. See kõik kajastub ka  raamatukogutöös. Lea Saaremäe on suurepäraselt saanud hakkama mitmekeelse lugejaskonnaga, mis tähendab  ka  arvestatavat venekeelse kirjanduse  komplekteerimist. Raamatukogu eestikeelne lugejaskond jaguneb omakorda võrukesteks ja setudeks ning needki kaks  erinevat rühma on Lea suutnud ühte liita.

Viimase aja kokkusaamistest on kõige mainimisväärsemad raamatukogu 90. aastapäeva tähistamine 2013. aasta suvel, mille puhul valmis ka raamatukogu tutvustav voldik, ja Nasta Pino 80. sünnipäeva tähistamine tänavu suvel.

Kuigi Võõpsus pole enam ammu kooli, pole Leal probleeme  lasteürituste korraldamisega.  Traditsiooniliselt kohtutakse  kooliaasta algul ja jõulude ajal. Toimuvad ka raamatuarutelud , tähistamata pole jäänud  mardipäev jne.  Kokkuvõtteks saab öelda, et raamatukogus korraldatakse   järjekindlalt  üritusi nii suurtele kui ka väikestele.  

Võõpsu raamatukogu on ilmselt üks väheseid Eestis, kus järjepidevalt ja tulemuslikult tegutseb nõukogu. Koos vaadatakse üle raamatukogu tööplaan, ürituste puhuks pannakse kokku võileibade valmistamise brigaad jne.

Lea Saaremäe on suur koduloohuviline, kel kogutud palju huvitavat materjali kodukandi kohta.  Osa põnevaid fotosid (näiteks 1923. aastal loodud Võõpsu Rahvaraamatukogu Seltsi liikmetest)  paigutas ta ka ülalmainitud voldikule. Lea on kodualeviku ja oma raamatukogu  ajalugu tutvustanud kodukandipäevadel ja avaldanud artikleid  Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi kodulookogumikes. Ta on seltsi kodulootoimkonna aktiivne liige.
Lea Saaremäe on väärikas ja väljapeetud inimene. See väljendub kõiges –   tasakaalukuses,  sõbralikkuses, taktitundes, sirges rühis, hoolitsetud välimuses.    Nooruslik Lea pole viriseja tüüp (tõsi, raamatukogu vajab uusi ruume).

Rohkem kui pool sajandit Võõpsu raamatukogu juhatajana töötav Lea Saaremäe on vääriline nominent auhinnale.

RAPLAMAA
KEHTNA RAAMATUKOGU DIREKTOR MAIE KALMISTE

Raamatukoguhoidja ametit on Maie Kalmiste pidanud 43 aastat. Ta on  töötanud Märjamaa laste- ja aleviraamatukogus ja 2007. aastast Kehtna raamatukogus. Viimasedaastad on  Maiele olnud töömahukad, ta on teinud palju raamatukogu töötingimuste parandamiseks.

Tänaseks on ehitustööd lõpusirgel ja 2015. aastat alustab raamatukogu uutes ruumides Kehtna Põhikooli hoones. Koostöös omavalitsuse, projekteerija ja ehitajaga on Maie Kalmiste näidanud ennast nõudliku ja põhimõttekindlana. Juba raamatukogu ruumide projekteerimisel on arvestatud töökorraldusega, mis teenindab kooli ja kogukonda.

Huvitavad sisekujunduslikud elemendid sündisid koostöös kolleegidega.

Kehtna raamatukogu elust saab hea ülevaate, kui külastada nende ajaveebi.

Maie Kalmiste on kõrgharidusega bibliograaf, kes tunneb suurepäraselt eriala ja on alati valmis pakkuma noortele kolleegidele nõu ja tuge.

Maie on hea organisaator, viis aastat on ta Kehtna valla kirjanduspäevade organiseerija ja koordineerija.

Maie armastab lahendada ristsõnu, käia teatris, askeldada aias ja avastada Eesti väikesaari. Ta on tubli ema ja vanaema. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmena on ta näidanud nõudlikkust ja suurt järjekindlust raamatukogude probleemide lahendamisel - artiklid ajakirjanduses, raamatukogu arengut puudutavad seisukohavõtud jne..

Tema töö ja isiklik eeskuju on mõjutanud ja kaasa aidanud raamatukogunduse arengule kohalikul ja maakondlikul tasandil.

SAARE MAAKOND
ORISSAARE RAAMATUKOGU RAAMATUKOGUHOIDJA MARLIN PÄRN

Saare maakonna 2014. aasta parimaks maaraamatukoguhoidjaks valiti kolleegide poolt Marlin Pärn Orissaare raamatukogust, kes töötab seal alates 2006. aastast.

Tema peamiseks töökohaks on lasteosakond, kuid vajadusel asendab edukalt ka täiskasvanute kojulaenutuse või lugemissaali töötajat ning on tubli abiline täiskasvanutele mõeldud ürituste korraldamisel.

Marlini leidlikkus, hea kujutlusvõime ja avatud olek teevad temast suurepärase ürituste organiseerija.

Tema mõttest siduda eelmise aasta lastekaitsepäev Krõlliga kasvas välja lausa kahe valla Krõllipäev, kus osales  umbes 200 last.

Sügisel korraldas Marlin Orissaare Gümnaasiumi algklasside lastele mardi-kadrikarnevali.

Pärimusaasta lõpetuseks tähistati F. R. Kreutzwaldi 210. sünniaastapäevatema muinasjutu „Kullaketrajad“ jutustamise ja lugemisega.

Lasteosakonna stendil kogus aasta jooksul lehti algklasside lugemispuu, miskevadel ka õide puhkes. Õite südamikes ilutsesid enimloetud raamatute pildid.

Marlin peab tähtsaks tuua lapsi raamatu juurde juba varakult. Nii külastab ta lasteaia sõimerühma iga kahe nädala tagant ja temaatilistel raamatuhommikutel tutvustab raamatuid vastavalt lasteaia nädalateemale.

Marlin kasutab kutsetöös edukalt ära oma laia huvideringi. Tal on kunstiannet ja huvi käsitöö, eriti taaskasutuse, vastu. Ta on juhendaja abiga meisterdanud kaks kannelt, mida mängib ansamblis „Kannelnaised“ ning esineb kandlemänguga sageli ka raamatukoguüritustel.

Just tema ärgitusel liitus Orissaare raamatukogu 26. oktoobril üleskutsega „24 tundi Eestimaa Rahvamajas“ ja oli rahvamajadega solidaarselt samuti 24 tundi järjest avatud (raamatukogu asub kultuurimajas).

Marlin on just selline, nagu üks raamatukogutöötaja olema peab. Ta on osavõtlik ja hea suhtleja -noored lugejad usaldavad teda. Suur lugemus teeb temast hinnatud nõuandja. Kolleegina toetab ja innustab ta teisi, ühistes ettevõtmistes lööb võimalusel alati kaasa.

Kolleegid maakonna teistest raamatukogudest hindavad kõrgelt tema sisukat tööd lastega ning leiavad, et Marlin on väärikas kandidaat “Aasta maaraamatukoguhoidja 2014” auhinnale.

TARTUMAA
KOOS RAAMATUKOGU JUHATAJA SIRJE LEINI

 Sirje tootab töötab Vara vallas Koosa raamatukogu juhatajana 1998. aastast.

Sirje on aktiivne Vara valla ja  Koosa külaelu edendaja, ta on Vara valla volikogu eelarve ja majanduskomisjoni esimees ning volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige, Koosa Küla Arendusseltsi esimees, Koosa Noorteklubi juhatuse liige.

Tema eestvõttel on algatatud projektid mälestuspinkide ja infotahvlite paigaldamiseks Vara vallaga seotud kultuurininimestele: Karl Ader, Arvo Mägi ja 4. novembril avatav mälestuspink Aleksander Sibulale.

Koostöös Vara ja Välgi raamatukogudega korraldab Sirje kohtumisi kirjanikega ja erinevaid näitusi raamatukogus.

Koosa Küla Arendusseltsi juhatajana organiseerib valla vastla- ja jaanipäevi, Teeme ära talgupäevi, Koosa külapäevi, kevadlaatu ja jõulupidusid.  Ka teatrite ühiskülastused on Vara vallas raamatukogutöötajate organiseerida. Sirje peab väga tähtsaks koostööd erinevate asutuste ja huvigruppide vahel, et üritustel saaksid osaleda võimalikult paljud huvilised.

15. septembri 2014 a. ajaleht Postimees ilmutas artikli ”Koosa turujutt lähebki tulevaks kevadeks täide”, milles ajakirjanik tutvustab Peipsi-äärse piirkonna arengusse panustavaid projekte ja uurib Sirje Leinilt, milliseks kujuneb 30 804-eurose toetuse saanud MTÜ Koosa Küla Arendusseltsi plaan rajada küla keskele nelja tee risti talukaupade turg ja turistide teenuspunkt.

Sirjel on ka huvitavad sportlikud hobid, aastal 2014 on ta valitsev Eesti meister naiste seas kirveviskamises, Põhjamaade meister paarissaagimises naiste ja segapaarides.

Sirje Leini igapäevatöö on tunnustamist väärt näide raamatukogutöötaja erinevatest rollidest tänapäeva külaühiskonnas. Sirje on väärikas kandidaat “Aasta maaraamatukoguhoidja 2014” auhinnale.

VÕRUMAA
KÄÄPA JA LASVA RAAMATUKOGU JUHATAJA KARMEN LIPING

1. septembril 2000 asus Karmen tööle Kääpa raamatukogus.

Terviseteisipäevakud said hoo sisse 2011. aastal.Terviseteisipäevakud võimaldavad koguda tervisepiiksusid, st registreerida oma osalus Võrumaa Mängude kalendrisse kantud üritusel. Liikumisaastal on Karmen läbi viinud terviseteemalisi üritusi  ning  tutvustanud vastavat kirjandust.  Jaanuaris – liikumisaasta avaüritusel Lasva rahvamajas korraldas Karmen  ülevallalise mälumängu, veebruaris Otepääl toimunud loodusõhtul „Kiviaja puudutus“ kohtuti  rännumees Hendrik Relvega –  huvilistel oli võimalik kuulata  matkamuljeid Uus -Guinea põlisrahvastest. Raamatukogus toimunud loodusõhtul räägiti inimese parimatest sõpradest koertest ja kuulati Tuneesia reisimuljeid.

Raamatukogu lastetöö sobivamaks korraldamiseks muudeti  raamatukogu lahtiolekuaegu õpilasbusside graafikut arvestades. Lapsed leiavad raamatukoguhoidja abiga koolitööks ja hobideks vajalikke raamatuid, samuti lugemiseks juturaamatuid.

Kuna Kääpa raamatukogul on  korralikud kroonikaraamatud, siis on raamatukogupäevadel õpilastel võimalik tutvuda Kääpa raamatukogu ajaloo väljapanekuga – vanad päevikud, inventariraamatud, brošüürid, fotod jms), lugeda vanas kirjas raamatuid ja osaleda vana raamatu tunnis.

„Lasva Valla Sõnumitesse“ annab Karmen igal kuul ülevaate raamatukogudesse saabunud uudiskirjandusest.

Suurest perest sirgunud ja kolme lapse emana austab Karmen pereväärtusi. Ta oskab  märgata abivajajaid – koostöös  valla sotsiaaltöötajatega  jagades paar korda kuus kohalikule rahvale saiu ja leibu ning abivajajatele toidupakke, vajadusel vanuritele raamatuid koju viies. Karmen: „Teen seda kõike meelsasti, sest selline tegevus annab võimaluse inimesi aidata ning  hea raamatu soovitamisega pakkuda inimestele elurõõmu.“

Tänavune aasta on olnud Karmenil töörohke ja väljakutset pakkuv – alates maikuust töötab Karmen veerandkoormusega ka  Lasva raamatukogus, mis vajas  hädasti korrastamist. Parandamist ja  hiljem ka  kaunistamist vajab veel  raamatukogu kõrval olev aastaid kasutult seisnud rõdu, et kujundada suveürituste korraldamise paik.

10. septembril koolituspäeval Mehkamaal valisid kolleegid Kääpa raamatukogu juhataja Karmen Lipingu Võrumaa 2014. aasta parimaks maaraamatukoguhoidjaks.

Kolleegid Karmenist: „Karmen on asjalik, abivalmis, tegus, aktiivne ja rõõmsameelne, saades suurepäraselt hakkama oma kodu rajamisega ja tööülesannetega lausa kahes raamatukogus. Tervislike eeluviiside  tutvustajana ja kogukonna liikmete innustajana on Karmen Liping liikumisaastal vääriline kandidaat aasta maaraamatukoguhoidja auhinnale.“

Parim noor raamatukoguhoidja

 Parim noor raamatukoguhoidja 2016

 Kadri Haavandi
Pärnu Ülejõe Põhikooli raamatukogu juhataja
ERÜ kooliraamatukogude juhataja
 

 Parim noor raamatukoguhoidja 2015

Elise Rand

Viimsi raamatukogu
raamatukoguhoidja

 

Parim noor raamatukoguhoidja 2014

Liina Tamm

Sisekatseakadeemia raamatukogu raamatukoguhoidja-bibliograaf

Parim noor raamatukoguhoidja 2013

Veronika Raudsepp Linnupuu

Viljandi Linnaraamatukogu lugemissaalide juhataja

 

Auhinna “Parim noor raamatukoguhoidja“ statuut

Auhinna “Parim noor raamatukoguhoidja” eesmärk on väärtustada ja tunnustada noori raamatukoguhoidjaid kutsetöös.

ÜLDSÄTTED
1. Eesti raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) juhatuse otsusega antakse igal aastal* ühele Eesti noorele raamatukoguhoidjale “Parima noore raamatukoguhoidja“ auhind.
2. Auhinnaks on ERÜ tänukiri ja meene.

KANDIDAATIDE ESITAMINE
3. Kandidaatide esitamise õigus on üksikisikutel, asutustel ja organisatsioonidel.
4. Kandidaatide kohta esitatakse kirjalik taotlus koos põhjendusega ERÜ juhatusele (Tõnismägi 2, 10122 või meiliaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ) iga aasta 15. jaanuariks.
5.  Auhinna kandidaadiks võib esitada isiku:
    5.1 kes töötab raamatukogus,
    5.2 on noorem kui 35-aastane.
    5.3 on kutsetöös silma paistnud teotahtelise ja aktiivse tegutsemisega
    5.4 on algatanud mõne projekti, ürituse, liikumise vms.
6. Taotlus peab sisaldama: Esildise näidis
    6.1 Kandidaadi andmed (nimi, vanus, asutus, ametinimetus, telefon, e-posti aadress).
    6.2 Kandidaadi esiletõstmist vääriva tegevuse lühikirjelduse ühel A4 leheküljel
    6.3 Ettepaneku teinud isiku(te) kontaktandmed koos allkirjaga.

TAOTLUSE MENETLEMINE
7. Auhinna andmise otsustab ERÜ juhatus.
8. Võrdsete kandidaatide korral eelistatakse ERÜ liiget või küsitakse esitajatelt lisainformatsiooni.
9. ERÜ juhatus võib sobilike kandidaatide puudumisel jätta auhinna välja andmata.
10. Auhinda ei anta isikule, kes auhinna määramise ajal on ERÜ juhatuse liige.
11. Kahel järjestikusel aastal ei anta auhinda samale isikule.

AUHINNA OMISTAMINE
12. Auhind antakse välja ERÜ aastakoosolekul.
13. ERÜ juhatus pöördub Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja kohaliku omavalitsuse poole ettepanekuga tunnustada auhinna “Parim noor raamatukoguhoidja” laureaati.

*aasta on periood eelmisest auhindamisest kuni käesolevani.

Heaks kiidetud ERÜ juhatuse koosolekul 30. septembril 2013. aastal

maaraamatukoguhoidja 2012 nominendid

Auhinna aasta maaraamatukoguhoidja 2013 nominendid

XII maaraamatukoguhoidja päeval Keila Kooli aulas, 25. oktoobril 2013
Vasakult: Eha Marrandi,  Ülle Siska, Rita Merekivi, Merle Rang, Külli Vardja, Malle Pajo, Liivi Paumets, Tiina Tõnurist, Tiina Ulm, Tiiu Aasrand

Harjumaa
Jüri raamatukogu direktor ÜLLE SISKA

Ülle Siska on ERÜ liige, ERÜ maakogude sektsiooni liige.

2013.a. algatas Ülle Siska sektsioonis ühendatud kooli-ja rahvaraamatukogu tegevuse soovitusjuhendi ning osales juhendi väljatöötamises, Jüri raamatukogus toimus sektsiooni väljasõidukoosolek, ta osales 2013.a. märtsis kinnitatud uue kutsestandardi töögrupis. Jüri raamatukogu on tänavu esitatud TÕN Harjumaa koolitussõbralikuma organisatsiooni nominendiks.

Jüri raamatukogu on valla suurim raamatukogu, sisekoolitustele ja väljasõitudele kutsutakse osalema raamatukoguhoidjaid kõikidest Rae valla raamatukogudest.

Jüri raamatukogu harukogus – Peetri raamatukogus toimus sügisest kevadeni korra kuus Lugemiskohvik, kus kõik huvilised said arutleda erinevatel huvitavatel kirjanduslikel teemadel.

Koostöös Jüri Gümnaasiumiga korraldatakse kirjandusüritusi (kirjanikud esinemas Õhtujuttudel,

emakeelenädalal, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval jt sündmuste puhul) ja raamatukogutunde õpilastele (infootsing, kirjanike loomingu tutvustamine jne).

Raamatukoguteadlane Puksa on öelnud: „Raamatukoguhoidmine pole mitte ainult teadus, vaid ka kunst. Kes kuidas seda kunsti valdab."

Ülle Siskaon selle kunsti valdaja. Tema olemuse kirjeldamiseks on kõige õigem ja tabavam öelda „sädeinimene“. Selle aasta tegemistest saab esile tuua Peetri harukogu laiendust, harivaid ööloenguid raamatukogus. Eriliselt väärib märkimist koostööprojekt „Nägemispuudega inimeste toimetulek ühiskonnas“ koos Jüri Gümnaasiumi ja Eesti Pimedate Raamatukoguga, mille eestvedajaks on Ülle.

Ida-Virumaa
Mäetaguse Raamatukogu direktor Tiina Tõnurist

Eelmine aasta oli Tiina jaoks töörohke, sest ta pidi kolima Alutaguse Hooldekeskusest tagasi renoveeritud raamatukoguruumidesse.Tiina on kogukonnale loonud ajanõuetele vastava oskuslikult komplekteeritud raamatukogu. Tehnoloogiliste võimaluste kõrval on raamatukogus koduselt hubane õpikeskkond, kus iga külastaja tunneb end mõnusalt ja oodatuna.Kevadel oli Tiina Mäetaguse rahvamaja ja raamatukogu avamisürituse ja vastuvõtu üks korraldajatest.

Mäetaguse raamatukogu juhatajana võib Tiina jagada kogemusi mitme raamatukogu ühendamise valudest ning võludest. Nimelt viidi valla kolm raamatukogu ühise juhtimise alla. See on teema, mis on praegu väga aktuaalne üle vabariigi.

Kolleegid, raamatukogu külastajad ja koostööpartnerid hindavad Tiina abivalmidust, vastutulelikkust ja rõõmsameelsust. Kolleegid tunnustavad Tiina erialast tööd, arenemis- ja õpitahet.Ühistes ettevõtmistes on ta alati toetav ja kaasalööja. Tiina on inimene, kes pidevalt tegeleb enesetäiendamisega ja ei puudu põhjuseta üheltki maakonna seminarilt ega väljasõidult. Eelmise aasta lõpus korraldas Tiinamaakonna kolleegidele meeleoluka jõuluseminari.

Tiina lööb aktiivselt kaasa küla ettevõtmistes, laulab Atsalama segakooris. Tiinale meeldib ennast väljendada tantsu kaudu ja seepärast on ta osalenud valla erinevates tantsuringides.

Tiina paistab silma sellega, et teeb rahvamajaga tihedat koostööd ja ühisüritusi. Mäetaguse rahvamaja korraldatud sündmused on tuntud kogu maakonnas.

Aasta maaraamatukoguhoidja tiitli pälvib Tiina oma tubli juhtimistöö, kaasaegse hariduse omandamise ja uute ruumide lugejatele avatuks muutmise eest.

Järvamaa
Türi Raamatukogu Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja Eha Marrandi

Oisu raamatukogu paistab silma oma kvaliteetsete raamatuürituste poolest. Kuna raamatukogu ja koolimaja asuvad ühes hoones, siis on neil eriti tihe koostöö õpilaste-õpetajatega. Raamatukogus töötab kaks raamatukoguhoidjat, lisaks Eha Marrandile ka Heli Petrovits. Ehk küll mõlemad teevad head tööd ja on väga tublid, aga seekord esitame siiski Eha.

Raamatuüritused on mitmekesised alates looduse teemadest ja lõpetades kirjandusega. Raamatukogu aitas Türi valla õunafestivali korraldamisel, tähistati rahvakalendri tähtpäevi, anti nõuandeid koduaedade kujundamiseks ja hoidiste tegemiseks. Tähistati kooli 160.aastapäeva jne. Ettelugemispäevad, viktoriinid, raamatukogutunnid ja emakeelepäeva tähistamine kuuluvad enesestmõistetavalt raamatukoguhoidjate töö hulka. Lugejatele tutvustati RIKSWEB-i kasutamist, abistati arvutite kasutamisel. Toimus avalik arutelu Oisu kultuurielu teemadel, käidi koos õpilastega jalgsimatkal Oisu-Retla-Oisu, kodukandipäevad olid raamatukoguhoidjatele samuti kiired päevad, koostööd tehakse ka orienteerumisklubi Jokaga. Oisu kultuurielus on Ehal märkimisväärne osa.

Eha Marrandi on ERÜ liige ja osaleb Maaraamatukogude sektsiooni töös. Ta on MTÜ OKAS( Oisu Kultuuri- ja Arengu Selts) juhatuse liige ning Oisu Rahvamaja memmede tantsurühma Ohakas tantsija- seda kõike jõuab ta oma töö ja pere kõrvalt veel lisaks teha. Väga mitmekülgne ja hinnatud inimene Oisu kultuurielus. Leiame, et ta on väärt tunnustamist.

Läänemaa
Lihula valla ja Kirbla raamatukogu raamatukoguhoidja Tiiu Aasrand

2013.aastal korraldas vabariikliku ERÜ maaraamatukogude suveseminariLäänemaal.

Kolm päeva Lõuna-Läänemaal: majutuse ja toitlustuse, transpordi organiseerimine, õppereisid loodusesse ja tutvumine vaatamisväärsustega, kirjandusloeng ja raamatukogude päevaprobleemide arutelu.

Tiiu kirjutas Kultuuriministeeriumile taotluse projekti „Karl Ristikivi 100.sünniaastapäeva tähistamiseks püsiekspositsioon“ rahastamiseks.

Tiiu on väga tegus kodukandi liikumises ja Kirbla uue rahvamaja ehitamisel, kuhu peaks saama uued ruumid ka väike Kirbla külaraamatukogu. Aktiivse vabatahtliku tegutsemise eest sai Tiiu Aasrand tänukirja Kodutütarde Lääne Ringkonna ja Noorte Kotkaste Lääne Malevalt.

Tiiu: „Raamatute seltskond on tore, ei ole lärmakas, aga samas tarkust kui palju ümberringi. Raamatukogus aeg ei seisa, siin kogu aeg midagi muutub“.

Väike agar naine suure pere ema ning vanaema ja aktiivse eluhoiakuga. „Tantsinud läbi elu“ just tänu erinevatele tantsuliikidele, mida on harrastanud.

Kolleegid iseloomustavad Tiiut kui väga abivalmit inimest, kes aitab alati nõu ja jõuga.

Tiiu: „Soovin kõikidele raamatukogutöötajatele rahulikku ja rõõmsat meelt, siis on külastajatel meeldiv raamatukogusse tulla. Täiendage ennast võimaluse korral, kohtuge teiste kolleegidega üle Eesti, siis saab häid ideid oma tegemisteks“.

Tiiu tublidust tõestab ka fakt, et Aasta Parima nominendiks on kolleegid ta esitanud juba teist korda.

Läänemaa
Lihula valla ja Metsküla raamatukogu, Lihula valla raamatukogu juhataja TIINA ULM

2013.aastal korraldas vabariiklikuERÜ maaraamatukogude suveseminariLäänemaal.

Kolm päeva Lõuna-Läänemaal: majutuse ja toitlustuse, transpordi organiseerimine, õppereisid loodusesse ja tutvumine vaatamisväärsustega, kirjandusloeng ja raamatukogude päevaprobleemide arutelu.

2013. aastal toimus Tiina eestvedamisel Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva tähistamine väikese püsiekspositsiooni koostamisega ja selle piduliku avamisega 16. oktoobril koos Lihula Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega. Püsiekspositsiooni koostamisel oli abiks Eesti Kirjandusmuuseum.

2003.a. Lihula Valla Raamatukogus, mõned aastad hiljem ka Metsküla raamatukogus. Viimane on Tiinale armas „murelaps“ – et raamatukogu nii väikeses maakohas ikka alles jääks ja oleks, vaatamata eurode nappusele, ka raamatukogu kasutajate jaoks võimalikult ideaalselt komplekteeritud. Lai silmaring, väga hea kirjanduse tundmine, vaikne visadus ja sihikindlus on Tiina tugevad küljed, lisaks suur kodupaiga armastus.

Tiina: “Raamatukogu olemasolu on piirkonda alles jäänud inimestele väga oluline, see on märk elu võimalikkusest maal. Interneti kasutamise ja skaneerimise võimalus on abiks nii mõnelegi väikeettevõtjale. Raamatukogu püsimisel on märgiline tähtsus ka nende jaoks, kes ise raamatukogu ei kasuta. Raamatukogude kadumine süvendaks ääremaade inimestes veelgi tunnet, et riik nendest ei hooli.“

Tiina teeb koostööd Metsküla Algkooli ja Kultuuriühingu, Matsalu Naisseltsi ja loomulikult teiste oma valla raamatukogudega.

Tiina tublidust tõestab ka fakt, et Aasta Parima nominendiks on kolleegid ta esitanud juba teist korda.

Põlvamaa
Ahja Raamatukogu juhataja KÜLLI VARDJA

Külli sidus end raamatukogundusega läinud sajandi lõpul.

2011. aasta juulist valiti ta juhatama Ahja raamatukogu. Ta on kahe aasta jooksul jõudnud teha väga palju, olgu see kogude korrastamine, raamatukogu ruumiolude hindamine ja vajalike ümberkorralduste tegemine või hulk huvitavaid üritusi.

2012. remonditi raamatukogu üks ruumidest kenaks ja hubaseks lastekambriks, mille oktoobris avas jutuvestja Piret Päär.

Ahja noored esitasid Külli käesoleva aasta algul tiitlitele aasta noortesõber ja noortesõbralik tegu. Viimane õnnestus ka saada, mõistagi lastekambri avamise eest. „Supertuba!“ leiavad noored.

Juba kümme aastat juhendab ta noorte Rõduteatrit. Käesoleva aasta kevadel võõrustasid noored näitlejad Soome Tuglase Seltsi estofiile, kes olid lummatud laste siirast esinemislustist väikese Illimari radadel ja otsustasid teatrile koguni stipendiumi määrata. Väiksemate laste tarvis töötab raamatukogus Padjaklubi, kus mitmesuguste loovmängudega laste arengule kaasa aidatakse. Kenasti sisustas Külli 2012. aasta raamatukogupäevad.

Külli teeb tihedat koostööd kultuurimaja ja noortekeskusega. Käesoleval aastal toimus Ahjal esmakordselt heategevusliklauluvõistlus „Laulavad Ahja tähed“, mille ettevalmistamisele Külli kaasa aitas. Vallavanema sõnul on Külli Vardja nõudlik nii enda kui ka teiste vastu. Ta on raamatukoguhoidja, kes teeb oma tööd südamega.

Lühikese aja jooksul tehtud suure ja mitmekülgse töö eest on Külli Vardja vääriline kandidaat auhinnale.

Pärnumaa
Are raamatukogu juhataja MALLE PAJO

Are raamatukogu on mõnus kokkusaamispaik. Malle tegutseb ühtviisi innukalt nii laste kui juba eakamate lugejatega.

Aasta üks kordaläinud ettevõtmine on saksa keele vestlusring. Vestlusringi juhendas 17 a saksa neiu Nina-Katarina, kes soovis 2012. aasta lõpus Malle juurde praktikale või nn. „töövarjuks“ tulla. Et tema raamatukogus töötatud aeg oleks kasulik nii kohalikule rahvale kui ka noorele inimesele endale, mõtles Malle välja vestlusringi ja aitas kaasa selle läbiviimisele.

Malle on juba kümme aastat korraldanud vallas mälumänge. Tänavu koostas ta küsimused ja viis läbi valla mälumängusarja „Mälukas 2013“ neli mängu.

Tihe koostöö on Mallel eakate klubiga „Pääsusilmad“, kelle ajaviiteõhtutele on ta kutsunud huvitavaid esinejaid.

Malle on ka Are Põhikooli raamatukogu juhataja.

Õpilastega koos tehakse toredaid asju. Näiteks „Sipsiku“ 50.“sünnipäeva“puhul toimus suur Sipsikute väljanäitus. „Kevade“ esmatrüki 100.a. tähistati üritusega „Kes laskis parve põhja? - vesteldi raamatust, filmist, teatrist ja päev lõppes mälumänguga.

Malle teadmised arvutiasjandusest on olnud asendamatud. Are raamatukogul on sisukas koduleht ja Malle on õpetanud kodulehe tegemist Pärnu linna kooliraamatukoguhoidjatele ja kolleegidele maakonnast.

„Malle on tõeline „maa sool,“ on alati abivalmis mälumängude korraldaja või võistluste kohtunik. Lastele meeldib kooliraamatukogus aega veeta, raamatukogutunnid on aga klass omaette“ - nii iseloomustab Mallet Viiu, kolleeg Suigu raamatukogust.

Kõike, mida Malle teeb, teeb ta talle omase põhjalikkusega. Ta on väga mõnus kaaslane kõigis ettevõtmistes.

Raplamaa
Järvakandi aleviraamatukogu juhataja RITA MEREKIVI

Rita Merekivi tegevus ja töö on mõjutanud 2013. aastal elu oma kodukandis Järvakandis ja kogu Raplamaal. Tema initsiatiivil ja osavõtul avati Järvakandi Klaasikunstigalerii ja toimub üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss „Minu klaas 2013“. Rita oli talgujuhiks galeriiruumide ettevalmistamisel ja sisseseadmisel ning korraldas konkursi läbiviimist.

Rita Merekivi ja Järvakandi raamatukogu on aidanud klaasipealinna Järvakandit nähtavaks teha kogu Eestis, nad on toetanud kogukonnaidentiteeti ja kultuurihuvi.

tööd noortega peab ta raamatukogus oluliseks. Rita on kogu elu õppinud ja jaganud oma oskusi teistele. Ta on suurepärane koolitaja ja juhendaja. Tema juhendamisel käivad raamatukogus koos kodutütred ja erinevad ringid.

Järvakandi raamatukogu paistab maakonnas silma just oma eriilmeliste ürituste ja ettevõtmiste poolest.

Rita on Kaitseliidu Rapla Maleva kodutütarde vabatahtlik rühmajuht, naiskodukaitsja, Põrgupõhjaretke kohtunik, Pühapäevakooli õpetaja, EELK Järvakandi Pauluse koguduse sekretär, rahvusliku käsitöö tegija ja juhendaja, karjäärinõustaja, laste ema ja vanaema. Rita on alati rõõmsameelne, abivalmis, sõbralik, teotahteline ja vastutulelik.

Selliste raamatukoguhoidjate üle võib eesti raamatukogundus uhke olla.

Järvakandi vald on Ritat tunnustanud valla teenetemärgiga, vabatahtliku tegevuse eest andis president 2009. aastal talle tänukirja.

Rita Merekivi on üles näidanud erialast, kultuurilist ja ühiskondlikku aktiivsust. Tema töö väärib 2013. aastal tunnustamist.

Saare maakond
Metsküla raamatukogu juhataja LIIA UUSSAAR

Möödunud hooaeg oli Liiale erilise väljakutse aasta. Remondi tõttu oli vaja seltsimajas asuv raamatukogu endistest ruumidest välja kolida. Pärast põhjalikku renoveerimist leidis Liia uue ja otstarbeka ruumilahenduse maja teises otsas. Kultuuriministeeriumilt taotletud projektiraha eest ostis ta juurde mööblit ning kujundas raamatukogust kogu piirkonna rahvale meelepärase ning hubase raamatute kodu. Remondi ajal, kui raamatukogu oli suletud, lubas Liia kasutada raamatuid filmi „Kertu“ võtetel ning aitas need viia Mustjala pastoraati ja võtete lõppedes jälle tagasi Metskülla tuua.

Käesolev aasta on ka Metsküla raamatukogu juubeliaasta. Kevadel kutsus Liia kolleegid, vallavalitsuse töötajad ja lugejad seltsimajja, et tähistada raamatukogu 85. sünnipäeva. Kokkutulnuile andis ta põhjaliku ülevaate raamatukogu ajaloost. Liiale on südamelähedane kodukandi Metsküla kultuurilugu.

Liial on hea läbisaamine samas majas tegutseva lastehoiu laste ja kasvatajatega. Juba varakult suunab ta mudilased raamatute põnevasse maailma, tutvustab riiklikke pühi ja rahvakalendritähtpäevi ning viib läbi raamatukogutunde. Täiskasvanutele suunatud üritustest on kindlasti põnevaim aastaaegade vaheldumise tähistamine kostümeeritult täpselt aastaaegade vahetumise hetkel, olgu see kas või öösel.

Aktiivse inimesena lööb Liia kaasa Metsküla Küla Seltsi tegevuses, laulab Metsküla külakooris. Metsküla raamatukogu tegemisi on kajastatud ajalehtedes Saarte Hääl ja Meie Maa. Kadi raadiole antud intervjuus rääkis Liia raamatukogu taasavamisest ja juubelist.

Liia Uussaar on muutnud Metsküla raamatukogu tõeliseks küla ja piirkonna vaimuelu keskuseks.

Tartumaa
Tõrvandi raamatukogu direktor LIIVI PAUMETS

Liivi töötab raamatukogu direktorina alates 2009. aastast.

Tõrvandi raamatukogu ja oma töö iseloomustamiseks ütleb Liivi ise nii:

Meil ei ole ei ultramoodsaid tehnikaimesid, suuri projekte, uhkeid üritusi ega tähtsaid tegemisi, ometi oleme olemas ja vajalikud. Vajalikud kohaliku kogukonna jaoks. Võib öelda, et Tõrvandi raamatukogu on väike, aga elujõuline.

Lähtume oma töös sellest, et raamatukogu peab olema üks kohaliku elu tugisammastest: püsiv ja pisut muutumatu, turvatunnet pakkuv. Tahame, et raamatukogu oleks vajalik ka neile, kes suured lugejad ja raamatusõbrad ei ole.

Inimene leiab tee raamatukokku ja lugemise juurde siis, kui on õige aeg. Sunni ja jäiga suunamisega kaugele ei jõua ja traditsioone ei loo. Raamatukogu ülesanne on olla olemas ning töötada selle nimel, et olla vajalik võimalikult paljudele.”

Viimaste aastate tegemistest toob Liivi välja järgmised momendid:

Edukalt on käivitatud kodulehekülg, töötab igakuine kohvikklubi ürituste sari; toimiv koostöö kohalikul tasandil; igapäevane ja tõhus töö noorte lugejatega; oleme ühendatud Ülenurme Gümnaasiumi algkooli osaga, kus õpib üle 300 õpilase (raamatukogutunnid, raamatukarneval); ühised ettevõtmised lugejatega (kinos- ja teatriskäigud); tänu raamatute annetamise üleskutsetele on raamatukogule tekkinud püsiannetajad; raamatukogu on kohalikus elus nähtav (artiklid, kuulutused vallalehes).

Liivi esindab raamatukogusid valla kultuurikomisjonis, väärtustab kohalikku elu ja inimesi ning peab väga oluliseks, et raamatukokku tulles saaksid inimesed meeldiva ja sooja teeninduse osaliseks.

Viljandimaa
Vastemõisa raamatukogu raamatukoghoidja MERLE RANG

Merle on alati olnud aktiivne kogukonna liige ja andnud endast parima oma piirkonna elanike toomisele raamatukogu ja kirjanduse juurde.

Merle eestvedamisel korraldati juba viiendat korda Suure-Jaani valla koolide jutuvõistlus. Võistlus toimub kahes vanuserühmas ja osalevad kõik valla koolid. Lõpuüritusel autasustatakse parimaid ja kohtutakse kirjanikuga. Laekunud töödest koostatakse kogumik, mis kingitakse valla kooliraamatukogudele.

2012/13 aastal on Merle lisaks traditsioonilistele üritustele algatanud mitmeid uusi ürituste.

Uued algatused:

2012 aasta detsembris korraldati Vastemõisa jõulumaa. Merle oli üks organisaatoritest ja tema läbi viia oli jõulutuba lastele, kus loeti ette raamatuid ja meisterdati.

Kellaühetee on ürituste sari, mis kestab läbi aasta ja tutvustab omakandi inimesi. Esimene kokkusaamine oli pühendatud Albert Kivikasele. Külalisteks on olnud nii valla-, kui maavanem.

Lugu loob, jutt jookseb on jätkuüritus, mis viiakse läbi koos jutuvestjaPiret Pääriga ning mõeldud algklasside õpilastele.

Raamatukogupiknikutvõib nimetada hittürituseks, mis toimus Marana lilleaias. Peaesinejaks oli Kristiina Ehin. Külalised said nautida liiliate ilu ja kohtuti lillekollektsionääri ja liiliate aretaja Mati Rangiga. Merle soov on muuta piknik traditsiooniliseks suveürituseks. Merle on väga edukas projektide kirjutaja, seda nii raamatukogu, kui ka kohaliku MTÜ Teeme tarbeks. Tema algatusel käivad raamatukogu juures koos laste joonistusring, naisansambel Vastemõisa vallatud ja käsitööring Vallatud teljed. Viimaste tegemises lööb aktiivselt kaasa ka raamatukoguhoidja Merle.

Viljandi maakonna raamatukoguhoidjad leiavad, et Merle on väärikas kandidaat “Aasta maaraamatukoguhoidja 2013” auhinnale.

Võrumaa
Ruusmäe raamatukogu juhataja SIRJE MOORUS

17. septembril k.a, raamatukoguhoidjate sügishooaja avaseminaril Võrus, valiti salajasel hääletusel SIRJE MOORUS Võrumaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks 2013.

Väärtustades ja tunnustades Sirje Mooruse kauaaegset tulemuslikku raamatukogutööd, pühendumust ja järjepidevust paikkonna elu edendamisel ning kultuuripärandi kogumisel ja jäädvustamisel, on Sirje Moorus vääriline kandidaat „Aasta maaraamatukoguhoidja“ auhinnale.

Juba viiendat aastat tegutseb raamatukogus raamatusõprade õpiring, millesse koondunud inimesed huvituvad kodukoha ajaloost. Toimunud on kodulootund koduloolase Hans Ubaga, ajalootund Rogosi mõisa muuseumis, Rogosi mõisa legendide kuulamine, ühiselt tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, rõõmupakkuv oli osavõtt Rogosi mõisa jõulumaast.

Sirje on ise öelnud, et Kultuuripärandi aasta pakub häid võimalusi õpiringitöö elavdamiseks, näiteks huvipakkuvad külaskäigud Luutsniku Rabasoo tallu, kus toimus koogi küpsetamine, ja kohaliku mesiniku juurde. Vastastikku kasulikud sidemed on Veclaitsene raamatukoguga. Raamatukogus on aastaringselt välja pandud näitus „Põlvest põlve“.“ Tänutäheks abi eest mõisapäevade korraldamisel võimaldas Haanja vallavalitsus Sirjele õppereisi Mooste mõisasse.

Ruusmäe raamatukogu kroonika sõnas ja pildis annab hea ülevaate raamatukogu tegevusest, alates raamatukogu eelkäija, Rogosi Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, asutamisest 1922. a. Oktoobris 2012 tähistati Ruusmäe Raamatukogu 90. tegevusaastat ja Sirje 40. tööaastat rahvarohke üritusega.

Rogosi mõisas asuv väike Ruusmäe raamatukogu on koht, kus väärtustatakse, kogutakse ja säilitatakse koduloolist materjali, rikastades kohalikku vaimuelu erinevate ürituste ja näitustega. 2013. aastal esitas Sirje Eesti Rahva Muuseumi etnograafilise ainese kogumise võistlusele juba 10. kaastöö.

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad