SÜNDMUSED

Kinnitatud ERÜ aastakoosolekul 27.02.2015

 

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU

ARENGUKAVA AASTATEKS 2015–2018

 

MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) koondab vabatahtliku kutseühinguna raamatukoguhoidjaid rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogudest. Ühingu arengueesmärkide seadmisel aastateks 2015–2018 on lähtutud üleriigilistest strateegilistest dokumentidest: „Infoühiskonna arengukava 2020“, mis sätestab inimeste ja riigi jaoks ühe olulise prioriteedina info- ja kommunikatsioonitehnoloogia baasoskuste omandamise; „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, mis rõhutab, et Eesti kodanikud on kiirelt muutuvas keskkonnas edukad vaid juhul, kui toimub pidev täiend- ja ümberõpe. Sarnaselt dokumendiga „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on ka ERÜ tegevuse eesmärk hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti, talletada ja kanda edasi kultuurimälu ja luua soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi ning teadustegevuse arenguks ja kultuuris osalemiseks. Ühingu eesmärgiks on arendada Eesti raamatukogusid ühingu liikmete initsiatiivi ja vabatahtliku tegevuse kaudu, korraldades ühistegevust, koolitusi ja tutvustades raamatukogude võimalusi avalikkusele. Õppimine ja pidev enesetäiendamine on aktiivse eluhoiaku lahutamatu osa. Ühing pakub raamatukoguhoidjatele kvaliteetseid, kaasaegseid, paindlikke ja õppijate vajadusi arvestavaid enesetäiendusvõimalusi.

ERÜ aastal 2014

1. jaanuaril 2015 kuulus ERÜsse 814 üksikliiget ja seitse asutust. 2014. aastal loodi ühingu juurde noori infotöötajaid ühendav Noorteklubi. ERÜ korraldatud üleriigilistel üritustel, s.h kõnekoosolekul, raamatukogupäevade avamisel ja erialapäevadel osales üle 700 inimese. Koolitusüritustest: teabepäevadest, seminaridest, suveseminaridest võttis osa üle 600 raamatukoguhoidja. ERÜ juures tegutsev Kutsekomisjon omistas 2014. aastal kolmeteistkümnele raamatukoguhoidjale kutse uue kutsestandardi alusel. Raamatukoguhoidjate üleriigiliste ürituste ja koolituste korraldamiseks, raamatukoguhoidjate tunnustamiseks, väljasõitude korraldamiseks ning ajakirja Raamatukogu väljaandmiseks Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule, Kultuuriministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud taotlused rahuldati 90% ulatuses. Lisaks Rahvusvahelisele Raamatukoguhoidjate ja –institutsioonide Liidule (IFLA) ja Eesti Vabaharidusliidule on ERÜ alates 2014. aastast ka Raamatukogu-, Informatsiooni- ja Dokumentatsiooniühenduste Euroopa Büroo (EBLIDA) liige ning SA Eesti Koostöö Kogu liikmesorganisatsioon.

ERÜ juhtimine

ERÜ juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Igapäevast tegevust juhib juhatus, kuhu kuulub vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui üheksa liiget. Üldkoosolek valib juhatuse esimehe ja liikmed ERÜ liikmete hulgast salajasel hääletamisel kolmeks aastaks.

Tegutseb ERÜ büroo, kus on palgal vähemalt üks töötaja. ERÜ büroos on igapäevatööks kaasaegne töökeskkond ja tehnoloogia.

ERÜ rahalised vahendid laekuvad sisseastumis- ja liikmemaksudest, majandustegevusest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest ja muudest allikatest. ERÜ on kasumit mittetaotlev organisatsioon jamajandustegevusest saadud tulu kasutatakse üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

MISSIOON

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kui raamatukoguhoidjate ühiste huvide nimel tegutseva ühenduse missiooniks on toetada raamatukogusid Eesti elanike infovajaduse rahuldamisel, lugemiskultuuri edendamisel ning aidata kaasa raamatukogude ja raamatukoguhoidja kutse säilimisele, arendamisele ja väärtustamisele.

VISIOON

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing liidab erinevat tüüpi raamatukogusid ja raamatukogu­hoidjaid toimides valdkonna arengu suunajana ning info vahendajana. Ühing on rahvusvaheliselt tunnustatud ning usaldusväärne koostööpartner riigile, kodanikuühendustele ja erasektorile.

VÄÄRTUSED

Avatus. Koondame erinevat tüüpi ja erineva alluvusega raamatukogudes töötavaid raamatukoguhoidjaid ja arendame koostööd, oleme avatud erinevatele koostööprojektidele ja keskendume tulemustele.

Professionaalsus. Lähtume eetilistest põhimõtetest, hindame kõrgelt valdkonna arengut ning seisame hea selle eest, et raamatukogudes töötaksid professionaalsed ja haritud raamatukoguhoidjad.

Uuenduslikkus. Hindame uusi teadmisi ja kogemusi, rakendame innovaatilist, minetamata traditsioone.

 

ARENGUEESMÄRGID AASTATEKS 2015–2018

I Ühistegevus ja kommunikatsioon

1. Raamatukoguhoidjate ühendamine piirkonniti ja valdkonniti

  • Ühiste huvidega raamatukoguhoidjad on vabatahtlikkuse alusel koondunud ühingu juurde. Tegutseb 3 sektsiooni, 5 toimkonda, 3 töörühma, Eks-klubi ja Noorteklubi ning piirkondlikud ühendused maakondades.
  • ERÜ juhatus kaasab noori raamatukoguhoidjaid ühistegevusse.
  • Eesti raamatukoguhoidjate kohta biograafilise informatsiooni kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine andmebaasi ERBA vahendusel

2. Ühistegevus ja kaasamine

  • ERÜ korraldab raamatukoguhoidjatele traditsioonilisi suurüritusi – veebruaris kõnekoosolek, oktoobris üleriigilised raamatukogupäevad, üle viie aasta raamatukoguhoidjate kongress ning regulaarselt Balti raamatukoguhoidjate ühised kongressid.
  • Ürituste ettevalmistamisele ja korraldamisele on kaasatud raamatukoguhoidjad eri tüüpi raamatukogudest üle Eesti.

3. Infovahetus liikmete vahel

  • ERÜ-sisene suhtlus toimib meililistide, kodulehekülje ja sotsiaalmeedia (Facebook) vahendusel.
  • Usaldusisikud raamatukogudes ja maakondades vahendavad infot liikmetele oma raamatukogus/maakonnas.
  • Erialase info vahetamiseks toimuvad regulaarselt teabepäevad kooli-, laste- ja maaraamatukoguhoidjatele ning rahvaraamatukogude komplekteerijatele.
  • ERÜ aastaraamatut antakse välja süsteemselt ja järjepidevalt. Aastaraamatu koostajateks on erinevad suuremad raamatukogud või aktiivsed ühingu liikmed.
  • Ajakirja Raamatukogu antakse välja koos Rahvusraamatukoguga. Ajakiri on iga raamatukoguhoidja jaoks oodatud erialane lugemislektüür ja vajalik infoallikas ning on kättesaadav igast raamatukogust.

4. Avaliku arvamuse kujundamine

  • ERÜ on avatud meediaga suhtlemisele, informeerides avalikkust oma tegevustest regulaarsete pressiteadetega.
  • Ühing algatab raamatukogunduse teemal avalikke arutelusid.
  • Ühing korraldab üleriigilisi Raamatukogupäevi, et tutvustada raamatukogude kaasaegseid teenuseid ning tõsta inimeste teadlikkust infoühiskonna võimalustest.

II Täienduskoolitus ja raamatukoguhoidja kutse

1. Koolitused, täienduskursused, seminarid, õppepäevad

  • Koolitusi raamatukoguhoidjate kompetentsuse tõstmiseks korraldatakse regulaarselt. Koolituse läbinud raamatukoguhoidjad jagavad oma teadmisi edasi kolleegidele ja lugejatele.
  • Teemade valik lähtub vajadustest ja muutustest ühiskonnas: e-teenused, lugemisprogrammid, nutikad lahendused, hariduslikud programmid, turvaline netikäitumine jne.
  • Regulaarselt toimuvad suveseminarid, struktuuriüksused korraldavad erialaseid seminare ja teabepäevi aktuaalsetel ning olulistel päevateemadel.

2. Raamatukoguhoidja kutsealane pädevus tulenevalt kutsekvalifikatsioonist

  • Raamatukoguhoidjate kutsesüsteem on korrastatud ning vastab Euroopa kaheksatasemelisele kvalifikatsiooniraamistikule. ERÜ on raamatukoguhoidjatele kutse andja ning väljastab koos Kutsekojaga kutsetunnistusi.
  • ERÜ koolitustoimkonna eestvedamisel koostatud kutseõppeprogramm on aluseks kutseõppe korraldamisel.

3. Raamatukoguhoidja kutse väärtustamine ja töö õiglane tasustamine

  • ERÜ tegutseb selle nimel, et tööandjad arvestaksid raamatukoguhoidja kutset nii töölevõtmisel kui ka tasustamisel.
  • Raamatukoguhoidjad ise väärtustavad kutsetunnistust ja erialase taseme hoidmiseks taotlevad seda iga 7 aasta tagant.

4. Raamatukoguhoidja eetikakoodeks

  • ERÜ jälgib ja tagab, et eetikakoodeks oleks realistlik ja kaasajastatud.
  • Raamatukoguhoidjad järgivad Raamatukoguhoidja eetikakoodeksit.

III Raamatukoguhoidjate tunnustussüsteem

1. ERÜ väärtustab raamatukoguhoidja tööd ja tunnustab igal aastal parimaid raamatukoguhoidjaid ning tõstab esile edukaid raamatukoguprojekte. ERÜ taotleb Kultuurkapitalilt premeerimiseks toetust.

2. ERÜ annab raamatukoguhoidjatele välja 13 erinevat preemiat:

  • ERÜ teenetepreemia ja ERÜ aastapreemia.
  • Aasta laste-, maa- ja kooliraamatukoguhoidja
  • Parim noor raamatukoguhoidja
  • Aasta tegu teadus-, eriala- ja linnaraamatukogus
  • Friedrich Puksoo auhind koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga
  • Bibliograafia auhind koostöös TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga

3. Ajakirjandusauhinnaga tunnustatakse ajakirjanikku, kes on märkimisväärselt selgitanud raamatukogude olukorda avalikkusele ja kajastanud raamatukogude temaatikat meedias. Raamatukogu sõbraks nimetatakse isik, kes on oma tegude või sõnavõttudega toetanud raamatukogusid.

IV Partnerlus ja koostöö

1. Partner riigile – valdkonna poliitika ja arengusuundade väljatöötamisel on ERÜ partner Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, kohalikule omavalitsusele jt. ERÜ panustab aktiivselt raamatukogupoliitikasse, osaledes seadusloomes.

2. Partner avalikule sektorile – ERÜ on usaldusväärne partner koostööprojektides kõrgkoolidele, rahvamajadele, muuseumidele ja teistele mäluasutustele

3. Partner kodanikuühiskonna organisatsioonidele – ERÜ kui koostöösuhete arendaja, keda kaasatakse üleriigiliste arengustrateegiate, programmide jm dokumentide väljatöötamise aruteludesse (Kutsekoda, Koostöö Kogu, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaharidusliit, Kultuuritöötajate Ametiliit jt.)

4. Partner rahvusvahelistele organisatsioonidele – ERÜ kui Eesti riigi esindaja erinevates rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides

  • ERÜ suhtleb rahvusvaheliselt nii katus- kui ka partnerorganisatsioonidega – IFLA, EBLIDA, lähiriikide raamatukoguühingud.
  • ERÜ kui koostööpartner Põhjamaade Ministrite Nõukogule seminaride ja üleriigiliste ürituste korraldamisel.

ERÜ struktuur (01.01.2015)

 

Arengunäitaja

ERÜ tegutseb elujõulise ja jätkusuutliku kutseorganisatsioonina, ühingu liikmed on motiveeritud panustama ja kaasa mõtlema. Raamatukoguhoidjad osalevad ühingu töös järjest aktiivsemalt ning iga liige aitab kaasa ühingu eesmärkide saavutamisele. Ühingusse kuulub 40% Eesti raamatukoguhoidjatest.

Poliitikakujundajate suhtumine raamatukogudesse on positiivne ja toetav. ERÜ mõju ühiskonnas on suurenenud. Raamatukoguhoidja amet on ühiskonnas väärtustatud. Ühingut kaasatakse oluliste dokumentide aruteludesse ja seadusloome protsessidesse ekspertarvamuse saamiseks.

Eestis toimib kõikide kasutajate huvidest ja vajadustest lähtuv raamatukoguvõrk, mille teenuseid arendavad kompetentsed ja asjatundlikud raamatukogutöötajad. 50% raamatukoguhoidjatest osaleb regulaarselt ERÜ korraldatud üritustel, koolitustel, seminaridel.

Eesti raamatukogudes töötavad kompetentsed ja asjatundlikud spetsialistid, kes on kursis kaasaegsete arengutega ning lähtuvad oma tegevuses kokku lepitud üldistest normidest. Raamatukoguhoidjatest 50% on raamatukoguhoidja kutse.

ERÜ osaleb aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös, mis loob eeldused aktiivseks välissuhtluseks. Igal aastal osaleb vähemalt üks esindaja IFLA ja EBLIDA konverentsidel.

Ühingu tegevust kajastatakse meedias, ühing on nähtav ja sinna kuulumine mainekas. Liikmete arv suureneb, partnerite ja toetajate arv kasvab.

ERÜ tegevuskava aastateks 2011–2014

Tegevus
Aeg
Eestvedajad/teostajad

 

ORGANISATSIOON
 
 

 

Arvamusküsitluse läbiviimine ühingu liikmete seas, analüüs
2011-2012
Juhatus

 

Vabatahtlike kaasamine ja võimalusel palgalise personali suurendamine (projektijuht)
 
Juhatus

 

Tugevdada ERÜ struktuuriüksuste omavahelist koostoimimist ja infovahetust
2011-2013
Juhatus, usaldusisikud ja struktuuriüksuste juhid

 

Tunnustussüsteemi ülevaatamine
2011-2012
Juhatus

 

Ühingu mainekujunduskava
2014
Juhatus, turunduse töörühm, eksperdid

 

Olla aktiivne partner ministeeriumitele raamatukogu-temaatika arutamisel ja seadusloomes
Pidev
Esimees, juhatus, töögrupid

 

Otsida üles eestlastest raamatukoguhoidjad üle maailma, luua nendega suhtevõrgustik
pidev
ERÜ liikmed, büroo

 

Leida ühishuvisid ja –tegevust teiste ühendustega, näiteks Muuseumiühingu, Kirjanike Liidu, EMKÜ, Kunstiraamatukogude Ühenduse, Vabaharidusliidu jt
2012-2013
Juhatus

 

INFOKANALID
 
 

 

Ühingu meililisti lühiülevaated juhatuse, töörühmade, sektsioonide, toimkondade koosolekutest
Pidevalt
Juhatuse esimees, töörühmade, sektsioonide juhid

 

Ühingu meililisti info kohalikes ajalehtedes ilmuvatest raamatukoguteemalistest artiklitest, kohalikus raamatukoguelus toimuvast
Pidevalt
Usaldusisikud, vabatahtlikud

 

Integreerida rubriik kodulehel „Raamatukogud meedias“ ka maakonnalehtede artiklid läbi RRi otsinguportaali
2012
Juhatus, ERÜ büroo,

 

Liikmete nimekiri kodulehele
2010
ERÜ büroo

 

Veebilehele luua rubriik „Tulipunkt“ (Otsin tööd/Pakun tööd, Rändnäitused jt
2012
ERÜ büroo

 

Luua ERÜ ingliskeelne veebileht
2012
Juhatuseesimees,ERÜ büroo

 

Ühing Facebooki
2011
Juhatus

 

KUTSEOSKUSED
 
 

 

Koolitusalase informatsiooni koondamine ja vahendamine
2012-2014
Koolituse toimkond, ERÜ büroo

 

Informatsiooni koondamine Eestis ja lähivälismaal antavast erialaharidusest kodulehele
2012
Koolituse toimkond, ERÜ büroo

 

Läbirääkimised Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liiduga
2012-2014
Juhatus

 

Stažeerimisprogramm raamatukoguhoidjatele Eestis ja lähivälismaal
2014
Juhatus, büroo, projektijuht

 

Töö jätkamine kutset omistava organina
2011-2014
Juhatus, kutsekomisjon

 

TRÜKISED
 
 

 

Ajakirjas „Raamatukogu” avaldada artiklitesari teiste maade raamatukoguühingutes tehtavast, toimuvast.
2012-2014
ERÜ liikmed tõlkijaks, ajakirja toimetus

 

Ajakirjas „Raamatukogu” luua „tudengirubriik“, uurimis- ja teadustööd
 
RK, Tallinna Ülikool, Viljandi VKA

 

Ühingu tegevust tutvustav ingliskeelne voldik jagamiseks LIBERil ja IFLAL
2012
Juhatus, töögrupp, ERÜ büroo

 

Poster-ettekanne koostamine 2012. aasta IFLA-ks Helsingis
2012 august
Juhatus, töögrupp, ERÜ büroo

 

Trükise “Estonian Libraries” koostamine
2012 mai
Juhatus, töögrupp

 

Trükise „Eesti raamatukogud ja raamatukogundus 2001-2011“ koostamine
2013 mai
Juhatus, töögrupp

 

ÜRITUSED
 
 

 

Raamatukogupäevade meediakajastuste suurendamine
 
Juhatus, büroo, korraldajad
ERÜ 90 : Raamatukoguhoidjate X kongressi korraldamine
2012-2013
Juhatus, korraldustoimkond, ERÜ büroo

 

Baltikumi kutseühingute juhatuste ümarlaud (Toimumispaik: Tartu-Tallinn), ERÜ 90 juubeliürituse ajal
2013 suvi
Juhatus
 

 

Osaleda/korraldada poliitikutele ja kohalikele omavalitsusjuhtidele konverents. Tõsta Eesti Linnade Liidu ja Eesti Omavalitsuste Liidu, Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse teadlikkust raamatukogude osas
2014 jaan. - veebruar
Juhatus

 

Seminar raamatukogude turundamisest
2013
Juhatus, turunduse töörühm, eksperdid

 

Ühingu arenguseminarid usaldusisikute ja struktuuriüksuste juhtidele
1 x aastas
Juhatus, ERÜ büroo

 

Osaleda projektis „Cycling for libraries“
2012 aug
Projektijuht, ERÜ liikmed

 

 

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU ARENGUKAVA 2011-2014

tekstiversioon (word)

Sissejuhatus

Käesoleva dokumendi eesmärk on määratleda Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) arengusuunad lähemateks aastateks, et lähtuda nendest ühingu tegevuse organiseerimisel.


Dokumendis on SWOT-analüüsi abil määratletud 2010. aastal ERÜ hetkeolukord (arvestades nii organisatsioonisiseseid kui -väliseid asjaolusid), organisatsiooni olemus, visioon, ees­märgid ning on sõnastatud tegevused ühingu jaoks olulistes valdkondades (liikmeskond; organisatsioon ja juhtimine; info ja kommunikatsioon, turundus; koolitus, tunnustamine ja valdkonna areng; partnerlus ja koostöö). Arengukava koostamisel on aluseks ühingu põhikiri. Arengukava koostamine on olnud pikema ajaline protsess ning nii on mitmed tegevused jõutud juba enne arengukava kinnitamist ellu viia. Arengukava ja sellest lähtuv tegevusplaan on ERÜ tegevuse kavandamise alus.
 
1. SWOT-analüüs
Tugevused

  • Lai kandepind – ERÜ on ainus organisatsioon, mis annab erinevates haldusalades töötavatele raamatukoguhoidjatele võimaluse erialaseks suhtlemiseks.
  • Demokraatia – ERÜ struktuuriüksuste kaudu on kõigil raamatukoguhoidjatel võimalus mõjutada eriala arengut.
  • Kutse andmine – ERÜ on raamatukoguhoidja kutset andev organ.
  • Regulaarsed erialaüritused ja täienduskoolitused:
­ - Eesti raamatukoguhoidjate kongress (üle viie aasta)
­ - Balti raamatukoguhoidjate kongress (iga nelja aasta järel eri riigis)
­ - Kõne- ja aastakoosolek, veebruar
­ - Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev, märts
­ - Kooliraamatukogude sektsiooni teabepäevad, kevad-sügis
­ - Erialaraamatukogude sektsiooni teabepäev, aprill
­ - Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koolituspäevad, kevad-sügis
­ - Maaraamatukogude suveseminar, juuni
­ - Kooliraamatukogude suveseminar, august
­ - Kogude toimkonna seminar, sügis
­ - Eks-klubi bussireis, september
­ - Lasteraamatukoguhoidja päev, september
­ - Piirkondlike ühenduste traditsioonilised üritused
­ - Raamatukogupäevad, oktoober
Raamatukogupäevade avamine Eesti eri paigus, mälumäng
Teadus- ja erialaraamatukogu päev
Eesti raamatu päev
Infokirjaoskuse päev
Maaraamatukoguhoidja päev
Üritus „Tuntud inimene raamatukogus"
Võistlus „Infootsing Internetist"
  •   Tunnustamine
­­ - ERÜ Aastapreemia (1990− )
­ - ERÜ Teenetepreemia (1991−)
­ - Bibliograafia auhind (1999−) koos TLÜ ARiga
­ - Friedrich Puksoo auhind (1990−) koos TÜRiga
­ - Ivi Tingre sõrmus (1995−)
­ - Aasta ajakirjanik (2011−)
­ - Aasta maaraamatukoguhoidja (2001−)
­ - Aasta tegu teadusraamatukogus (2008−)
­ - Aasta tegu erialaraamatukogus (2008−)
­ - Aasta lasteraamatukoguhoidja (2009−)
­ - Aasta kooliraamatukoguhoidja (2009−)
­ - Aasta tegu linnaraamatukogus (2011−) 
  •  Väljaanded

­ - ERÜ Aastaraamat
­ - Ajakiri „Raamatukogu“ (koos Rahvusraamatukoguga)
­ - Kongresside kogumikud

Nõrkused

  • Eesmärkide ebaselgus, ERÜ tegevuse eesmärgid on ebamääraselt sõnastatud.
  • Info ERÜ tegevusest ei jõua kõigi raamatukoguhoidjateni.
  • Eelnevast tulenevalt on ERÜ maine nõrk niihästi ühingus kui väljaspool seda.
  • ERÜ pole piisavalt jõuliselt tegutsenud, et tööandjaid hakkaksid kutsetunnistust arvestama.
  • Struktuuriüksuste tegevus vajab rohkem süstematiseerimist ja kooskõlastamist (ühtlustatud tegutsemisreglement, ühtne koolituskalender, ühtlustatud tunnustuste süsteem).
  • Liikmete kaasamise oskus on nõrk, struktuuriüksuste juhid vajavad koolitust.
  • Organisatsiooni piiratud tööjõudlus. Aktiivsed liikmed saavad põhitöö kõrvalt vähe panustada ERÜ tegevusse, mis on vabatahtlik.
  • Raamatukoguhoidja maine madal, ka ERÜ ei ole selles osas suutnud suuri edusamme teha.
  • Puudub erialane stažeerimisvõimalus Eestis ja välismaal.
  • Puuduvad sidemed lähiriikide ühingutega.
  • Organisatsiooni häält pole kuulda.
  • Puudub läbimõeldud PR.

Ohud

  • Puudub raamatukogunduse laiem visioon ja arengukava.
  • Eriala maine ühiskonnas madal.

  Võimalused

  • Koostöö ja partnerlussuhted.
  • Tohutu kiire areng infotehnoloogias esitab ka avalikkuse poolt raamatukogun­dusele uued ootused.

2. MISSIOON
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu missiooniks on aidata kaasa eesti rahvusliku identiteedi säilimisele raamatukogude ja raamatukoguhoidja kutse säilimise, arendamise ja väärtustamise kaudu nii Eestimaal kui ka väljaspool.

3.  VISIOON
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing liidab erinevat tüüpi raamatukogusid ja raamatukogu­hoidjaid toimides valdkonna arengu suunajana ning info talletaja ja vahendajana, ühing on usaldusväärne koostööpartner riigile, kodanikuühendustele ja erasektorile.

4.  VÄÄRTUSED
Avatus
Professionaalsus
Koostöö
Traditsioonid
 
5.  RÕHUASETUSED
Liikmeskond ja kaasamine
Koolitus ja haridus
Tunnustus ja motivatsioon
Nähtav olemine

6. TEGEVUSVALDKONNAD
6.1. Liikmeskond  
Eesmärk 1: Olemasolevate liikmete aktiivsuse tõstmine
Tegevused:

  • Kuuluvustunde suurendamine läbi atraktiivsete koolituste (kogemuste vahetamine „kolleegilt kolleegile”).
  • Liikmeskonna avalikustamine kodulehel.
  • Liikmete arvamusküsitluse läbiviimine.
  • Otsin tööd / Pakun tööd rubriigi loomine kodulehele.

  Eesmärk 2: Uute liikmete, eriti noorte (kuni 35) kaasamine
Tegevused:

  • Teavitada noori ühingu tegevusest.
  • Koostada infomaterjal ühingu tegevuse kohta.
  • Noorte tunnustamine.
  • Sisseastumissoodustused.
  • Sotsiaalmeedia kasutamine.
  • Tudengirubriik ajakirjas „Raamatukogu".

  Indikaator:

  • Ühingul on aktiivsed ja ühingu tegevusest huvitatud liikmed, liikmeskond suureneb.

6.2.  Organisatsioon ja juhtimine
Eesmärk 1: Toimiv struktuur ning efektiivne ja  tulemuslik tegevus
Tegevused:

  • Tugevdada ühingu struktuuriüksuste omavahelist koostoimimist ja infovahetust.
  • Ühingul on piisav arv palgalisi töötajaid büroos (vähemalt 2 palgalist töötajat), vajalik on luua projektijuhi ametikoht, et taotleda projektipõhist lisarahastamist.
  • Regulaarselt edastada informatsiooni juhatuse, töörühmade, sektsioonide, toimkondade koosolekutel arutatust meililisti.
  • Info laiemaks levitamiseks koostada infovoldik ühingu eesmärkide ja tegevuse kohta.
  • Korraldada koolitusi või seminare ühingu arenguks vajalikel teemadel.
  • Liikmetest on hea ülevaade parooliga ligipääsetavas sisevõrgus.

Eesmärk 2: ERÜ on nähtav organisatsioon
Tegevused:

  • Tihendada koostööd ministeeriumite ja poliitikutega.
  • ERÜ eestkõneleja selged seisukohad ja arvamused raamatukogude jaoks olulistes küsimustes.
  • Ühingu mainekujunduskava väljatöötamine.
  • Regulaarne avalikkuse teavitamine tegevusest.

Eesmärk 3: Siduda uus kutsestandard raamatukoguhoidjate alampalgaga.
Tegevus:

  • Läbirääkimised Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu ,Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liidu esindajatega, töövõtjate ja tööandjatega.

Eesmärk 4: Organisatsioonisiseses tegevuses avatumaks.
Tegevused:

  • Ühingu liikmete aktiivne kaasamine aruteludesse. Toimib vertikaalne ja horisontaalne infovahetus.
  • Ühing toetub töörühmadele, sektsioonidele, toimkondadele ning piirkondlikele ühendustele.
  • Ühingu juurde on moodustatud noortesektsioon.
  • Kodulehekülg on aktiivne ja informatiivne.
  • Toimib tunnustussüsteem.
  • Korraldatakse üle-eestilisi üritusi, et tugevdavad sidet ja ühtsustunnet.
  • Liikmete arvamuse ja ootuste väljaselgitamiseks viiakse läbi arvamusküsitlus.

Indikaatorid:

  • Ühingu eelarve kasvab, võimaldades korraldada erinevaid koolitusi ja pakkuda stipendiume.
  • Vastavalt kokkulepetele tööandjad ja KOV-id aktsepteerivad raamatukoguhoidja kutsestandardit ja tasustavad raamatukoguhoidjaid kokkulepetele vastavalt.
  • Enamus ühingu liikmetest hindab organisatsiooni juhtimist avatuks.
  • Ühingusse mittekuuluvad raamatukoguhoidjad osalevad ERÜ korraldatavatel üritustel.

6.3. Info ja kommunikatsioon, turundus
Eesmärk 1: Ühingu liikmed on informeeritud ERÜs ja raamatukogunduses toimuvast
Tegevused:

  • Jätkata infovahetuseks meililisti kasutamist.
  • Kasutada sotsiaalmeedia võimalusi.
  • Edastada meililistis lühiülevaateid juhatuse, sektsioonide, toimkondade, töörühmade jt üksuste koosolekutest, nõupidamistest. 
  • Jätkata kõnekoosolekute ja Raamatukogupäevade korraldamist, teavitades laiemalt võimalusest osaleda ERÜ avalikel üritusel (pressiteated, intervjuud-artiklid ajakirjanduses, videoklipid televisioonis ja YouTubes).
  • Jätkata ajakirjas „Raamatukogu” ERÜ rubriigi avaldamist. Lisada rubriik noortest raamatukoguhoidjatest ning teaduskraadi kaitsnud spetsialistidest, kus nad tutvustavad oma uurimistööd. Kaitstud tööde kohta info ka ühingu kodulehele.
  • Teavitada maksimaalselt pressi toimuvatest üritustest ja päevakajalistest teemadest.
  • Vahendada infot kohalikes ajalehtedes ilmuvatest ülevaatlikest artiklitest raamatukogude teemal nii meililisti kui kodulehe ja Facebooki vahendusel.

  Indikaator:

  • Sagenevad ettepanekud, arvamusavaldused, kommentaarid, raamatukogunduslikku temaatikat käsitletakse pressis.

Eesmärk 2: Poliitika kujundajad on informeeritud raamatukogude probleemidest ja kutsehuvidest
Tegevused:

  • Leida ühingule parlamendi mandaadiga ja/või avalikkusele tuntud hea renomeega patroon. (potentsiaalsed kandidaadid näiteks Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed jt.).
  • Leida eksperdikuvandiga kõneisik / kutsuda üles raamatukogude juhte avaldama asjatundlikke seisukohavõtte.

  Indikaator:

  • Poliitikute retoorikas sageneb raamatukogude mainimine, võrdlused raamatukogunduse jt. valdkondade vahel. Raamatukogudest kõnelemine viib ERÜ eesmärkide parema saavutamiseni.

Eesmärk 3: Ühing kui organisatsioon on nähtav
Tegevused:

  • Suhelda aktiivselt pressiga: pakkuda jooksvalt ajakirjanikele kajastamiseks kohalikul tasandil olulisi ERÜ teemasid (kesksed valdkonna arenguga seotud teemad, üritused, tunnustused).
  • Kodulehe arendamine atraktiivse avaliku kommunikatsiooni vahendiks, lisada sinna ühingut tutvustav sisu inglise keeles, integreerida koduleht sotsiaalmeedia kanalitega (diskussiooni pidamiseks, olemasolevates raamatukogude kanalites info paremaks nähtavuseks).
  • Soovitada raamatukogudel lisada kodulehtedele ERÜ logo lingina ühingu lehele;
  • Muuta kommunikatsiooni- ja turundusalane tegevus süsteemseks ja regulaarseks ning koostada ühingu mainekujunduskava.
  • Uuendada ühingu visuaali (logo, tunnusvärvid, kirjatüübid jms).

Indikaator:

  • Ühingu tegevust kajastatakse meedias, ühing on nähtavam ja sinna kuulumine mainekam, liikmete arv suureneb, koosseis rikastub, partnerite ja toetajate arv kasvab.

6.4. Koolitus, tunnustamine ja valdkonna arendustegevus
 
Eesmärk 1: Koolitusalase informatsiooni korrastamine
Tegevused:

  • ERÜ kodulehele ülevaate andmine Eestis ja lähisvälismaal antavast erialaharidusest ja koolituste korraldamisest.
  • Koolitusalase informatsiooni koondamine ja vahendamine.

 
Eesmärk 2: Euroopa Liidu ja välispartnerite kaasamine koolitamise rahastamisse.
Tegevused:

  • Projektipõhine finantseerimine ning projektijuhi töölevõtmine erinevate projektide kirjutamiseks.
  • Koostöö lähivälismaade partneritega koolitusvõimaluste leidmiseks. 

Eesmärk 3: Raamatukoguhoidjate palga sidumine kutsekvalifikatsiooniga

Tegevused:

  • Jätkata kutsetunnistuste väljaandmist ja jõuda läbirääkimistes tööandjatega selleni, et raamatukogudes töötaksid raamatukoguhoidja kutsega spetsialistid, kelle palgatase oleks võrreldav õpetajate palgatasemega.
  • Koostöö ühiste kokkupuutepunktide leidmisel ja tegevuste kooskõlastamisel teiste kutseorganisatsioonide, Kutsekoja, EKAL-i ja teistest asjast huvitatutega.

  Indikaatorid:

  • Tööandjad arvestavad raamatukoguhoidja kutset nii töölevõtmisel kui ka tasustamisel.
  • Erialaseks täienduskoolituseks pakutakse regulaarseid kursusi, lektorid tasustatakse lisafinantseeringuna saadud projektirahadest.

  6.5. Partnerlus ja kootöö
Eesmärk 1: Arendada koostööd teiste riikide erialaühendustega. Otsida kontakte väliseestlastest raamatukoguhoidjatega üle ilma.
Tegevused:

  • Ajakirjas „Raamatukogu” ilmutada artiklitesari teiste maade raamatukoguühingutes tehtavast, toimuvast.
  • Koostöövõimalused teiste kutseühingutega. Kutsuda külla teiste maade ühinguid kogemusi vahetama (loengud, esinemised aastakoosolekul, väiksematele kooslustele erinevatel teemadel, nt. juhatus, töögrupid jne.).
  • Korraldada õppereise, gruppide moodustamisel lähtuda raamatukogude tüübist või tegevusest. Nähtu põhjal teha ülevaade, levitada häid praktikaid, korraldada koolituspäevi.
  • Otsida üles eestlastest tegevraamatukoguhoidjad üle maailma. Tekitada suhtevõrgustik, mis võiks esialgu toimida tasandil inimene-inimene.
  • Ühingu tegevuse tutvustamine 2012. aasta IFLA-l.

Indikaatorid:

  • Avaram tegevus tekitaks huvi noortes, suureneks liikmelisus.

Vahendid:

  • Projektirahad – leida projektikirjutajaid ja projektijuhte liikmete seast.
  • Ajakirjale „Raamatukogu” artiklite tõlkijad – leida samuti liikmete seast.

Eesmärk 2: Viia raamatukogude ja raamatukoguhoidjate olukord ja probleemid poliitikuteni.
Tegevused:

  • Korraldada poliitikutele ja kohalikele omavalitsusjuhtidele seminar. Tõsta Eesti Linnade Liidu ja Eesti Omavalitsuste Liidu, Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse liikmete teadlikkust raamatukogude osas.
  • Olla aktiivne partner ministeeriumitele raamatukogu-temaatika arutamisel ja seadusloomes. Konstruktiivsed ja efektiivsed suhted Kultuuriministeeriumi ja Haridusministeeriumiga.
  • Leida ühishuvisid ja –tegevust teiste ühendustega, näiteks Muuseumiühingu, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Muusikakogude Ühenduse, Eesti Kunstiraamatukogude Ühenduse ja Eesti Vabaharidusliiduga, nt. raamatukogude teematika pakkumine Eesti Vabaharidusliidu metsaülikoolile.

Indikaatorid:

  • Poliitikakujundajate suhtumine raamatukogusektorisse positiivne ja toetav.
  • Omavalitsusjuhtide toetav suhtumine palgaläbirääkimistel.
  • Liikmelisuse kasv.

Vahendid:

  • Projektirahad, osalusmaksud konverentsidel osalemiseks.

ERÜ arengukava arutelu Kohila raamatukogus 10. veebruaril 2011

Rühmatöödeks ettevalmistatud  materjalid

Liikmeskond
Olukord

Rohkem kui 3000. Eesti raamatukoguhoidjast kuulub Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingusse seisuga 01.01.2011 804 liiget, sh seitse auliiget, kaks välisliiget ning seitse toetajaliiget (asutus). Rahvaraamatukogud on esindatud rohkem, teadus- ja kooliraamatukogud vähem.

Mõttetalgute mõtted

  • Suurendada liikmete arvu ja aktiivsust.
  • Noored ühingusse aga kuidas? – soodustused õppuritest liikmetele, noorliikme staatus, kaasamine aruteludesse. Noored peavad nägema, et ühing on ka nende jaoks ja nad saavad ise teha. Noorte tunnustamine sissetuua ka traditsiooniliste tunnustuste kõrvale.
  • Veelgi rohkem võiks läbi erinevate tegevuste kaasata ühingu tegevusse raamatukoguhoidjaid. Lisaks uute liikmete kaasamisele tuleks tõsiselt mõelda olemasolevate liikmete aktiviseerimisele, sh nende osalusele toimivates töörühmades. Liikmelisuses tuleks näha prestiiži, kuna täna ei paista ühingu liikmelisus kõikidele raamatukoguhoidjatele atraktiivne.
  • Tugevdamist vajab ühingu struktuur ja võrgustik, et kaasata võimalikult suur hulk inimesi ühingu töösse. Aruteludesse on kaasatud tuumikud ja aktiivsemad osalejad, maakondlikud usaldusisikud peaksid veelgi enam teavitama ja kaasama liikmeid kohtadel.
  • Lisaks arenduslikele funktsioonidele (koolitus, koostöö, kutsekvalifikatsioon) peaks ühing aktiivsemalt tegelema raamatukoguhoidjate kutseliiduna, rääkides kaasa palgapoliitika kujundamisel.
  • Liikmete arvu on vaja kasvatada, et tõsta ühingu profiili valdkonna esindusorganisatsioonina.
  • Liikmete arvu kasvatamiseks on vaja selgeid sõnumeid koos aktiivse ühingu värbamistegevustega. Kindlasti tuleks ühingu tegevust tutvustada kõigile uutele raamatukogutöötajatele üle Eesti (nt saab iga uus raamatukogusse tööle tulnud inimene kirja kutsega liituda suurima raamatukoguhoidjaid ühendava ühendusega Eestis). Samuti tuleks ühingut ja tema tegevusi tutvustav esitlus liita kõikide olulisemate valdkonna ürituste koosseisu koos liikmeks registreerimisega kohapeal. Selleks tuleb välja töötada ühingut tutvustav pakett, mis sisaldab lisaks tutvustusele ka liikmelisusega kaasnevaid võimalusi ja kutset osalemaks olulistel ühingu poolt korraldatavatel üritustel.
  • Kampaaniatel võib kaaluda soodustingimusel liitumist ühinguga. Muuhulgas võib kaaluda liikmeksastumise maksu kaotamist, teatud üritustel liitujatele soodustingimusi, noortele (ja alles õppivatele) raamatukoguhoidjatele liikmemaksu vabastusi jne. Arvestades valdkonna palgataset on rahalised soodustused kindlasti võimaluseks uute liikmete juurdetoomiseks.
  • Liikmete arvu kasvu soodustaks ka liikmelisusega kaasnev soodustuste pakett. Mida suurem on ühingu liikmeskond, seda lihtsam on tal võimalike soodustuste andjatega läbi rääkida. Soodustused võivad olla muuhulgas lisasoodustused raamatupoodides, raamatuklubi, kultuuriasutuste piletite soetamisel, mõelda ajakirja "Raamatukogu" tasuta numbrile kõigile liikmetele. Kindlasti tuleks koostööd teha teiste kultuurivaldkonna ühendustega, sh Teatriliit, Muuseumiühing jt.
  • Liikmed peavad tundma liikmelisusest lisaväärtust. Selliseks lisaväärtuseks võib olla nt tasuta osalemine koolitustel, võimalus võtta osa ühingu poolt korraldatavatest õppereisidest välismaale, stipendiumide võimalus välisriikides stažeerimiseks, kojulaenutusõigus kõigis Eesti raamatukogudes, kutsetunnistuse omistamine soodushinnaga jm. Ka võiks osa koolitusi olla suunatud ainult liikmetele. Kui need koolitused on väga atraktiivsed ja tuntud koolitajatega, siis mõjub see vahend kindlasti motiveerivalt ühinguga liitumiseks.
  • Lisaks raamatukoguhoidjatest liikmetele ja raamatukogudes institutsionaalsetele liikmetele võiks senisest enam soodustada nn toetajaliikmete ehk raamatukoguhoidjate sõprade kaasamist ühingu tegevuse juurde. Sellesse ringi võiks olla kaasatud kõik inimesed erinevatest eluvaldkondadest, kes valutavad südant Eesti raamatukogunduse käekäigu pärast. Ka tuleks läbi mõelda toetajaliikmete panustamine (liikmemaks või annetused). Soovi korral võib annetajate nimekirja teha ka avalikuks, et innustada inimesi ja organisatsioone igakülgselt panustama.
  • Liikmete nimikiri peaks olema avalik ka kodulehel, sest suur esindatus motiveerib ka seni ühingu tegevusest kõrval olevaid inimesi liituma. Lisaks aitab see kaasa infoliikumisele, kui on lihtsalt võimalik teada saada, kes maakonna raamatukoguhoidjatest kuulub ühingusse.
  • Uutele liitujatele ja eelkõige noortele võiks luua eraldi toimkonna, mis toetaks värskete liitujate aktiivset osavõttu ühingu tegevustes. Kindlasti tuleks korraldada uutele töötajatele nn sisseelamisprogrammi koolitusi ja infopäevi.
  • Ühingu reklaam peaks olema väljas kõikide Eesti raamatukogude ja seotud asutuste kodulehekülgedel.
  • Aktiivset värbamiskampaaniat saab valdkonna sees siduda ka lugemise aastaga 2010, et tõsta lugemise tähtsust ühiskonnas ja teadvustada seeläbi ka raamatukogude rolli teadmistepõhise ühiskonna kujunemisel. Ühingu tegevust ei peaks tutvustama mitte ainult ühingu juhatuse liikmed, vaid ka teised valdkonna eestkõnelejad, kellel on autoriteeti kutsumaks inimesi ühinguga liituma.

Kokkuvõttes peaks saavutama olukorra, kus ühingusse kuulumine on enesestmõistetav, nagu ka liikmelisusest tunnetatav kasutegur oma igapäevastes töödes ja tegemistes. Ühingusse värbamine ei ole juhuslik, vaid läbimõeldud ja professionaalne protsess, mille puhul viibitakse kohal kõikidel olulisematel üritustel, tehakse teavitustööd ning võimaldatakse liituda kohapeal soodustingimustel. Lisaks kasutatakse ühingu tutvustamisel autoriteetseid kõneisikuid.

Organisatsioon ja juhtimine

Olukord
ERÜ juures tegutsevad kolm ühte tüüpi raamatukogusid ühendavat sektsiooni, seitse teatud valdkonna küsimusi lahendavat toimkonda ja kaks töörühma ning endisi raamatukoguhoidjaid ühendav Eks-klubi. Igas maakonnas ja suuremas raamatukogus on ERÜ usaldusisik, kes vahendab infot ERÜ juhatuselt oma piirkonna liikmetele ja vastupidi.
Ühingut juhib kaheksaliikmeline juhatus. Palgalisi töötajaid on üks – büroojuhataja.
Ühingu tegevuseks laekub aastas ~150 000 EEKi sisseastumis- ja liikmemaksudena.
2010. aastal laekus sihtfinantseerimisena 293 700 EEKi s-h.:
•    44 800 krooni Kultuuriministeeriumilt tegevustoetuseks
•    35 000 kroonii Haridus ja Teadusministeeriumilt kooliraamatukogude sektsioonile ja terminoloogiatoimkonnale
•    27 900 kroonii Kultuurkapitalilt
•    125 000 krooni Hasarmängumaksu Nõukogult

Mõttetalgute mõtted

  • Tööd ühingus saaks muuta töörühmade tasandil tunduvalt efektiivsemaks. Arendada tuleks töörühmade vedajate juhtimis- ja delegeerimisoskusi, et piiratud aja- ja inimressurssidega jõuda soovitud tulemusteni ning motiveerida liikmeid neis aruteludes osalema. Lisaks koolitustele peaks töörühmadele tegevusele olema sõnastatud selged ootused ja kokku lepitud ühistes tegutsemisalustes.
  • Puudub eestkõneleja! Ühing peab ennast nähtavaks tegema, siis tekib ka soov liituda. Kes võtab sõna raamatukogudele olulistes küsimustes? Näit. 2009 komplekteerimisrahade kärped. Julgemalt tuleks kohtuda poliitikutega – kampaania „kohalik poliitik” raamatukokku. Tihedam koostöö Kultuuriministeeriumiga.
  • Ühingul puuduvad oma seisukohad mitmetes väga olulistes raamatukogunduse arengut puudutavates küsimustes, milles ühingul siiski PEAB oma seisukoht olema. Juhul kui juhatus ongi võtnud seisukohti, siis lihtliikmed lihtsalt ei tea selle kohta. Ühing peab algatama Eesti raamatukogunduse arengukava koostamise.
  • Ühingu tugevus sõltub lisaks ühingu liikmetele ja juhatusele ka büroo tegevusest. Aktiivsemalt hankida lisafinantseerimise võimalusi, rahatoetuste kirjutamine peaks olema büroo üks olulisemaid tegevusi. Büroo peaks olema rohkem eestvedaja rollis.
  • Veelgi rohkem võiks läbi erinevate tegevuste kaasata ühingu tegevusse raamatukoguhoidjaid. Lisaks uute liikmete kaasamisele tuleks tõsiselt mõelda olemasolevate liikmete aktiviseerimisele, sh nende osalusele toimivates töörühmades. Liikmelisuses tuleks näha prestiiži, kuna täna ei paista ühingu liikmelisus kõikidele raamatukoguhoidjatele atraktiivne.
  • Tugevdamist vajab ühingu struktuur ja võrgustik, et kaasata võimalikult suur hulk inimesi ühingu töösse. Aruteludesse on kaasatud tuumikud ja aktiivsemad osalejad, maakondlikud usaldusisikud peaksid veelgi enam teavitama ja kaasama liikmeid kohtadel.
  • Ühing kui raamatukoguhoidjate eestseisja – aga kuidas ta seda teeb? Mis on see reaalne kasu? Miks ei tegeleta raamatukoguhoidjate palgaküsimusega? Uus kutsestandard ja selle sidumine palgaga. Ühing peab seisma töö väärilise tasustamise eest.
  • Ühing võiks osaleda raamatukoguhoidjate palgapoliitika väljatöötamises, uurides erinevates piirkondades ja raamatukogudes makstavaid palku ning avalikustades võrdlusandmed, mis kujuneksid erinevatele omavalitsustele orientiiriks palgamäärade kujunemisel.

Info ja kommunikatsioon, turundus

Olukord
Ühingu koduleht on viimase paari aasta jooksul läbi teinud uuenduskuuri. Juhatus on püüdnud aktiviseerida infovahetust listi vahendusel ja kutsunud ühingu liikmeid aktiivsemalt saatma Eestimaa erinevais paigus toimuvatest üritustest infot ka ühingu listi.
Aasta suursündmused on veebruaris toimuv kõnekoosolek ning oktoobris toimuvad Raamatukogupäevad. Mõlemal juhul saadetakse välja pressiteated ning üritused leiavad kajastamist erinevates meediakanalites. 2009. aasta Raamatukogupäevade ajal ilmus maakonnalehtedes 20 erinevat artiklit Raamatukogupäevade üritustest. Lugemisaastal kutsus ühing pressi vahendusel kaakodanikke raamatukogudele raamatuid kinkima. Üleskutse leidis pressi poolt väga sooja vastuvõtu ning suure tähelepanu.

Mõttetalgute mõtted

  • Üle tuleks vaadata informatsiooni edastamisega seotud küsimused. Kes peaks edastama millist informatsiooni missuguste kanalite kaudu? Infokanaleid on palju (lisaks ühingule ka teised kanalid), kuidas eristada selles infohulgas olulist väheolulisest? Vajalik on kokku leppida nn infoedastamise heas tavas ehk kes, kuhu ja millist informatsiooni edastab. Ka on vaja koordineerida infoedastamist teiste valdkonna organisatsioonidega, et vältida asjatut dubleerimist.
  • Veelgi rohkem tuleks ühingul panustada eriala mainekujundusse. Selleks tuleb teha tööd meediakanalitega ja kõneisikutega, leppida kokku selgetes sõnumites ja siduda oma tegevus teiste protsessidega (2009 loovuse- ja innovatsiooniaasta, 2010 lugemise aasta). Oluline on kajastada raamatukogunduse teemat läbi sisuliste lugude (raamatukoguhoidja kui ekspert, raamatukogu kui kogukonnakeskus), lühinupud ürituste toimimisest on teisejärguline meediakajastus.
  • Sisulist arendamist vajaks koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga välja antav erialaajakiri "Raamatukogu", et muuta väljaanne senisest professionaalsemaks ja loetavamaks. Selleks tuleks ajakirja tegemisse peale erialase kompetentsi kaasata ka ajakirjanduslik kompetents.
  • Kindlasti tuleks kasutada kõiki kaasaegseid infoedastamise ja kaasamise meetodeid, sh blogid, listid ja foorumid. Ühe võimalusena oleks koondada erinevate raamatukogude koostatavad blogid ühte nn superblogisse, kus kogu info oleks kättesaadav ühest kohast. Tasub mõelda, kas piirata listi lugejate ringi ainult liikmetega või võimaldada sellega liituda kõigil soovijatel (sel juhul saaksid ka mitteliikmed kogu informatsiooni, ent mitteliikmena ei pruugi nad kõigist tegevustest osa saada, mis motiveeriks neid ühinguga liituma).
  • Tuleb jätkata ühingu kodulehe arendamisega. Vaja oleks professionaalset administreerimist ja tehnilist tuge materjalide ülespanekul. Kodulehel peaks olema kokkuvõte inglise keeles, et see muutuks Eesti raamatukogunduse teejuhiks kõigile huvilistele. Veebilehel tuleks kokku koguda kõikide raamatukogude ajalehed, et neile oleks juurdepääs ühest kesksest kohast. Kodulehel saab kasutada küsitlusmoodulit, et saada liikmetelt tagasisidet ja vajalikku sisendit.
  • Rohkem infot juhatuse tegevuse kohta, tunnustati uut kodulehte aga vaja oleks aktiivsemat suhtlemist liikmetega. Ühingu struktuur on erakordselt keeruline, ja mõistetamatu. Arusaamatuks on jäänud usaldusisik ja tema ülesanded.
  • Ühingu reklaam peaks olema väljas kõikide Eesti raamatukogude ja seotud asutuste kodulehekülgedel.

Koolitus, tunnustamine ja valdkonna arendustegevus

Olukord
ERÜ on alates 2005. aastast raamatukoguhoidja kutset andev organisatsioon, kuni 2010 aastani on väljastatud 774 kutsetunnistust (III astet 386; IV astet 364; V astet 24).
Regulaarselt korraldavad töörühmad ja toimkonnad kümneid teabepäevi, seminare, koolituspäevi.
ERÜ on viimastel aastatel püüdnud tunnustada kõikides raamatukogutüüpides töötavaid raamatukoguhoidjaid, traditsiooniliselt antakse välja igal aastal aasta- ja teenetepreemia ning üle aasta koos Tartu Ülikooli Raamatukoguga Friedrich Puksoo auhind ja koos TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga bibliograafia auhinda. 2010. aastal tunnustati rohkem kui 20. raamatukoguhoidjat ning kuulutati välja aastateod teadus- ja erialaraamatukogus.

Mõttetalgute mõtted

  • Kõik pakutavad koolitused võiks aasta lõikes koondada koolituskalendrisse, et vältida erinevate osapoolte poolt ajaliselt ja sisuliselt kattuvaid koolitusi. Erinevatel aastatel keskenduks koolitussarjade raames kitsamatele teemadele. Lisaks võiks rohkem kaasata väliskoolitusi ja sealseid teadmisi, vastasel korral jääb meie infoväli piiratuks.
  • Lisaks koolitusele peaks ühing pakkuma lisaväärtust ka teiste arendusvõimaluste leidmisel, sh kasutades erinevaid Euroopa Liidu ja välispartnerite rahastamise võimalusi korraldada erialaseks enesetäiendamiseks stipendiumikonkursse, õppevisiite ja osavõttu erialastelt koolitustelt välismaal. Ühingu kaasabil võiks korraldada raamatukoguhoidjate stažeerimist ja praktikat siseriiklikult, seda nii ühe raamatukogutüübi sees kui nende vahel.
  • Kutsetunnistuse omistamise juures on oluline panna tööandjad kutsetunnistust senisest enam arvestama ja siduda kutsetunnistuse omamisega ka motivatsioonipakett. See innustaks raamatukoguhoidjaid senisest enam kutsetunnistust taotlema.
  • Teadlikkuse tõstmisele lisaks peaks läbi lugejakoolituse tegelema üldise infokirjaoskuse tõstmisega, seda tihedas koostöös õppeasutustega.
  • Ühing võiks osaleda raamatukoguhoidjate palgapoliitika väljatöötamises, uurides erinevates piirkondades ja raamatukogudes makstavaid palku ning avalikustades võrdlusandmed, mis kujuneksid erinevatele omavalitsustele orientiiriks palgamäärade kujunemisel.
  • Ühingu baasil võiks tulevikus välja arendada erinevate raamatukogutüüpide metoodikakeskusi. Lisaks aastaraamatule anda välja pikemaajalise metoodilise väärtusega väljaandeid, nt kooliraamatukogude käsiraamatu väljaandmine. Kirjastustegevuse laiendamisel tasub uurida HTMi eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi.
  • Ühing kui raamatukoguhoidjate eestseisja – aga kuidas ta seda teeb? Mis on see reaalne kasu? Miks ei tegeleta raamatukoguhoidjate palgaküsimusega? Uus kutsestandard ja selle sidumine palgaga. Ühing peab seisma töö väärilise tasustamise eest.
  • Eestikeelsete e-raamatute jõudmine lugejateni raamatukogude kaudu – teemat tuleks käsitleda erinevatel aurteludel, kirjastused, IT
  • Laiemas ringis arutelud eriala üle. Tihedamad kokkusaamised, arutelud oleksid vajalikud. Rohkem kolleegilt-kolleegile kogemuste jagamise ürituse.  Stažeerimine ja koolitusreisid eluliselt vajalikud.
  • Aktiivsemalt esitada kandidaate auhindatele, preemiatele, juhatuse liikemeteks. Mõelda kohapeal, kes võiks kaasa rääkida ja ühingu tegevuses osaleda

Partnerlus ja kootöö

Olukord
ERÜ on alates 1989. aastast Rahvusvahelise Raamatukoguühingute- ja Institutsioonide Liidu (IFLA) rahvuslik liige ning on esindatud kahe sektsiooni alatiste komiteede töös.
Raamatukogude kõrval on ühingu koostööpartneriteks ka Eesti Kirjanike Liit (kirjanike tuurid), kirjastus Koolibri (tasuta plakat raamatukogupäevadele).

Mõtetalgute mõtted

  • Senisest tihedamalt tuleks arendada koostööd teiste riikide erialaühendustega, võimaldades vahetada häid praktikaid, algatada koostööprojekte ja soodustada teadmistevahetust (praktikad, õppevisiidid, koolitused). Tuleks taastada kontakt väliseestlastest raamatukoguhoidjatega üle maailma.
  • Kindlasti tuleks senisest strateegilisemalt tegeleda poliitikakujundajate (vallajuhtide, kultuurinõunike ja teiste ametnike, peamiste koostööpartnerite, koolidirektorite jt) koolitusega, et selgitada raamatukogu rolli kogukonnas ning läbi rääkida need pädevused, mida raamatukoguhoidjatel oma töös vaja on.
  • Koostöös kõrgkoolidega võiks Ühing korraldada kitsamatel teemadel erialapäevi, mida täna korraldavad teatud ulatuses ülikoolid. Erialapäevad oleks võimaluseks vahetada teemadepõhiselt kogemusi erinevate raamatukogutüüpide vahel.
  • Ühingu tegevuse aluseks on juba traditsioonilised ja välja kujunenud üritused, mille kvaliteet ja vajalikkus ei vaja suurt tõestamist. Lisaks kongressidele (Eesti, Balti), koolitustele, seminaridele, suvelaagritele ja raamatukogupäevadele peaks korraldama raamatukogutüüpidele ühiseid suvepäevi.
  • Lisaks raamatukoguhoidjatest liikmetele ja raamatukogudes institutsionaalsetele liikmetele võiks senisest enam soodustada nn toetajaliikmete ehk raamatukoguhoidjate sõprade kaasamist ühingu tegevuse juurde. Sellesse ringi võiks olla kaasatud kõik inimesed erinevatest eluvaldkondadest, kes valutavad südant Eesti raamatukogunduse käekäigu pärast. Ka tuleks läbi mõelda toetajaliikmete panustamine (liikmemaks või annetused). Soovi korral võib annetajate nimekirja teha ka avalikuks, et innustada inimesi ja organisatsioone igakülgselt panustama.
  • Kindlasti tuleks koostööd teha teiste kultuurivaldkonna ühendustega, sh Teatriliit, Muuseumiühing jt.

KALENDER

Detsember 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

TULEKUL

Sündmused puuduvad