Sausti

ERÜ tulevikuteemaliste mõttetalgute kokkuvõte

Millal? 11. mai 2009
Kus? Sausti mõisas
Kes? Rutt Enok, Meeli Veskus, Janne Andresoo, Jüri Järs, Jaanus Kõuts, Tiiu Reimo, Kristina Pai, Katrin Niklus, Ave Janu, Vaike Kurel, Helle Laanpere, Katre Riisalu, Taie Saar, Anneli Sepp, Asko Tamme, Õie Tammissaar, Linda Kask, Reet Olevsoo
Läbiviija: Ragnar Siil, Kultuuriministeerium

Põhiküsimused

Mis on ERÜ eesmärk?
Paigas on põhikirjas toodud aegumatud eesmärgid, ent millised on ühingu strateegilised arengusuunad järgnevatel aastatel? Ehk siis täna on õige hetk küsida – millist ühingut liikmed soovivad ja Eesti vajab? Kas ühing on ennekõike arenduskeskus (koolitused, koostöö) või peaks ta kandma senisest enam töötajate huvide eest seismise funktsiooni. Lisaks erialaselt paika pandud eesmärkidele on vaja ka väljapoole suunatud nn mainekujunduslikke sõnumeid, et ühingu tegevust laiema avalikkuse ees tutvustada.

Millised on ERÜ tegevuse prioriteedid?
Kuidas muuta ühingut ja tema tegevusi atraktiivsemaks teadus- ja kooliraamatukogude jaoks? Kas ja kuidas tuleks ühingu tegevust muuta aktiivsemaks rahvusvahelises suhtluses ning mis on sellest saadav kasu ühingule ja raamatukogundusele tervikuna? Kuidas muuta raamatukoguhoidjad erialaselt ärksamaks, et tõsta eriala ja valdkonna üldist mainet avalikkuse silmis? Millist lisaväärtust oodatakse ühingu korraldatud üritustelt-koolitustelt? Kuidas parandada ajakirja Raamatukogu kvaliteeti ja tõsta lugejate arvu? Millised on need üritused, mis tõstaksid ka nende raamatukoguhoidjate huvi ühingu tegevuse vastu, kes täna selles protsessis kaasatud pole?

Kas ja kuidas suurendada ERÜ liikmete arvu ja nende aktiivsust?
Esmalt tuleb ühingul end positsioneerida skaalal liikmete huvides tegutsev organisatsioon või kogu avalikkuse (sh raamatukogunduse) valdkonna huvides tegutsev organisatsioon. Suur liikmete arv tähendab ühingule nii sissetulekuallikat kui ka mandaati valdkonna arengus kõikide raamatukoguhoidjate nimel kaasa rääkida. Täna ei ole kõik raamatukogutüübid ühingus võrdselt esindatud. Kuidas tuua ühingu tegevuse juurde uusi liikmeid ja kuidas olemasolevaid aktiivselt oma tegevusse kaasata? Millised võiksid olla erinevad liikmelisuse astmed (nt tavaliige, toetajaliige, institutsionaalne liige)? Kuidas panna inimesi tundma, et liikmelisusest saadav kasu on selgelt mõistetav? Mida saab raamatukogu institutsionaalse liikmena ühingust?

Kuidas tagada ERÜ finantsiline stabiilsus?
Kõik eelnevad teemad viivad ühe keskse küsimuse juurde – kuidas tagada ühingu tegevuste katteks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid? Tänasel päeval saadakse oluline osa sissetulekutest liikmemaksudest, seetõttu on liikmete arvu küsimus oluline ka rahaliste vahendite seisukohalt. Kas on aga ka alternatiivseid rahastusallikaid ja täna kasutamata võimalusi tegevuskulude katteks ning ürituste rahastamiseks?

Tugevused

  • Ühing annab välja raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsiooni, eesmärgiga tõsta kogu valdkonnas töötavate inimeste pädevust.
  • Ühingu ja tema töörühmade kaudu on kõigil (nii liikmetel kui mitteliikmetel) võimalus rääkida kaasa eriala arengus, osaleda seadusloomeprotsessides ja teistes valdkonda puudutavate küsimuste aruteludes.
  • Kuna raamatukogud kuuluvad erinevate ministeeriumide haldusaladesse ning nende tegevus puudutab mitmeid ametkondi ning kohalikke omavalitsusi, siis toob ühing kokku erinevate raamatukogutüüpide esindajad, et käsitleda valdkonda puuduvaid küsimusi tervikunaÜhing on usaldusväärne partner ministeeriumidele ja teistele osapooltele, ühingu arvamust küsitakse ja sellega arvestatakse.
  • Oluline on ühingu panus raamatukoguhoidjate kompetentsi tõstmisesse ja seda eelkõige raamatukogunduse spetsiifilises valdkonnas. Pakutavad koolitused hõlmavad erinevaid küsimusi erinevates raamatukogutüüpides, olles ka võrreldes teistega soodsama hinnaga ja seeläbi osalejatele kättesaadavamad.
  • Ühing pakub mitmekesiseid tegevusi, mis toovad kokku inimesi valdkonnas, sh kongresse, seminare, suvepäevi, laagreid, kõnekoosolekuid jm.
  • Ühingu kaudu liigub raamatukogundust puudutav informatsioon, sh infolist ja kodulehekülg. Väljaantav aastaraamat paneb kaante vahele olulise osa valdkonna panusest kultuuriloosse.
  • Ühing tegeleb eriala mainekujundusega, et tõsta noorte huvi raamatukogundusega tegeleda, tunnustada teenekaid raamatukoguhoidjaid kõikjal Eestis ning märkida olulisemaid saavutusi erinevate preemiate ja auhindade kaudu.
  • Kolmanda sektori organisatsioonina on ühingul ja tema kaudu kõikidel liikmetel võimalik taotleda lisarahastust kodanikuühiskonna toetusmeetmetest.
  • Ühing esindab Eestit IFLA-s, misläbi jõuavad meie seisukohad rahvusvahelisele areenile ja ülevaade neist arengutest jõuab kõikide raamatukoguhoidjateni Eestis.

Arendamist vajavad võimalused

  • Veelgi rohkem võiks läbi erinevate tegevuste kaasata ühingu tegevusse raamatukoguhoidjaid. Lisaks uute liikmete kaasamisele tuleks tõsiselt mõelda olemasolevate liikmete aktiviseerimisele, sh nende osalusele toimivates töörühmades. Liikmelisuses tuleks näha prestiiži, kuna täna ei paista ühingu liikmelisus kõikidele raamatukoguhoidjatele atraktiivne.
  • Tööd ühingus saaks muuta töörühmade tasandil tunduvalt efektiivsemaks. Arendada tuleks töörühmade vedajate juhtimis- ja delegeerimisoskusi, et piiratud aja- ja inimressurssidega jõuda soovitud tulemusteni ning motiveerida liikmeid neis aruteludes osalema. Lisaks koolitustele peaks töörühmadele tegevusele olema sõnastatud selged ootused ja kokku lepitud ühistes tegutsemisalustes.
  • Üle tuleks vaadata informatsiooni edastamisega seotud küsimused. Kes peaks edastama millist informatsiooni missuguste kanalite kaudu? Infokanaleid on palju (lisaks ühingule ka teised kanalid), kuidas eristada selles infohulgas olulist väheolulisest?
  • Tugevdamist vajab ühingu struktuur ja võrgustik, et kaasata võimalikult suur hulk inimesi ühingu töösse. Aruteludesse on kaasatud tuumikud ja aktiivsemad osalejad, maakondlikud usaldusisikud peaksid veelgi enam teavitama ja kaasama liikmeid kohtadel.
  • Lisaks arenduslikele funktsioonidele (koolitus, koostöö, kutsekvalifikatsioon) peaks ühing aktiivsemalt tegelema raamatukoguhoidjate kutseliiduna, rääkides kaasa palgapoliitika kujundamisel.
  • Veelgi rohkem tuleks ühingul panustada eriala mainekujundusse. Selleks tuleb teha tööd meediakanalitega ja kõneisikutega, leppida kokku selgetes sõnumites ja siduda oma tegevus teiste protsessidega (2009 loovuse- ja innovatsiooniaasta, 2010 lugemise aasta). Oluline on kajastada raamatukogunduse teemat läbi sisuliste lugude (raamatukoguhoidja kui ekspert, raamatukogu kui kogukonnakeskus), lühinupud ürituste toimimisest on teisejärguline meediakajastus.
  • Kõik pakutavad koolitused võiks aasta lõikes koondada koolituskalendrisse, et vältida erinevate osapoolte poolt ajaliselt ja sisuliselt kattuvaid koolitusi. Erinevatel aastatel keskenduks koolitussarjade raames kitsamatele teemadele.  Lisaks võiks rohkem kaasata väliskoolitus ja sealseid teadmisi, vastasel korral jääb meie infoväli piiratuks.
  • Lisaks koolitusele peaks ühing pakkuma lisaväärtust ka teiste arendusvõimaluste leidmisel, sh kasutades erinevaid Euroopa Liidu ja välispartnerite rahastamise võimalusi korraldada erialaseks enesetäiendamiseks stipendiumikonkursse, õppevisiite ja osavõttu erialastelt koolitustelt välismaal. Ühingu kaasabil võiks korraldada raamatukoguhoidjate stažeerimist ja praktikat siseriiklikult, seda nii ühe raamatukogutüübi sees kui nende vahel.
  • Kutsetunnistuse omistamise juures on oluline panna tööandjad kutsetunnistust senisest enam arvestama ja siduda kutsetunnistuse omamisega ka motivatsioonipakett. See innustaks raamatukoguhoidjaid senisest enam kutsetunnistust taotlema.
  • Senisest tihedamalt tuleks arendada koostööd teiste riikide erialaühendustega, võimaldades vahetada häid praktikaid, algatada koostööprojekte ja soodustada teadmistevahetust (praktikad, õppevisiidid, koolitused). Tuleks taastada kontakt väliseestlastest raamatukoguhoidjatega üle maailma.
  • Sisulist arendamist vajaks koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga välja antav erialaajakiri "Raamatukogu", et muuta väljaanne senisest professionaalsemaks ja loetavamaks. Selleks tuleks ajakirja tegemisse peale erialase kompetentsi kaasata ka ajakirjanduslik kompetents.
  • Teadlikkuse tõstmisele lisaks peaks läbi lugejakoolituse tegelema üldise infokirjaoskuse tõstmisega, seda tihedas koostöös õppeasutustega.
  • Kindlasti tuleks senisest strateegilisemalt tegeleda poliitikakujundajate (vallajuhtide, kultuurinõunike ja teiste ametnike, peamiste koostööpartnerite, koolidirektorite jt) koolitusega, et selgitada raamatukogu rolli kogukonnas ning läbi rääkida need pädevused, mida raamatukoguhoidjatel oma töös vaja on.

Arenguideed

1) Kuidas saada liikmeid juurde:

  • Hetkel on ühingul ligikaudu 750 liiget 3000 raamatukogu töötajast. Rahvaraamatukogud on esindatud rohkem, teadus- ja kooliraamatukogud vähem. Liikmete arvu on vaja kasvatada, et tõsta ühingu profiili valdkonna esindusorganisatsioonina ning rahastada liikmemaksudest ühingu palgalisi töötajaid.
  • Liikmete arvu kasvatamiseks on vaja selgeid sõnumeid koos aktiivse ühingu värbamistegevustega. Kindlasti tuleks ühingu tegevust tutvustada kõigile uutele raamatukogutöötajatele üle Eesti (nt saab iga uus raamatukogusse tööle tulnud inimene kirja kutsega liituda suurima raamatukoguhoidjaid ühendava ühendusega Eestis). Samuti tuleks ühingut ja tema tegevusi tutvustav esitlus liita kõikide olulisemate valdkonna ürituste koosseisu koos liikmeks registreerimisega kohapeal. Selleks tuleb välja töötada ühingut tutvustav pakett, mis sisaldab lisaks tutvustusele ka liikmelisusega kaasnevaid võimalusi ja kutset osalemaks olulistel ühingu poolt korraldatavatel üritustel.
  • Sääraste kampaaniate võib kaaluda soodustingimusi. Muuhulgas võib kaaluda liikmeksastumise maksu kaotamist, teatud üritustel liitujatele soodustingimusi, noortele (ja alles õppivatele) raamatukoguhoidjatele liikmemaksu vabastusi jne. Arvestades valdkonna palgataset on rahalised soodustused kindlasti võimaluseks uute liikmete juurdetoomiseks.
  • Liikmete arvu kasvu soodustaks ka liikmelisusega kaasnev soodustuste pakett. Mida suurem on ühingu liikmeskond, seda lihtsam on tal võimalike soodustuste andjatega läbi rääkida. Soodustused võivad olla muuhulgas lisasoodustused raamatupoodides, raamatuklubi, kultuuriasutuste piletite soetamisel, mõelda ajakirja "Raamatukogu" tasuta numbrile kõigile liikmetele. Kindlasti tuleks koostööd teha teiste kultuurivaldkonna ühendustega, sh Teatriliit, Muuseumiühing jt.
  • Liikmed peavad tundma liikmelisusest lisaväärtust. Selliseks lisaväärtuseks võib olla nt tasuta osalemine koolitustel, võimalus võtta osa ühingu poolt korraldatavatest õppereisidest välismaale, stipendiumide võimalus välisriikides stažeerimiseks, kojulaenutusõigus kõigis Eesti raamatukogudes, kutsetunnistuse omistamine soodushinnaga jm. Ka võiks osa koolitusi olla suunatud ainult liikmetele. Kui need koolitused on väga atraktiivsed ja tuntud koolitajatega, siis mõjub see vahend kindlasti motiveerivalt ühinguga liitumiseks. 
  • Lisaks raamatukoguhoidjatest liikmetele ja raamatukogudes institutsionaalsetele liikmetele võiks senisest enam soodustada nn toetajaliikmete ehk raamatukoguhoidjate sõprade kaasamist ühingu tegevuse juurde. Sellesse ringi võiks olla kaasatud kõik inimesed erinevatest eluvaldkondadest, kes valutavad südant Eesti raamatukogunduse käekäigu pärast. Ka tuleks läbi mõelda toetajaliikmete panustamine (liikmemaks või annetused). Soovi korral võib annetajate nimekirja teha ka avalikuks, et innustada inimesi ja organisatsioone igakülgselt panustama.
  • Liikmete nimikiri peaks olema avalik ka kodulehel, sest suur esindatus motiveerib ka seni ühingu tegevusest kõrval olevaid inimesi liituma. Lisaks aitab see kaasa infoliikumisele, kui on lihtsalt võimalik teada saada, kes maakonna raamatukoguhoidjatest kuulub ühingusse.
  • Uutele liitujatele ja eelkõige noortele võiks luua eraldi toimkonna, mis toetaks värskete liitujate aktiivset osavõttu ühingu tegevustes. Kindlasti tuleks korraldada uutele töötajatele nn sisseelamisprogrammi koolitusi ja infopäevi.
  • Ühingu reklaam peaks olema väljas kõikide Eesti raamatukogude ja seotud asutuste kodulehekülgedel.
  • Aktiivset värbamiskampaaniat saab valdkonna sees siduda ka lugemise aastaga 2010, et tõsta lugemise tähtsust ühiskonnas ja teadvustada seeläbi ka raamatukogude rolli teadmistepõhise ühiskonna kujunemisel. Ühingu tegevust ei peaks tutvustama mitte ainult ühingu juhatuse liikmed, vaid ka teised valdkonna eestkõnelejad, kellel on autoriteeti kutsumaks inimesi ühinguga liituma.

Kokkuvõttes peaks saavutama olukorra, kus ühingusse kuulumine on enesestmõistetav, nagu ka liikmelisusest tunnetatav kasutegur oma igapäevastes töödes ja tegemistes. Ühingusse värbamine ei ole juhuslik, vaid läbimõeldud ja professionaalne protsess, mille puhul viibitakse kohal kõikidel olulisematel üritustel, tehakse teavitustööd ning võimaldatakse liituda kohapeal soodustingimustel. Lisaks kasutatakse ühingu tutvustamisel autoriteetseid kõneisikuid.

 

2) Kuidas paremini infot jagada ja milliseid tegevusi ellu viia:

  • Vajalik on kokku leppida nn infoedastamise heas tavas ehk kes, kuhu ja millist informatsiooni edastab. Ka on vaja koordineerida infoedastamist teiste valdkonna organisatsioonidega, et vältida asjatut dubleerimist.
  • Kindlasti tuleks kasutada kõiki kaasaegseid infoedastamise ja kaasamise meetodeid, sh blogid, listid ja foorumid. Ühe võimalusena oleks koondada erinevate raamatukogude koostatavad blogid ühte nn superblogisse, kus kogu info oleks kättesaadav ühest kohast. Tasub mõelda, kas piirata listi lugejate ringi ainult liikmetega või võimaldada sellega liituda kõigil soovijatel (sel juhul saaksid ka mitteliikmed kogu informatsiooni, ent mitteliikmena ei pruugi nad kõigist tegevustest osa saada, mis motiveeriks neid ühinguga liituma).
  • Tuleb jätkata ühingu kodulehe arendamisega. Vaja oleks professionaalset administreerimist ja  tehnilist tuge materjalide ülespanekul. Kodulehel peaks olema kokkuvõte inglise keeles, et see muutuks Eesti raamatukogunduse teejuhiks kõigile huvilistele. Veebilehel tuleks kokku koguda kõikide raamatukogude ajalehed, et neile oleks juurdepääs ühest kesksest kohast. Kodulehel saab kasutada küsitlusmoodulit, et saada liikmetelt tagasisidet ja vajalikku sisendit.
  • Ühing võiks korraldada kitsamatel teemadel erialapäevi, mida täna korraldavad teatud ulatuses ülikoolid. Erialapäevad oleks võimaluseks vahetada teemadepõhiselt kogemusi erinevate raamatukogutüüpide vahel. 
  • Ühingu tegevuse aluseks on juba traditsioonilised ja välja kujunenud üritused, mille kvaliteet ja vajalikkus ei vaja suurt tõestamist. Lisaks kongressidele (Eesti, Balti), koolitustele, seminaridele, suvelaagritele ja raamatukogupäevadele peaks korraldama raamatukogutüüpidele ühiseid suvepäevi.
  • Ühing võiks osaleda raamatukoguhoidjate palgapoliitika väljatöötamises, uurides erinevates piirkondades ja raamatukogudes makstavaid palku ning avalikustades võrdlusandmed, mis kujuneksid erinevatele omavalitsustele orientiiriks palgamäärade kujunemisel.
  • Ühingu baasil võiks tulevikus välja arendada erinevate raamatukogutüüpide metoodikakeskusi. Lisaks aastaraamatule anda välja pikemaajalise metoodilise väärtusega väljaandeid, nt kooliraamatukogude käsiraamatu väljaandmine. Kirjastustegevuse laiendamisel tasub uurida HTMi eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi.

KALENDER

Detsember 2014
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31 1 2 3 4

TULEKUL

Sündmused puuduvad