Eesti raamatukoguhoidjate pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse, Riigikogu kultuurikomisjoni, Kultuuriministeeriumi ja kõigi eesti keelt ja kultuuri hindavate kodanike poole.

Raamatukogud on demokraatliku riigi alustalad

Eesti inimene on harjunud lugema ja raamatukogu kasutama. Nii nagu teisteski riikides, on raamatukogu üks populaarsemaid kultuuriasutusi – iga kolmas Eestimaa elanik on rahvaraamatukogu kasutaja ja keskmiselt käiakse raamatukogus viis korda aastas. Väiksemates maakohtades on raamatukogu sageli ainus allesjäänud kultuuriasutus ning kohaliku kogukonna kokkusaamise ja sisuka vaba aja veetmise koht. Raamatukokku tullakse vajadusest ja harjumusest.
Raamatukogu on turvaline, kommertsist vaba avalik ruum, mis keskendudes inimesele loob usaldust. Ta on ühtaegu nii haridus-, kultuuri-, sotsiaal- kui ka ajaviiteasutus, toimides tervikuna just kirjeldatud mitmekesisuses. Raamatukogu on kõige avatum ühiskondlik institutsioon, ainuke asutus, mis pakub võrdseid, tasuta kultuuritarbimise võimalusi kõigile, sõltumata nende sotsiaalsest staatusest, haridusest, rahvusest, vanusest või sissetulekust. Raamatukokku on alati oodatud kõik, alates ministrist, lõpetades kodutuga. Raamatukogu ei kohusta, vaid pakub infot ja abi. Igaüks otsustab ise, mida lugeda.

Raamatukoguhoidjad peavad vältimatult vajalikuks:

- algatada raamatukogude üleriikliku arengustrateegia ja tegevuskava koostamine, et tagada tugeva raamatukogude võrgu toel kultuuriliselt rikka ühiskonna säilimine;

- lisada raamatukogud kui kultuuri oluline osa Kultuuriministeeriumi koostatavasse dokumenti „Eesti Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020“;

- tagada raamatukogude riiklik finantseerimine vähemalt 2007. aasta mahus, et võimaldada Eesti inimestele võrdne kohtlemine ja teabe ning kirjasõna kättesaadavus kõigis piirkondades.

Eesti raamatukoguhoidjate X kongress
Pärnus, 21. mail 2013

Eesti raamatukoguhoidjate X kongress "Vali raamatukogu!"

Esmaspäeval, 20. mail koguneb ligi 200 raamatukoguhoidjat X kongressile „Vali raamatukogu!“, et teha kokkuvõte kahe kongressi vahel toimunud arengust, arutada tuleviku visioonide üle ning mõtiskleda raamatukogu rolli üle ühiskonnas.

Avaistungil käsitleb Riigikogu kultuurikomisjoni liige Jaak Allik raamatukogude positsiooni  Eesti riigi kultuuripoliitikas, TA uurija-professor Tartu Ülikoolis Rein Ahas vaatleb viimastel aastakümnetel toimunud olulisi muutusi rahvastiku ja töökohtade paiknemises, tõdedes, et need protsessid toimuvad üsna sarnaselt maailma erinevates piirkondades ning ka Eesti pole siin erand. Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik pakub välja mudeli  teadusraamatukogude tulevikust.

Raamatukogude areng on osa demokraatia arengust

Sirp, 03. mai 2013

Raamatukoguhoidjate vestlusringi täismahus vastustega versioon

Küsis ja pani kokku: Kristina Pai, Tartu Ülikooli Raamatukogu kogude direktor, ERÜ juhatuse liige 

Vastasid: Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu direktor ; Reet Lubi, Viljandi linnaraamatukogu direktor ; Katrin Niklus, Rapla Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja; Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu, ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma liige ; Lea Rand, Toila raamatukogu juhataja, ERÜ juhatuse liige ; Piia Salundi, Sauga raamatukogu juhataja, ERÜ juhatuse liige ; Asko Tamme, Tartu linnaraamatukogu direktor, ERÜ juhatuse liige ; Elle Tarik, Tartu Linnaraamatukogu, ERÜ ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliige ; Kaie Viigipuu-Kreintaal, Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonna juhataja, Eesti Muusikakogude Ühenduse esimees ; Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor.